3-14-101/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-101 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 60 000 eurot välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 30.01.2014 kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 60 000 eurot välja mõistmiseks seoses kaebaja majandustöödele rakendamisel tööseadusandluse rikkumisega ja ebaväärika kohtlemisega. Tartu Halduskohtus võttis 17.02.2014. a määrusega kaebuse menetlusse.

2. 27.02.2014 saabus halduskohtule A. Maksimovi vormikohane taotlus (tl 35) riigi õigusabi saamiseks. Taotluse punktis 2 on A. Maksimov märkinud taotletava riigi õigusabi liigiks isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamise haldusmenetluses, isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise ja isiku esindamise halduskohtumenetluses. Taotluse punktis 7 on põhjuseks, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, märgitud, et A. Maksimov ei oska eesti keelt. Taotluse punktis 8 märgib A. Maksimov asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna kompensatsiooni.

3. Tartu Halduskohus jättis 03.03.2014. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi

2 seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Sama määrusega edastas halduskohus juhindudes RÕS § 10 lg-st 3 ja 7 Tartu Maakohtule A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Halduskohus leidis, et hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb vaidlusaluse asja keerukusest ning isiku senisest käitumisest protsessis. A. Maksimov on võimeline ise kaitsma enda õigusi, võttes arvesse, et kaebuse halduskohtule on A. Maksimov esitanud ise ning see on arusaadav ja kohus on võtnud selle menetlusse. Samuti on kaebaja enne kaebusega halduskohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. A. Maksimov on võimeline esitama vajadusel ka täiendavaid selgitusi ega vaja selleks õigusabi. Kaebaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud muuhulgas ka edasikaebeõigust, mis samuti kinnitab, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimisprintsiip ning kohus on kohustatud oma selgitustega tagama, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti ei ole halduskohtumenetluses nõutav kaebuse õiguslike põhjenduste esitamine. Kaebuse esemest tulenevalt ei ole tegemist asjaga, mille õigeks lahendamiseks ja poolte võrdsuse tagamiseks on advokaadi abi vajalik. Samuti ei ole tegemist keeruka asjaga, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta. Kaebuses soovib A. Maksimov mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kohtulahendid on kohtu poolt kaebajale tõlgitud, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja taotluses toodud väide, et riigi õigusabi on vajalik põhjusel, et ta ei oska eesti keelt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus osas, millega ei rahuldatud A. Maksimovi menetlusabi taotlust riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Määruskaebuse kohaselt asetab kohus kaebaja nõrgemale positsioonile võrreldes vastustajaga kui ei võimalda kaebajale riigi kulul õigusabi. Menetlusosalistel on võrdsed võimalused oma seisukohtade väljendamiseks, kuid kaebajal puuduvad seadused ja muud õigusaktid ja puudub võimalus seaduse alusel juriidiliselt asjatundlikult protsessis osaleda. Kaebus Tartu Vangla vastu omab otsest seost avaliku huviga kuna rikkumine ei ole ühekordne ja juhuslik, vaid süsteemne, mis kestab pikki aastaid. Juriidiline õigusabi on vajalik ka sellepärast, et juristil on informatsiooni analoogsete kohtuasjade kohta ja juristiga saab arutada kompensatsiooni summa määramisest, tunnistajate väljakutsumisest ja uute materjalide otsimisest. Kaebajal puudub võimalus loetletud tegevusi iseseisvalt teostada. Tekkinud olukorra lahenemisele aitaks kaasa kohtu seisukoha teadmine, kas kaebaja taotletud tunnistajad kutsutakse välja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3 6. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, kuna uurimisprintsiibist tulenevalt on halduskohtul kohustus kaebajat vajaduse korral suunata ja abistada. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja on iseseisvalt suutnud koostada kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, mis on kohtu poolt menetlusse võetud. Kaebus on juba määratud Tartu Halduskohtu 12.03.2014. a määrusega läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Seega puudub kaebajal reaalne vajadus riigi õigusabi saamiseks. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 60 000 eurot väljamõistmiseks, s.o mittevaralise kahju hüvitamiseks, siis puudub tal õigus riigi õigusabi saamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi