3-14-107/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated04.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1-1p) Tartu Vangla vastu, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 5600 eurot seoses 56 kahju hüvitamise taotluse 03.02.2014 vastuvõtmata jätmisega ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot seoses vangla juhtkonna poolt vanemvalvurile piiramatu võimu andmisega.
Legislator headnote
AI generated3-14-107/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 02.04.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi vastus (tl 120-122p) määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning 21.04.2014 saabus halduskohtusse täiendav vastus (tl 135-138p) puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas vastuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning märkis, et soovib riigi õigusabi võimaldamist. Täiendavas vastuses juhtis kaebaja kohtu tähelepanu VangS § 1¹ lg-le 5 ning palus ta vahendite puudumise tõttu vabastada riigilõivu tasumisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-107 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu ja tõlkida tema 03.02.2014 esitatud
56 taotlust ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas
55 600 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 04.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1-1p) Tartu Vangla vastu, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 5600 eurot seoses 56 kahju hüvitamise taotluse 03.02.2014 vastuvõtmata jätmisega ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot seoses vangla juhtkonna poolt vanemvalvurile piiramatu võimu andmisega.
2. Tartu Halduskohtu 11.02.2014. a määrusega (tl 75-76) jäeti A. Maksimovi kaebus käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajat kohustati täpsustama kaebuse eesmärki ja vaidluse esemega seonduvat. Ühtlasi märkis kohus, et kaebajal tuleb kaebuse nõudest lähtuvalt tasuda riigilõiv seaduses sätestatud määras või taotleda riigilõivust vabastamist.
3. 17.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi vastus (tl 83-84p) kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning 26.02.2014 saabus halduskohtusse täiendus (tl 91-92).
Kaebaja märkis, et taotleb vangla kohustamist vastu võtma ja tõlkima tema 03.02.2014 Tartu Vanglale esitatud 56 taotlust. Samuti taotleb kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist kogusummas
55 600 eurot, märkides, et tal on õigus olla riigi poolt kaitstud rikkumiste eest. Kaebaja esitas riigilõivu tasumisest vabastamiseks taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
4. Tartu Vangla teatas 11.03.2014 vastuses (tl 100) kohtunõudele, et A. Maksimov ei ole esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamiseks seoses 03.02.2014 esitatud 56 venekeelse pöördumise (eeldatavasti kahju hüvitamise taotlused) vastu võtmata jätmisega. Samuti ei ole
A. Maksimov esitanud vanglale vaiet taotluste vastuvõtmata jätmise peale.
5. Tartu Halduskohtu 12.03.2014. a määrusega (tl 101-101p) tagastati A. Maksimovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 näeb kohtule kohustamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Ka kahjunõude esitamiseks tuleb läbida VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud kohustamisning hüvitamisnõuete osas VangS § 1¹ lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole
A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav.
6. 17.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 107-110) Tartu Halduskohtu 12.03.2014. a määruse peale. Kaebaja palus ringkonnakohtul peatada 56 kaebuse vastuvõtmata jätmine.
7. Tartu Halduskohtu 20.03.2014. a määrusega (tl 114-114p) jäeti A. Maksimovi määruskaebus käiguta, andes kaebajale 15-päevase tähtaja määruskaebuse täpsustamiseks, põhjendamiseks ning riigilõivu summas 15 eurot tasumist tõendava dokumendi esitamiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
8. 02.04.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi vastus (tl 120-122p) määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning 21.04.2014 saabus halduskohtusse täiendav vastus (tl 135-138p) puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas vastuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning märkis, et soovib riigi õigusabi võimaldamist. Täiendavas vastuses juhtis kaebaja kohtu tähelepanu VangS § 1¹ lg-le 5 ning palus ta vahendite puudumise tõttu vabastada riigilõivu tasumisest.
9. Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrusega (tl 128-129) jäeti rahuldamata A. Maksimovi taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks (resolutsiooni p 1) ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitajale anti puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaeg kümme päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtu põhjendused:
a) A. Maksimovi riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §
7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seega ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel riigi õigusabi andmine üldjuhul lubatud. Käesolev kaebus ei puuduta avalikke huve;
b) Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on HKMS
§ 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (01.12.2013-31.03.2014) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((45,66-31,96)/4x2) 6,85 eurot, seega on kaebaja maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna määruskaebuse edulootused on vähesed. Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Kohus tagastas A. Maksimovi kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tartu Vangla teatas 11.03.2014 vastuses, et A. Maksimov ei ole esitanud vanglale vaiet tema kahjunõude vastuvõtmata jätmise peale ega ole esitanud vanglale kahjunõuet, taotledes moraalse kahju hüvitamist summas 55 600 eurot seoses kahju hüvitamise taotluste vastuvõtmata jätmisega 03.02.2014. Kuna kaebaja on esitanud kahjunõude kohtule samal päeval, mil talle tagastati tema 56 kahju hüvitamise taotlust, siis on ilmselge, et ta ei ole kohtueelset menetlust kahju hüvitamise nõudes läbinud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebusel eduväljavaated, mistõttu puudub alus kaebajale menetlusabi andmiseks ja tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. A. Maksimov esitas 20.04.2014 määruskaebuse (tl 141-141p), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse p-d 1 ja 2. Kaebaja märgib, et tal ei ole sissetulekut ega tööd. Seega ei ole tal vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kaebaja leiab, et juristi abi on talle vajalik. Lisaks märgib kaebaja, et ta on läbinud etapiliselt kõik sammud, mida nõuab seadus ning VangS § 1¹ lg 5 kohaselt kaebus tagastati vanglaametniku poolt, mistõttu on tal alus pöörduda kohtusse. Nimetatud säte ei nõua korduvat pöördumist vangla poole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Määruskaebuses esitatud seisukohad, milles kaebaja põhistab kaebusega kohtu poole pöördumise seaduslikkust, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuna käesolevas määruskaebusmenetluses ei lahenda ringkonnakohus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamise õiguspärasuse küsimust.
13. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on riigil kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses ette nähtud tingimuste esinemise korral. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Määruskaebuses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise riigi õigusabi taotluse osas. Seega on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
14. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg-test 1 ja 3 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus on kaebaja maksejõuetuse tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt. Kaebaja ei ole nimetatud osas kohtumäärust vaidlustanud. Kaebaja maksejõuetuse osas on halduskohtu järeldused õiged ning selles kahtlemiseks ei näe põhjust ka ringkonnakohus. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-83-07, p 11, 22.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p 15 ning 16.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-95-10, p 6). Riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud HKMS-i sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise otsustamisel lisaks menetlusabi taotleja maksejõuetusele hindama ka kaebuse eduväljavaateid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses kirjeldatud asjaolude ja Tartu Vanglalt saadud informatsiooni pinnalt võib järeldada, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust kohustamisnõudes ega kahju hüvitamise nõudes läbinud. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus määruses õigesti leidnud, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Seega on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata.
15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel