3-11-1007/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1007 Haldusasi Janika Kaarese kaebus Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse nr 2-45/3662 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Janika Kaarese apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 04.09.2013 Menetlusosalised Kaebaja Janika Kaares Esindaja v. adv. Vahur Kivistik Vastustaja Eesti Haigekassa Esindaja Martin Pärn RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta Janika Kaarese menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 24.10.2013 (k.a.).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktor kohustas 26.11.2010. a ettekirjutusega nr 2-45/3662 (I kd, tl 5) kaebajat tasuma haigekassale 6 857 721 krooni, mille Eesti Haigekassa on aastatel 2005-2010 kaebajale alusetult ajutise töövõimetuse hüvitisena välja maksnud. Ettekirjutuses on märgitud, et J. Kaaresele on esitatud süüdistus koos P. Kaarese ja

A. Kaaresega kelmuses, mille tulemusena on haigekassa maksnud kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitist alusetult. Ettekirjutuse kohaselt lõi J. Kaares eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu Maksuja Tolliametile valeandmeid esitades haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse talle makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. OÜ Lossi Rent, OÜ Kaares Hulgi ja OÜ Kaares Kinnisvara tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides on

J. Kaaresele deklareeritud sellise töötasu maksmine, mida talle tegelikult ei makstud või maksti alusetult. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel J. Kaaresele, fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja 6 857 721 krooni ajutise töövõimetuse hüvitisi, mille näol sai

J. Kaares varalist kasu.

2. 04.01.2011 esitas kaebaja Eesti Haigekassale 26.11.2010. a ettekirjutuse peale vaide (I kd, tl 6), mille Eesti Haigekassa jättis 10.03.2011. a vaideotsusega (I kd, tl 10) rahuldamata.

3. 18.04.2011 esitas J. Kaares Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2-4) Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt ettekirjutuse tühistamiseks ja tühistamiskaebusele alternatiivselt ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, ning Eesti Haigekassa 10.03.2011. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puuduvad haldusaktis põhjendused, motivatsioon ning selle andmise kaalutlused. Ettekirjutusest ei nähtu, mille alusel rahasumma tasumist nõutakse ning kuidas nõue on kujunenud. Haldusakt on tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Ettekirjutuse on allkirjastanud Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktor, kuid ettekirjutuse tegemine või haldusaktide andmine ei ole piirkondliku osakonna pädevuses. Haldusorgan on viinud haldusmenetluse läbi kaebaja suhtes ärakuulamisõigust tagamata. Õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendatud huvina märgib kaebaja, et soovib vältida tulevikus olukorda, kus õigusvastane ettekirjutus mõjutab kaebaja eest makstud sotsiaalmaksu ümberarvestamist ja tema pensioni suurust tulevikus. Halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll I kd, tl 204-208) väidab kaebaja, et ei ole pettust toime pannud ning nõustus kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses sellepärast, et päästa oma haige abikaasa vahi alt, et tagada talle parimad ravivõimalused.

4. Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega (I kd, tl 54-64) kriminaalasjas nr 1-11-1409 (08760000049) tunnistati J. Kaares kokkuleppemenetluses süüdi muuhulgas selles, et ta lõi Eesti Haigekassa töötajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse talle makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Asja materjalide kohaselt vormistasid P. Kaares ja

J. Kaares fiktiivsed töölepingud OÜ Lossi Rent ja J. Kaarese, OÜ Kaares Hulgi ja J. Kaarese ning OÜ Kaares Kinnisvara ja J. Kaarese vahel. P. Kaarese korraldusel arvestati J. Kaaresele alusetult töötasu ja preemiat. J. Kaares esitas läbi eelnimetatud äriühingute Eesti Haigekassale haigusja hooldushüvitise saamiseks regulaarselt töövõimetuslehti. Tegelikkusele mittevastavate deklaratsioonide esitamise järgselt maksis Eesti Haigekassa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel välja ajutise töövõimetuse hüvitist, misläbi sai J. Kaares koos P. Kaarese ja A. Kaaresega aastatel 2004 − 2010 pettuse teel varalist kasu summas 6 857 721 krooni (Tartu Maakohtu 13.05.2010. a vara arestimise määruse (I kd, tl 48-52 pöördel) kohaselt 6 797 312 krooni, kuna arvesse ei olnud võetud 2010. aastal väljamakstud hüvitist). Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsus jõustus Riigikohtu määrusega 02.08.2011. Eesti Haigekassa ei esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi.

5. Tartu Halduskohus jättis 09.01.2012. a otsusega (I kd, tl 229-234) kaebuse rahuldamata.

- Otsuse kohaselt on vastustaja kaebajale 26.11.2010. a ettekirjutust tehes käitunud õiguspäraselt. J. Kaares kinnitas küll kohtuistungil, et ta töötas reaalselt töölepingute alusel ning pole tegelenud kelmusega, kuid jõustunud kohtuotsuse alusel on ta tunnistatud süüdi kelmuses suures ulatuses grupiviisilises tegevuses ning rahapesus suures ulatuses grupi poolt. Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse vaidlustamisel ei oma tähtsust see, mis põhjusel on kriminaalasjas läbi viidud kokkuleppemenetlus, kuna halduskohus ei sekku kriminaalasja menetlusse. Kuna ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 3, ei oma tähtsust ka asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud menetlus Tartu Maakohtus kriminaalasjas veel lõppenud. Käesoleval juhul on kaebajale ajutise töövõimetushüvitise alusetu väljamaksmine toimunud seoses kuriteo toimepanemisega ning ettekirjutus on seotud kriminaalasjaga, mistõttu ei olnud haldusorganil võimalik läbi viia antud asjas kaalutlust ettekirjutuse tegemisel.

- Ettekirjutus on motiveeritud ning vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Ettekirjutus on tehtud pädeva haldusorgani poolt, olles allkirjastatud Tartu osakonna direktori poolt.

- Kuigi kaebajale ei ole haldusmenetluses antud võimalust olla ära kuulatud, esinevad antud juhul erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ära kuulamata. Antud asjas ei saa kaebaja suhtes ärakuulamisnõude mittetäitmine olla haldusakti tühistamise aluseks, kuna ärakuulamata jätmine ei ole viinud asjas valele järeldusele ning kaebajale arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks mitte kuidagi saanud kaasa aidata ettekirjutuse eesmärgi saavutamisele.

- Halduskohus möönab, et vastustaja on kaebaja esitatud vaide käsitlemisel rikkunud menetlusnorme, kuid kuna see ei mõjutanud vaidemenetluses asja otsustamist ega olnud kaebajale takistuseks vaideotsuse saamisel ega kohtusse pöördumisel, puudub alus vaidemenetluses tehtud vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. J. Kaares palub ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses (II kd, tl 5-11) halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega alternatiivselt kas tuvastada Eesti Haigekassa Tartu osakonna 26.11.2010. a ettekirjutuse nr 2-45/3662 tühisus, tühistada see või tuvastada selle õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

- Halduskohus on asunud ekslikult seisukohale, et ettekirjutuse andmine viitega kriminaalasjas esitatud süüdistusele on piisav haldusakti andmiseks. Selleks, et vastustaja saanuks teha RaKS § 62 lg 3 alusel ettekirjutuse, pidi vastustaja haldusmenetluses tuvastama, et kaebajale on tasutud ajutise töövõimetuse hüvitist alusetult. Kriminaalasjas kokkuleppemenetluse tulemusena tehtud kohtuotsus ei ole siduvaks ega lõplikus tõendiks haldusasjas ning see ei vabasta haldusorganit haldusakti motiveerimiskohustusest ega vähenda nõudeid haldusorganile ja kohtule haldusmenetluses antud haldusakti põhjendamisel ja kontrollimisel. Kaebaja rõhutab, et haldusakti andmise ajal ei olnud kriminaalkohus veel otsust teinud.

- Vaidlusalune ettekirjutus on täielikult motiveerimata ja kontrollimatu. Vastustaja oleks pidanud ettekirjutuses ära tooma andmed kaebajale alusetult makstud summade kohta maksustamisperioodi, so kalendrikuu kaupa. Ettekirjutuses puudub aga igasugune metoodika ja arvestuskäik, kuidas kaebajalt nõutav summa on arvutatud. Ettekirjutusest ei nähtu, milliste valeandmete esitamist kaebajale ette heidetakse ning millistest konkreetsetest asjaoludest tulenevalt pidas vastustaja kaebajale tehtud väljamakseid alusetuteks. Samuti ei ole vastustaja ettekirjutuses väitnud, et tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides deklareeritud summad oleksid jäetud riigile maksmata. Halduskohus on jätnud otsuses hindamata ettekirjutuse vastavuse HMS § 56 lg-le 1 ega ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes pidas ettekirjutust vastavaks HMS § 56 lg 2 nõuetele.

- Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HMS § 40 lg-t 3, leides, et antud juhul esines olukord, millest tulenevalt võis vastustaja haldusmenetluse raames jätta kaebaja ära kuulamata. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud kaebaja suhtes õigust olla teavitatud tema suhtes läbiviidavast haldusmenetlusest ja olla haldusmenetluses ära kuulatud. Kuna vaidlusalune ettekirjutus on antud õigusvastase haldusmenetluse tulemusena, on tegemist tühise või alternatiivselt tühistamisele kuuluva haldusaktiga.

- Vaidlusalune ettekirjutus on tulenevalt HMS § 63 lg 2 p-st 3 tühine ning halduskohus ei ole põhjendanud nimetatud normis sätestatud koosseisu mitteesinemist. Kaebaja hinnangul ei ole Eesti Haigekassa juhatuse 09.12.2009. a otsusega nr 276 kinnitatud Tartu osakonna põhimääruse p-st 2.2.14 võimalik välja lugeda, et Eesti Haigekassa juhatus on volitanud piirkondlikku üksust Eesti Haigekassa nimel ettekirjutuse andmiseks. Seega on ettekirjutus antud selleks esindusõigust mitteomava isiku poolt.

- Kaebaja arvates esineb tal ka põhjendatud huvi ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt tuleks vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt kaebaja eest makstud sotsiaalmaks ümber arvestada, mis mõjutab aga negatiivselt kaebaja pensionimakseid, kuna viimaste suurus sõltub vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 11 lõikele 5 isiku eest tasutud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusest. Olukorras, kus haigushüvitise arvestamise aluseks olev tulu on väiksem või seda ei ole, väheneb ka Janika Kaarese vanaduspensioni aastakoefitsient ning ümberarvestamisele kuuluvad ka pensionifondi osakud, mis on soetatud kinnipeetud töötuskindlustuse maksete eest. Janika Kaares on liitunud II pensionisambaga. Õigusvastane ettekirjutus toob kaasa Janika Kaarese eest makstud sotsiaalmaksu ümberarvestamise ja mõjutab tema pensioni suurust tulevikus.

7. Eesti Haigekassa palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (II kd, tl 17-18) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuses esitab Eesti Haigekassa järgnevad põhjendused:

- Vastustaja hinnangul puudub poolte vahel vaidlus selles, et J. Kaares on kelmuse teel saanud varalist kasu, pettes haigekassalt välja ajutise töövõimetuse hüvitist, mistõttu puudub vajadus kriminaalasjas kogutud tõendite uurimiseks.

- Haigekassa ettekirjutus on motiveeritud ja kontrollitav. Ettekirjutuses on märgitud selle faktiline alus ja asjakohane viide õiguslikule alusele. Haigekassa on lugenud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud haldusmenetluses siduvalt tuvastatuks ning faktiliselt on kaebaja ka ise nõustunud kõigi kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega, kuna kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses. Ettekirjutus ei saa olla tühine ärakuulamise võimaluse andmata jätmise tõttu, kuna kaebajale arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks saanud ettekirjutuse tegemist või selle sisu muuta.

- Ettekirjutus on antud pädeva organi poolt ja allkirjastatud pädeva isiku poolt. Tartu osakonna põhimääruse p 2.2.14 sätestab haigekassa Tartu osakonna ülesandena muuhulgas nõuete ja hagide vormistamise ja menetlemise, mis hõlmab muuhulgas ka otsuse tegemist ning haldusakti allkirjastamist.

8. 10.04.2013. a määrusega (II kd, tl 33-36) jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata kaebaja poolt esialgses kaebuses esitatud taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Eesti Haigekassa Tartu osakonna 26.11.2010. a ettekirjutuse tühistamise nõude esitamisel ning tühistas Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ettekirjutuse tühistamise nõudes. Ringkonnakohus leidis määruses, et Eesti Haigekassa 10.03.2011. a otsuse näol ei olnud sisuliselt tegemist vaideotsusega, vaid vaide tagastamisega põhjusel, et vaie oli haldusorganile esitatud tähtaega ületades ning vaideotsuse esitamise tähtaega ei ennistatud. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kaebaja poolt Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse kättesaamisest, kaebaja esitas kaebuse halduskohtule hilinenult ning ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud asjaolusid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist. Ringkonnakohtu menetlusse jäi kaebaja nõue Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata alternatiivne kaebus Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.

10. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus Eesti Haigekassa 26.11.2010. a ettekirjutuse (edaspidi ka ettekirjutus) tühisuse või alternatiivselt õigusvastasuse üle. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja põhjendatud huvi kohta ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks ning analüüsib, kas ettekirjutust võib kaebaja osundatud põhjendustel tühiseks pidada (I); uurib seejärel, kas kaebajal esineb põhjendatud huvi ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks (II) ning lahendab viimaks kaebaja taotlused (III).

I

11. Haldusakti tühisuse tuvastamisel on haldusakt algusest peale kehtetu, millest tulenevalt langeb ära kaebaja kohustus ettekirjutuses märgitud summad haigekassale tagastada. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal esineb seega põhjendatud huvi vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks analüüsida kaebaja väiteid haldusakti tühisuse kohta.

12. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) §

63 lg 2 p 3 alusel tühine, kuna Eesti Haigekassa juhatuse 09.12.2009. a otsusega nr. 276 kinnitatud Tartu osakonna põhimääruse p-st 2.2.14 ei ole võimalik välja lugeda, et Eesti Haigekassa juhatus on volitanud piirkondlikku üksust Eesti Haigekassa nimel ettekirjutuse andmiseks. Kaebaja leiab ühtlasi, et ettekirjutus on tühine ka kaebaja ärakuulamata jätmise tõttu ehk põhjusel, et ettekirjutus on antud õigusvastase haldusmenetluse tulemusena.

13. Ringkonnakohus analüüsib kõigepealt seda, kas ettekirjutus võiks olla tühine väidetavalt haldusmenetluse õigusvastase läbiviimise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et HMS § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse alused numerus claususe printsiibil ammendavalt ning neid ei ole võimalik täiendada seaduses sätestamata alustega. Haldusakti tühisuse tuvastamiseks võib kaebuse esitada tähtajatult (vt HKMS § 46 lg 5 ning HKMS v.r. § 9 lg 6), mistõttu saab õiguskindluse huvides haldusakti tühisust tuvastada vaid seaduses loetletud aluste esinemisel. Nii leiab ka Riigikohus, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged (RKHK 07.03.2003. a määrus asjas nr. 3-3-1-21-03, p 13). Seega ei ole asjakohane kaebaja väide Eesti Haigekassa ettekirjutuse tühisuse kohta põhjusel, et haldusmenetlus viidi läbi õigusvastaselt.

14. Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas ettekirjutus võiks olla tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on ettekirjutus tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. HMS § 8 lg 1 järgi on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vastavalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lõikele 3 võib haigekassa alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. Haigekassa seaduse (HKS) § 2 lg 2 p 2 järgi täidab haigekassa ravikindlustuse seadusest ja muudest seadustest tulenevaid ülesandeid. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlustatud ettekirjutuse on koostanud Eesti Haigekassa, mistõttu on ettekirjutus koostatud RaKS § 62 lõikes 3 märgitud pädeva haldusorgani poolt. See, millisel viisil on haldusorgan määratlenud oma sisepädevuse, ei oma HMS § 63 lg 2 p 3 kohaldamise kontekstis tähtsust. Erinevalt välispädevuse ületamisest ei too sisepädevuse rikkumine kaasa haldusakti automaatset tühisust (vt A. Aedmaa, E. Lopman jt „Haldusmenetluse käsiraamat“ Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 53). Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole rikutud ka haldusorgani sisepädevust.

15. HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Eesti Haigekassa seaduse (HKS) § 26 lg 1 järgi seisab haigekassa juhatus hea haigekassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste realiseerimise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole haigekassa seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu või juhatuse esimehe kohustus. Ringkonnakohus märgib, et HKS ega Vabariigi Valitsuse 05.01.2001. a määrusega nr. 3 kehtestatud „Eesti Haigekassa põhikiri“ (edaspidi põhikiri) nõukogule ega juhatuse esimehele RaKS § 62 lg-s 3 märgitud kohustust selgesõnaliselt ei pane. Sellest järeldub, et RaKS § 62 lg-s 3 märgitud kohustuse täitmine või selle täitmise korraldamine kuulub haigekassa juhatuse pädevusse. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei välista haigekassa juhatuse kohustuste täitmise delegeerimist piirkondlikele osakondadele. Põhikirja § 20 p 13 kohaselt kinnitab juhatus haigekassa struktuuriüksuste põhimäärused. Haigekassa juhatuse 09.12.2009. a otsusega nr. 276 kinnitatud „Eesti Haigekassa Tartu osakonna põhimääruse“ (edaspidi põhimäärus) p 1.4 järgi juhindub osakond oma tegevuses Eesti Haigekassa seadusest, Eesti Haigekassa põhikirjast, Ravikindlustuse seadusest, põhimäärusest, haigekassa nõukogu ja juhatuse otsustest ning teistest õigusaktidest. Osakonna ülesandeks on muu hulgas ravikindlustushüvitiste õigsuse ja põhjendatuse kontrollimine ning analüüs (põhimääruse p 2.2.11). Põhimääruse p 2.2.14 järgi on osakonna ülesandeks ettekirjutuste, nõuete ja hagide vormistamine, menetlemine, kohtuotsuste täitmise ja kohtuväliste kokkulepete sõlmimise korraldamine (I kd, tl 191-192). Seega annavad põhikirja § 20 p 13 ning põhimääruse p 2.2.11 koosmõjus põhimääruse p-ga 2.2.14 Eesti Haigekassa Tartu osakonnale pädevuse RaKS § 62 lg-s 3 märgitud ettekirjutuste tegemiseks. Ettekirjutuse on allkirjastanud Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktor, kes on põhimääruse p-de 4.2 ning 4.4.1 järgi osakonna juht. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks.

II

16. Kaebaja arvates esineb tal põhjendatud huvi ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna õigusvastane ettekirjutus toob kaasa Janika Kaarese eest makstud sotsiaalmaksu ümberarvestamise ning mõjutab tema pensioni suurust tulevikus.

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud ettekirjutusega ei otsustata Janika Kaarese eest makstud sotsiaalmaksu suurust, selle ümberarvestamist ega Janika Kaarese tulevase pensioni suurust, vaid nõutakse Janika Kaareselt RaKS § 62 lg 3 alusel tagasi alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega seetõttu ka Janika Kaaresele alusetult makstud ajutuse töövõimetuse hüvitise tagasinõudmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et tulenevalt RPKS §-dest 11 ja

12 sõltub isiku vanaduspension muu hulgas isiku eest riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantud sotsiaalmaksu summadest. Sotsiaalmaksu suurus sõltub sotsiaalmaksuseaduse (SMS) §-st 7 tulenevalt omakorda sotsiaalmaksu 33%-lise määraga maksustatavast summast ehk isiku töötasu suurusest. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse teeb laekunud sotsiaalmaksu arvelt ülekandeid Maksuja Tolliamet, kes hoolitseb ka kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa ülekandmise eest Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas (SMS § 10). Arvestust isiku kohta makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta peetakse riikliku pensionikindlustuse registri andmete alusel (RPKS § 53 lg 2). Register sisaldab ka isiku kohta arvestatud sotsiaalmaksu andmeid, mille allikaks on maksukohustuslaste register (RPKS § 53 lg 1 p 3). Vabariigi

Valitsuse 30.07.2002. a määrusega nr. 240 kinnitatud „Maksukohustuslaste registri pidamise põhimääruse“ § lg järgi on registreerimise alusdokumentideks lisaks maksudeklaratsioonidele, maksuhalduri haldusaktidele ning isiku enda poolt esitatud avaldustele andmete muutmise või täpsustamise kohta ka teistest riigi andmekogudest saadavad dokumendid, andmed isiku ja asutuse poolt maksuhalduri pangakontole makstud maksusummade kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid ja andmed. Käesoleval juhul on Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr. 1-11-1409 tuvastatud, et Janika Kaaresele fiktiivsete töölepingute alusel töötasuna arvestatud ja väljamakstud tasudelt deklareeritud sotsiaalmaksu tasaarvestati osaühingute Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi poolt fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonides näidatud sisendkäibemaksuga tekitatud käibemaksu enammaksega ning tasuti sotsiaalmaksu tuvastamata allikatest pärinevate sularahasissemaksete arvelt (I kd, tl 8). Ringkonnakohus märgib, et vastav kohtuotsus, mitte käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutus, võib mõjutada Janika Kaarese kohta arvestatud sotsiaalmaksu andmeid ning seeläbi ka Janika Kaarese tulevase pensioni suurust.

III

18. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Tartu Halduskohtu 08.07.2011. a määrusega vabastati Janika Kaares riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2012. a määrusega jätkas kohus kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt HKMS § 285 lõikele 1 enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtiva HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni 31.12.2011 (k.a.) kehtinud HKMS § 92 lg 1. Kui HKMS v.r. ei näinud ette riigilõivu tasumisest vabastatud ning kohtuvaidluse kaotanud isikult riigilõivu väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks, siis kehtiva HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud riigilõivu näol riigi kanda. Kaebajat esindanud advokaadi riigi õigusabi tasu suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel