3-14-348/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-348 Haldusasi Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Taotluse esitaja Aleksei Maksimov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Maksimov esitas 25.03.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt kavatseb A. Maksimov pöörduda kohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu ning ta ei suuda iseseisvalt kaebust kohtule esitada. Taotluses kirjeldas taotleja enda ebaseaduslikku vanglas viibimist ning viitas vangla tegevusega põhjustatud kahjule. Kaebaja väljendas enda rahulolematust seoses sellega, et kontaktisik ei vastanud tema avaldusele, jättes sellega täitmata enda tööülesanded. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal rahalised vahendid. 2. Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrusega jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Määruse kohaselt mõistab kohus kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus ei pidanud vajalikuks riigi õigusabi taotlust käiguta jätta, et kaebajale riigi õigusabi taotlemise korda selgitada ja täpsustada kaebaja taotlust, kuna kaebajale on eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi õigusabi näidisvorm ning selgitatud riigi õigusabi andmise võimalusi, mh haldusasjades nr 3-13-1870, 3-13-2286 ja 3-13-2190. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. A. Maksimov on ise võimeline esitama halduskohtule kaebuse

ning kaitsma oma õigusi. Nimelt on ta alates 2013. a septembrist esitanud Tartu Halduskohtule 44 kaebust ja mitmeid riigi õigusabi taotlusi, Tartu Ringkonnakohtule 10 määruskaebust ja ühe apellatsioonkaebuse ning Riigikohtule vähemalt kolm määruskaebust. Riigi õigusabi taotluses esitatud selgitustest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi seoses vangla väidetava õigusvastase tegevusega ja kahju põhjustamisega ning analoogseid kaebuseid on kaebaja kohtule varasemaltki esitanud. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist suunab ja abistab kohus vajadusel kaebajat ning selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 13.04.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei tähenda kaebuste ja taotluste esitamise hulk veel kvaliteetset kaitset. Riik peab kaitsma oma kodanikke ning andma kaebajale kaitsja. Nagu kohus kirjutas, on kaebaja esitanud üle 58 kaebuse, kuid ühelgi juhul ei antud talle kaitsjat ning see on ebaõiglane. Menetlusosalistel peavad olema võrdsed tingimused ning kaebaja ootab ringkonnakohtult õiglust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). 5. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuste ja taotluste arv on kindlasti üks näitaja, mis viitab kaebaja kogemusele kohtusse pöördumisel ning seega võimele enda õigusi kaitsta. Samas ei ole halduskohus vaidlustatavas määruses tuginenudki ainuüksi kaebaja poolt esitatud kaebuste ja taotluste arvule, vaid ka asjaolule, et A. Maksimov taotles riigi õigusabi sellise kaebuse (kahju hüvitamise kaebuse) esitamiseks, millega analoogseid kaebusi on ta kohtule varemgi esitanud. Kaebaja ei ole võrreldes Tartu Vanglaga ebavõrdses seisus, sest nagu halduskohus rõhutas, abistab kohus uurimisprintsiibist tulenevalt kaebajat ning tema enda õigusalaste teadmiste olemasolu pole esmatähtis. Erinevalt kriminaalasjadest, kus isikule tuleb kaitsjat võimaldada (RÕS § 6 lg 2), ei pea kohus haldusasjas igal juhul isikule riigi õigusabi määrama. Vastupidi, kuna käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma, ei tohigi tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 1 talle riigi õigusabi anda.

6. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 2 2

3 3