3-12-2171/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2171 Haldusasi Vassili Liivamägi kaebus Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 176 tühistamiseks ning Värska Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus XXXXXXXX talumaa tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vassili Liivamägi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vassili Liivamägi, lepinguline esindaja Mehis Adamson Vastustaja Värska vald RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud Põlva Maavalitsuse 12.06.2013. a vastus nr 8-2/2013/1555-2 ja ringkonnakohtu poolt nõutud ning käesoleva otsuse punktis 12 loetletud dokumendid.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2013. a otsus muutmata.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 30.04.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.H. esitas Põlva Maavalitsusele avalduse (tl 50) S.H. kuulunud 13,05 ha suuruse XXXXXXXX talumaa tagastamiseks, mille osas ta tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Põlva maakonna komisjoni 30.10.1992. a otsusega nr 125 (tl 59) omandireformi õigustatud subjektiks. Selles avalduses ei ole palutud

XXXXXXXX maa tagastamist. Värska Vallavalitsuse 05.04.1993. a määrusega nr 1 (tl 57) tagastati V.H. ele XXXXXXXX ) talumaa 8,4 ha ulatuses ning ülejäänud osa, so 4,65 ha, otsustati kompenseerida.

2. Vastavalt H.P. 23.04.1997. a avaldusele (tl 83) erastati Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korralduse nr 148-k alusel H.P. XXXXXXX maaüksusega külgnev XXXXXXX maaüksus.

3. Z.H. esitas 17.08.2009 avalduse, milles taotles V.H. tunnistamist omandireformi õigustatud subjektiks Värska vallas S.H.

kuulunud XXXXXXX nr 8 talumaa suhtes. ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 10.11.2009. a otsusega nr 8782 (tl 82) tunnistati „XXXXXXX (nr 8 osa)“ talu, kinnistu number 673, pindalaga 1,0 ha, omandireformi õigustatud subjektiks V.H. .

4. Põlva notar K. Salomoni 27.11.2009 väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (notariaalregistri nr 1056) alusel on V.H. vara, sh XXXXXXX (nr 8 osa) talu maa tagastamise nõudeõiguse pärijateks Z.H. ½ mõttelises osas ja L.L. ½ mõttelises osas. Tartu notar K. Aariku 17.05.2012 välja antud pärimistunnistuse nr 930 alusel on Z.H. vara pärijaks Vassili Liivamägi.

5. Vassili Liivamägi volitatud esindaja Maimu Liivamägi esitas 14.06.2012 ja L.L. esitas 29.06.2012 taotluse XXXXXXXX maa tagastamiseks või kompenseerimiseks.

6. Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldusega nr 176 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ (tl 5) kinnitati õigusvastaselt võõrandatud talumaa, nimetusega XXXXXXX (nr 8 osa) kinnistu number 673, pindala 1,0 ha, võõrandamisaegne maksumus eurodes summas 230 eurot. Nimetatud korraldusega määrati Vassili Liivamägile 0,5 ha tagastamata maa eest kompensatsiooni 115 eurot.

7. V.L. esitas Põlva Maavalitsusele 08.08.2012 kaebuse Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 176 tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi Värska vallas asuva 1,0 ha suuruse XXXXXXXX talumaa tagastamine või määrata õiglane kompensatsioon. Põlva Maavalitsus leidis 13.09.2012. a kirjas nr 8-2/1994-1 (tl 6), et Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldus on nõuetekohane, sisaldab asjakohaseid viiteid õigusaktidele ning kompensatsioon maa ja metsa eest on määratud õiguslikel alustel.

8. V.L. esitas 15.10.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korralduse nr 176 tühistamiseks ja Värska Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi Vassili Liivamägi ja L.L.

taotlus 1,0 ha tagastamiseks XXXXXXX nr 8 talu maadest, asukohaga XXXXXXX küla. Kaebuse kohaselt tuleb Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldus tühistada, sest selle haldusakti andmisel jäeti arvestamata Värska Vallavalitsuse varasemad otsused. Kaebaja selgitas, et ta taotles Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) alusel XXXXXXXX kinnistust poole tagastamist, mitte kompenseerimist, kuid vastustaja otsustas vaidlustatud aktiga hoopis maa kompenseerida. Kompensatsiooni kujunemine on kontrollimatu, kuna puuduvad asjakohased viited maa maksustamise hinnale. Vaidlusalusel maal asunud metsa kompenseerimiseks määratud 53 euro suurune summa on liiga väike, kuna tegelik kahju ulatub tuhandetesse eurodesse. 26.02.2013 esitas kaebaja täiendavad seisukohad (tl 65-66). Kaebaja leidis, et väidetavale V.H. e avaldusele (tl 50) antud allkiri ei ole V.H. e oma. Kaebaja märkis, et vastustaja vastusest, vaidlusalusest korraldusest ega otsustest pole võimalik aru saada, mis aasta plaanidele XXXXXXXX maade tagastamisel ja ostueesõigusega erastamise menetluses tugineti. Kohtus on vastustaja ekslikult tuginenud 1924. a plaanile, mis ei kajasta tegelikku olukorda vahetult enne omandi õigusvastast kaotamist, sest plaanilt puudub XXXXXXXX kinnistu. 1938. a eksplikatsioonis (tl 67) on aga XXXXXXXX kinnistu suurusega 1,0 ha olemas. 1938. a eksplikatsiooni põhjal on XXXXXXX nr 8 kinnistu suuruseks 14,28 ha, millest jäi tagastamata 3,96 ha suurune lahustükk. Seega saanuks XXXXXXX nr 8 talumaadest ostueesõigusega erastada maksimaalselt 10,32 ha. Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korraldusega erastati H.P. aga 10,59 ha maad. Seega on vastustaja väide, et XXXXXXXX maad on erastatud XXXXXXX maaüksuse koosseisu, maaüksuse pindala suurust hinnates, vale. ORAS § 18 lg 1 keelas kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni muuta selle vara omandivormi ning seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

9. Tartu Halduskohtu 25.04.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on pooled erineval seisukohal selles, kas XXXXXXXX maatüki erastamine XXXXXXX maaüksuse koosseisus H.P. saab olla aluseks XXXXXXXX maatüki kaebajale tagastamata jätmiseks. Kuna lähtuvalt ORAS §-st 4 ja maareformi seaduse (MaaRS) §-st 5 on õigustatud subjektidel õigus nõuda maa tagastamist, siis olukorras, kus V.H. ei olnud esitanud avaldust XXXXXXXX maaüksuse tagastamiseks ning teda ei olnud selle maatüki suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, ei saanud toimuda XXXXXXXX tagastamise menetlust.

Teistsugusele järeldusele ei vii ka Värska Vallavalitsuse 29.05.2000. a istungi protokoll nr 9, sest protokollist nähtuv otsustus on suunatud vallavalitsuse enda sisemisele korraldusele ega tekitanud V.H. ele õigusi ja kohustusi. Puudub ka alus arvata, et see otsus oleks ajendatud V.H. e taotlusest XXXXXXXX tagastamiseks. MaaRS § 20 lg 1 lsst 1 ja ORAS § 18 lg 1 sõnastusest tuleneb, et keelatud ei ole nende maatükkide ostueesõigusega erastamine, mis võiksid küll olla tagastamise objektid, kuid mille suhtes tagastamise avaldust esitatud ei olnud.

Seda seisukohta kinnitab Vabariigi Valitsuse 28.08.1991. a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ (määrus nr 161) p 4. Enne Z.H. 17.08.2009. a avaldust XXXXXXXX maatüki tagastamiseks ei olnud XXXXXXXX maatükk vara, mille tagastamise küsimus oleks olnud otsustamata. Hilisem, so 17.08.2009. a tagastamisavalduse esitamine ei saa kaasa tuua XXXXXXXX maatüki suhtes maa ostueesõigusega erastamise tehingu ega selle aluseks olevate haldusaktide tühisust.

Ka vaidlustatud korralduses selgitati, et Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korraldusega nr 148-k võimaldati XXXXXXXX ostueesõigusega erastada seetõttu, et selleks ajaks ei olnud vaidlusaluse maatüki suhtes tagastamise avaldust esitatud. Olukorras, kus maatükk, mille tagastamist taotleti, oli kolmanda isiku õiguspärases omandis, ei olnud Värska Vallavalitsusel võimalik tagastamise taotlust rahuldada. Vastavalt MaaRS §-le 13 otsustas vastustaja õiguspäraselt määrata kaebajale tagastamata jäänud maa eest kompensatsiooni. Vaidlustatud korraldus on kompensatsiooni määramise osas küll raskesti arusaadav, kuid see puudus ei too kaasa haldusakti tühistamist.

Korralduses on viidatud kaebajale kompensatsiooni määramise ning kompensatsiooni suuruse arvutamise õiguslikele alustele ja arvutatud kompensatsioonisumma vastab kehtivatele õigusaktidele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. V.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus eiranud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 61 sätestatud tõendite hindamise nõudeid. Kohus tugines vastustaja infole, langetades eksliku otsuse ning jättis haldusasja tõendid kogumis hindamata ja jõudis väärale seisukohale, nagu poleks XXXXXXXX maatükki eraldiseisvana enam alles, kuivõrd see on erastatud H.P. . H.P. taotles XXXXXXX talu maade erastamist ulatuses 14,28 ha, mis vastab 1938. a plaanimaterjalil kinnistule nr 672. 1938. a plaanimaterjalil on aga XXXXXXXX maatükk eraldiseisev kinnistu numbriga 673. Vastustaja on erastanud H.P. XXXXXXX 8 maadest 10,59 ha. Ühestki tõendist ei nähtu, et vastustaja oleks enne 17.08.2009 üldse teinud mingi otsustuse XXXXXXXX osas. Vastustaja on vääral seisukohal, väites, et XXXXXXXX on mõõdistatud XXXXXXX katastriüksuse koosseisu Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korralduse nr 148-k alusel. XXXXXXXX maad ei saa olla erastatud XXXXXXX maaüksuse koosseisu, sest sel juhul oleks pidanud erastamise otsuses olema kirjas 10,32 + 1,0 ha ehk 11,32 ha maad. XXXXXXXX mõõtmine XXXXXXX katastriüksuse koosseisu on ebaseaduslik.

11. Värska valla 19.06.2013. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud materjalide ja seisukohtade juurde, (tl 28-29, 48, 78-79). Vastustaja on 31.05.2010. a korralduses nr 2-1/173, millega algatati XXXXXXXX talumaa kompenseerimismenetlus, selgitanud, et vastavalt „XXXXXXX (nr 8 osa)“ talumaa kaardimaterjalile on antud talumaa mõõdistatud XXXXXXX katastriüksuse, tunnusega 93401:005:0091, koosseisu. Värska Vallavalitsuses kasutusel oleval Värska sovhoosi ortokaardil oli XXXXXXX (nr 8 osa) talumaa märgitud endise XXXXXXX nr 8 talumaa osaks ning erastamise hetkel „XXXXXXX (nr 8 osa)“ talumaa osas tagastamise taotlused puudusid, millest lähtuvalt oli sellel hetkel tegemist vaba maaga.

XXXXXXX maaüksuse ostueesõigusega erastamine oli korralduse andmise ajal õiguspärane. Kuna taotletav maa on kehtiva haldusakti alusel erastatud, ei ole võimalik rahuldada sama maa tagastamise taotlust. MaaRS § 13 kohaselt tuli maa kompenseerida. Sama korralduse p-s 1 otsustati mitte tagastada „XXXXXXX (nr 8 osa)“ talumaad, sest maa on ostueesõigusega erastatud. Värska Vallavalitsuse 02.07.2012. a korraldus sisaldab asjakohaseid õigusakte ning kompensatsioon XXXXXXX (nr 8 osa) talumaa eest on määratud õiguslikel alustel. Vastustaja selgitas 1924. a kaardimaterjali ja eksplikatsiooni alusel, et XXXXXXXX talu oli 13,05 ha suurune ja XXXXXXXX ei saa kuidagi kuuluda XXXXXXXX koosseisu, sest XXXXXXXX maatükk eraldati alles 1931. a.

V.H. tunnistati 30.10.1992. a otsusega omandireformi õigustatud subjektiks vaid XXXXXXXX , mitte XXXXXXXX osas. Kui vastustaja 2004. a XXXXXXXX XXXXXXX maaüksuse koosseisus H.P. erastas, siis ei olnud teada, et selle maa suhtes on õigustatud isik V.H. , sest see selgus alles 10.11.2009. V.H. e 20.06.1997. a avalduses (tl 66p) sooviti XXXXXXXX juurde erastada ligi 6 ha maad ning tegemist ei olnud XXXXXXXX erastamise avaldusega. Vastustaja palub apellatsioonimenetluses tõendina asja materjalide juurde võtta Põlva Maavalitsuse 12.06.2013. a vastuskirja nr 8-2/2013/1555-2 Värska Vallavalitsusele.

Vastuskiri selgitab maareformi läbiviimiseks koostatud abistavaid kaardimaterjale. Kuna kaebaja esitas alles apellatsioonkaebuses väited, et vastustaja ei ole selgelt väljendanud, millistele materjalidele tugineti XXXXXXXX talu maade tagastamisel ja XXXXXXX maade ostueesõigusega erastamisel, siis ei saanud vastustaja seda tõendit esimese astme kohtus esitada.

12. 16.04.2014. a kirjaga nõudis ringkonnakohus vastustajalt täiendavalt välja järgmised dokumendid: Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korraldus nr 148-k, Z.H. 17.08.2009. a avaldus XXXXXXXX talumaa osas, L.L. ja V.L. taotlused XXXXXXXX talumaa tagastamiseks ning Värska Vallavalitsuse 31.05.2010. a korraldus nr 2-1/173.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja vastusele lisatud Põlva Maavalitsuse 12.06.2013. a vastuse ning ringkonnakohtu poolt väljanõutud ja käesoleva otsuse p-s 12 loetletud täiendavad dokumendid.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud muid kohtumenetluse norme selliselt, et see saaks kaasa tuua vaidlusaluse kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4).

15. Esitatud apellatsioonkaebuses on kaebaja põhiliseks väiteks muutunud see, et kaebaja arvates ei ole XXXXXXXX talu maa üldse XXXXXXX katastriüksuse koosseisu mõõdistatud, kuna Värska Vallavalitsuse 21.04.2004. a korralduse nr 148-k alusel erastati H.P. XXXXXXX 8 maadest 10,59 ha, mis on aga väiksem number, kui 1938. a plaanimaterjali järgi XXXXXXX 8 ja XXXXXXXX talu maad kokku. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja sellekohane seisukoht ei ole õige ning see ei põhine ka asjas kogutud materjalidel. Samuti ei saa kaebaja poolt 2013. a halduskohtule esitatud 1938. a kinnistusraamatu eksplikatsioonis toodud XXXXXXX 8 ja 8a ning XXXXXXXX maaüksuste hektarites toodud pinna suuruste liitmisest ning selle võrdlemisest H.P. ostueesõigusega erastatud maa suurusega järeldada, et tegelikult ei olegi XXXXXXX nr 8 maad 2004. a H.P. erastatud ja seega on siiani tegemist maaga, mida saab kaebajale tagastada.

Asja materjalidest nähtuvalt on Värska Vallavalitsuse 21.04.2004.a korraldusega nr 148-k võimaldatud H.P. l kui hoonete omanikul ostueesõigusega erastada XXXXXXX talu maa Värska vallas Kostkova külas suurusega 10,59 ha. Samas korralduses on ka märgitud, et erastataval maal lõpetatakse senikehtinud maakasutus, sh teiste isikute ajutine maakasutus endise Värska sovhoosi maal. Pärast seda, kui V.H. tunnistati ÕVVTK Põlva Maakonnakomisjoni 2009. a otsusega XXXXXXXX talumaa osas omandireformi õigustatud subjektiks ja tema pärija Z.H. seaduslik esindaja M.

Liivamägi esitas 17.11.2009 avalduse XXXXXXXX talu maa tagastamiseks, andis Värska Vallavalitsus 31.05.2010 korralduse nr 2-1/173, millega otsustas XXXXXXXX talu maad suurusega 1,0 ha mitte tagastada ja alustada kompenseerimismenetlust põhjusel, et endise XXXXXXXX talu maa on 2004. a mõõdistatud XXXXXXX katastriüksuse koosseisu ja erastatud H.P. . Samas korralduses on ka märgitud, et vallas kasutuses oleval Värska sovhoosi ortokaardil oli endise XXXXXXXX talu maa märgitud endise XXXXXXX nr 8 talu maa osaks ning kuna 2004. a polnud esitatud XXXXXXXX maa osas tagastamise taotlust ega ka kedagi selle maa osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, siis oli tegemist vaba maaga, mida võis erastada.

Nii H.P. XXXXXXX 8 ja selle hulka mõõdistatud endise XXXXXXXX talu maa ostueesõigusega erastamise korraldus ning ka vallavalitsuse 31.05.2010. a korraldus XXXXXXXX maa tagastamata jätmise ja kompenseerimismenetluse algatamise kohta on senini kehtivad haldusaktid ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende sisulisel õigsuses. Seda, et endise XXXXXXXX talu maa on juba 2004. a XXXXXXX 8 katastriüksuse koosseisus ostueesõigusega erastatud, viitab vallavalitsus ka vaidlusaluses 02.07.2012. a korralduses nr 176, millega kinnitati XXXXXXXX talumaa võõrandamisaegne maksumus ja määrati V.L. le selle maa tagastamise võimatuse tõttu vastav rahaline kompensatsioon.

Samale seisukohale on vald jäänud ka kohtumenetluse käigus, viidates muuhulgas ka Kostkova küla kruntimise plaanile 1923. a (tl 51-52), millest nähtuvalt oli sel hetkel XXXXXXX 8 talumaa suuruseks 11,32 ha ja koos maatükiga 8a 15,28 ha, so täpselt 1,0 ha suurem, kui kaebaja poolt viidatud 1938. a plaanil (tl 67), millel on maaüksuste XXXXXXX 8 ja 8a suuruseks kokku märgitud 14,28 ha. Asja materjalidest ei nähtu, et vallale oleks 2004. a või enne seda olnud teada asjaolu, et 1930. aastatel eraldati XXXXXXX 8 talu maast 1,0 ha maad ja sellest moodustati eraldi maaüksus XXXXXXXX , mille omanikuks oli S. H. .

Asja materjalidest ja vastustaja selgitustest nähtuvalt selgus see alles 2009. a, kui ÕVVTK Põlva Maakonnakomisjon tunnistas XXXXXXX nr 8 talu maa omandireformi objektiks ja V.H. e omandireformi õigustatud subjektiks. Selleks ajaks oli aga juba olemas 2004. a korraldus sama maa ostueesõigusega erastamise kohta H.P. endise XXXXXXX 8 talumaa hulgas nii, nagu see oli vallale teada 1923. a plaani ja Värska sovhoosi ortokaardi alusel. Sellele, et omandireformi ja maade erastamise läbiviimisel olid aluseks ka endiste majandite maakasutusplaanid, viitab Põlva Maavalitsus oma 12.06.2013. a vastuses Värska Vallavalitsuse järelpärimisele (tl 112), selgitades muuhulgas ka seda, et kuigi neile plaanidele üritati kanda ka endiste talude piire, võis plaanidel siiski esineda vigu ja ebatäpsusi selliselt, et endiste talude piiride sees olevad väikesed eraldused jäid plaanil kajastamata.

Maavalitsus selgitas täiendavalt ka seda, et viidatud maakasutusplaanide juurde ei kuulunud talude maaüksuste nimekirju ning üldjuhul kanti kaartidele üksnes selliste endiste talumaade piirid, mille osas oli maa tagastamise või kompenseerimise taotlus esitatud. Samuti on viidatud kirjas märgitud, et maakatastri materjalide hulgast puudub Värska sovhoosi kaardi leht nr 4 ala kohta ruutskeem, mille alusel oleks saanud maakasutusplaanile endiste talude piire kanda.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk