2-13-32190/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-32190

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi OÜ Orvek vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

55 658,82 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. detsembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Orvek apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Orvek (rk: 10855145), esindaja Willem

Ignatjev

Vastustaja (hageja): AS SEB Liising (rk: 10281767), esindaja

Liivi Väärsi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. detsembri 2013 otsuse resolutsiooni p 2.1 Orvek OÜ-lt

väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista Orvek OÜ-lt AS SEB Liising kasuks välja liisingulepingu nr L06111038 alusel

põhivõlgnevusena 8045,39 eurot ja alates 02.07.2013 viivis protsendina põhinõudelt

(4993 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada AS SEB Liising hagi Orvek OÜ vastu osaliselt ning välja mõista Orvek

OÜ-lt AS SEB Liising kasuks:

2.1.1. liisingulepingu nr L06111038 alusel 8045,39 eurot põhivõlgnevusena ja alates 2.

juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (4993 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.1.2. liisingulepingu nr L07114958 alusel 19 016,14 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (14 788,53 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.1.3. liisingulepingu nr L06106904 alusel 1152,32 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (323 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.1.4. liisingulepingu nr L06106902 alusel 1150,44 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (320 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.1.5. liisingulepingu nr L06107783 alusel 1445,97 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (320 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.2. Tunnistada AS SEB Liising omandiõigust liisingulepingu nr L07109257 alusel

Orvek OÜ-le liisitud asfaldilaoturile Antec PW 3500 mootor Deutz FL2011 ja kohustada

Orvek OÜ-d viivituseta andma asfaldilaoturi AS SEB Liising valdusesse.

2.3. Välja mõista Orvek OÜ-lt AS SEB Liising kasuks liisingulepingu nr L07109257

alusel viivise 3. oktoobri 2012 seisuga 2955,46 eurot.

2.4. Jätta menetluskulud maakohtus Orvek OÜ kanda.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Orvek OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS SEB Liising esitas 03.07.2013 maakohtule OÜ Orvek vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt välja hageja kasuks:

- liisingulepingu nr L06111038 alusel 8692 eurot ja viivis alates 02.07.2013 protsendina

põhinõudelt, s.o 5334,40 eurot, kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras;

- liisingulepingu nr L07114958 alusel 19 016,14 eurot ja viivis alates 02.07.2013 protsendina

põhinõudelt, s.o 14 788,53 eurot, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

- liisingulepingu nr L06106904 alusel 1152,32 eurot ja viivis alates 02.07.2013 protsendina

põhinõudelt, s.o 323 eurot, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras;

- liisingulepingu nr L06106902 alusel 1150,44 eurot ja viivis alates 02.07.2013 protsendina

põhinõudelt, s.o 320 eurot, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras;

- liisingulepingu nr L06107783 alusel 1445,97 eurot ja viivis alates 02.07.2013 protsendina

põhinõudelt, s.o 320 eurot, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Samuti palus hageja tunnistada hageja omandiõigust liisinglepingu nr L07109257 alusel

kostjale liisitud asfaldilaoturile Antec PW 3500 mootor Deutz FL2011 ja kohustada kostjat

viivitamatult andma asfaldilaotur hageja valdusesse ning välja mõista liisingulepingu

nr L07109257 alusel viivis 03.10.2012 seisuga 2955,46 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kuus liisingulepingut, kus kostja on jätnud oma

lepingulised kohustused täitmata, sh:

-

liisinguleping nr L06111038 (kasutusrent) (liisinguese sõiduk Jeep Grand Cherokee,

registreerimismärgiga XXX YYY) sõlmiti 29.06.2006 tähtajaga 24.09.2011, mille jooksul

kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt graafikule ja esitatud

arvetele iga kalendrikuu 24. kuupäeval. 24.01.2011 esitatud arve nr A11016334 summas

361,93 eurot tasus kostja osaliselt, summas 161,33 eurot, ja summas 200,63 eurot jättis

tasumata. Pärast seda esitatud arveid (09.02.2011 arve nr A11045155 summas 362,16 eurot;

09.03.2011 arve nr A11072750 summas 362,90 eurot; 07.04.2011 arve nr A11101444

summas 362,63 eurot) kostja enam ei tasunud. 05.04.2011 saatis hageja kostjale teatise, milles

hoiatas, et kui võlgnevust ei ole 19.04.2011 tasutud, siis ütleb hageja liisingulepingu

ennetähtaegselt üles 20.04.2011. Kostja võlgnevust ei tasunud ja liisinguleping öeldi

20.04.2011 üles. 04.05.2011 esitas hageja kostjale leppetrahvi arve nr A11124101 summas

320 eurot. 07.06.2011 väljastas hageja kostjale arve nr A11155568 summas 248,55 eurot

maksetähtajaga 21.06.2011 kindlustusmaksete kohta, kindlustuse katkestamisel tasus

kindlustus 187,67 eurot, tasumata 60,88 eurot. 03.06.2011 andis Reeborn OÜ vara

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle Autolink OÜ müügiplatsile, aktis on tuvastatud, et

sõidukil puudub tagakojamees, tagastange vasak nurk on lahti, pagasiruumi kate puudub,

sõiduk ei käivitunud. Otsimisteenuse kohta esitas Reeborn OÜ hagejale arve summas

483,96 eurot ja hageja väljastas kostjale arve nr A11159833. Hindamisaktis määrati

liisingueseme turuväärtuseks hagejale tagastamisel 2000 eurot. Autolink OÜ esitas hindamise

kohta hagejale arve nr 1203078 ja kostjale esitati arve nr A12099116. Hindamisel tuvastati, et

sõiduk ei ole töökorras, mootor ei käivitu, kerel on palju defekte, puudub kehtiv ülevaatus,

sõidukil võib esineda varjatud puudusi. Seega kostja ei olnud liisingueset kasutanud vastavalt

liisingulepingu p-le 5.1. Liisingulepingu p 5.7 kohaselt kõik kulutused, mis tekivad

liisingueseme valdamisel, hooldamisel, remontimisel, kasutamisel ja muudel esinevatel

juhtudel, kannab rentnik. Kuna liisinguese ei olnud sõidukõlbulik, siis teostati liisinguesemele

immobilisaatori ploki remont ning Autolink OÜ esitas 29.07.2011 hagejale arve summas

341,40 eurot. Selle alusel esitas hageja kostjale arve nr A11208761. Liisinguese oli müügis

esialgu hinnaga 2900 eurot. 19.04.2012 kirjaga teavitas hageja kostjat, et liisingueseme

müügihind on koos käibemaksuga 2300 eurot. 13.06.2012 leidis Autolink OÜ liisinguesemele

ostja hinnaga 2250 eurot, koos käibemaksuga 2700 eurot. 13.06.2012 saatis hageja kostjale

arve nr A12155631 müügikahjumi eest summas 2637,87 eurot. 15.06.2012 saatis

Autolink OÜ müügiteenuse osutamise eest hagejale arve summas 162 eurot ja hageja esitas

kostjale arve nr A12160949 summas 162 eurot. Vastavalt lepingu p-le 6.7 on arvestatud

viivist tasumata maksetelt 04.10.2012 seisuga 3570,11 eurot.

Liisingulepingust nr L06111038 tulenev nõue on kokku 8692 eurot, sh rendimaksete

võlgnevus 1288,29 eurot, leppetrahv 320 eurot, kindlustusmakse 60,88 eurot, vara

tagastusteenus 483,96 eurot, remondikulud 341,40 eurot, hindamisakt 40 eurot, müügikahjum

2637,87 eurot, müügiteenus 162 eurot ja viivis 04.10.2012 seisuga 3357,60 eurot;

-

liisinguleping nr L07114958 (kasutusrent) (liisinguese sõiduk Toyota RAV,

tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXX) sõlmiti 12.12.2007 tähtajaga 24.12.2012, mille

jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt graafikule ja

esitatud arvetele iga kalendrikuu 24. kuupäeval liisingumakseid, mis sisaldasid ka

käibemaksu. Alates oktoobris 2010 kostja makseid tähtaegselt ei tasunud. 09.02.2011 arve nr

A11044925 maksetähtajaga 25.02.2011 tasus kostja 01.07.2011 summas 45,91 eurot,

tasumata on 370,62 eurot, 09.03.2011 arve nr A11072552 maksetähtajaga 24.03.2011 on

tasumata summas 418,11 eurot, 07.04.2011 arve nr A11101200 maksetähtajaga 25.04.2011

on tasumata summas 417,06 eurot. 05.04.2011 saatis hageja kostjale teatise liisingulepingu

ülesütlemise kohta, sest kostjal olid tasumata arved alates 24.11.2010, ja 20.04.2011 öeldi

liisinguleping üles. 04.05.2011 esitas hageja kostjale leppetrahvi arve nr A11124099 summas

320 eurot. 10.09.2012 väljastas hageja kostjale arve nr A12239124 summas 233,18 eurot,

12.09.2012 arve nr A12239779 summas 400,86 eurot ja 27.03.2013 arve nr A13083126

summas 133,62 eurot, kuna kostja oli jätnud täitmata vara kindlustamise kohustuse.

30.03.2012 esitas hageja kostjale veelkord liisingulepingust tuleneva nõude summas

16 113,01 eurot. Kostja liisingueset ei tagastanud ja makseid ei tasunud.

Liisingulepingust nr L07114958 tulenev nõue on kokku 19 016,14 eurot, sh tasumata

liisingumaksed 1205,79 eurot, liisingueseme tasumata jääkväärtus 12 495,08 eurot, leppetrahv

320 eurot, kindlustusmaksed 767,66 eurot ja viivis 03.10.2012 seisuga 4227,61 eurot;

-

leping nr L07109257 (kapitalirent) (liisinguese asfaldilaotur Antec PW 3500) sõlmiti

18.07.2007 tähtajaga 24.07.2012, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme

kasutamise eest vastavalt graafikule ja esitatud arvetele iga kalendrikuu 24. kuupäeval

liisingumakseid. Alates novembrist 2010 kostja makseid tähtaegselt ei tasunud. 05.04.2011

saatis hageja kostjale teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, sest kostjal olid tasumata

arved alates 24.01.2011, ning 20.04.2011 öeldi liisinguleping üles.

Hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja liisingulepingust nr L07109257 tulenev nõue kokku

29 296,31 eurot, sh liisingueseme tasumata jääkväärtus 26 340,85 eurot ja viivis 03.10.2012

seisuga 2955,46 eurot. Kostja ei ole liisingueset omanikule (hagejale) tagastanud. Kostja

õiguslik alus liisingueset vallata lõppes liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel kostja

poolse rikkumise tõttu. Seega on kostja valdus ebaseaduslik.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja konkreetselt ja

üksikasjalikult põhistanud arvetes märgitud maksenõudeid (arvnäitajate kujunemise alus ja

metoodika, maksmisega viivitatud päevade arv jne). Hagiavalduses esitatud arvestused ei ole

usaldusväärsed, sest need ei ole kontrollitavad. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide

kinnitamata valguskoopiaid ei saa käsitleda tõenditena, sest need on osaliselt ka

allkirjastamata ja ei ole loetavad. Hageja nõuded põhinevad kostja suhtes liisingulepingute

ülesütlemise sanktsioonide rakendamisel, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta on öelnud

liisingulepingud üles nõuetekohaselt ning et lepingu ülesütlemise tingis kostja süü. Hageja ei

ole tõendanud kostjale arvete lähetamist, kätteandmist ja aega, et õigustatult nõuda makset

ning viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Seega hageja väited ei ole millegagi tõendatud.

Hagejal tekib õigus nõuda asi kostja valdusest välja ainult juhul, kui liisinguleping on

seaduses sätestatud korras üles öeldud ja ülesütlemiseks oli põhjendatud alus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2013 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Orvek välja

AS SEB Liising kasuks:

- liisingulepingu nr L06111038 alusel 8692 eurot põhivõlgnevusena ja alates 2. juulist 2013

viivise protsendina põhinõudelt (5334,40 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 2.1);

- liisingulepingu nr L07114958 alusel 19 016,14 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (14 788,53 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 2.2);

- liisingulepingu nr L06106904 alusel 1152,32 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (323 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 2.3);

- liisingulepingu nr L06106902 alusel 1150,44 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (320 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 2.4);

- liisingulepingu nr L06107783 alusel 1445,97 eurot põhivõlgnevusena ja alates

2. juulist 2013 viivise protsendina põhinõudelt (320 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni p 2.5).

Maakohus tunnistas AS SEB Liising omandiõigust liisingulepingu nr L07109257 alusel

OÜ-le Orvek liisitud asfaldilaoturile Antec PW 3500 mootor Deutz FL2011 ja kohustas

OÜ-t Orvek viivituseta andma asfaldilaotur AS SEB Liising valdusesse (resolutsiooni p 3).

Maakohus mõistis välja OÜ-lt Orvek liisingulepingu nr L07109257 alusel viivise

3. oktoobri 2012 seisuga 2955,46 eurot (resolutsiooni p 4).

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt rahuldas kohus hageja kuue liisingulepingu alusel esitatud

nõuded täies ulatuses. Kohus märkis muuhulgas, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et:

- pooled on hagiavalduses nimetatud kuus liisingulepingut sõlminud;

- asfaldilaotur Antec PW 3500 kuulub hageja omandisse;

- kostja ei ole selgelt vaidlustanud liisingesemete hagejale tagastamisel fikseeritud kahjustusi

ja kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi.

Liisingulepingu nr L06111038 alusel palus hageja mõista kostjalt välja 8692 eurot ja viivise

alates 02.07.2013 protsendina põhinõudelt (5334,40 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud.

Hageja on hagiavalduses ja selle lisas 24 (tl 56, 197) selgelt põhjendanud võlgnevuse

kujunemist ja arvestust ning viivise arvestuse aluseid. Kostja ei ole põhistanud arvestuste

mitteusaldusväärsuse vastuväidet. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid arvestuste

kontrollimiseks (tl 17–32, 38–56). Kohtule esitatud lisad on loetavad ja hageja esitas kostja

vastuväitest tingitult 24.09.2013 lisad uuesti (tl 159–171, 177–197). Kostja ei ole

vaidlustanud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli ta liisingulepingust tulenevat kohustust

rikkunud, tasudes lepingujärgseid makseid osaliselt (arve nr A11016334, lisa 4) ja jättes osa

arveid (nr A11045155, A11072750, A11101444) tervikuna tasumata. Hageja saatis teatise

lepingu ülesütlemise kohta kostja registreeritud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve 05.04.2011 ja

hoiatas, et kui kostja võlgnevust 19.04.2011 ei tasu, ütleb hageja lepingu 20.04.2011 üles.

Hageja on lepingu ülesütlemisel toiminud vastavalt võlaõigusseadusele. Hageja saatis arved

kostja registris oleval ja rendilepingus märgitud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve.

Rendilepingu p 6.1 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda makseid vastavalt maksegraafikule,

seega olid kostjale teada maksekohustus, maksetähtajad ja makse suurus ning arved omasid

rohkem meeldetuletuslikku informatsiooni. Arve nr A11016334 on saadetud samal aadressil,

kuhu saadeti ka arved, mis jäid tasumata, ning selle arve on kostja kätte saanud, mida tõendab

arve osaline tasumine.

Liisingulepingu nr L07114958 alusel palus hageja mõista kostjalt välja 19 016,14 eurot ja

viivise alates 02.07.2013 protsendina põhinõudelt (14 788,53 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leidis, et hageja nõue on

põhjendatud. Hageja on hagiavalduses ja selle lisas 33 (tl 74) selgelt põhjendanud võlgnevuse

kujunemist ja arvestust ning viivise arvestuse aluseid. Kostja ei ole põhistanud arvestuste

mitteusaldusväärsuse vastuväidet. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid arvestuste

kontrollimiseks (tl 33, 57–74). Kohtule esitatud lisad on loetavad ja hageja esitas kostja

vastuväitest tingitult 24.09.2013 lisad uuesti (172, 198–200; II kd lk 1–13, 15). Kostja ei ole

vaidlustanud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli ta liisingulepingust tulenevat kohustust

rikkunud ja alates oktoobrist 2010 lepingujärgseid makseid ei tasunud. Hageja saatis teatise

lepingu ülesütlemise kohta kostja registreeritud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve 05.04.2011 ja

hoiatas, et kui kostja võlgnevust 19.04.2011 ei tasu, ütleb hageja lepingu 20.04.2011 üles

(tl 33). Hageja on lepingu ülesütlemisel toiminud vastavalt võlaõigusseadusele. Hageja saatis

arved kostja registris oleval ja rendilepingus märgitud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve.

Liisingulepingu p 1.7 kohaselt oli maksepäevaks 24. kuupäev ja lepingu lisaks maksegraafik

(tl 59). Seega olid kostjale teada maksekohustus, maksetähtajad ja makse suurus ning arved

omasid rohkem meeldetuletuslikku informatsiooni.

Kapitalirendilepingu nr L07109257 alusel palus hageja tunnistada hageja omandiõigust

liisingulepingu nr L07109257 alusel kostjale liisitud asfaldilaoturile Antec PW 3500 ja

kohustada kostjat viivituseta andma asfaldilaotur hageja valdusesse ning mõista kostjalt välja

liisingulepingu nr L07109257 alusel viivis 03.10.2012 seisuga 2955,46 eurot. Kohus leidis, et

hageja on hagiavalduses ja selle lisas 49 (tl 109) selgelt põhjendanud võlgnevuse kujunemist

ja arvestust ning viivise arvestuse aluseid. Kostja ei ole põhistanud arvestuste

mitteusaldusväärsuse vastuväidet. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid arvestuste

kontrollimiseks (tl 36, 101–109). Esitatud lisad on loetavad ja hageja esitas kostja vastuväitest

tingitult 24.09.2013 lisad uuesti (II kd lk 40–49). Kostja ei ole vaidlustanud, et lepingu

ülesütlemise ajaks oli ta liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, jättes alates

novembrist 2010 maksed tähtaegselt tasumata. Hageja saatis teatise lepingu ülesütlemise

kohta kostja registreeritud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve 05.04.2011 ja hoiatas, et kui kostja

võlgnevust 19.04.2011 ei tasu, ütleb hageja lepingu 20.04.2011 üles (tl 37). Hageja on lepingu

ülesütlemisel toiminud vastavalt võlaõigusseadusele. Hageja saatis arved kostja registris

oleval ja rendilepingus märgitud aadressil Kauba 5, Kohtla-Järve. Liisingulepingu p 1.7 järgi

oli lepingujärgseks maksepäevaks 24. kuupäev ja lepingu lisaks maksegraafik. Maksed tuli

tasuda vastavalt maksegraafikule (tl 101–103). Kostjale olid teada maksekohustus,

maksetähtajad ja makse suurus ning arved omasid rohkem meeldetuletuslikku informatsiooni.

Kohus tuvastas, et kapitalirendileping nr L07109257 on üles öeldud võlaõigusseaduses

sätestatud korras, ülesütlemine oli põhjustatud kostja poolsest lepingu rikkumisest (tähtaegselt

tasumata maksed) ja lepingu rikkumine ülesütlemise alusena on piisavalt tõendatud. Kuigi

hageja tunnistas, et kostja tasus 18.11.2013 osa võlgnevusest, on tasumata veel 2955 eurot,

sest hagejal on õigus tasutud summast katta viivise ja intressi võlgnevus. Kohus leidis, et

hageja nõue, mis tuleneb kapitalirendilepingu nr L07109257 mittekohasest täitmisest, on

põhjendatud ja kuulub hagis toodud ulatuses rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et

asfaldilaotur kuulub hageja omandisse. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või

ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Hageja on

võlaõigusseaduses sätestatud korras kapitalirendilepingu nr L07109257 üles öelnud, seega

alates 20.04.2011 puudub kostjal õiguslik alus asfaldilaoturi valdamiseks.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et liisingulepingu nr L06111038 ülesütlemine on tühine.

Kohus ei tuvastanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 84–89 sätestatud tehingu

tühisuse aluseid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Orvek esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 13. detsembri 2013

otsuse tühistamist osaliselt, otsuse resolutsiooni p-de 2.1, 2.2 ja 3 osas, ning tühistatud osas

uue otsuse tegemist, millega saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus kohus menetlusõigust. Kohus võttis menetlusse tühistele dokumentidele rajatud

hagiavalduse. Dokumentide kinnitamata valguskoopiaid ei saa käsitleda tõenditena, sest need

on osaliselt ka allkirjastamata ja ei ole loetavad. Allkirjastamata liisingulepingute

ülesütlemise avaldused (tl 32–37) on tühised. Riigikohus on leidnud (3-2-3-2-98), et

dokumentide tõestamata fotokoopiad ei ole dokumentaalsed tõendid. TsMS § 277 lg 1 alusel

võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti

tõendina ei arvestaks. Vaatamata kostja vastuväidetele arvestas kohus kehtetuid dokumente

tõenditena ja rajas nendele otsuse;

2) ei lahendanud kohus kostja menetlusõiguslikke taotlusi kohtuistungil ega kajastanud

kohtuotsuses taotluste sisu ja rahuldamata jätmise põhjust (TsMS § 442 lg 5 rikkumine).

Kostja taotles vastuses hagiavaldusele, et kohus määraks pooltele tõendite, taotluste ja

avalduste (vastuhagi) ning nendele vastaspoole seisukoha esitamiseks lõpliku tähtaja. Kohus

jättis taotluse tähelepanuta. Kostja kordas taotlust kohtuistungil. Kohus jättis taotluse

põhjendamatult rahuldamata. Kohtuistungi protokollis on kostja taotluse lakooniline

rahuldamata jätmine protokolli keskel, kuigi taotlus lahendati kohtuistungi alguses. Kohus ei

määranud ühegi menetlusdokumendiga, millal pool võib veel esitada tõendeid ja seisukohti.

Seetõttu menetlusosaline ei olnud enne kohtuistungit teadlik ajalisest piirangust täiendada

tsiviilasja tõenditega. Taotluse rahuldamata jätmisega jäeti kostja ilma võimalusest esitada

tõendeid ja seisukohti, mis lükkavad ümber hageja nõuded, samuti esitada liisingulepingute

ülesütlemise tühisust kinnitavad asjaolud, sh vaidlustada põhjendamatud arved:

- 24.01.2011 arve nr A11016334 summas 361,90 eurot on hagiavalduses esitatud kaks korda –

lepingu nr L06111038 ja lepingu nr L06106904 osas (tl 34);

- arve nr A11208761 summas 341,40 eurot (tl 47) on alusetu, sest arve on esitatud

allkirjastamata akti alusel, mida pooled ei ole koostanud;

- arve nr A11159833 summas 483,96 eurot (tl 42) on alusetu ja põhjendamata;

- otsimisteenuse (159,75 eurot) ja transporditeenuse (243,55 eurot) arved (tl 41) on alusetud,

sest kedagi ei ole otsitud ning puudus vajadus sõidukit transportida (Jeep Grand Cherokee oli

sõidukorras ja see hõivati kostja territooriumilt hageja volitatud isikute poolt ebaseaduslikult);

- Kasko kindlustuse arved nr A12239124 (tl 69), A12239779 (tl 70) ja A13083126 (tl 71) on

alusetud, sest poolte vahel puudus kokkuleppe hageja poolt kolme kindlustusmakse

tasumiseks. Kostja maksis kindlustusmaksed iseseisvalt, mida kinnitavad arved, mille

esitamiseks puudus kostjal võimalus eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmise tõttu;

3) on kohtuotsus vastuolus tõendamiskohustuse põhimõtetega. Esmalt lasub hagejal

tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult

vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate

asjaolude tõendamiseks (3-2-1-137-07). Maakohus asus hoopis vastupidisele seisukohale,

leides, et kostja ei ole vaidlustanud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli ta liisingulepingust

tulenevat kohustust rikkunud, tasudes lepingujärgseid makseid osaliselt. Kohus jättis

tähelepanuta kostja vastuväited, et hagiavaldusega esitatud liisingulepingute ülesütlemise

avaldused on allkirjastamata (tl 32–37). Allkirjaõigusliku isikuna on märgitud kliendihalduri

nimi, kas nimetatud isik on allkirjaõiguslik, ei ole hageja tõendanud. Seega liisingulepingute

ülesütlemine on kehtetu. Hageja ei ole tõendanud kostjale arvete lähetamist, kätteandmist ja

aega, et õigustatult nõuda makset ja viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kuna

vaatamata kostja vastuväidetele jättis hageja esitamata tõendid, mis kinnitaksid

liisingulepingute

seaduslikku

ülesütlemist,

ei

olnud

kostja

kohustatud

tõendama

ebaseadusliku ülesütlemisega seotud asjaolusid. Kostja ei ole allkirjastanud asja üleandmise

akti (tl 40), taolist dokumenti pooled asja kostjalt ebaseaduslikul äravõtmisel ei koostanud;

4) oli liisingulepingute ülesütlemine tühine.

-

Liisingulepingu nr L06111038 (sõiduk Jeep Grand Cherokee) lõpetamine on kehtetu.

Hageja volitatud esindaja Reeborn OÜ hõivas kostja valduses olnud töökorras sõiduki Jeep

Grand Cherokee. Sõiduki üleandmise ja tehnilise seisukorra kohta akti ei koostatud, mida

kinnitab aktil (tl 40) poolte allkirjade puudumine. Hageja rikkus liisingulepingu tingimusi ja

ülesütlemise korda ning hageja tegevus oli seadusevastane. Arve nr A11208761, mille hageja

on esitanud allkirjastamata akti alusel summas 341,40 eurot, on alusetu seoses akti

kehtetusega. Hageja poolt hagiavaldusega esitatud kehtetud dokumendid (ülesütlemisavaldus

ja asja üleandmise akt) kinnitavad, et lepingu ülesütlemine oli kehtetu. Kohus leidis

vastuoluliselt, et kostja ei ole vaidlustanud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli ta

liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, tasudes lepingujärgseid makseid osaliselt.

Hageja ei põhjendanud, missuguse seaduse- või lepingusätte alusel oli kostja kohustatud

hüvitama hageja volitatud isiku ebaseadusliku tegevuse, mis on seotud kostjalt sõiduki

äravõtmise ja müügiga. Hageja tegevus ja nõuded olid õiguslikult põhjendamatud. Kostja

esindajat ei kutsutud sõiduki tehnilise seisundi ülevaatuse ja hindamise juurde. Hageja väited

sõiduki ebarahuldava seisundi kohta on lavastatud, sest liisinguandja ei ole esitanud kostjale

pretensioone äravõetud sõiduki tehnilise seisundi suhtes. Hageja arvestused ei sisalda asja

loomulikku amortisatsiooni ja on põhjendamatud. Hageja müüs sõiduki turuhinnast odavamalt

ning kostja ei ole kohustatud hagejale vaheraha hüvitama. Kostja tegi ettepaneku osta sõiduk

välja omahinnaga, millest hageja loobus.

-

Liisingulepingu nr L07114958 (sõiduk Toyota RAV) ülesütlemine on kehtetu.

Ülesütlemisavaldus on allkirjastamata ja puudub tõend selle kostjale kätteandmise kohta.

Ülesütlemisavaldusel on allkirjaõigusliku isikuna märgitud kliendihaldur, kelle volitused

lepingu ülesütlemiseks ei ole tuvastatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta saatis arved

õigeaegselt, et nõuda maksmisega viivitamise eest viivist. Seetõttu ei ole hageja arvestused

hagiavalduses põhjendatud ja usaldusväärsed, kuna sisaldavad trahvi lepingu ennetähtaegse

ülesütlemise tõttu ning viivist maksmisega viivitamise eest.

-

Liisingulepingu nr L07109257 (asfaldilaadur Antec PW 3500) ülesütlemine on

kehtetu. Ülesütlemisavaldus on allkirjastamata ja puudub tõend selle kostjale kätteandmise

kohta. Ülesütlemisavaldusel on allkirjaõigusliku isikuna märgitud kliendihaldur, kelle

volitused lepingu ülesütlemiseks ei ole tuvastatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta saatis arved

õigeaegselt, et nõuda maksmisega viivitamise eest viivist. Kuna kostja on hagejale tasunud

kogu asja maksumuse (26 340,85 eurot, tl 93), ei ole asja hagejale viivitamata väljaandmise

kohustus õiglane. Makse teostamisega on kostja asja hagejalt välja ostnud, kuigi asja

omandiõigus käesoleval ajal on hagejal. Hageja arvestused hagiavalduses ei ole põhjendatud

ja usaldusväärsed, kuna sisaldavad trahvi lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu ning viivist

maksmisega viivitamise eest. Kohtuotsuses nimetatakse lepingut nr L07109257 nii

kapitalirendilepinguks kui ka kasutusrendilepinguks. See on oluline viga, sest kohus nõuab

väljamakstud kapitalirendi asja viivitamata väljaandmist hagejale;

5) jättis kohus tühisuse tuvastamata. Kohus võib ise tehingu tühisuse alusele tuginedes

tühisuse tuvastada, ilma et keegi protsessiosalistest oleks seda taotlenud (3-2-1-122-08, p 19;

3-2-1-137-09, p 12). Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta pooltelt õigust

tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses (3-2-1-62-04). Kostja esindaja

viitas maakohtu istungil eeltoodud Riigikohtu seisukohale, selgitas, et sel põhjusel kostja ei

esita vastuhagi ja palus, et kohus tuvastaks liisingulepingute ülesütlemise tühisuse. Hiljem

selgus, et kohus ei kajastanud kostja taotlust kohtuistungi protokollis. Kohtu tegevus

tsiviilasja menetlemisel oli kallutatud hageja huvides. Otsuses on märkimata isegi hageja

nõude kogusumma (hagihind);

6) tuleb kohtuotsus menetlusseaduse olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja

saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

5. AS SEB Liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kohus võtnud menetlusse tühistele dokumentidele rajatud hagiavaldust. TsMS § 277

lg 1 alusel kostja ühtki dokumenti ei vaidlustanud. Hageja, saades kostja väite, et

hagiavalduse lisad ei ole loetavad, esitas 23.09.2013 uuesti hagiavalduse lisad, mis olid

e-toimikus kostjale kättesaadavad. Kostja ei osanud kohtuistungil nimetada, milliste

dokumentidega tal probleem on. 23.09.2013 esitatud lisadel 7.1 ja 7.2 on allkirjad loetavad;

2) tuleneb TsMS § 331 lg-st 1 kohtule diskretsiooniõigus lubada menetlusosalisel

erandjuhtudel esitada tõendeid hilinenult. TsMS § 394 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et vastuses

hagile peab kostja teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise

väite tõendamiseks, TsMS § 399 p 1 sätestab, et pooled esitavad kohtuistungil eelmenetluses

esitamata tõendid. Kohtuistungil ei osanud kostja esindaja nimetada ühtki tõendit, mida ta

täiendavalt esitada soovib, vastuhagi kostja esitada ei soovinud. Kui kostja soovis esitada

täiendavaid tõendeid, siis oli tal seda võimalik teha kohtuistungil. Hageja esitas vastuse kostja

vastusele 23.09.2013 ja kohtuistung toimus 27.11.2013, st kostjal oli enne kohtuistungit kaks

kuud aega ette valmistada tõendid ja kohtuistungil taotleda nende vastuvõtmist. Kohus võttis

seisukoha kostja taotluse osas kohtuistungil, seega ei ole kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5;

3) olid liisingulepingute ülesütlemise materiaalsed ja protsessuaalsed eeldused täidetud.

Liisingulepingu nr L06111038 maksed olid tasumata alates 24.01.2011 (kliiringu kannete

aruanne, hagiavalduse lisad 5 ja 24), liisingulepingu nr L07114958 maksed alates 24.11.2010

(hagiavalduse lisa 28) ja liisingulepingu nr L07109257 maksed alates novembrist 2010

(kliiringu kannete aruanne, hagiavalduse lisa 48). Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et

kostja oli liisingumaksetega võlgnevuses kolme kuu maksete osas, vaidlus oli ülesütlemisteate

kättetoimetamises. 05.04.2011 saatis hageja kostjale nii tähitud postiga kui ka e-posti teel

teatised, et kui 19. aprilliks 2011 ei ole võlgnevusi tasutud, siis liisingulepingud öeldakse

20.04.2011 üles ning liisinguesemed paluti sel juhul tagastada Tallinna Paldiski mnt 71.

23.09.2013 hageja poolt kohtule saadetud vastuse ja selle lisadega on tõendatud, et hageja

saatis ülesütlemisteatised kostja juriidilisele aadressile. Ka kostja poolt hagejale saadetud

kirjaga (hageja 23.09.2013 vastuse lisa 3.1) on tõendatud, et kostja oli liisingulepingute

ülesütlemisest teadlik. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 3 tuleb tahteavalduse kättesaamise

tuvastamisel kindlaks teha, kas tahteavaldus on jõudnud saajani ja kas saajal oli mõistlik

võimalus tahteavaldusega tutvuda. Antud juhul on tõendatud, et tähtkiri jõudis kostjani, kuid

kostja ei läinud postiasutusse kirjale järgi. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab

teisele poolele tahtevalduse, milles teatab, et teine pool on lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahtevaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on leidnud (3-2-1-151-11), et juriidilise isiku

puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti tõrgeteta

kättesaamise. Antud juhul saab lugeda tahteavaldused kätteantuks, kuna saaja on jätnud

kirjale järgi minemata ja ise sekkunud oma võimalusse tutvuda temale adresseeritud

tahteavaldusega, s.o võtnud endale tahteavalduse kättesaamise riski.

Kostja kinnitas kohtuistungil, et vaidlust ei ole selles, et liisinguesemed kuuluvad hagejale;

4) on kostja esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid, mida ta vastuses hagiavaldusele ega

kohtuistungil ei esitanud. Kuna apellant ei saa tugineda apellatsioonkaebuses asjaoludele,

mida ta esimeses astmes kohtule ei esitanud, jätab hageja kostja uutele väidetele vastamata;

5)

on

kohtuotsuses

tuvastatud,

et

ülesütlemine

oli

seaduslik.

Kostja

ei

ole

apellatsioonkaebuses viidanud ühelegi tõendile, mida ta oleks soovinud täiendavalt esitada, ja

kaebuses ei ole esitanud tõendeid, et mida ta soovis esitada ning ei olnud võimalik esitada.

Kostja ainus eesmärk on protsessi venitamine, sest kostja kasutuses on liisingulepingute

(v.a liisinguleping nr L06111038) alusel hagejalt saadud liisinguesemed, mida ta ei ole

tagastanud ja mille makseid tasunud alates 2011. a algusest. Kostja valdab liisinguesemeid

ilma seadusliku aluseta ning keeldub liisinguesemeid hagejale tagastamast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt AS SEB Liising

kasuks välja liisingulepingu nr L06111038 alusel 8692 eurot põhivõlgnevusena ja alates

02.07.2013 viivis protsendina põhinõudelt (5334,40 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse resolutsiooni p 2.1) ja liisingulepingu

nr L07114958 alusel 19 016,14 eurot põhivõlgnevusena ja alates 02.07.2013 viivis

protsendina põhinõudelt (14 788,53 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (otsuse resolutsiooni p 2.2) ning millega tunnistati AS SEB Liising

omandiõigust liisingulepingu nr L07109257 alusel Orvek OÜ-le liisitud asfaldilautorile Antec

PW 3500 mootor Deutz FL2011 ja kohustati Orvek OÜ-d viivituseta andma asfaldilaotur AS

SEB Liising valdusesse (otsuse resolutsiooni p 3).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud otsust nimetatud osas lähtudes

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o otsuse

resolutsiooni p 2.1 alusel kostjalt väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1 järgi mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevusena 8692 eurot

ja viivis põhivõlgnevuselt 5334,40 eurot. Seejuures arvestas maakohus põhivõlgnevus hulka

remondikulud arve nr A11208761 alusel summas 341,40 eurot (I kd, t.l 47).

Riigikohus on 20.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et sõiduki

remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakulutusteks. VÕS

§ 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme

väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus

mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel

arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka

VÕS § 367 lg 4 järgi, kuna sellisel juhul arvestataks sõiduki remondivajadust liisinguandja

nõude suuruse arvutamisel topelt.

Ringkonnakohus leiab, et liisingulepingu üldiste tingimuste p 10.7 on käsitletav

tüüptingimusena ning kuna selles nähakse ette liisinguvõtja poolt kulutuste hüvitamine

sõltumata liisingueseme väärtusest, on see VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.

Maakohus ei ole eelnimetatuga arvestanud ning seepärast tuleb kostjalt liisingulepingu

nr L06111038 järgi väljamõistetavat summat vähendada 341,40 euro võrra.

Maakohus on 04.10.2012 seisuga hageja arvestatud viivise 3357 eurot väljamõistmisel

arvestanud ka viivisega remondikuludelt 341,40 eurot. Hageja esitatud viivise arvestusest

(I kd, t.l 56) nähtuvalt on remondikuludelt 341,40 eurot arvestatud viivist 305,21 eurot.

Kuivõrd hagejal puudus õigus kostjalt remondikulusid välja mõista, siis on põhjendamatu ka

remondikuludelt arvestatud viivise 305,21 euro väljamõistmine.

Seetõttu tuleb kostjalt liisingulepingu nr L06111038 järgi välja mõista kokku 8045,39 (8692-

341,40-305,21) eurot, sh põhivõlgnevusena, millelt arvestatakse viivis, 4993 (5334,40-

341,40) eurot.

8. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata.

Kuna maakohtu otsus on ülejäänud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele,

kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud AS SEB

Liising hagi.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus,

et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja vaidlustatud osas asja

maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks.

9.1. Apellandi peamine vastuväide põhineb sellel, et hageja ei ole liisingulepinguid

nr L06111038, nr L07114958 ja nr L07109257 kehtivalt üles öelnud ning seetõttu puudus

hagejal õigus esitada nõudeid, mis tulenevad liisingulepingute ennetähtaegsest (erakorralisest)

ülesütlemisest.

Apellandi seisukohtadest tulenevalt on liisingulepingute ülesütlemised tühised, kuna

puuduvad tõendid ülesütlemisavalduse apellandile kätteandmise kohta ning tuvastatud ei ole,

kas ülesütlemisavaldustele allakirjutanud kliendihaldur J.Vl olid volitused liisingulepinguid

üles öelda.

Vaidlusalustest liisingulepingutest nähtuvalt on kostja tegevuskohaks Kauba 5, Kohtla Järve.

Liisingulepingute üldiste tingimuste (I kd, t.l 22 p 13.2, t.l 80 p 14.2) kohaselt kõik poolte

vahelised lepinguga seoses olevad teated esitatakse lepingus toodud või ühe poole poolt

teisele poolele kirjalikult teatatud aadressil. Kiireloomulised teated edastatakse viivitamatult

faksi teel ning seejärel tähtkirjaga. Teade loetaks edastatuks teate tähtkirjana postitamisest

seitsme päeva möödudes või teate edastamisest teisele poolele allkirja vastu.

Eelnevast järelduvalt loetakse teade edastatuks ka juhul, kui on möödunud seitse päeva

tähtkirja postitamisest ning ekslik on apellandi väide, et teade loetaks edastatuks vaid allkirja

vastu kätteandmisel.

Hageja on kinnitanud, et ta saatis kostjale ülesütlemisteatised nii tähitud postiga kui e-posti

teel. Hageja ja Eesti Posti Klienditeeninduskeskuse e-kirjavahetusega (II kd, t.l 63-64) on

tõendatud,

et

hageja

saatis

kostjale

05.04.2011

ülesütlemisavaldused

tähtkirjaga

nr RR181890792 ning saadetis tagastati põhjusel „hoiutähtaja möödumisel“.

Ülesütlemisteatised, milledes on viidatud kostja lepingutest tulenevatele rikkumistele (I kd, t.l

171,172 ja 175) on käsitletavad tahteavaldustena lepinguliste kohustuste rikkumise kohta ning

nendele kohaldub TsÜS § 70 regulatsioon. TsÜS §-st 70 tulenevalt kui sellekohane

tahteavaldus jõuab kohale hiljem kui tavaliselt mingi takistava asjaolu tõttu või läheb

edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus siiski kättesaaduks ajal, mil see tavaliselt oleks kätte

saadud. Tahteavalduse saaja peab üksnes tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud, sh

selle mõistlikul viisil edastanud. Lisaks kinnitab kostja kiri hagejale (II kd, t.l 65-66), et kostja

oli teadlik hageja poolt saadetud liisingulepingute ülesütlemistest.

Maakohtu menetluses ei ole kostja tuginenud asjaolule, et ülesütlemisteatistele allakirjutanud

kliendihaldur J.Vl võisid puududa volitused liisingulepingute ülesütlemiseks. Apellant ei ole

TsMS § 633 lg 5 kohaselt põhjendanud, miks ta ei esitanud sellist vastuväidet maakohtus.

Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja seisukohal, et apellant ei saa apellatsioonkaebuse

tugineda asjaolule, mida ta oleks saanud esitada maakohtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus

TsMS § 652 lg 4 alusel apellandi nimetatud vastuväite tähelepanuta.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kliendihaldur J.Vl puudusid volitused

liisingulepingute ülesütlemiseks, on hageja hagiavalduse esitamisega liisingulepingute

ülesütlemised heaks kiitnud (TsÜS § 129 lg 3).

Kuna hageja on edastanud liisingulepingute ülesütlemisteatised liisingulepingute üldiste

tingimuste kohaselt ning need on kostja poolt kätte saadud TsÜS § 70 kohaselt, on täidetud

ülesütlemise formaalsed eeldused.

Liisingulepingute ülesütlemise materiaalsetele eeldustele, s.o liisingulepingutest tulenevatele

kohustuste rikkumisele, ei ole apellant vastuväiteid esitanud. Eelnev tuleneb ka apellandi

taotlusest (II kd, t.l 65-66). Apellandi seisukohast nähtuvalt tuleneb temapoolne

maksekohustus hageja saadetud arvetest ning viivise arvestus on sõltuvuses arvete

kättesaamisest, siis tulnuks hagejal tõendada arvete temale kätteandmise aeg.

Maakohus on põhjendatult märkinud, et kostja kohustus tasuda õigeaegselt makseid tulenes

liisingulepingutest ja sellele lisatud maksegraafikust. Samuti tulenes viivise maksmise

kohustus seoses makse hilinemisega pooltevahelisest lepingust. Sellest tulenevalt on ebaõige

apellandi väide, et kui pole tõendatud arvete kättesaamise aeg, puudus hagejal alus väita, et

apellant rikkus maksekohustust. Tasumata maksete ja viivise arvestusele ei ole apellant

vastuväiteid esitanud.

9.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja on asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded, tõendanud

TsMS § 230 lg-s 1 sätestatu kohaselt.

Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on hageja esitatud dokumentaalsete tõendite

ärakirjad kinnitamata ning seetõttu ei oleks maakohus saanud nendega arvestada.

Ringkonnakohtu arvates ei ole apellandi selline väide põhjendatud. Asja materjalidest

nähtuvalt esitas kostja vastuses hagile muu hulgas vastuväite, et dokumentaalsed tõendid ei

ole kinnitatud ning ei ole osaliselt loetavad. Hageja esitas seoses kostja vastuväitega

maakohtule 23.09.2013 täiendava seisukoha ning sellega koos esitas uuesti hagiavalduse

lisad 1-55 (I kd, t.l 156). Nimetatud ja täiendavalt esitatud tõendid olid kostjale kättesaadavad,

mida tõendab maakohtu 24.09.2013 e-kiri kostja esindajale (II kd, t.l 76) ning kostja esindaja

vastus (II kd, t.l 77). Maakohtu istungi protokollist (II kd, t.l 100-102) nähtuvalt on kohus

avaldanud tsiviilasja materjalid ning kostja ei ole esitanud enam vastuväidet dokumentaalsete

tõendite kinnitamata jätmise kohta. Samuti nähtub maakohtu istungi protokollist, et

menetlusosalistel ei ole täiendusi ega taotlusi.

Eelnevast tulenevalt on apellatsioonkaebuses esitatud väide dokumentaalsete tõendite

ärakirjade kinnitamata jätmise kohta uus asjaolu. Samas ei ole apellant põhjendanud, miks ta

ei esitanud nimetatud vastuväidet maakohtu 27.11.2013 istungil (TsMS § 633 lg 5). Vastuses

apellatsioonkaebusele on hageja seisukohal, et kostja poolt uutele asjaoludele tuginemine

tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi

väite seoses dokumentaalsete tõendite ärakirjade kinnitamata jätmisega. Apellandi tuginemine

TsMS § 277 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuna apellant ei ole esitanud väidet dokumentaalsete

tõendite võltsituse kohta.

Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus jättis ta ilma võimalusest esitada

omapoolseid tõendeid ja taotlusi. Täiendavalt esitatud tõenditega oli kostjal võimalik tutvuda

enam kui kaks kuud (24.09.2013-27.11.2013) ning maakohtu 27.11.2013 istungi protokollist

ei nähtu kostja taotlust täiendavate tõendite esitamise kohta. Kostja taotluse määrata talle

tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks jättis maakohus põhjendatult rahuldamata, kuivõrd

kostjal olid hageja nõuded ja nõudeid kinnitavad tõendid lõplikult teada alates 24.09.2013.

Kuna maakohus lahendas kohtuistungil kostja eelmärgitud taotluse, siis kostja tuginemine

apellatsioonkaebuses TsMS § 442 lg-le 5 ei ole asjakohane. Lisaks peab ringkonnakohus

vajalikuks rõhutada, et tõendite ja vastuväidete esitamise tähtaeg tuleneb tsiviilkohtumenetlus

seadustikust (TsMS §-d 329, 330, 331, 394) ning maakohus on seda kostjale hagi menetlusse

võtmise ja kirjaliku vastuse määruses selgitanud (I kd, t.l 125). Samuti ei ole apellant

apellatsioonkaebuses viidanud ega taotlenud ühegi tõendi asja materjalide juurde võtmist,

millised tal jäid maakohtus esitamata.

9.3. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud.

Nimetatud sätte kohaselt mõistetakse lisakuludena kulutusi, mis tekivad liisinguvõtjal

liisingulepingu ülesütlemise kausaalse tagajärjena ning ülesütlemine on toimunud

liisinguvõtja poolt liisingulepingu rikkumise tagajärjel.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ülejäänud VÕS § 367 lg 4 alusel esitatud nõuded on

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse esitatud vastupidised väited ei ole õiged.

Liisingulepingu üldiste tingimuste p 10.6 kohaselt lepingu lõpetamisel transpordib rentnik

rendiobjekti Ühisliisingu poolt näidatud kohta ja ajaks oma kulul. Juhul, kui rentnik ei tagasta

rendiobjekti lepingus sätestatud tingimustel, on Ühisliisingul õigus käsitleda rendiobjekti kui

varastatud vara ja rakendada kohaseid meetmeid rendiobjekti valduse tagasisaamiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt on liisinguleping öeldud liisinguandja poolt üles liisinguvõtja

rikkumise tõttu ning ülesütlemise teatisest (I kd, t.l 32) nähtuvalt oli kostja kohustatud

tagastama sõiduki hageja volitatud esindajale Saksa Auto AS-le aadressil Paldiski mnt 71,

Tallinn. Teatisest nähtuvalt on kostjat hoiatatud, et sõiduki tagastamata jätmisel tellib hageja

tagastamisteenuse inkassofirmalt, millega kaasneb täiendav kulu.

Seega on tagastamisteenuse kulu 483,96 eurot põhjendatud kulu VÕS § 367 lg 4 tähenduses

ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Riigikohus on 20.06.2011 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11 asunud samuti seisukohale, et tagastamisteenuse kulu on käsitletav

VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud kuluna. Apellant ei ole tõendanud, et tagastamisteenuse kulu

483,96 eurot ei vastaks tagastamisteenuse turuhinnale. Sõiduki valduse kostjalt äravõtmine

toimus liisingulepingu üldiste tingimuste p 10.6 kohaselt ning kostjat oli teavitatud

tagastamisteenuse kasutamisest. Üksnes asjaolust, et sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktil

puudus kostja esindaja allkiri, ei saa tuletada tagastamisteenuse kasutamise põhjendamatust.

Apellatsioonkaebuses ei ole sõiduki müügikulude (müügiteenus 162 eurot, I kd, t.l 55 ja

hindamiskulu 40 eurot, I kd, t.l 45) väljamõistmist vaidlustatud. Ringkonnakohus peab

vajalikus märkida, et nimetatud kulud on käsitletavad lisakuludena VÕS § 367 lg 4

tähenduses. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt 08.11.2006 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-06).

9.4. Hageja leppetrahvi nõue 320+320 eurot seoses liisingulepingute nr L06111038 ja

nr L07114958 ennetähtaegse lõpetamisega tuleneb liisingulepingu üldiste tingimuste p-st 5.10

ning seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et hageja nõudis leppetrahvi alusetult.

Hageja on vaidlustanud veel kindlustusmaksete arveid (I kd, t.l 69-71) kokku summas 767,66

eurot. Hageja on esitanud nimetatud arved põhjusel, et kostja oli jätnud täitmata

liisingulepingust tuleneva vara kindlustamiskohustuse. Hageja nõue tuleneb liisingulepingu

üldiste tingimuste p-dest 7.1 ja 7.3. Apellandi väide, et ta teostas nimetatud ulatuses

kindlustusmakseid iseseisvalt, on tõendamata.

Apellandi väide, et hageja müüs sõiduki Jeep Grand Cherokee turuhinnast odavamalt, on

tõendamata. Hageja esitatud tõendid (I kd, t.l 48-52) kinnitavad, et vaidlusalune sõiduk müüdi

turuhinnaga, s.o kooskõlas VÕS § 367 lg-s 3 sätestatuga. Ringkonnakohus peab vajalikuks

rõhutada, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ei vaidlustanud kostja sõiduki alla

turuhinna müümist ning rõhutas üksnes seda, et sõiduki valdus võeti temalt ära

ebaseaduslikult. 19.04.2012 hageja teatisest kostjale nähtub sõiduki soovituslik müügihind

ning kostjal oli küllaldaselt aega tõendada sõiduki väidetavat tegelikku väärtust.

9.5. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja liisingulepingu nr L07109257 alusel enda

valdusesse asfaldilaoturi ning liisingu ennetähtaegse ülesütlemise järgselt ei ole ta

asfaldilaoturit hagejale tagastanud. Lepingu üldiste tingimuste p 12.4 kohaselt oli kostja

kohustatud liisingueseme hagejale tagastama ning ülesütlemise teatises on kostjat sellest

täiendavalt teavitatud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole asfaldilaoturit hagejale

tagastanud.

Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja nõude ning tunnistanud

hageja omandiõigust asfaldilaoturile ja kohustanud kostjat viivituseta andma asfaldilaoturi

kostja valdusesse.

Asjaolu, et kostja on 18.11.2013 maksekorraldusega tasunud hagejale asfaldilaoturi

jääkmaksumuse ülesütlemise aja seisuga, ei ole hageja nõuet välistavaks asjaoluks. Kuna

kostja rikkus lepingu üldiste tingimuste p 8.1 nõudeid ja hageja ei ole nõustunud asfaldilaoturi

väljaostmisega, siis on põhjendamatu apellandi väide, et ta on asfaldilaoturi hagejalt välja

ostnud. Muudele asjaoludele ei ole apellant apellatsioonkaebuses seoses kohtuotsuse

resolutsiooni p-ga 3 tuginenud.

10. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb nii maa- kui ringkonnakohtus jätta kostja

kanda. Üksnes sellest, et hageja rahaline nõue jäeti rahuldamata 646,61 euro ulatuses, s.o ca

2% rahalisest nõudest, ei anna alust kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg 1

regulatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja