2-11-13874/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-13874

Tsiviilasi

Larissa Minetsi hagi Aivar Lutteri vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

975,32 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. mai 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Larissa Minetsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Larissa

Minets

(isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja):

Aivar

Lutter

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin

Tamre

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus osaliselt,

s.o osas, milles kohus rahuldas kostja Aivar Lutteri

tasaarvestustaotluse summas 975,32 eurot ja vähendas

nimetatud

summa

võrra

kostjalt

hageja

kasuks

väljamõistetavat summat (kohtuotsuse resolutsiooni punktid

2.3 ja 2.4). Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus

muutmata.

3. Rahuldada Larissa Minets’i apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Larissa Minets esitas 24. märtsil 2011 Tartu Maakohtule hagi Aivar Lutteri vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. septembril

2008 üürilepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse eluruumi aadressil

Turu 13-48, Tartu. Üürilepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt pidi kostja maksma üüri 3 500 krooni

kuus ja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Maksete tähtpäevaks oli iga kuu 25.-

30. kuupäev (üürilepingu p 2.4). Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt. Hageja palub

kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 3 376,45 eurot, kõrvalkulud 496,24 eurot (sh

kommunaalkulud 440,82 eurot, elektrienergia eest 27,67 eurot ja gaasi eest 27,75 eurot),

veeboileri parandamise kulud 19 eurot ja lisanduv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja ei ole tõendanud üüritasu

muutmise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei ole andnud nõusolekut akende ja ukse vahetuseks

ega kiitnud nende vahetust heaks, seega puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks kostja

poolt väidetavalt kantud kulutustega. Kostja ei ole tõendanud arvete nr 20341 ja 20318

tasumist. Hageja on veendumisel, et kostja poolt kohtule esitatud arvetel olevatel kaupadel

puudub seos hageja korteriga.

2. A. Lutter vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et alates 01.09.2009 leppisid pooled kokku üüri

alandamises 2 000 kroonini kuus. Kõrvalnõuetega kostja ei nõustu, sest hageja on esitanud

teenuseosutajatele valeandmeid mitmete teenuste aluseks olevate näidikute näitude kohta.

Samuti oli pooltel kokkulepe, et lepingu lõpetamisel viimase kuu kommunaalmakseid kostjal

tasuda ei tule. Kostjal puudub kohustus tasuda vee eest, mida ta pole tarbinud. Kostja ei nõustu

ka nõuetega elektri ja gaasi eest, sest kostjal puuduvad andmed selle kohta, millised näidud on

hageja teenuseosutajatele esitanud. Veeboileri remont on teostatud alles 2011. a märtsis, s.o

pärast kostja poolt korteri vabastamist detsembris 2010. a. Seadmete remont ja hooldus

tervikuna on üürileandja kohustus.

Kostja vahetas hagejale kuuluvas korteris kolm akent ja välisukse. Kostja nõudis VÕS § 286

lg 1 või alternatiivselt VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel parenduste eest hüvitist summas 1

385,60 eurot ja palus tasaarvestada kulutused üürivõlgnevusega. Aknad olid vanad, ei pidanud

tuult ja talvekuudel oli korteris külm. Korteri uks ja lukk olid amortiseerunud. Hageja oli

parenduste tegemisega nõus. Samuti on ilmselge, et akende ja ukse vahetamisega on oluliselt

tõstetud hageja korteri turuväärtust.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohtu 10. mai 2013 otsusega võttis kohus vastu L. Minetsi loobumise

kahjunõudest summas 19 eurot ning lõpetas selles osas menetluse osaliselt. Kohus rahuldas

hagi täielikult ja tasaarvestuse avalduse osaliselt ning jättis 75% menetluskuludest A. Lutteri

kanda ja 25% menetluskuludest L. Minetsi kanda.

Kohus leidis, et hagi üüritasu nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esitatud

dokumendid ei tõenda üüritasu vähendamise kokkuleppe sõlmimist. Tõesem on hageja väide

selle kohta, et hageja on ise valesti arvestanud võlguolevaid summasid, kuid eksimus võla

arvestuses ei viita ega tõenda kokkulepet üüri alandamiseks. Vastavalt üürilepingu p-le 5.4.

pidid igasugused kokkulepped üürilepingu muutmiseks olema sõlmitud kirjalikus vormis.

Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku kirjalikus vormis üürilepingus

sätestatud üüritasu muutmises, ega ka seda, et hageja aktsepteeris üürilepingu tingimuste

muutmist muul viisil kui kirjalikus vormis.

Ukse paigaldamisele tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele, sest pooled ei ole ukse

paigaldamise osas kokku leppinud. Hageja on korduvalt teatanud, et ei soovi ukse vahetust ega

kiitnud ukse paigaldamist heaks. Kostja taotlus tasaarvestada hageja üürivõlgnevus kostja

poolt kantud ja hageja korteri parendamiseks tehtud kulude osas tuleb rahuldada osaliselt, s.o

akende paigaldamisega seotud kulude osas. Hageja aktsepteeris oma käitumisega akende

paigaldamist, mida kinnitab pooltevaheline e-kirjavahetus. Kostja ei ole käitunud hageja

suhtes hea tahet vastaselt. Seega tuleb kostja poolt tehtud kulutused akende paigaldamisele

summas 15 260,51 krooni (975,32 eurot) tasaarvestada hageja nõudega.

Kohus rahuldas hagi kõrvaltasude nõudes summas 817,29 eurot (kostja võttis 14.11.2011

toimunud kohtuistungil nõude õigeks) ning üüritasu nõudes summas 3 152,76 eurot, kokku

3 970,05 eurot. Eelnimetatud kogusummast kuulub tasaarvestamisele akende paigaldamise

kulud 975,32 eurot. Seega peab kostja hagejale hüvitama 3 970,05 – 975,32 = 2994,73 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. L. Minets esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu 10. mai 2013 otsuse

osas, milles kohus rahuldas A. Lutteri tasaarvestusnõude. Samuti vaidlustas apellant maakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotuse. L. Minets palus ringkonnakohtul teha uus otsus,

millega jätta A. Lutteri tasaarvestustaotlus summas 975,32 eurot rahuldamata ning lugeda A.

Lutterilt väljamõistetuks L. Minetsi kasuks summa 3 970,05 eurot. Apellatsioonkaebuse

kohaselt:

1) ei ole tõendatud akende vahetamisega seotud kulude kandmine summas 975,32 eurot.

Kohus on rahuldanud kostja tasaarvestamise avalduse paljasõnaliste väidete pinnalt ega ole

viidanud ühelegi tõendile;

2) ei ole kostja nõue VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestatav, sest apellant on kostja

tasaarveldustaotlusele vastu vaielnud, leides, et kostja ei ole akende vahetamiseks tehtud

kulutusi tõendanud;

3) ei ole apellant saanud akende paigaldamisest mingit kasu, sest akende vahetamine on olnud

ebakvaliteetne ja mittevajalik.

4) ei ole maakohus käsitlenud, kas aknad kuuluvad üüritud asja koosseisu. Aknad on kõikide

korteriomanike kaasomandis ja vastustaja tegevust saaks õiguspäraseks lugeda vaid juhul, kui

akende vahetamise kohta eksisteeriks Turu 13 kõikide korteriomanike nõusolek.

Korteriomanike otsuseid või kokkuleppeid ei ole kostja maakohtule esitanud;

5) ei ole kostja rääkinud hagejaga läbi ega saanud nõusolekut akende vahetamiseks. Hageja ei

ole nõustunud akende vahetamisega. Samas ka hageja nõusolek ei asendaks AÕS § 74 lg 1

sätestatud kaasomanike kokkulepet või KOS § 12 lg 1 järgset kokkulepet.

5. A. Lutter vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt:

1) on kostja tõendanud kulutuste kandmise seoses akende paigaldamisega (kd I tl 95). Apellant

ei ole esitanud vastuväiteid kostja esitatud tõenditele;

2) on kohus õigesti jõudnud järeldusele, et apellant andis akende vahetamiseks oma nõusoleku

(kd I tl 190-192);

3) kui kohus peaks asuma seisukohale, et täitmata on VÕS § 285 lg 1, 2, 286 lg 2 eeldused,

siis palub vastustaja rahuldada esitatud tasaarvestuse taotluse alternatiivselt käsundita

asjaajamise sätete alusel (VÕS § 286 lg 2, 1018 lg 1 p 1 ja p 2, 1023 lg 1), nagu kostja on

taotlenud juba eelnevas menetluses. Kostja tegutses apellandi soodustamise eesmärgil, kostja

ei olnud kohustatud aknaid ja uksi vahetama, hageja kiitis akende vahetamise heaks ning

akende ja uste vahetamine vastab apellandi huvidele ja tema eeldatavale tahtele;

4) ei ole apellant esitanud maakohtu menetluses väidet, et aknad kuuluvad kõigi

korteriomanike kaasomandisse ega põhjendanud uue asjaolu esitamist, mistõttu tuleb apellandi

taolised argumendid jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus tuleb menetlusnormi olulise

rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja tasaarvestustaotluse ja vähendas

tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat 975,32 euro võrra.

Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

rikkumist

ei

ole

võimalik

kõrvaldada

apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3

alusel Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus

ei

pea

võimalikuks

kõrvaldada

menetlusnormide

rikkumist

apellatsioonimenetluses, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa eelmenetluse ülesannete täiendava

täitmise

mahus,

mida

ei

saaks

pidada

apellatsioonimenetluse

olemusega

ja

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks.

L. Minetsi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas

osas. Taotlus jätta rahuldamata kostja A. Lutteri tasaarvestuse korras esitatud vastunõue ja

mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 975,32 eurot (s.o kokku 3970,05 eurot) tuleb

maakohtul lahendada asja uue arutamise käigus.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas on apellatsiooniastmes vaidlus üksnes selles, kas kostjal oli õigus teostada

hageja nõudega tasaarvestus 975,32 euro ulatuses ja kas sellest tulenevalt oli põhjendatud

arvata nimetatud summa maha hageja kogunõudest summas 3970,05 eurot.

Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus asus seisukohale, et hagejal

(üürileandjal) on kostja (üürniku) vastu nõue summas 3970,05 eurot. Kostjalt hageja kasuks

väljamõistetava summa lõplik suurus sõltub aga sellest, kas ja missuguses summas leiab

tõendamist kostjal hageja vastu üürilepingu esemele tehtud parenduste hüvitamise nõude

olemasolu ning kas sellega seoses on põhjendatud teostada poolte vastastikuste nõuete osas

tasaarvestus.

8. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse selles osas, mis

puudutab kostja tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke eeldusi.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuse tegemise eelduseks, et pooltel on teineteise vastu

rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil

tasaarvestava poole ehk kostja (teise poole ehk hageja vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg

on saabunud ja teisel poolel (hagejal) on nõue tasaarvestava poole (kostja) vastu, sõltumata

selle nõude täitmise tähtaja saabumisest.

9. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel luges kohus kostjal

tekkinuks hageja vastu hüvitisnõude summas 975,32 eurot.

Kostja tugines tasaarvestusavalduse tegemisel asjaolule, et ta tegi hageja korteris akende

vahetamiseks kulutusi summas 975,32 eurot ning see summa tuleb hagejal kostjale hüvitada.

Hageja esitas vastuväited, mille kohaselt ei ole ta andnud akende vahetuseks nõusolekut ja

akende vahetusele tehtud kulutuste suurus ei ole tõendatud.

Oma hüvitisnõude õigusliku alusena tugines kostja VÕS §-le 286. Ringkonnakohus nõustub

kostja poolt märgitud nõude õigusliku kvalifikatsiooniga. Üürniku võimalik nõue tema poolt

tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamiseks saab käesoleval juhul tuleneda VÕS § 286

lõikest 1, kuna üürniku poolt korterile tehtavate kulutuste hüvitamist ei ole reguleeritud

pooltevahelises üürilepingus (t I kd lk 7-8). Lepingus on (punktides 3.2.3, 3.4.1 ja 3.4.2) teatud

ulatuses käsitletud vaid seda, missugustel eeldustel oli üürnikul õigus eluruumis parendusi ja

muudatusi teha ning lepingu lõppemisel parendused või muudatused eemaldada. Lepingu

punktide 3.4.1 ja 3.4.2 sisu kattub üldjoontes VÕS § 285 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga. Üürilepingu

p 3.2.3. kohaselt kohustus üürileandja mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest

eluruumist parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks.

10. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud VÕS § 286

kohaldamise eeldusi ja sellega seotud tõendamiskoormise jaotust.

VÕS § 286 lg 1 kohaselt võib üürnik nõuda üürileandjalt mõistlikku hüvitist juhul, kui

üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või

muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. Üürniku nõude eelduseks on seega, et: (1) üürnik oleks

teinud üürilepingu eseme (korteri) suhtes muudatusi või parendusi; (2) muudatused või

parendused oleksid tehtud üürileandja nõusolekul, ja (3) üürilepingu esemeks oleva asja

väärtus on üürniku poolt tehtud muudatuste või parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud.

Asja väärtuse suurenemist tuleb hinnata lepingu lõppemise seisuga.

VÕS § 286 lg 1 alusel tekib üürnikul kõigi eelnimetatud eelduste täidetuse korral õigus nõuda

mõistlikku hüvitist.

11. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole asjas leidnud tuvastamist eelkõige

asjaolu, et üürilepingu esemeks oleva asja, s.o hagejale kuuluva korteri väärtus oleks oluliselt

suurenenud üürniku (kostja) poolt tehtud muudatuste või parenduste, s.o uute akende

paigaldamise tulemusena.

Tõendamiskoormis tõendamaks üürilepingu eseme (korteri) väärtuse suurenemist üürniku

poolt tehtud parenduste tagajärjel lasub üürnikul. Üürnik peaks oma nõude maksmapanekuks

suutma tõendada, et üürileandja saab uute akende paigaldamisest mingil konkreetsel viisil

kasu. Seejuures tuleb arvestada ka üürileandja kavatsusi üürilepingu eseme suhtes. Nt juhul,

kui üürileandja soovib korteri ka edaspidi üürile anda, tuleks üürnikul tõendada, et tänu uutele

akendele on üürileandjal võimalik saada suuremat üüri. Kui üürileandja kavatseb korteri

võõrandada, tuleks tõendada, et tänu uutele akendele on üürileandjal võimalik saada korteri

eest kõrgemat hinda. Samas võivad üürniku poolt tehtud parendused olla üürileandja jaoks

väärtusetud (nt juhul kui üürileandja tõendab, et kavatseb korteris teostada kapitaalremondi,

mille käigus kuuluksid väljavahetamisele ka üürniku poolt paigaldada lastud aknad).

Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtu põhjendustega selles, et akende vahetuse sai

lugeda teostatuks üürileandja (hageja) teadmisel ja nõusolekul (kohtuotsuse p 40), kuid ka

üürileandja nõusolek ei anna üürnikule nõudeõigust akende vahetusele kulutatud summa

hüvitamiseks. Hüvitise nõue tuleb kõne alla üksnes siis, kui parendustel või muudatustel on

lepingu lõppedes üürileandja jaoks veel mingi väärtus. Apellant/hageja on menetluses

muuhulgas esitanud väited, et hageja kui üürileandja ei saanud akende paigaldamisest mingit

kasu, sest akende vahetamine oli ebakvaliteetne ja mittevajalik.

12. Maakohus on jätnud menetlusosalistega arutamata ka üürniku võimaliku hüvitisnõude

suuruse. VÕS § 286 lg 1 alusel ei teki üürnikul õigust nõuda üürileandjalt nende rahaliste

väljaminekute hüvitamist selles ulatuses, milles neid tegi üürnik ise. Selle asemel tuleb

hüvitise suuruse määramisel lähtuda sellest, kas asja (korteri) väärtus on lepingu lõppedes

parenduste või muudatuste tagajärjel suurenenud. Teisisõnu ei tule lähtuda mitte sellest, kui

palju üürnik parendustesse või muudatustesse investeeris, vaid sellest, mis parenduste või

muudatuste väärtusest lepingu lõppedes järel on. Ringkonnakohtu arvates on ka võimalik, et

üürniku poolt tehtud parendused ja muudatused (akende vahetus) korteri väärtust ei suurenda

või on parenduste või muudatuste väärtus lepingu lõppemise hetkeks juba amortiseerunud või

muul põhjusel ära langenud. Alust ei ole asuda seisukohale, et korteri väärtus tõusis akende

vahetuse tulemusena automaatselt selle summa võrra, mille üürnik akende vahetusse

investeeris.

Seega on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et hagejal kui üürileandjal tuli

kostjale kui üürnikule hüvitada 975,32 eurot ning nimetatud summa ulatuses oli kostjal õigus

teostada tasaarvestus.

Üürniku hüvitisnõude eelduste olemasolu ja hüvitisnõude suurus vastavalt VÕS § 286

lõikele 1 tuleb välja selgitada asja uuel läbivaatamisel, selgitades menetlusosalistele

tõendamiskoormise jaotust ja võimaldades üürnikul (kostjal) esitada asjassepuutuvaid tõendeid

oma nõude suuruse kohta. Eelkõige tuleb kostjal tõendada, et hageja vara (korteri) väärtus

suurenes kostja poolt tehtud parenduste (akende vahetamise) tulemusena ja et hageja sai

nendest parendustest varalist kasu.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui VÕS § 286 lg 1 alusel ei leia kostja

hüvitisnõude olemasolu tõendamist, siis samadel faktilistel asjaoludel ei ole kostjal õigust

nõuda üürileandjalt hüvitist VÕS § 286 lg 2 ehk käsundita asjaajamise sätete järgi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et üürniku õigus nõuda üürileandjalt korterile tehtud

parenduste hüvitamist tuleneb VÕS § 286 lg-st 1 ja neile kulutustele ei laiene VÕS § 286

lõikes 2 sätestatu. VÕS § 286 lg 2 sõnastuse kohaselt saab lõike 2 järgi nõuda üksnes

niisuguste („muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud“) kulutuste hüvitamist, mida

ei reguleerita lõikes 1.

Ringkonnakohus selgitab lisaks, et VÕS § 286 lg 1 alusel esitatav üürniku nõue üürileandja

vastu üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamiseks ei sõltu iseenesest sellest, kas

kulutuste tegemine oli kooskõlastatud ülejäänud korteriomanikega. Nimetatud asjaolu võib

kostja hüvitisnõude lahendamisel siiski tähtsust omada, kui Turu tn 13 korteriomanikud

otsustavad nt üheaegselt vahetada kõigi korterite aknad või esitatakse apellandi vastu nõudeid

sel alusel, et tema korteri aknad on vahetatud teiste korteriomanikega kooskõlastamata.

14. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul

vastavalt asja sisulise lahendamise lõpptulemusele.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/