3-12-2692/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2692 Haldusasi Margus Septeri kaebus Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D ja 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Margus Septeri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Margus Septer Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Margus Septeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 5. juunil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 17.10.2011. a käskkirjaga nr 6-2/1300-T määrati kinnipeetav Margus Septer tööle alates 20.10.2011 kuni 19.01.2012 finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuuluvad uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine.

2. Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D karistati M. Septerit vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras

25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, sest ta ei allunud 20.10.2011 kella 13.14 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonna koristajana.

3. Viru Vangla 24.01.2012. a käskkirjaga nr 6-2/96-T määrati kinnipeetav M. Septer tööle alates 26.01.2012 kuni 25.04.2012 finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuuluvad uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine.

4. Viru Vangla 26.04.2012. a käskkirjaga nr 6-3/699-D karistati M. Septerit VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, sest ta ei allunud 26.03.2012 kella 21.34 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonnas koristajana.

5. 24.05.2012 esitas M. Septer vaide Viru Vangla 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis M. Septeri vaide 20.06.2012. a vaideotsusega nr 6-12/194-2 rahuldamata.

6. 26.12.2012 esitas M. Septer Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D ja 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla vaidlustatud käskkirju välja andes arvestanud ega uurinud arstitõendite sisu ja seda, et 12.10.2011 arst J. Kogani tõendis on selgelt öeldud, et 12.10.2011 seisuga on kaebaja ajutiselt töövõimetu ja töövõimelisus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast. Kaebaja ei saanud 20.10.2011 antud tööle asumise korraldust täita tulenevalt terviseprobleemist, kuid seda asjaolu 16.11.2011. a käskkirjas kaalutud ei ole. 26.04.2012. a käskkirjas on jäetud arvestamata, et 26.03.2012 korralduse andmisel teatas kaebaja valvurile koheselt, et tulenevalt tervislikust seisundist ei saa ta tööle asuda. Valvur on seda enda ettekandes kinnitanud. Kohale kutsutud valveõde andis tõendi, et kaebajal on valu mõlemas õlaliigeses ja valu tõttu on piiratud käe liigutused ette ja kõrvale, kuid 26.04.2012. a käskkirjas nr 6-3/699-D eeltoodut arvestatud ei ole.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 28.02.2013. a otsusega kaebuse osaliselt, tunnistas Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D õigusvastaseks ja jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt ei nõustu halduskohus vastustaja seisukohaga, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõue ei saa olla kaebaja õiguste kaitseks sobiv vahend ja et ta oleks pidanud esitama hüvitamiskaebuse. Kohus leiab, et 16.11.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D seoses esitatav hüvitamiskaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna kohus tegi kindlaks ja vastustaja tunnistas ka ise, et 16.11.2011. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane. Seega ei ole alust 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D osas menetluse lõpetamiseks. 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D puhul ei ole asja ettevalmistava menetluse staadiumis võimalik teha konkreetset otsustust, et käskkirja õigusvastasuse korral oleks tulevikus esitatav hüvitamisnõue perspektiivitu, sest isik on jätnud käskkirja tühistamisnõude kohtule esitamata. Kas alused kahju hüvitamiseks esinevad või mitte, tuleb välja selgitada kahju hüvitamise nõude menetlemise raames. Vastustaja võttis omaks, et 12.10.2011 leidis arst J. Kogan, et kaebaja on terviseseisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja tema töövõimelisus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast ning seega on 13.10.2011 kaebaja tööle määramise kooskõlastus vastuolus 12.10.2011. a arst

J. Kogani tõendiga, sest kaebaja oli töövõimetu kuni 12.01.2012. Kaebaja puhul esines VangS

§ 37 lg 2 p 3 kohaselt töötamist välistav asjaolu, millega vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ekslikult ei arvestanud ja vastustaja ei vaidle vastu, et 16.11.2011. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane. Tartu Halduskohtu jõustunud 28.09.2012. a otsusega haldusasjas 3-12-1012 (tl 25-28) tuvastati, et kaebaja oli perioodil 12.10.2011. a – 12.01.2012 töövõimetu ja seega on tuvastatud, et ka 20.10.2011 oli kaebaja töövõimetu. Kaebaja ei ole 24.01.2012. a käskkirja nr 6-2/96-T vaidlustanud ja see oli 26.03.2012 kehtiv. 26.03.2012 keeldus kaebaja antud korralduse täitmisest ja väitis, et on väga haige ning palus kutsuda endale meediku.

Vangla arst kontrollis kaebaja tervist ning leidis, et kaebaja on seisuga 23.01.2012 võimeline töötama osaliste tööülesannetega. 21.03.2013 tõendist nr 9-2/84 järeldub, et kaebajal puudusid tervislikud põhjused tööst keeldumiseks. 26.03.2012 käis kaebaja juures arst I. Pavlova, kes on tervisekaardile märkinud, et kaebaja keeldus 26.03.2012 tööle minemisest ja tal on valu mõlemas õlaliigeses. Valu tõttu on piiratud käe liigutused ette ja kõrvale (tl 31). Samas on I. Pavlova oma 18.06.2012 õiendis (tl 79) täpsustanud, et 26.03.2012 oli kinnipeetav M.

Septer võimeline töötama. Seega kaebaja subjektiivne hinnang oma tervisele ei lange kokku arsti arvamusega. Tulenevalt ka vanemvalvur J. Tšesnakovi seletusest on tõendatud, et kaebaja oli 26.03.2012 võimeline toimetama oma voodivarustust kartserist koridori ja see ei kujutanud ohtu tema tervisele. Seega ei saanud niiske lapiga käeliigutused seada ohtu kaebaja tervist. Kaebaja tervis ei olnud 26.03.2012 selline, mis oleks takistanud tal täitmast samal päeval antud vanglateenistuja korraldust. Kaebaja on pidevalt keeldunud tööle asumise korralduse täitmisest ja sellest saab järeldada, et ta põhimõtteliselt ei soovi töötada sõltumata oma tervislikust seisundist.

Kaebajat ei rakendatud tööle igapäevaselt ja on märgatav tendents, et just siis, kui talle antakse korraldus asuda tööle, kurdab ta oma tervise üle. Viru Vangla 26.04.2012. a käskkiri nr 6-3/699-D on põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud ning distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Kaebajat teavitati menetluse alustamisest ning talle võimaldati omapoolse selgituse esitamine. Samuti tutvustati talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuna kaebus rahuldati ühe nõude osas ja teise nõude osas jäeti rahuldamata, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu (riigilõiv) pooles ulatuses, s.o 7,50 eurot ja kanda riigilõivu maksnud Eda Rattasepa arveldusarvele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. M. Septer esitas Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega halduskohus jättis kaebuse Viru Vangla 26.04.2012. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata ning teha uus otsus ja kaebus rahuldada täielikult. Menetluskulud summas 22,50 eurot mõista täielikult välja vastustajalt. Halduskohtu otsuses 16.11.2011. a käskkirja kohta öeldut saab öelda ka 26.04.2012. a käskkirja kohta. Kohus jättis siinjuures arvestamata olulised tõendid – kaebaja 26.03.2012. a seletuskirja, valvur K.

Kont 26.03.2012. a ettekande nr 1270, valveõe 26.03.2012 tõendi nr RVL 84 ja jõustunud halduskohtu otsuse asjas nr 3-12-1012, mis kinnitavad üheselt, et 26.03.2012 oli kaebajal terviseprobleem ja ta ei olnud võimeline tööle asuma. Distsiplinaarkäskkirja andmisel on rikutud uurimisprintsiipi ja diskretsioonireegleid ega ole kaalutud ja arvestatud olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve. Kontrollitud ei ole kaebaja väiteid, et lisaks õlaja küünarliigeste valule esinesid kaebajal veel teised tõsised terviseprobleemid, mis välistasid töötamise.

Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. 21.03.2012 seisuga ei ole arst teinud järeldust, et etteulatuvalt, s. o 26.03.2012 oli kaebaja töövõimeline. Järelikult 23.01.2012 ja 21.03.2012 tehtud otsused ei saanud olla siduvaks distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja töövõimelisuse hindamiseks ning karistuse määramiseks. 26.03.2012 meditsiiniõe tõendist ei tulene, et kaebaja sai töötada või pidi vaatamata valule mõlemas õlaliigeses tööle asuma. Kohus arvestas ebaõigesti 18.06.2012. a meditsiiniõe tõendiga, kuna seda ei arvestatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel.

Arusaamatuks jääb, millist arstitõendit on kohus silmas pidanud oma meelevaldses väites, et kaebaja subjektiivne hinnang oma tervisele ei lange kokku arsti arvamusega. Kuidas on võimalik, et 18.06.2012 ehk kolm kuud hiljem, meditsiiniõde avastab, et tema poolt 26.03.2012 kaebaja terviseseisundi hindamisel on jäänud märkimata, et isik on võimeline töötama. Kohtu viide valvurite seletustele ja asjaolule, et kaebaja pani ise oma voodivarustuse kokku ning viis koridoris asuvasse kappi, ei puutu kaebaja töövõimesse. Halduskohus on tuginenud oletustele, et voodivarustus on raske.

Vastupidi, voodivarustus on kerge, kaaludes umbes 2 kilogrammi. Voodi asub põlve kõrgusel ja kapp puusa kõrgusel, mistõttu ei tulnud kaebajal voodivarustust kappi pannes käsi ei ette, kõrvale ega üles tõsta ning kuna voodivarustuse saab kokku panna 15-20 sekundiga, oli selline kiire valu ärakannatatav. Tõele ei vasta kohtu järeldus, et koristuslapi hoidmiseks ja liigutamiseks ei olnud kaebajal niisuguseid takistusi, mis ei oleks võimaldanud tal täita osalisi tööülesandeid. Ka sellisel tööl tuleb käsi pidevalt üles-alla ja edasi-tagasi liigutada, mis on aga täielikult vastunäidustatud kaebaja terviseseisundile.

Peale selle esinesid kaebajal 26.03.2012 ka veel muud terviseprobleemid (süda paha, peavalu, silme ees virvendab, teadvusekaotused ja raskused püstiseismisega), mis välistasid igasuguse liikumise. Kaebaja suhtes on halduskohtud tühistanud varasemalt kolm distsiplinaarkäskkirja ning nendes kohtuasjades tuvastati, et kaebajal on diagnoositud muude liigeste traumajärgne artroos ning kaebaja tunnistati 12.10.2011. a arsti otsusega ajutiselt töövõimetuks. Alates 07.12.2011 viibis kaebaja kartseris järjest 150 ööpäeva ning pidi voodivarustust iga päev kambrist koridori kappi viima ja varasematest kohtuasjadest tulenevalt ei väidetud samal ajal, et kaebaja sai tööd teha.

Eeltoodust tulenevalt on kohus ebaõigesti kohaldanud VangS § 37 lg 2 p-i 3 ja lg-t 3 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-i 4. Enne 26.04.2012. a käskkirja andmist ei olnud kaebajal ühtegi distsiplinaarkaristust ning eelmised tööst keeldumise eest karistuste määramise käskkirjad on kohtute poolt tühistatud. Seega tegi vastustaja olulise kaalutlusvea, määrates karistuseks ebaproportsionaalselt 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamise ning kohus antud asjaolu ei hinnanud. Eelneva tõttu on kohatu ka halduskohtu etteheide, et kaebaja ei soovi põhimõtteliselt töötada sõltumata oma tervislikust seisundist.

9. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ei ole 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D vaidemenetluse raames vaidlustanud ja 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D tühistamist kohtus taotlenud, siis oleks hilisema kahjunõude esitamine perspektiivitu ning M. Septeri kaebuse menetlemine tuleks lõpetada. Vastustaja möönab, et 16.11.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D määratud kartserikaristus on õigusvastane, kuna vangla ei arvestanud kinnipeetaval töötamist välistava asjaoluga tulenevalt VangS § 37 lg 2 p-st 3. Samas tuleb märkida, et kaebaja ei pöördunud vangla poole vaidega selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ega nõudnud kohtult käskkirja tühistamist, mis näitab, et kaebaja oli nõus karistuse määramisega. Kinnipeetav on kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Seega võis kaebajat VangS § 67 p-s 1 toodud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Tööle määramise kooskõlastas 23.01.2012 arst J. Kogan. Distsiplinaarmenetluse käigus hinnati kaebaja tervislikku seisundit ning leiti, et kaebaja oli võimeline töötama osaliste tööülesannetega ja 26.03.2012 tööst keeldumine ei olnud põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et M. Septeri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, ei anna veel alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks HKMS § 201 lg 4 alusel neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all küsimus, kas kaebaja oli 26.03.2012 oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Seejuures on kaebaja leidnud, et halduskohus on jätnud tähelepanuta tema seletuskirja, valvuri K. Kondi ettekande ja arsti tõendi RVL nr 84. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Kuigi halduskohus ei ole tõepoolest otsuses kajastanud K. Kondi ettekannet, siis nähtub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et seda on arvestatud. K. Kondi ettekande nr 1270 kohaselt keeldus kaebaja 26.03.2012 kella 21.34 paiku tööle asumast, kuna on väga haige ja palus kutsuda endale meediku (tl 30). Kaebaja on 26.03.2012 koostatud seletuskirjas selgitanud, et kuna tal valutavad väga tugevalt õlaja küünarliigesed, siis ei ole ta võimeline tööd tegema. Peale selle on tööle asumisel ohus tema elu ja tervis. Tal valutab igapäevaselt pea ja süda on pidevalt paha ning silmade ees virvendab, samuti esineb teadvusekaotusi (tl 29). Arst I. Pavlova õiendi RVL nr 84 kohaselt keeldus kaebaja 26.03.2012 tööle minemast, kuna esineb valu mõlemas õlaliigeses ning valu tõttu on piiratud käe liigutused ette ja kõrvale (tl 31). Mingeid muid kaebusi tervisliku seisundi osas seega kaebaja ei esitanud. Kuigi meditsiinitöötaja ei ole sellele õiendile märkinud oma otsust kaebaja töövõimelisuse kohta, siis 18.06.2012 tõendis (tl 79) on ta selgitanud, et 26.03.2012 tuvastatud tervisliku seisundi alusel oli kaebaja võimeline töötama. Kuigi see tõend on antud hiljem, puudub ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul alus kahelda meditsiinitöötaja otsuses, kuna ainult meditsiinitöötaja võib tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Enne 26.03.2012 oli arst J. Kogan 21.03.2012 väljastanud tõendi nr 9-2/84, mille kohaselt on kaebaja võimeline töötama ning vastunäidustusi koristamistöödele ei ole (tl 75). Ringkonnakohus nõustub eeltoodu alusel halduskohtuga, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli 26.03.2012 oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema ja töö tegemisest keeldumisega pani ta toime distsipliinirikkumise.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses tooduga, et halduskohus ei ole arvestanud kaebaja suhtes varasemates haldusasjades tuvastatud tervisliku seisundiga, mis tingis nende tööst keeldumise käskkirjade tühistamise. Esiteks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Käesoleva distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli Viru Vangla 24.01.2012 käskkiri nr 6.-2/96-T, mida kinnipeetavale tutvustati, kuid mida ta keeldus allkirjastamast (tl 53). See oli kooskõlastatud ka meditsiiniosakonnaga, kuna arst

J. Kogan on andnud nõusoleku, et kaebaja võib töötada osaliste tööülesannetega (tl 52 pöördel). Asjaolu, et kaebaja oli varasemalt olnud oma tervisliku seisundi tõttu töötamisest vabastatud, ei anna veel alust väita, et tema tervislik seisund ei lubanud töötada ka 26.03.2012, kuna sellel ajal ei olnud ta tööst vabastatud.

13. Kaebaja on leidnud, et kuna tema varasemad tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristused on halduskohtu poolt tühistatud, siis ei ole talle ka praeguse distsipliinirikkumise eest määratud karistus proportsionaalne. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. HMS § 62 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale Viru Vangla 26.04.2012. a käskkirjaga nr 6-3/699-D distsiplinaarkaristuse määramise ajal olid kõik eelnevad tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristused kehtivad ning seega oli vastustajal õigus neid arvestada kaebajale käesoleva karistuse määramisel, kuna need näitasid, et kaebaja ei ole oma käitumist muutnud. Vastustaja on piisavalt motiveerinud, miks kaebajat ei ole võimalik karistada kergema karistusega. Seega ei anna ka see kaebaja väide alust vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Eeltoodu alusel on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja kaebus Viru Vangla 26.04.2012. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi