Legislator Case Law & Legislation
2-13-20104/33 AI generated

2-13-20104/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-20104/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T.T. esitas 01.05.2013. a hagiavalduse V.E. vastu alaealisele lapsele N.T. le elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 2012. a juulist. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et ta ei ole võimeline maksma elatist miinimumsummas, kuna alates 14.02.2013. a on ta töötuna arvel. Samuti väitis kostja, et ta kasvatab üksi veel ühte last, kelle isa lapsele elatist ei maksa.

Legislator headnote

AI generated

2-13-20104/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: tuleb elatis tagasiulatuvalt jätta välja mõistmata. T.T. lt mõisteti 11.02.2010. a (tsiviilasjas nr 2-10-2240) välja elatis V.E. kasuks lapse N.T. ülalpidamiseks 2 170 krooni alates 01.02.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimum palgamäärast. Kohus on rikkunud TsMS § 459 lõikes 2 sätestatut.

Keywords

AI generated
economic hardship deportation despite health issues family asylum for eritreans subsistence minimum leave on personal grounds child benefit eligibility
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-20104 Tsiviilasi N.T. hagi V.E. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.E. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): V.E. (isikukood: XXX; elukoht: Viljandi XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann Vastustaja (hageja): N.T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX), seaduslik esindaja T.T.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2012-30.04.2013. a rahuldamata; mõista välja V.E. lt N.T. kasuks elatis ühekordse summana 500 eurot perioodi 01.05.2013 – 30.09.2013 eest.

2. Muuta Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-i 1 ja jätta resolutsiooni p-ist 1 välja sulgudes märgitu.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

1. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista välja V.E. lt N.T. kasuks elatis 100 eurot igakuiselt alates 01.10.2013 kuni N.T. täisealiseks saamiseni.

2. Mõista välja V.E. lt N.T. kasuks elatis ühekordse summana 500 eurot perioodi 01.05.2013 – 30.09.2013 eest. Jätta rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2012-30.04.2013.

3. Anda T.T. le õigus N.T. le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

4. Kohustada V.E. t tasuma N.T. le makstav elatis T.T. pangakontole nr XXX.

5. Elatis 100 eurot kuus tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

6. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.T. esitas 01.05.2013. a hagiavalduse V.E. vastu alaealisele lapsele N.T. le elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 2012. a juulist.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et ta ei ole võimeline maksma elatist miinimumsummas, kuna alates 14.02.2013. a on ta töötuna arvel. Samuti väitis kostja, et ta kasvatab üksi veel ühte last, kelle isa lapsele elatist ei maksa.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus tegi 19.09.2013. a järgmise otsustuse:

1. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista välja V.E. lt N.T. kasuks elatis 100 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 01.10.2013 kuni N.T. täisealiseks saamiseni.

2. Mõista välja V.E. lt N.T. kasuks elatis ühekordse summana 1500 eurot perioodi 01.07.2012 – 30.09.2013 eest.

3. Anda T.T. le õigus alaealisele lapsele N.T. le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

4. Kohustada V.E. t tasuma N.T. le makstav elatis T.T. pangakontole nr XXXX.

5. Määrata elatis 100 eurot kuus lapse kohta tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

6. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Hageja taotles elatise väljamõistmist miinimumsummas s.o 2013. aastal 160 eurot. Kohus leidis, et kostja ei ole võimeline tasuma 160 eurot kuus. Kostja esitas töötukassa teatise, mis tõendab, et kostja on töötuna arvel alates 14.02.2013 ning ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Samuti on kostjal veel üks ülalpidamist vajav laps D.E. . Seega ei ole õiglane kohustada kostjat miinimummääras elatist maksma, kuna see oleks eelnevaid asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Kostjalt elatise väljamõistmisel peab arvestama ka sellega, et peale elatise maksmist säiliks talle minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus leidis, et arvestades eeltoodud asjaolusid tuleb kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus. Tulenevalt hageja ja kostja varalisest seisundist ja lapse vajadustest, pidas kohus põhjendatuks määrata elatise suuruseks 100 eurot kuus. Kohus selgitas, et kostja majandusliku olukorra paranemisel on hagejal võimalik elatist suurendada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. V.E. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis ühekordse summana 1500 eurot perioodi 01.07.2012-30.09.2013 eest ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta elatis perioodi 01.07.2012-30.09.2013 eest välja mõistmata. Apellant palub muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 ja jätta resolutsiooni p-ist 1 välja sulgudes märgitu.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on otsus vastuoluline. Resolutsiooni punktis 1 esineb vastuolu. V.E. lt mõisteti välja elatis

100 eurot kuus, kuid kohus märkis sulgudes, et elatis ei või olla vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Apellandi arvates tuleks sulgudes lisatu resolutsioonist välja jätta;

2) tuleb elatis tagasiulatuvalt jätta välja mõistmata. T.T. lt mõisteti 11.02.2010. a (tsiviilasjas nr 2-10-2240) välja elatis V.E. kasuks lapse N.T. ülalpidamiseks 2 170 krooni alates 01.02.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimum palgamäärast. Kohus on rikkunud TsMS § 459 lõikes 2 sätestatut.

Riigikohus on märkinud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Kolleegium on samadele seisukohtadele jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Elatis tagasiulatuvalt tuleb jätta välja mõistmata.

5. T.T. vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsus tuleb tühistada elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas ja selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2012-30.04.2013. a rahuldamata ja mõistab V.E. lt välja N.T. kasuks elatise ühekordse summana 500 eurot perioodi 01.05.2013-30.09.2013 eest. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu 19. septembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-i 1 ja jätab resolutsiooni p-ist 1 välja sulgudes märgitu. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et Tartu Maakohtu 19.09.2013. a otsuse resolutsiooni p-is 1 esineb vastuolu. Tartu Maakohus on resolutsiooni p-is 1 märkinud, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja V.E. lt tuleb välja mõista elatis N.T. kasuks 100 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01.10.2013 kuni N.T. täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohus vähendas 19.09.2013. a otsusega kostjalt väljamõistetavat elatise suurust ja mõistis V.E. lt N.T. kasuks välja elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kuna maakohus vähendas elatise määra alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, tuleb resolutsiooni p-is 1 sulgudes märgitu resolutsioonist välja jätta, sest see on vastuolus lause esimese poolega.

8. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 459 lg 2, on põhjendatud. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on palunud mõista välja elatise alates 01.07.2012 a, s.o tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Hagi esitati 01.05.2013. a. Tartu Maakohus on 11.02.2010. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-2240 rahuldanud V.E. hagi ja mõistnud T.T. lt V.E. kasuks välja elatise lapse N.T. ülalpidamiseks 2 170 krooni kuus alates 01.02.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõude otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 459 lg 2 kohaldub ka praegusel juhul. Kuni 01.05.2012. a, s.o käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni, kehtis Tartu Maakohtu 11.02.2010. a kohtulahend, mille kohaselt pidi lapsele elatist maksma T.T. . Kuna Tartu Maakohtu 11.02.2010. a jõustunud otsust ei saa muuta tagasiulatuvalt, ei ole põhjendatud mõista käesolevas tsiviilasjas elatis välja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, s.o alates 01.07.2012. a. Hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2012-30.04.2013 tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis ühekordse summana 500 eurot perioodi 01.05.2013- 30.09.2013 eest.

9. Ringkonnkohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatus/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi