3-14-195/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-195 Haldusasi Aleksandr Minini kaebus Tartu Vangla kartseritingimustega põhjustatud kahju summas

19 500 eurot hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks muuta kartseris hoidmise reegleid Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Minini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Minin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt, s.o osas, milles halduskohus jättis rahuldamata Aleksandr Minini taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1) ning saata asi menetlusabi andmise taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule.

3. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus Aleksandr Minini kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 3).

4. Tagastada Aleksandr Mininile koos määruskaebusega esitatud Tartu Vangla vastused nr 1-13/228-2 ja nr 6-24/9351-2 ning avalduste NO55, NO4 ja NO2 koopiad kokku 8-l lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini kaebus (tl 1-3p), milles ta palus mõista Tartu Vanglalt välja kahju summas 19 500 eurot. Lisaks palus A. Minin kohustada vanglat muutma kinnipeetavate kartseris hoidmise reegleid, välistada inimväärikuse alandamine ja piinamine. Kaebaja märkis, et Tartu Vangla kartserikambrites, kus ta on olnud 39 päeva, on tingimused inimväärikust alandavad ning piinavad. A. Minin osutas, et kartseris on must ning koristamiseks ei anta vahendeid. Kambris on ainult külm vesi, mistõttu ei saa ta end ega oma pesu pesta, ning vaid ühel korral nädalas saab duši all käia. Kambrite aknad on trellitatud, värsket õhku ei ole ja valgustus on halb. Veel märkis kaebaja, et kambris olevast tualetist tuleb halba lõhna ning koristamiseks vahendeid ei anta. Joogivesi puudub, ei anta topsi joomiseks, ei anta ka keedetud vett. Kinnipeetavalt võetakse päevaseks ajaks ära vooditarbed ning jalutuskäikudel ei lubata suitsetada. Kartserisse paigutamisel võetakse ära käekell, keelatud on habemeajamisvahendid ja parfümeeriavahendid, vanglapoest ostude tegemine ning raadio ja teleri kasutamine. Lubatud on vaid õppeja kiriklik kirjandus. Kõik keelud rikuvad kinnipeetavate õigusi, alandavad nende inimväärikust ja piinavad. Kaebaja leiab, et inimese hoidmise eest tema väärikust alandavates tingimustes ja piinamise eest on mõistlik rahaline kompensatsioon 500 eurot päevas. Kuivõrd ta on kartseris olnud 39 päeva, siis nõuab kahju summas 19 500 eurot.

Kaebaja esitas ka taotluse menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.

2. Tartu Vangla teatas 07.03.2014 vastuses (tl 20) kohtunõudele, et A. Minin ei ole esitanud vanglale vaiet, milles oleks taotlenud kartseris hoidmise reeglite muutmist. Vangla märkis, et

A. Minin esitas 27.11.2013 kahju hüvitamise taotluse (tl 21-21p), milles nõudis kartseri ebainimlike tingimuste ja tema kartseris viibimisel 31 päeva eest väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 155 000 eurot. Tartu Vangla jättis 11.02.2014. a otsusega nr 1-13/228-2 (tl 22-22p) A. Minini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrusega (tl 42-43p) jäeti A. Minini taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebus jäeti käiguta ja anti puuduse kõrvaldamiseks, s.o 570 euro riigilõivu tasumiseks 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kaebus tagastati osas, milles A. Minin on esitanud kohustamisnõude (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

a) Kohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on A. Minini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 15,04 eurot ((130-99,92)/4×2). Veel märkis kohus, et kaebaja taotleb 19 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist Tartu Vanglalt, siis on riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg-st 2 tulenevalt kaebuselt tasutav riigilõiv 570 eurot.

b) Kohtu hinnangul võivad kartseri väidetavad ebainimlikud ja nõuetele mittevastavad tingimused riivata isiku inimväärikust. Samas ei ole riive oluliselt intensiivsem isikuõiguste riivest isiku hoidmisel renoveerimata arestimajas, kus kambri tingimused ei vasta seatud nõuetele ning alandavad arestialuse inimväärikust. Kohtu hinnangul ei saaks kaebuse rahuldamise korral käesolevas asjas kaebaja kasuks väljamõistetav hüvitis ületada rahalist hüvitist, mis oleks kohane sama perioodi jooksul arestimaja kambris inimväärikust alandavates olmetingimustes viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtupraktikas on arestimaja kambris inimväärikust alandavates olmetingimustes viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks rahaliseks hüvitiseks peetud 7 eurot ööpäevas lühema perioodi eest ning 14 eurot päevas pikema perioodi eest (Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus nr 3-11-700, p 32). Kohus leidis, et isegi kui arvestada võimalike erakorraliste asjaoludega, mis võiksid käesolevas asjas kaebaja poolt taotletavat hüvitise summat suurendada, on ilmne, et perspektiivikaks saab pidada A. Minini nõuet osas, millelt tuleks kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv miinimummääras. Ülejäänud osas on kaebuse nõue ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 111 lg-s 1 sätestatut tuleb kohaldada ka juhul, kui esitatud kaebus on perspektiivitu osaliselt. HKMS § 111 lg 1 alusel jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu miinimummäära 15 eurot ületavas osas.

c) Kohus märkis, et kui A. Minin oleks esitanud kaebuses mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise saamise nõude ulatuses, milles kaebuse asjaoludel on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, siis oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivuna

15 eurot. Sellisel juhul ei ületa menetluskulud A. Minini kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Seega ei oleks menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. Käesolevas asjas on kaebus osas, mille eest tuleks tasuda riigilõivu rohkem kui 15 eurot, ilmselgelt perspektiivitu. Kohus asus seisukohale, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust arvestada riigilõivuga, mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga. Vastupidine seisukoht HKMS § 112 lg 1 p 1 piirangu kohaldamisel viiks ilmselt ebamõistliku olukorrani, kus isikul, kellele menetlusabi andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud, oleks võimalik saavutada riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude ilmselgelt perspektiivitu suurendamise kaudu. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks ka riigilõivu miinimummäära 15 euro osas.

d) Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 näeb kohtule kohustamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud kohustamisnõude osas VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus leidis, et ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõesuses kahelda. Ka A. Minin ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks kohustamisnõudega enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et

A. Mininil ei ole kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kohustamisnõue käesoleval hetkel kohtus menetletav ning kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 04.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini määruskaebus (tl 63-65), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus täies mahus, kohustada Tartu Halduskohut võtma tema 23.02.2014. a kaebus koos 31.03.2014. a täiendusega täies mahus menetlusse ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja märgib, et 31.03.2014 täiendavalt esitatud dokumendid kinnitavad, et kaebus on läbinud kohtueelse menetluse. Kohus pööras määruses kogu tähelepanu riigilõivule, mitte aga inimväärikuse alandamise ja süüdimõistetu piinamise küsimusele. Kaebaja peab kartseris viibides asetleidnud mõnitamise eest, s.o haigena kartseris viibimine, kaheksa päeva jooksul vaid kolm korda kuuma joogi saamine ja kraanist halva kvaliteediga vee joomine ilma kööginõudeta, mõistlikuks nõuda 500 eurot päevas. Kaebaja leiab, et tema nõudmine ei ole liialt kõrge. Riigilõivu tasumise osas selgitab kaebaja, et tal ei ole mingeid sissetulekuid. Vangla teda tööga ei ole kindlustanud. Kaebaja leiab, et tema kaebuse käiguta jätmine ja selle osaline tagastamine on põhjendamatu. Kaebaja märgib, et ta ei eita fakti, et kaebuse vormistamisel kohtule on teinud mõningaid vigu, mis on tingitud venekeelse seadusandluse kättesaamatusest vanglas, ning palub kohtul märkida, milliseid dokumente on tal vaja esitada, et asja arutamine kulgeks edukalt ja tema nõuded saaks kohus täies ulatuses läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et A. Minini määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, milles halduskohus jättis rahuldamata menetlusabi taotluse.

6. Ringkonnakohus tagastab esmalt koos määruskaebusega esitatud tõendid (I), võtab seejärel seisukoha halduskohtu määruse õiguspärasuse osas menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta (II) ning viimaks kohustamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta (III).

I

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud seisukohad, milles kaebaja kordab halduskohtule esitatud kaebuse väiteid, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuna määruskaebuse menetlemisel ei lahenda ringkonnakohus halduskohtule esitatud kaebust. Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos määruskaebusega esitatud Tartu Vangla vastused nr 1-13/228-2 ja nr 6-24/9351-2 ning avalduste NO55, NO4 ja NO2 koopiad, kuna need on toimikus olemas.

II

8. 25.03.2014. a määrusest nähtuvalt jättis halduskohus HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata

A. Minini taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu miinimummäära (s.o 15 eurot) ületavas osas ning HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks ka riigilõivu miinimummäära (s.o 15 euro) osas.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja, et ta soovib saada kompensatsioonina iga päeva eest 500 eurot ning ta viibis kartseris 39 päeva. Määruskaebuses jäi kaebaja eeltoodud nõude juurde. Tartu Vanglale 27.11.2013 esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudis A. Minin

31 kartseris viibitud päeva eest hüvitist summas 155 000 eurot (5000 eurot päeva eest). Eeltoodust nähtuvalt nõudis kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses kahju enamate kartseris viibitud päevade eest kui ta taotles seda kohtueelses menetluses vanglalt. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (vt RKHK 17.06.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-41-10, p 12). Sellises olukorras tulnuks halduskohtul enne menetlusabi taotluse lahendamist uurimisprintsiibist tulenevalt välja selgitada, kui mitme kartseris viibitud päeva osas on kaebaja halduskohtule kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ning kas ei esine alust kahju hüvitamise nõudes kaebuse osaliseks tagastamiseks kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kahjuhüvitise summa vähendamine ja suurendamine ei ole kohtumenetluse ajal keelatud, ei ole võimalik taotleda kahju nende kartseris viibitud päevade eest, mille osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebuse lõplikust esemest võib kahju hüvitamise nõude puhul sõltuda nii lõpliku nõude suurus kui ka sellelt tasutav riigilõiv.

10. Lisaks on halduskohus valesti tuvastanud tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse. HKMS § 104 lg-st 1 ja RLS § 571 lg-st 2 nähtuvalt arvutatakse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv nõudest tervikuna. Halduskohus on määruses, viidates RLS § 57¹ lg-le 2, märkinud, et kaebaja taotleb 19 000 euro suuruse kahju hüvitise väljamõistmist, millest tulenevalt on kaebuselt tasutav riigilõiv 570 eurot. Halduskohtu määruses esineb numbriline viga, kuivõrd kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist summas

19 500 eurot, mitte 19 000 eurot. Eeltoodud eksimuse tõttu on ka ebaõige halduskohtu määruses märgitud riigilõivuna tasumisele kuuluv summa. RLS § 57¹ lg-st 2 juhindudes on

19 500 eurolt arvestatava riigilõivu summa 585 eurot. Kui lähtuda aga kaebaja soovist, saada kompensatsioonina iga kartseris veedetud päeva eest 500 eurot, oleks kaebuse osalisel tagastamisel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kahjuhüvitise suurus 15 500 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 465 eurot. Kui aga lähtuda vanglale esitatud taotlusest, mis oli 5000 eurot päevas, siis oleks kahjuhüvitise suurus 155 000 eurot ning sellelt tasutav riigilõiv 750 eurot. Seega enne kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamist tuleb halduskohtul kindlaks teha kaebaja kahju hüvitamise nõude lubatavus ning kaebuse osalise tagastamise korral üle kontrollida, kas kaebaja jääb halduskohtule esitatud vähendatud kahjunõude juurde (500 eurot päevas) või taotleb kahju samas ulatuses nagu ta taotles seda vanglalt (5000 eurot päevas).

11. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolusid, mis on halduskohtul vaja enne menetlusabi taotluse lahendamist kindlaks teha, tuleb Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks.

III

12. 25.03.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus A. Minini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustamisnõude osas, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, mistõttu ei ole kohustamisnõue käesoleval hetkel kohtus menetletav. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral ei ole kaebuse halduskohtule esitamine lubatav. HKMS § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisuja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on kohustamisnõude osas kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti veendunud, et A. Minin ei ole kaebuse halduskohtule esitamisel kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

13. Kaebaja väitel tõendavad 31.03.2014 kohtule esitatud dokumendid (tl 50-51), et kaebus on läbinud kohtueelse menetluse, tuginevalt vangla 27.03.2014 vastusele nr 1-13/391-2. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud kaebusega 25.02.2014, mis on ilmselgelt ajaliselt aset leidnud varem, kui kaebaja 31.03.2014 avalduses viidatud vangla poole pöördumine. Kuna kaebuse esitamise ajaks ei olnud kohtueelne menetlus läbitud, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Vastupidist ei kinnita ka hilisemad kohtule esitatud tõendid ja seisukohad.

14. Vangla 27.03.2014 vastusest nähtuvalt on vangla jätnud menetlusse võtmata A. Minini poolt 10.-19.03.2014 esitatud 61 venekeelset kahju hüvitamise taotlust ja need talle tagastanud vangla sisekorraeeskirja § 49¹ lg 5 alusel põhjusel, et kinnipeetav oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Halduskohtule esitatud kohustamisnõudes taotles kaebaja Tartu Vangla kohustamist muuta vangla kartseris hoidmise reegleid. Eelviidatud vangla vastusest nähtuvalt oli kaebaja esitanud vanglale 61 kahju hüvitamise taotlust, mitte kartseris hoidmise reeglite muutmise taotlust. Ühtlasi selgub Tartu Vangla 07.03.2014. a vastusest (tl 20) kohtunõudele, et A. Minin ei ole esitanud vanglale vaiet, milles oleks taotlenud kartseris hoidmise reeglite muutmist. Määruskaebusele lisatud Tartu Vangla kiri nr 6-24/9351-2 koos pöördumistega ei tõenda, et A. Minin on pöördunud vangla poole vaidega, millise eelduse täitmisel on isiku kohustamiskaebus kohtus lubatav. Ka vangla kiri nr 1-13/228-2 ei seondu esitatud kohustamisnõudega, kuivõrd sellest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse kartseris viibimise eest. Seega on kaebaja ennatlikult pöördunud kohustamiskaebusega halduskohtusse.

15. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus muutmata Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määruse kohustamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel