3-13-389/36 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06.05.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-389

Haldusasi

Raino Oti kaebus Viru Vangla 10.12.2012. a käskkirja nr

6-3/1857-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.07.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raino Oti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Raino Ott

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Raino Otile Viru Vangla 14.10.2013. a käskkiri nr. 6-3/1439-D.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.07.2013. a otsus

muutmata.

3. Jätta Raino Oti menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.06.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.11.2012 koostati Viru Vanglas ettekanne nr 4570 (tl 34) selle kohta, et nimetatud kuupäeval kella 13.55 paiku

päevaruumis doominod mängides ei allunud kinnipeetav Raino Ott valvuri korraldusele panna kaela nimesilt.

12.11.2012 teatati Raino Otile distsiplinaarmenetluse algatamisest ja õigusest seletusi anda (tl 34 pöördel).

06.12.2012 vormistati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 33).

2. Viru Vangla 10.12.2012. a käskkirja nr 6-3/1857-D (tl 31) kohaselt karistati kinnipeetavat Raino Otti

vangistusseaduse (VangS) § 67 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Karistamise põhjustas asjaolu, et 09.11.2012 keeldus kinnipeetav allumast vanglateenistuse

ametniku seaduslikule korraldusele panna kaela nimesilt. 12.12.2012 pöörati karistus täitmisele (tl 35).

3. Viru Vangla 28.12.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1958-D (tl 32 pöördel) parandati distsiplinaarkorras karistamise

käskkirja ebatäpsus, asendades teise kinnipeetava nime Raino Oti nimega.

4. Viru Vangla 15.01.2013. a vaideotsusega nr 1-12/442-1 (tl 35 pöördel) jäeti Raino Oti vaie (tl 36) Viru Vangla

10.12.2012. a käskkirja nr 6-3/1857-D kehtetuks tunnistamise nõudes täies ulatuses rahuldamata.

5. 20.02.2013 saabus Tartu Halduskohtule Raino Oti kaebus (tl 1) Viru Vangla 10.12.2012. a käskkirja nr 6-3/1857-

D peale. Kaebaja väitis, et käskkiri on täis vigu ja karistus on liiga range, sest vastav rikkumine oli toime pandud

esimest korda, lisaks toimetati vaideotsus kätte kaks nädalat hiljem. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras

08.03.2013 edastatud täienduses (tl 17) teatas Raino Ott, et soovib enda karistamise kohta antud käskkirja kehtetuks

tunnistamist selle ilmselge tühisuse tõttu.

6. Viru Vangla esitas 29.04.2013 vastuse (tl 29-30), milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses selgitati

asjassepuutuvate õigusaktide sisu ja distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise eesmärke.

Seejuures nõustuti, et käskkirja oli ekslikult jäänud sisse teise kinnipeetava nimi, kuid ei peetud seda haldusakti sisu

mõjutavaks ning viidati käskkirjale, millega ebatäpsus parandati. Veel märgiti, et kaebajat on varem hulgaliselt

vanglateenistuse ametnikele allumatuse või korralduste eiramise eest karistatud ning lisati, et õigusaktidest ei tulene

tähtaega, mille jooksul tulnuks vaideotsus kaebajale kätte anda, vabandati viivituse pärast ega peetud sellest kahju

tulenemist võimalikuks.

7. Tartu Halduskohtu 04.07.2013. a otsusega (tl 44-45) jäeti Raino Oti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Otsuse

põhjendused:

a) VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 46 lg-s 1 on

selgelt kehtestatud, et kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Kinnipeetava

kohustust kanda väljaspool määratud elukambrit viibides kaelas nähtavalt ning loetavalt talle

väljastatud nimesilti sätestas ka õigusrikkumise toimepanemise ajal kehtinud vangla kodukorra

p 4.1.6.

b) Raino Oti distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS)

§s 54 sätestatud tingimustele, sest distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt rajaneb karistus

selle määramise ajal kehtinud õigusaktide sätetel ja VangS § 64 lg-test 1-4 tulenevad nõuded on

järgitud. Menetluste käik on vangla sisekorraeeskirja § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt

protokollitud, karistatut on teavitatud menetluse algatamisest ja antud võimalus end seletuste abil

kaitsta. Karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja vangla sisekorraeeskirja §-s 15

sätestatud pädevuse piires. Käskkirjas on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu isikut, on

kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on

peetud rikkumist raskeks ja just kümne ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist kõige

otstarbekamaks karistuseks. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel

kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu lubab selle

seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni

neljakümne viie ööpäevast kartserisse paigutamist, siis arvestades nii kaebaja senist käitumist kui

vanglas kehtiva korra rikkumises seisnenud süüteo olulist tähendust vangla julgeolekule, ei ole

varasemate karistuste rohkust arvestades kümne ööpäeva pikkune karistus ülemäärase raskusega

ja võib teistest võimalikest karistusvahenditest edukamalt kaasa aidata Raino Oti õiguskuulekale

käitumisele suunamisel.

c) VangS § 1¹ lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustes kohaldada HMS-is sätestatut.

HMS § 59 lubab haldusorganil parandada haldusaktis esineva kirjavea või muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta

haldusakti sisu. Seejuures ei pea järgima haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda, kuid haldusakti

parandamine tuleb haldusakti adressaadile teatavaks teha. Raino Oti distsiplinaarkorras karistamise käskkirja ühes

lõigus oli tema nime asemel kirjas teise isiku nimi. Tegemist on käskkirja osaga, kus käsitletakse karistamise

eesmärke ja karistuse määramiseks vajalikke asjaolusid üldises plaanis. Seetõttu on võimalik üheselt aru saada, et

õiguserikkumise on toime pannud just Raino Ott ja karistuse peab saama samuti tema ning järeldada, et tegemist on

ilmse ebatäpsusega, mis ei saa haldusakti sisu mõjutada. Viru Vangla on eksitusest aru saanud ja 28.12.2012. a

käskkirjaga nr 6-3/1958-D vea parandanud, tehes selle 03.01.2013 Raino Otile allkirja vastu teatavaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Raino Ott esitas apellatsioonkaebuse (tl 52-53 pöördel), milles palub teha uus otsus ja

tunnistada Viru Vangla 10.12.2012. a käskkiri nr 6-3/1857-D kehtetuks. Kaebaja märgib, et

keeldus valvuri korraldust täitmast, kuna see oli ebaseaduslik. VangS § 46 lg 1 alusel on

kinnipeetav kohustatud kandma nimesilti riietusel, mitte kaelas. Seega on tõendatud, et korraldus

oli vastuolus seadusega ja tühine. Kaebaja ei nõustu määratud karistusega, kuna see oli

esmakordne taoline rikkumine tema poolt. Kaebajale teadaolevalt on ühele teisele kinnipeetavale

määratud teistkordse taolise rikkumise eest karistuseks vaid noomitus. Vangla väide, et kaebajat

oleks võidud karistada kuni 45 ööpäevaga kartseris, kuid määrati üksnes 10 ööpäeva, on

otstarbetu ja liialdatud. Karistuse määramise käskkirjas olid vead, mis seisnesid selles, et

käskkirja üldosa oli seotud teise kinnipeetavaga, kirjeldatud oli teise isiku omadusi ning temale

laienev põhjuseid sisaldav kokkuvõte ja sellele põhinev resolutsioon. Üksnes nime parandamine

ei ole õige, vaid välja oleks tulnud anda uus käskkiri. Kaebaja on seisukohal, et teda on alusetult

karistatud ja lubamatute vahenditega üritatud seda varjata.

9. Viru Vangla vastuses (tl 65-67) palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

04.07.2013. a otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest

karistada distsiplinaarkorras, lähtudes kuni 04.02.2013 kehtinud Viru Vangla kodukorra p-s 4.1.6,

VangS § 46 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatust. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud VangS §

64 lg-tes 1-4¹ kehtestatud nõudeid. Kaebaja väide korralduse õigusvastasusest on otsitud ja

esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Ebaõige on kaebaja arvamus, et tal oli õigus jätta vanglaametniku

korraldus täitmata. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007. a lahendis nr 3-3-1-103-06 märkinud, et

kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus

vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Valvuri poolt

antud korraldus, panna nimesilt kaela, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, kuna oli antud haldusotsuse täitmise

tagamiseks ning kinnipeetav oleks pidanud vastuvaidlematult seda täitma. Kui kinnipeetav kahtleb vanglateenistuse

ametniku poolt antud korralduse seaduslikkuses, on tal võimalus see pärast korralduse täitmist vaidlustada

kohtumenetluses, kuid see ei anna talle õigust jätta täitmata vanglaametniku poolt antud korraldust ning jättes

korraldusele allumata, on kaebaja rikkunud VangS § 67 ps 1 sätestatud allumiskohustust. Ülejäänud osas jääb

vastustaja Tartu Halduskohtule 29.04.2013 esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde.

10. 26.08.2013 saabus ringkonnakohtule Raino Oti vastus (tl 70-71) Viru Vangla vastusele.

Kaebaja märkis, et ta ei nõustu vanglaga, sest see on püüe vastutusest hoiduda. Kaebaja väitel

käskis valvur nimesildi kaela panna vaid korra ja seda ka möödaminnes ning umbes 30 sekundi

pärast tagasi tulles oli tal juba seletuskirja blankett kaasas. Seega on ebaõige vangla väide, et

tegemist oli korduvalt antud korraldusega. Vangla vastuväited on alusetud ja tuleb jätta arvesse

võtmata.

11. 21.10.2013 saabus ringkonnakohtule Raino Oti taotlus (tl 75-75 pöördel) lisada haldusasja

toimikusse tõendina Viru Vangla 14.10.2013. a käskkiri nr 6-3/1439-D. Kaebaja leiab, et sellest

nähtub Viru Vangla ebapädevus karistuste määramisel, sest karistused ei ole proportsionaalsed.

Kaebajale karistusena 10 ööpäeva kartserit määrates on vangla ületanud võrdsuse printsiipi, mis

on taunitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Asjakohatu on kaebaja väide valvuri korralduse tühisuse kohta sel alusel, et VangS § 46 lg 1

kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma nimesilti riietusel, kuid korraldus anti nimesildi

kaela panemiseks. Kinnipeetav saab talle antud korraldust tühiseks pidada vaid rangelt piiritletud

alustel, mis on ühtlasi tühise haldusakti aluseks: kui korraldust ei ole andnud pädev isik; kui see

kohustab toime panema õigusrikkumise; kui sellest ei selgu kohustus või kohustused, need on

vastukäivad või korraldust ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (vrdl

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2). Olukorras, kus vaidlust ei ole selle üle, et korralduse

andis selleks pädev isik, korraldus pidid olema kaebajale üheselt arusaadav, korralduse täitmine

oli objektiivselt võimalik ning nimesildi kandmist, olenemata sellest, kas riietusel või kaelas, ei

saa käsitada õigusrikkumisena, pidi kaebaja korralduse täitma. Asjaolu, kas vangla valvur

pidanuks VangS § 46 lõike 1 eesmärgipärase tõlgenduse asemel lähtuma sätte grammatilisest

tõlgendusest, ei oma seega kaebuse lahendamisel tähtsust.

14. Kaebaja ei nõustu talle määratud karistusega, kuna see oli esmakordne taoline rikkumine. Ka

leiab kaebaja, et talle teadaolevalt on ühele teisele kinnipeetavale määratud teistkordse taolise

rikkumise eest karistuseks vaid noomitus. Ühtlasi taotleb kaebaja Viru Vangla 14.10.2013. a

käskkirja nr. 6-3/1439-D, millega karistati kinnipeetav J. Veiperit vanglaametniku nimesildi

kandmiseks antud korralduse täitmata jätmise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega

katseajaga 6 kuud, toimikusse võtmist. Kaebaja leiab, et talle 10 ööpäevase kartserikaristuse

määramisega rikub vangla kinnipeetavate võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus

kaebajaga ei nõustu.

15. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse

täideviimise eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimise eesmärgi

arvestamisel hinnatakse karistuse mõju kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele ja

õiguskorra kaitsmisele. Selle kõrval hinnatakse ka muid olulisi asjaolusid – nt karistuse vastavust

süüteo raskusele ja toimepanemise asjaoludele, vastutust raskendavaid või kergendavaid

asjaolusid – kinnipeetava eelnevat käitumist, temal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu

jne.

16. Vaidlustatud käskkirjas kaalus vangla lisaks kaebaja kartserisse paigutamisele ka leebemaid

karistuse liike, kuid jõudis järeldusele, et noomitus ei täidaks oma eesmärki kaebaja

õiguskuulekale teele suunamisel; kaebaja töölt eemaldamine ei oleks eesmärgipärane, kuna

kaebaja töökohustust ei täida; ka ei oleks eesmärgipärane ühe pika- või lühiajalise kokkusaamise

keelamine, sest need aitavad kaebajal säilitada suhteid lähedastega. Distsiplinaarkaristuse liigi

valikul arvestas vangla ka asjaoluga, et kaebajat on varasemalt 29 korral distsiplinaarkorras

karistatud, sealhulgas korduvalt korraldustele allumatuse eest. Ringkonnakohus nõustub Viru

Vanglaga selles, et eeltoodud asjaolusid arvestades oli vangistuse täideviimise eesmärgiga kõige

enam kooskõlas kaebajale kartserikaristuse määramine.

17. Arvestades kartserikaristuse maksimaalset 45-ööpäevast määra ning asjaolu, et varasemalt

määratud distsiplinaarkaristused ei mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, ei saa ka

kaebajale määratud kartserikaristust pikkusega 10 ööpäeva vangistuse täideviimise eesmärgi

suhtes mittevastavaks pidada. VangS ega ükski teine vangistust reguleeriv õigusakt ei sätesta, et

kinnipeetavale karistuse määramisel tuleks arvestada ka seda, et vangla valvuri vastava sisuga

korraldust eirati esimest korda. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla valvuri

ettekande kohaselt ei allunud kaebaja valvuri korduvale seaduslikule korraldusele panna nimesilt

kaela (tl 34). Korduvalt antud korralduse puhul ei ole alust rääkida vangla valvuri korralduse

esmakordsest eiramisest.

18. Ringkonnakohus tagastab kaebajale tõendina esitatud Viru Vangla 14.10.2013. a käskkirja,

kuna see ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Käskkiri ei tõenda, et Viru

Vangla oleks kaebajat J. Veiperiga võrreldes ebavõrdselt kohelnud, kuna asjaolud, mida vangla

peab karistuse liigi valikul ning kartserikaristuse kestuse määramisel kaaluma, on kinnipeetavate

puhul erinevad. Kuigi ka J. Veiperi puhul oli tegemist nimesildi kandmise kohustuse

rikkumisega, pidi vangla lisaks konkreetse distsiplinaarsüüteo olemusele kaaluma ka võimalusi

kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Viimane oleneb aga erinevate karistuse

liikide mõjust kinnipeetava käitumisele. Distsiplinaarkaristuse määramisel võib karistuse pikkus

sõltuda ka kinnipeetavale varasemalt määratud distsiplinaarkaristustest ning nende

tulemuslikkusest. Nii näiteks erineb J. Veiperi juhtum kaebaja juhtumist seetõttu, et J. Veiperit oli

eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud korraldusele allumatuse eest neljal korral, kaebajat oli

varasemalt 29 korral distsiplinaarkorras karistatud. Lisaks ilmneb toimikust, et kaebajal oli enne

vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramist üheksa kehtivat karistust vanglaametniku

korraldusele allumatuse eest.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, nagu pidanuks Viru Vangla vaidlustatud käskkirja

parandamise asemel välja andma uue käskkirja. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 kohaselt

parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata

haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Käskkirjas toodu ei

jäta kahtlust selles, et kinnipeetav A. Gromovi nimetamine kaebaja asemel oli ilmne ebatäpsus,

mis ei mõjutanud haldusakti sisu. Nii on käskkirja pealkirjaks „Kinnipeetav Raino Ott

distsiplinaarasi vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele allumatuse suhtes“;

käskkirja resolutsioonis määratakse karistus Raino Otile; käskkirjas kirjeldatud juhtumi asjaolud

langevad kokku valvur E. Uustali ettekandes kaebaja kohta tooduga (tl 34) ning käskkirja

kaalutluste osas analüüsitakse kaebajaga, mitte A. Gromoviga seonduvaid asjaolusid.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

04.07.2013. a otsus muutmata. Kuna kaebaja oli halduskohtus kaebuselt ning ringkonnakohtus

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud, jätab ringkonnakohus kaebaja

menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel