3-13-1619/88 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1619 Haldusasi Sihtasutus Ida-Virumaa Kiirabi kaebus Terviseameti 18.06.2013 otsuse nr 30 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi usaldusväärseks, 18.06.2013 otsuse nr 34 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi taotlus vastavaks ning 27.06.2013 otsuse nr 36 tühistamiseks p-de 3.1, 3.3 ja 4 osas Menetlusosalised Kaebaja – SA Ida-Virumaa Kiirabi, lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja vandeadvokaadi vanemabi Kaarel Berg; Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindajad Tõnu Kaur, Üllar Kaljumäe ja Anastasia Levin; Kolmas isik – AS Karell Kiirabi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 14.04.2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.11.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1619 muutmata.

2. Sihtasutuselt Ida-Virumaa Kiirabi välja mõista 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks AS Karell Kiirabi kasuks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.05.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

3-13-1619 2(17) tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terviseamet kuulutas 2012. aasta detsembris välja konkursi kiirabiteenuse osutamiseks halduslepingute sõlmimiseks ning tegi konkursi läbiviimise kohta 18.04.2013 teatavaks täiendavad juhised (Juhis).

2. Terviseamet tunnistas 18.06.2013 otsusega nr 30 kiirabi osutajate valiku avalikul konkursil Virumaa teeninduspiirkonnas (va Narva linn ja Narva-Jõesuu) usaldusväärseks ning otsusega nr 34 vastavaks SA Ida-Virumaa, AS Karell Kiirabi ja Eldred OÜ taotlused.

3. Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas (Ida-Viru maakond, va Lohusuu vald ja Avinurme vald, Narva linn ning Narva-Jõesuu).

4. SA Ida-Virumaa Kiirabi taotleb Tallinna Halduskohtule 29.07.2013 esitatud kaebuses Terviseameti 18.06.2013 otsuse nr 30 tühistamist osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi usaldusväärseks, 18.06.2013 otsuse nr 34 tühistamist osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi taotlus vastavaks ning 27.06.2013 otsuse nr 36 tühistamist p-de 3.1, 3.3 ja 4 osas. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Terviseameti otsus nr 30 on õigusvastane, sest AS-l Karell Kiirabi puudub nõutav personal teenuse osutamiseks ja realistlik plaan kiirabibrigaadide nõuetekohaseks komplekteerimiseks. Juhise p 8.1.2.1.1 kohaselt tuli plaani realistlikkuse tõendamiseks esitada kõikide brigaadide koosseisud, märkides ära töötajad, kes on taotluse esitamise hetkel kolmanda isiku töötajateks. Kolmas isik pöördus 30.07.2013 vähemalt 76 kaebaja töötaja poole ettepanekuga kohtuda, et arutada tekkinud olukorda seoses läbiviidud konkursi tulemustega, seega puudusid tal taotluse esitamisel nõutavad töötajad. Juhise p-st 8.1.2.1.2 tulenevalt pidid kolmandal isikul olema tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks. Nimetatud punktis võrdsustatakse varem kiirabiteenust mitteosutanud isikut isikuga, kes esitab koos taotlusega ka tegevusloa taotluse. Kuna kolmas isik pidi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 50 lg 1 p-st 3 tulenevalt esitama koos taotlusega uue tegevusloa taotluse, pidi ta esitama ka tulevaste töötajate kirjalikud nõusolekud. Seega puudus kolmandal isikul piisav usaldusväärsus Juhises sätestatud nõuete ja halduskoostöö seaduse (HKTS) § 12 lg 2 p 1 järgi.

Kolmanda isiku äriplaan ei ole jätkusuutlik, sest reaalne pole kavatsus halduslepingu kehtivuse alguse hetkeks juurde hankida 18 uut kiirabiautot. Autode hankimine ja ümber ehitamine

3-13-1619 3(17) võtab rohkem aega, samuti ei ole planeeritud investeering realistlik. Seega pole kolmas isik ühtlasi ka usaldusväärne.

Kuna kolmas isik tulnuks Juhise p 6.5 alusel edasisest menetlusest kõrvaldada, poleks kolmanda isiku taotlust saanud tunnistada ka vastavaks. Seetõttu on otsus nr 34 kolmanda isiku taotluse vastavaks tunnistamise osas samuti õigusvastane.

Isegi kui Terviseameti otsused nr 30 ja 34 on õiguspärased, on otsus nr 36 kolmanda isiku taotluse parimaks tunnistamise osas õigusvastane põhjusel, et kaebaja ja kolmanda isiku taotlusi on hinnatud ebaõigesti. Vastustaja oleks pidanud kaebaja taotluse hindamisel arvesse võtma kaebaja poolt äriplaanis nimetatud 119 töötajat, mitte lähtuma tegevuslubade riikliku registri andmetest. Juhise p 13.1.2 ei erista tegevuslubade riikliku registri ja isiku poolt esitatud andmeid, vaid loeb need samaväärseks. Vastustaja jättis kaebaja osas arvesse võtmata 13 töötajat. Juhise p-st 13.1.2 tulenevalt hinnatakse tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute arvu brigaadide kohta, tegevuslubade riiklikusse registrisse kantakse aga üksnes tervishoiutöötajate andmed. Kuna kiirabitehnikuid ei kanta tegevuslubade registrisse, pole üksnes tegevuslubade registri andmete põhjal võimalik brigaadide koosseisu hulgas oleva personali suurust välja selgitada. Isegi kui kaebaja puhul ei oleks saanud arvestada kokku 119 töötajaga, oleks vastustaja pidanud arvestama p 13.1.2 hindamisel kaebaja osas vähemalt 79 tervishoiutöötajaga ja 34 kiirabitehnikuga – kokku 113 töötajaga, sest vastustaja oleks pidanud arvestama, et uue tegevusloa (L03031) taotlemisel jäi kaebaja vähemalt senise arvu tervishoiutöötajate – 79 – juurde. Lisaks esitas kaebaja 23.01.2013 vastustajale andmed enda personali kohta. Vastustaja oleks pidanud Vabariigi Valitsuse 09.10.2008 määruse nr 149 „Tervisehoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ (Põhimäärus) § 10 lg 1 alusel tegema saadud alusdokumendi alusel korrektuuri tegevuslubade riiklikus registris, kuid jättis selle tegemata, mille tulemusel on kaebaja andmed 13 isiku osas registris ebaõiged.

Kaebaja toimepidevuse riskianalüüsis esitatud riskimaatriks vastab Juhise p 13.1.6 nõuetele. Mitte ükski õigusakt ei määratle, millist metoodikat tuleb riskimaatriksi koostamisel kasutada. Küll aga on Siseministeerium avaldanud „2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte“, kus on analüüsitud riskianalüüside koostamist. Viidatud dokumendi lisas 1 on esitatud riskimaatriksi näidis, mis on identne kaebaja toimepidevuse plaanis esitatuga. Vastustaja on ise koostanud 10.09.2012 dokumendi nimetusega „Elutähtsa teenuse riskianalüüsi koostamise juhend kiirabipidajale“, milles on loetletud ükshaaval ohu riskiklassid, mida tuleb arvestada, ning on esitatud riskimaatriksi näidis. Kaebaja on kasutanud viidatud dokumendis kasutatud metoodikat. Kaebaja riskimaatriks oli koostatud siseministri 08.06.2010 määruse nr 17 “Toimepidevuse plaani koostamise juhend” § 2 p 7 alusel ning riskimaatriksis oli toodud välja tagajärjed, mille esinemine ohustab kiirabi teenuse osutamist, ning analüüsitud, kui suur on ohtude esinemise tõenäosus ning võimalik tagajärg. SA Pärnu Haigla poolt esitatud toimepidevuse riskianalüüsi kiirabi konkursil Pärnumaa piirkonnas, mis oli sisuliselt sama kaebaja lahendusega, vastustaja aktsepteeris.

Vastustaja on eksinud kriitiliste tegevuste maksimaalse lubatud katkestuste kestuse aja hindamisel. Kaebaja on esitanud kriitilise tegevuse maksimaalse lubatud katkestuse aja toimepidevuse plaani alajaotuses “Kriitilise tegevuse maksimaalne lubatud kestus” tabelis “Kriitilise tegevuse katkestuse nõutav taasteaeg”. Tabelis on toodud kriitilised tegevused ja neile vastav nõutav maksimaalne taasteaeg. Nõutav maksimaalne taasteaeg on esitatud kahe näitajana: maksimaalse lubatud katkestuse kestusena ja kriitilise tegevuse katkestuse nõutava taasteajana. Toimepidevuse plaanis on toodud seitse kriitilist tegevust (vastavalt riskianalüüsile). Maksimaalse lubatud katkestuse kestuse summaarne aeg on 260 minutit, seega keskmine aeg on 260/7= 43,33 minutit. Nimetatud aeg on igal juhul lühem kolmanda isiku ajast (48 minutit),

3-13-1619 4(17) mistõttu peaks kaebajal Juhendi p 13.1.8 alusel saadavate väärtuspunktide tulemus olema kaebaja kasuks.

5. Terviseamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Juhisest ei tulene, et kolmandal isikul oleks pidanud juba taotluse esitamisel olemas olema kogu vajalik personal. Vastavalt Juhise p-le 14.3 peab isik, kellele tehakse halduslepingu sõlmimise ettepanek, 90 kalendripäeva jooksul omandama tema taotlusele vastava tegevusloa. Tegevusloa taotlemisel peab isik esitama andmed töötajate kohta. Taotluses pidid aga kõik isikud esitama vastavalt Juhise p-le 8.1.2 äriplaani, milles nad kirjeldavad, kui palju neil on hetkel personali ja kui palju nad juurde vajavad ning keda nad planeerivad personalina.

Juhises ei ole sätestatud tingimust, et isik on ebausaldusväärne, kui peab tegema mõlemas tema poolt võidetud teeninduspiirkonnas või selle osas kiirabiautode soetamiseks investeeringu, mis ületab mitmekordselt tema varade bilansilist väärtust. Taotlusi tuli äriplaani realiseerimise majandusliku mõju alusel vastavalt Juhise p-le 13.1.5 võrrelda ja antud juhul ei tekkinud kahtlust, et juurdesoetatavate autode hind oleks määratud ebarealistlikult (Juhise p 8.1.2.2, allmärkus 12).

Kaebaja ei selgita oma kaebuses, kuidas on omavahel seotud avaliku konkursi kontekstis ettenähtud isiku usaldusväärsus, äriplaan ja selle realiseerimiseks vajatav investeering TTKS § 17 lg 41 p-de 3 ja 5 tähenduses. Kui kaebaja soovib sellega osutada, et Juhises oleks pidanud olema tema arvates mõni täiendav nõue või mõni nõue oleks pidanud olema teisiti sõnastatud, siis on Juhise vaidlustamine hiljaks jäänud. Asjaolu, kui suur on äriplaani realiseerimiseks vajatav investeering, ei ole isiku usaldusväärsuse tõendamiseks nõutud kriteerium.

Vastustaja ei käsitlenud konkursi käigus isiku usaldusväärseks tunnistamise otsust teiste usaldusväärseks tunnistatud isikute suhtes piirava mõjuga haldusaktina, sel põhjusel ei saadetud mitte ühelegi konkursil osalejale ka asjakohast põhistust sisaldavat teavet (dokumentatsiooni). Kui isik soovis täiendavat teavet usaldusväärseks tunnistamise asjaolude kohta, sh ka teiste isikute osas, siis selline teave väljastati, kuid sealjuures võeti arvesse seadusega seatud piirangud.

Terviseameti otsuse nr 36 osas on kaebaja tõlgendanud ebaõigesti Juhise p 13.1.2. Juhise p

13.1.2 puhul on eraldivõetuna tegemist kahe tingimuse samaaegse kehtimisega ja mitte ühe või teise valikulise rakendamisega. Vastavalt Juhise p-le 8.1.2 tuli personaliandmed esitada äriplaani osana. Juhise p 8.1.2.1 lisamärkuse järgi tehakse olemasolev personal kindlaks tegevuslubade riikliku registri andmete põhjal ja nendeks on isiku töötajatena registreeritud nõutava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajad.

Väide, et taotlust konkursil osalemiseks tuleb käsitleda samaaegselt teatena, mille alusel peaks Terviseamet tegema vajalikud registrikanded, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja esitas 09.12.2011 avalduse, millele oli lisatud ka personali nimekiri 3 lehel ning mille alusel väljastati kaebajale 15.02.2012 tegevusluba L02638. 09.12.2011 loataotlusele lisatud personalinimekirjas on 112 isikut, kellest 77 on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooniga. Terviseamet on esitatud nimekirja võrrelnud tol ajal tegevuslubade riiklikus registris SA Ida-Virumaa Kiirabi kohta olemasolevate andmetega (veelgi varasem tegevusluba L01344). Terviseamet palus andmete võrdlemisel täiendavat teavet 13 tervishoiutöötajaga töölepingu lõpetamise kohta, 10 tervishoiutöötajaga töölepingu sõlmimise kohta, aga samuti 3 töötaja nimemuutuse kohta. 15.02.2012 teatas SA Ida-Virumaa Kiirabi täiendavalt veel 2 töötaja tööletulekust. Seega oli eelmise tegevusloa menetlusega Terviseametile teatatud kokku 79 tervishoiutöötaja kvalifikatsiooniga isikut, kes eelmise tegevusloa (L02638) väljastamisel töötasid SA-s Ida-Virumaa

3-13-1619 5(17) Kiirabi. Pärast 15.02.2012 ei ole SA Ida-Virumaa Kiirabi esitanud Terviseametile mitte ühtegi teadet muutuste kohta tegevusloajärgses personalis. SA Ida-Virumaa Kiirabi ei ole selgitanud ka seda, et vahepealsel perioodil on ta väidetavalt sõlminud 01.08.2012 K, 01.07.2012 H, 01.07.2012 L töölepingud. Vastavalt ainsale teatele nende töötajate (ja ka töötajate R, D ja T) töötamise kohta käsitles Terviseamet neid töövõtulepinguga töötajatena, kelle töötamise kavandatud lõpp pidi saabuma 31.12.2012. Ilma SA Ida-Virumaa Kiirabi asjakohase teateta ei saanud Terviseamet teha vajalikke muudatusi tegevuslubade riiklikus registris. Kaebuse esitaja esitas 20.05.2013, so vahetult enne taotluse esitamist avalikule konkursile (23.05.2013), uue taotluse tegevusloa saamiseks. Selle tegevusloa taotluses ei esitanud kaebaja uusi andmeid personali kohta. Seega sai Terviseamet lähtuda registriseisust, mille kohaselt on SA-l Ida-Virumaa Kiirabi 72 tervishoiutöötajat kiirabi osutajate avalikule konkursile esitatud taotluse ajal. Tegevusloa omanikule, sh kaebuse esitajale, on pandud TTKS § 47 lg 1 p-ga 1 kohustus viivitamata teatada Terviseametile muutustest tervishoiutöötajate koosseisus alates vastavatest muutustest teadasaamisest, näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva. Selle kohustuse täitmatajätmisel ei saa Terviseamet registris kannet teha. Seega on lõppvastutus registris olevate andmete osas tegevusloa omajal, sh kaebajal. Teatis, mille alusel Terviseamet kandeid teeb, peab vastama Põhimääruses sätestatud nõuetele. Sellist teatist ei ole kaebaja Terviseametile pärast 15.02.2012 esitanud.

Vastavalt siseministri 08.06.2010 määrusega nr 16 kehtestatud „Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendile“ on mõistetel „elutähtsa teenuse osutamise kriitiline tegevus“ ja „oht“ täiesti erinev sisu. Kõikidel taotlejatel oli kohustus järgida siseministri kehtestatud metoodikat. Kuna kaebuse esitaja seda ei teinud, polnud tema taotluses Juhise p-s 13.1.6 võrdluseks nõutud andmeid. SA Pärnu Haigla esitatud riskianalüüs kiirabi avalikule konkursile, milles olevale riskimaatriksile kaebuse esitaja viitab, ei vasta samuti oma koostamise metoodikalt siseministri 08.06.2010 määrusega nr 16 kehtestatud nõuetele ning SA Pärnu Haigla taotlus ei vastanud nõuetele. Vaatamata riskianalüüsis esinevatele puudustele tunnistati usaldusväärseks nii SA Pärnu Haigla kui ka kaebaja. Seega on mõlemat isikut menetluse võrreldaval etapil koheldud võrdselt (ühetaoliselt). Oluline on, et SA Ida-Virumaa Kiirabi riskimaatriksis ning kogu riskianalüüsis ja sellega seotud toimepidevuse plaanis puuduvad igal juhul andmed, mis võimaldaksid teostada Juhise p-s 13.1.6 ettenähtud võrdlust.

Juhise p 13.1.8 sätestab toimepidevuse plaanis ettenähtud kriitiliste tegevuste maksimaalse lubatud katkestuse kestuse keskmise aja aluse – eelis on väiksemal keskmisel katkestuse ajal. Kaebaja pakub aga omapoolselt, et arvutused oleks tulnud teha hoopis kriitilise tegevuse katkestusele määratud taasteaja alusel. Vastavalt siseministri 08.06.2010 määrusega nr 16 kehtestatud metoodikale on tegemist kahe täiesti erineva näitajaga.

6. Kolmas isik AS Karell Kiirabi palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmanda isiku plaan brigaadide komplekteerimiseks on realistlik. Ekslik on kaebaja seisukoht, et konkursil osaleja peaks olema kogu teenuse osutamiseks vajaliku personaliga töösuhtes taotluse esitamise ajahetkel. Äriplaan on jätkusuutlik, sest tarnija on kinnitanud oma võimekust autod tähtaegselt tarnida. Finantseerimise kava kohaselt on kavandatud kiirabisõidukid soetada liisinguga, arvestades omafinantseeringuna 15%. Seevastu on näiteks LHV Pank esitanud kolmandale isikule pakkumise omafinantseeringuga 5%. Vastav pakkumine kinnitab täiendavalt, et kolmandal isikul on reaalne võimalus kiirabisõidukite soetamiseks. Auto täpne maksumus tuleneb konkreetse tarnija pakkumisest, mis oli samuti kolmanda isiku taotlusele lisatud. Kolmanda isiku ainuaktsionär on U.S. Invest AS. U.S. Invest AS konsolideeritud omakapital seisuga 31.12.2012

3-13-1619 6(17) oli 46 097 840 eurot ning ta on vajaduse korral nõus tegema rahalisi sissemakseid omakapitali.

Kaebaja on ekslikul arusaamisel, et Juhise p 13.1.2 võrdsustab tegevuslubade riikliku registri ja isiku poolt esitatud andmed samaväärsetena. Juhul, kui tegemist oleks võrdsete alustega, oleks kasutatud kahe erineva aluse vahel sõna „või“, mitte „ja“. TTKS asjakohasest regulatsioonist tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötajad peavad olema kajastatud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registris ning vastavate andmete esitamise kohustus on tervishoiuteenuse osutajal, st kaebajal. Juhise p 13.1.2 kohaselt määratakse tervishoiutöötajate arv kindlaks tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri andmete alusel. Eeltoodut toetab täiendavalt Juhise p 8.1.2.1 allmärkus. Nii lähtus kolmas isik taotluse esitamisel avalikest registriandmetest ja eeldas, et tema olemasolev keskmine tervishoiutöötajate arv tegevusloas märgitud brigaadide kohta annab eelise võimalike konkurentide, sh kaebaja, ees.

Kaebaja poolt esitatud dokument, mida kaebaja nimetab toimepidevuse riskianalüüsiks, riskianalüüsi koostamise nõuetele ei vasta. Toimepidevuse plaani saab koostada üksnes riskianalüüsi pinnalt. Riskianalüüsis analüüsitakse ja selgitatakse välja kriitilised tegevused, nende katkestuste tagajärjed, katkestuste esinemise tõenäosus jmt. Alles kui nimetatud asjaolud on toimepidevuse riskianalüüsis leitud, saab koostada toimepidevuse plaani. Toimepidevuse plaanis määratakse maksimaalne lubatud katkestuste aeg, nõutav taasteaeg ja rakendatavad meetmed – aga kõige selle aluseks on riskianalüüs, muidu pole neid aegu ja rakendatavaid meetmeid võimalik määrata. Seega on nimetatud kaks dokumenti olemuslikult seotud, ilma üheta (so riskianalüüsita) ei saa teist koostada (puuduvad andmed, mille alusel toimepidevuse plaani koostada). Kaebaja poolt koostatud riskianalüüs on koostatud hädaolukordade riskide hindamise metoodika (siseministri 18.02.2010 määrus nr 5) alusel, mitte aga toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi (siseministri 08.06.2010 määrus nr 16) alusel, mis oli Juhise p-s 5.1.2 sõnaselgelt tingimuseks seatud. Kaebaja poolt esitatud riskianalüüs ei sisalda riskimaatriksit, mis kajastaks kriitiliste tegevuste katkestuste esinemise tõenäosust ja kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgi ning nende mõju toimepidevusele.

Juhise p 13.1.8 kohaselt hinnati toimepidevuse plaanis ettenähtud kriitiliste tegevuste maksimaalset lubatud katkestust, mis leitakse riskianalüüsis ja toimepidevuse plaanis eraldi väljatoodud katkestuste kestuse keskmisena. Vastav katkestuste aeg arvestati keskmisena ning, nagu nähtub vastustaja seisukohast, on nii kaebaja kui kolmanda isiku taotluse hindamisel lähtutud riskianalüüsides esitatud andmetest. Kolmandal isikul olid esitatud katkestuste ajad ka toimepidevuse plaanis.

7. Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja 4612,50 eurot menetluskulude katteks. Kohtu põhjendused olid järgmised. Kaebaja poolt kolmanda isiku usaldusväärseks hindamise vastu esitatud pretensioonid (brigaadide komplekteerimine ning äriplaani jätkusuutlikkus) ei ole asjakohased argumendid taotlejate usaldusväärsuse hindamise kontekstis. Isiku usaldusväärsus, selle kindlakstegemiseks nõutavad dokumendid ja andmed on sätestatud Juhise p-s 5 ja selle alapunktides. Ükski p 5 alapunktides sätestatud dokument ei nõudnud realistliku plaani esitamist ei värvatava personali ega soetatavate kiirabiautode osas. Nimetatud kriteeriumid omasid vastavalt Juhise p-dele

8.1.2.1.1 ja 8.1.2.2 tähtsust alles taotluste nõuetekohasuse üle otsustamisel, mille suhtes võttis Terviseamet seisukoha oma otsusega nr 34 (tl 29-34) ja mille suhtes ei ole kaebaja iseseisvaid vastuväiteid esitanud. Kaebaja argument läbivalt on olnud, et otsus nr 34 on õigusvastane seetõttu, et otsus nr 30 on õigusvastane. Ka kaebaja viited TTKS § 17 lg 41 p-dele 3-5 ja HKTS §

12 lg 2 p-le 1 on antud kontekstis asjakohatud, kuivõrd halduslepingu sõlmimiseks seadustes

3-13-1619 7(17) sätestatud tingimusi on Terviseamet konkretiseerinud Juhisega, ning kui kaebaja ei pidanud Juhises sätestatud tingimusi piisavaks, tulnuks tal see tähtaegselt enne taotluste esitamist vaidlustada.

Isegi kui kaebaja argumente pidada asjakohasteks, pole need põhjendatud. Juhise p-de 8.1.2.1 ja 8.1.2.1.1 kohaselt pidi taotleja äriplaanist selguma, et isik suudab olemasoleva personaliga komplekteerida nõuetekohaselt taotletavas teeninduspiirkonnas või selle osas ettenähtud õebrigaadid või tal on olemas realistlik plaan selliste kiirabibrigaadide nõuetekohaseks komplekteerimiseks. Selle tõendamiseks pidi isik esitama oma taotlusele vastavalt kõikide brigaadide plaanitavad nimelised (eesja perekonnanimi) koosseisud (kõik vahetused) iga brigaadi lõikes eraldi, märkides ära iga töötaja kvalifikatsiooni ja positsiooni brigaadis (I, II, III liige) ning planeeritud töökoormuse (töökoormuse kirjeldamisel lähtutakse 1,0 ametikohta = arvestuslikult 40 töötundi nädalas), märkides ära töötajad, kes on taotluse esitamise hetkel isiku töötajateks. Juhise p 8.1.2.1.1 sõnastusest tuleneb otseselt, et planeeritavad töötajad ei pidanud taotluse esitamise hetke seisuga olema taotlejaga töösuhtes, sest tsiteeritud punkt palus need töötajad eraldi välja tuua.

Kolmas isik esitas oma äriplaanis (konfidentsiaalse toimiku lk 133-145) Juhise p-le 8.1.2.1.1 vastavad brigaadide nimelised koosseisud. Osaliselt on brigaadidesse planeeritud isikud praegu tööl kaebaja juures, kuid väga tõenäoliselt asuvad nad tööle kolmanda isiku juurde, kui alternatiiviks oleks tööta jäämine. Kaebaja argumendid kolmanda isiku pahatahtlikkusest ja kõlvatust konkurentsist väljuvad käesoleva kaebuse piiridest. Kolmanda isiku äriplaanis märgitud isikud on reaalselt olemas, omavad nõutavat kvalifikatsiooni ning nii tuleb kolmanda isiku plaani brigaadide komplekteerimiseks pidada realistlikuks.

Väär on kaebaja seisukoht, et kolmas isik pidanuks Terviseametile esitama ka tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks. Vastavalt Juhise p-le 5.1.1 võisid konkursil esitada taotluse nii need isikud, kes omavad vähemalt kuni 01.01.2014 kehtivat tegevusluba kiirabiteenuse osutamiseks, kui ka need isikud, kes esitavad vastava tegevusloa taotluse hiljemalt koos konkursi taotlusega. Viimastele isikutele (tegevusluba mitteomavad isikud, kes varem kiirabiteenust osutanud ei ole) kohaldus Juhise p 8.1.2.1.2 nõue. AS Karell Kiirabi omas tegevusluba ning on varasemalt kiirabiteenust osutanud, seega ei olnud temal kohustust Juhise p-s

8.1.2.1.2 nõutud kirjalikke nõusolekuid esitada. Juhise p 14.3 kohaselt on isik, kellele tehakse ettepanek sõlmida haldusleping, kohustatud hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul omandama tema esitatud taotlusega ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekuga täielikus kooskõlas oleva kiirabi osutamise tegevusloa, kui tema olemasolev tegevusluba ei vasta juba taotlusele ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekule. Juhise p 14.4 sätestab, et isikuga, kellele tehti küll ettepanek halduslepingu sõlmimiseks, kuid kes ei täida Juhise p-des 14.1 –

14.3 sätestatud tingimusi nõuetekohaselt (näiteks ei omanda õigeaegselt tegevusluba, tema esitatud tegevusloa taotlus ei vasta tema esitatud halduslepingu taotlusele ja ta ei ole viinud luba taotlusega vastavusse), halduslepingut ei sõlmita. Lisaks sellele sätestab Juhise p 6.7, et Terviseamet võib kontrollida isiku usaldusväärsust korduvalt kuni hankelepingu sõlmimiseni ja isiku seisundi või olukorra muutumine, mille tulemusel isiku varasemad andmed muutuvad tõele mittevastavaks või mitteküllaldaseks tema usaldusväärsuse tõendamiseks, on samuti aluseks isiku taotluse kõrvaldamiseks või halduslepingu sõlmimisest keeldumiseks vaatamata tehtud ettepanekule. Eelnevast nähtuvalt on Juhise loogika selline, et taotleja äriplaanis tuli esitada realistlik plaan kiirabibrigaadide nõuetekohaseks komplekteerimiseks, kuid selle plaani realiseerumist on Terviseamet pädev jälgima kuni hankelepingu sõlmimiseni ning plaani realiseerimata jätmisel hankelepingut ei sõlmita.

3-13-1619 8(17) Juhise p 8.1.2.2 kohaselt pidi isiku äriplaanist selguma, et isikul on endal olemas või on olemas realistlik plaan nõuetele vastavate täiendavate kiirabiautode hankimiseks, mis vastab tema taotlusele. Selle tõendamiseks pidi isik esitama nimekirja olemasolevatest kiirabiautodest, märkides igaühe kilomeetrilugeja näidu ja auto väljalaskeaasta, aga samuti juurde soetada planeeritavatest kiirabiautodest, arvestusega, et isiku taotluses iga kuni 3 kiirabibrigaadi kohta peab olema 1 nõuetekohane varuauto. Isik pidi selgitama, kuidas (ostetakse teiste isikute kasutuses olevaid nõuetekohaseid kiirabiautosid, plaanitakse tellida uued vm) ja milliste vahendite (omavahendid, pangaliising vm) eest plaanitakse kiirabiautosid juurde soetada ning esitama täiendavate kiirabiautode hankimiseks plaanitava omapoolse realistliku kalkulatsiooni, millest peab selguma juurdehangitavate autode eeldatav kogumaksumus ja 1 kasutatud auto keskmine maksumus ning 1 uue auto planeeritav keskmine maksumus taotluse esitamise hetke Eesti turuhindu arvestades. Kolmas isik on oma taotluse äriplaanis esitanud tõendid, millest nähtuvad nii kiirabiautode maksumus kui ka tarne aja realistlikkus. Kolmas isik on taotluses esitanud andmed ja tõendid olemasoleva 4 kiirabiauto kohta (konfidentsiaalse toimiku lk 42); andmed ja tõendid selle kohta, et AS Karell Kiirabi on alustanud hanget täiendavate kiirabiautode ostmiseks (konfidentsiaalse toimiku lk 42 pöördel – lk 46), sh potentsiaalse partneri kinnituse, et viimane omab piisavalt tootmisvõimsust, et tarnida vajalikul hulgal kiirabiautosid tähtajaga 2013. aasta lõpp ning kinnitab kaaskirjas ümberehituse vastavust kehtivatele nõuetele; potentsiaalse partneri hinnapakkumise, millele on auto hinna arvestamisel tuginenud kolmas isik oma taotluses; kiirabiautode ümberehituse kirjelduse, realistliku kiirabiautode ostu finantseerimise kava (konfidentsiaalse toimiku lk 46 pöördel), millest nähtuvalt moodustab AS Karell Kiirabi omafinantseering 15%; juurdehangitavate autode plaanitava maksumuse suhte ettevõtte varade bilansilisse väärtusse ning AS Karell Kiirabi käibeprognoosi järgmiseks viieks aastaks (konfidentsiaalse toimiku lk 47). Eelmärgitud tõendid vastasid Juhise p-le

8.1.2.2 ning kinnitasid Terviseametile, et AS Karell Kiirabi on reaalselt võimeline halduslepingu alguse ajaks soetama juurde 18 uut kiirabiautot. Kolmanda isiku poolt kohtumenetluses esitatud tõendid on seda kinnitust veelgi süvendanud. Kolmas isik on esitanud kohtule LHV Panga finantseerimispakkumise (I kd tl 133), millest nähtuvalt oleks LHV Pank nõus finantseerima AS Karell Kiirabi kiirabisõidukite ostu liisingu limiidiga 1 780 000 eurot, sh uue sõiduki maksumus kuni 150 000 eurot, sh lisavarustuse maksumus auto kohta kuni 30 000 eurot ning omafinantseering 5%. Lisaks on kolmanda isiku ainuaktsionär U.S. Invest AS esitanud kinnituskirja (I kd tl 138), mille kohaselt äriühing kinnitab, et tagab AS Karell Kiirabi vajalike finantsvahendite olemasolu nõuetekohase kiirabiteenuse osutamiseks vastavalt Terviseameti poolt 2013. aastal läbi viidud kiirabi teenuse osutajate valiku konkursside tingimustele Harju- Viru ja Virumaa piirkondades.

Juhise p 13.1.5 ei ole taotleja usaldusväärsusele hinnangu andmisel kohane punkt, omandades tähenduse alles taotluste omavahelise võrdlemise kontekstis. Juhise kohaselt ei ole usaldusväärsuse kriteeriumiks plaanitava investeeringu suurus. Ka kiirabiautode soetamise plaani puhul kohalduvad Juhise p-d 6.7, 14.3 ja 14.4 – Terviseameti jooksva kontrolli võimalus ning halduslepingu sõlmimisest keeldumise võimalus, kui taotleja oma lubadust ei täida.

Otsuse nr 30 tabelist nähtuvalt on Terviseamet kontrollinud Juhise p-des 5.1.1 – 5.1.9 sätestatud nõuete täitmist kolmanda isiku puhul ning Juhise p-de 8.1.2.1, 8.1.2.1.1 ja 8.1.2.2 nõuetekohast täitmist on Terviseamet hinnanud otsusega nr 34. Otsuse nr 30 või ka otsuse nr 34 põhjalikumaks motiveerimiseks puudus vajadus – otsustest nähtus, milliste dokumentide alusel oli Terviseamet oma seisukohad kujundanud ning otsuste põhjalikum motiveerimine seadnuks ohtu taotlejate ärisaladuse kaitse.

Kuna Terviseameti otsus nr 30 on õiguspärane ja kaebaja ei ole otsuse nr 34 vaidlustamiseks iseseisvaid aluseid esitanud, on õiguspärane ka otsus nr 34. Otsuse nr 34 kontekstis tähtsust

3-13-1619 9(17) omavate Juhise p-de 8.1.2.1, 8.1.2.1.1 ja 8.1.2.2 nõuetekohast täitmist kolmanda isiku poolt käsitles kohus juba eelnevalt.

Terviseameti otsus nr 36 (I kd tl 35-41) on samuti õiguspärane. Juhise p 13.1.2 kohaselt oli taotluste üheks võrreldavaks näitajaks keskmine tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute arv tegevusloas märgitud brigaadide kohta, mis tehakse kindlaks tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ja isiku esitatud andmete põhjal taotluse esitamise tähtpäeva (so 24.05.2013) seisuga ning eelis on 5+5+5 (erinevat) töötajat I + II + III positsioonil brigaadi kohta. Juhise p 13.1.2 tuleb mõista selliselt, et tervishoiutöötajate andmed tehakse taotluse esitamise päeva seisuga kindlaks riikliku registri andmete järgi ning kiirabitehnikute andmed isiku enda esitatud andmete põhjal.

Sellist tõlgendust toetab ka Juhise p 8.1.2.1 allmärkus 8, mille kohaselt tehakse olemasolev personal kindlaks taotluse esitamise päeva seisuga tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete põhjal ja selleks on isiku töötajatena registreeritud nõutava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajad. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et vastav allmärkus on tehtud taotluse lisana esitatava äriplaani kohta. Juhise sätteid tuleb tõlgendada omavahelises kooskõlas. Juhise p 13.1.2 kontekstis on oluline, et taotluste võrdlemisel omasid tähendust isikul reaalselt töölepingu alusel taotluse esitamise hetkel olemasolevad ja registrisse kantud töötajad, samal ajal kui taotluse nõuetekohasuse hindamisel võis äriplaani osana aktsepteerida lisaks reaalsetele töötajatele ka realistlikku plaani töötajate värbamiseks.

Juhise loogika lähtub sellest, et nõuetekohase taotluse võisid küll esitada ka isikud, kel registrisse kantud tervishoiutöötajaid enda nime all veel reaalselt ei olnud (et hoida konkurents avatuna), kuid väärtuspunktide ja taotlejate omavahelises võrdluses võeti arvesse üksnes registrisse kantud tervishoiutöötajaid, andes eelise juba reaalselt tegutsevatele taotlejatele. Terviseameti andmetel oli seisuga 23.05.2013 kaebuse esitajal tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikku registrisse kantud töötajaid 72 ning tõendeid selle kohta, et tegelikkuses kajastus registris seisuga 23.05.2013 mingi teine arv tervishoiutöötajaid, kohtule esitatud ei ole.

Kaebajal lasus hoolsuskohustus tagamaks, et registriseis vastaks reaalselt kaebaja juures töötavatele tervishoiutöötajatele (TTKS § 47 lg 1 p 1). Kaebaja ei saa nõuda, et Terviseamet oleks pidanud konkursil tuvastama tema tervishoiutöötajad mingite teistsuguste andmete või dokumentide põhjal kui registrikanne.

Juhise p 5.1.2 kohaselt tuli taotlejal esitada Terviseametile kiirabiteenuse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs, mis vastab tema kehtivale tegevusloale või tegevusloa taotlusele, on koostatud vastavalt hädaolukorra seadusele ning selle alusel siseministri kehtestatud toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendile (siseministri 08.06.2010 määrus nr 16). Juhise p 13.1.6 kohaselt oli taotluste võrreldavaks näitajaks kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede mõju teenusesaajatele – „mõju koefitsient“ – elutähtsa teenuse riskianalüüsi riskimaatriksis esitatud riskiklassi arvuline keskmine väärtus x taotlusele vastav elanike arv; eelis on väiksemal koefitsiendil. Alamärkuse 16 kohaselt asendatakse võrdlusel riskimaatriksi hinnanguline gradatsioon „väga väike – väga suur“ ja „vähetähtis – katastroofiline“ numbrilistega 1..2..3..4..5 ja isiku riskimaatriksis kajastatud iga katkestuse riskiklassile antakse arvuline väärtus; nende arvuliste väärtuste keskmine korrutatakse isiku taotluse teeninduspiirkondade või nende osade rahvaarvuga. Oma toimepidevuse riskianalüüsi (konfidentsiaalse toimiku lk 270-286) p-des 12 ja 13 on kaebuse esitaja esitanud kaks tabelit (konfidentsiaalse toimiku lk

282 ja 283). P-s 12 esitatud tabel on pealkirjastatud kui „Riskimaatriks. Hädaolukordade tagajärjed“ ning p-s 13 kui „Ohtude mõju toimepidevusele nende realiseerumisel“. Kaebuse esitaja peab riskimaatriksiks, millest Terviseamet oleks pidanud juhinduma, riskianalüüsi p-s 13 esitatud tabelit, sest nii on kaebaja viidanud oma kaebuses. Otsuse nr 36 kohaselt puudus kaebuse esitajal riskianalüüsis nõuetekohane riskimaatriks. Riskimaatriksina on hinnatud ohtude mõju tagajärgi ja ohtude (realiseerumise) tõenäosust.

3-13-1619 10(17) Õige on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja riskimaatriks ei vastanud Juhise nõuetele. HOS § 2 lg 1 sätestab, et hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. HOS § 6 lg 1 kohaselt on hädaolukorra riskianalüüs dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil 1) hädaolukorda;

2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid;

3) hädaolukorra tõenäosust;

4) hädaolukorra tagajärgi;

5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet;

6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. Vastavalt § 34 lg-le 1 on elutähtsa teenuse toimepidevus elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust. HOS § 38 lg 1 kohaselt on toimepidevuse riskianalüüs dokument, milles kirjeldatakse:

1) elutähtsa teenuse osutamise osalist või täielikku katkestust põhjustavaid ohtusid;

2) elutähtsa teenuse osutamise osalise või täieliku katkestuse tõenäosust;

3) elutähtsa teenuse osutamise osalise või täieliku katkestuse võimalikke tagajärgi;

4) muud olulist teavet. Siseministri 08.06.2010 määruse nr 16 § 2 p 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutamise kriitilised tegevused need, mille katkestused ohustavad tõsiselt asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust ning takistavad asutuse või ettevõtte sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel. Sama paragrahvi p 4 sätestab, et oht on sündmus või asjaolu, mis võib põhjustada katkestust. Vastavalt § 2 p-le 7 on riskimaatriks maatriks elutähtsa teenuse kriitilise tegevuse katkemise tagajärgedest ning tõenäosusest, mille alusel määratakse riskiklass.

Eelnevast nähtuvalt pidid toimepidevuse riskianalüüsi riskimaatriksist nähtuvad andmed kajastama elutähtsa teenuse kriitilise tegevuse katkemise (mitte ohu) tagajärgi ning tõenäosust. Kaebaja maatriksist nähtub aga, et analüüsitud on erinevate ohtude (sündmuste) esinemise tõenäosust ja mõju toimepidevusele. Nii vastab kaebaja riskimaatriks formaalselt küll siseministri 08.06.2010 määruse nr 16 lisas 7 näidatud maatriksile, kuid maatriksisse sisestatud andmed ei ole osaliselt kohased. Kolmas isik on õigesti osundanud, et kaebuse esitaja riskianalüüsi p-s 12 esitatud riskimaatriks vastab täielikult ja p-s 13 esitatud tabel osaliselt oma sisult siseministri 18.02.2010 määrusega nr 5 kinnitatud „Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi“ lisas 3 näidatud riskimaatriksile – maatriksisse sisestatud andmed kattuvad p 12 maatriksi puhul täielikult ja p 13 puhul osaliselt nimetatud juhendi § 2 lg-s 2 näidatud karakteristikutega.

Selleks, et teostada Juhise p-s 13.1.6 ettenähtud võrdlust, pidi riskianalüüsis ja riskimaatriksis olema esitatud andmed kõikide kriitiliste tegevuste katkestuste riskiklasside kohta. Kaebaja riskianalüüsi tabelid 12 ega 13 ei võimalda neid andmeid tuletada, kuna mingi oht ja selle esinemise tõenäosus ei anna teavet selle kohta, millist kriitilist tegevust see mõjutab. Kaebaja riskianalüüsis oli esitatud 7 kriitilist tegevust. Seega oleks riskimaatriksist pidanud selguma iga kriitilise tegevuse riskiklass – esinemise tõenäosus vs tagajärje raskusaste.

Seda kaebaja tabelitest välja lugeda ei ole võimalik ning kaebaja riskimaatriksi puudus ei olnud mitte formaalne, vaid sisuline. Juhise p 13.3 alusel sai kaebaja õigustatult selles võrdluskategoorias halvima tulemuse.

Kaebaja selgitused muu metoodika kasutamise kohta ei ole asjakohased seetõttu, et Juhise p

5.1.2 kohaselt tuli riskianalüüs koostada siseministri 08.06.2010 määruse nr 16 nõuetele vastavalt ning viimase § 4 lg 3 kohast kooskõlastust Sotsiaalministeeriumilt taotletud ei olnud. Asjassepuutumatu on kaebaja viide sellele, justkui oleks Terviseamet varasemas halduspraktikas aktsepteerinud sarnast riskimaatriksit kui nõuetekohast. Esiteks on Terviseamet selgitanud oma 04.10.2013 menetlusdokumendis, et ka SA Pärnu Haigla riskianalüüsis esitatud maatriksit ei peetud nõuetekohaseks, ning teiseks, isegi kui kaebaja väide vastanuks tõele, ei saaks ta sellele tugineda käesolevas kohtumenetluses – võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene isiku subjektiivset õigust nõuda väärpraktika kohaldamise jätkamist.

3-13-1619 11(17) Juhise p 13.1.8 alusel oli taotluste võrdlemise aluseks toimepidevuse plaanis ettenähtud kriitiliste tegevuste maksimaalse lubatud katkestuse kestuse keskmine aeg, mis allmärkuse 17 kohaselt leitakse kõikide riskianalüüsis ja plaanis eraldi väljatoodud kriitiliste tegevuste lubatud katkestuste kestuse keskmisena. Eelis on väiksemal keskmisel katkestuse ajal. Otsuse nr 36 kohaselt eristas kaebaja 7 kriitilist tegevust, mille summaarne lubatud katkestuste maksimaalne aeg on 28 tundi, keskmine aeg seega 4 tundi. Kaebaja on nimetatud punkti hindamise vaidlustamisel olnud oma seisukohtades ebajärjekindel. Kui kaebaja esialgses kaebuses asus seisukohale, et tema poolt esitatud lubatud katkestuste keskmine aeg 4 tundi on adekvaatne number ning AS Kiirabi Karell 48 minutit ebareaalne, siis menetluse lõpuks asus kaebaja seisukohale, et tema lubatud katkestuste keskmine aeg on siiski 43,33 minutit ja seega lühem kolmanda isiku omast. Eeltoodust järeldub, et kaebuse esitaja ei saanud taotlust koostades aru, mida nimetatud Juhise punktiga hinnatakse ja kust vajalikud andmed saadakse.

Vastustaja on selgitanud, et sai kaebaja andmed maksimaalse lubatud katkestuse kestuse kohta tema riskianalüüsi p 3.6 tabeli „Katkestuse ajaline mõõde“ veerust „Maksimaalne katkestuse pikkus“. 19.09.2013 menetlusdokumendis asus kaebaja seisukohale, et selles veerus esitas ta hoopis kriitilise tegevuse katkestuse nõutava taasteaja. Kohus on seisukohal, et Terviseamet sai otsust langetades tugineda tabeli 3.6 andmetele, kuna Terviseamet ei saanud teada, et kaebaja mõtleb tabelis esitatud numbrite all tegelikult kriitilise tegevuse katkestuse taasteaega, kuigi nii tabel kui ka veerg viitasid ühemõtteliselt maksimaalsele katkestuse ajale. Samamoodi ei saanud Terviseamet järeldada kaebaja toimepidevuse plaani lk-l 8 toodud tabeli „Kriitilise tegevuse katkestuse nõutav taasteaeg“ veerust „Nõutav maksimaalne taasteaeg“, et tegelikkuses oli kaebaja siin ühe näitaja osas silmas pidanud maksimaalset lubatud katkestuse kestust. Tabeli all toodud tärnidest nähtuvalt näitavad mõlemad arvnäitajad siiski taasteaega, nagu märgib ka tabeli ja veeru pealkiri, esimene arvnäitaja märgib halduslepingu järgset tavaolukorra taasteaega ja teine maksimaalset taasteaega. Teistsugust järeldust ei saanud Terviseamet toodud andmetest kuidagi teha. Isegi kui lähtuda riskianalüüsi tabelis 9.2 toodud näitajatest, on vastustaja näidanud oma 04.10.2013 menetlusdokumendis, et kaebaja maksimaalse lubatud katkestuse kestuse keskmiseks tuleks ka siis 60 minutit kolmanda isiku 48 minuti vastu. Seega on kaebaja ajanud segamini kaks mõistet – maksimaalne lubatud katkestuse kestus ja taasteaeg. Vastavalt siseministri 08.06.2010 määruse nr 16 § 2 p-dele 9 ja 10 on tegemist sisuliselt erinevate näitajatega, mis ei ole sünonüümid. § 2 p 9 sätestab, et maksimaalne katkestuse lubatud kestus on kriitilise tegevuse katkemise periood, mille möödumisel pole juriidiline isik või asutus võimeline osutama elutähtsat teenust seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides või lepingutes sätestatud tingimustel; ning p 10, et nõutav taasteaeg on teenuse osutaja poolt määratud aeg kriitilise tegevuse jätkamiseks ja taastamiseks. Menetlusosaliste ülejäänud väited ei oma kaebuse lahendamise seisukohast enam tähtsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja argumendid otsuse nr 30 vaidlustamisel pole asjakohased. Kolmanda isiku usaldusväärsus tehti kindlaks otsusega nr 30. TTKS § 17 lg 41 p-d 3-5 ja HKTS § 12 lg 2 p 1 seavad usaldusväärsuse kriteeriumiks jätkusuutlikkuse ja ressursside olemasolu ning selle kontrollimise alused on toodud Juhise punktides 5.1.2 ja 5.1.3. Kaebaja seadiski kahtluse alla, et kolmandal isikul puudub jätkusuutlikkus ja ressurss. Kolmanda isiku personal oli nõutavas mahus komplekteerimata ning spekulatiivne on eeldus, et kaebaja töötajad asuvad tööle just kolmanda isiku juurde. Kohus on tõlgendanud ebaõigesti Juhise p 8.1.2.1.2. Selle punkti kohaselt on oluline, et isik oleks varem osutanud kiirabiteenust

3-13-1619 12(17) antud piirkonnas, kuna TTKS § 50 lg 1 p 3 nõuab vastasel korral tegevusloa taotluse esitamist ning seejuures tervishoiutöötajate nõusoleku tõendamist taotleja juurde tööle asumisel. Kolmanda isiku äriplaan ei ole jätkusuutlik, sest sellist hulka kiirabiautosid poleks ta jõudnud 01.01.2014 seisuga hankida. Lisaks nähtub kolmanda isiku poolt esitatud 26.07.2013 finantspakkumisest kiirabiautode liisinguks, et vastustajal polnudki taotluste hindamise ajal võimalik kontrollida, kuidas kolmas isik kavatseb autode ostu finantseerida.

Kolmas isik prognoosis ühe auto maksumuseks 94 578 eurot, finantspakkumisest nähtub auto hind 150 000, millele lisandub veel varustus 30 000 euro väärtuses. Eeltoodu näitab, et taotluse esitamise ajal puudus kolmandal isikul ülevaade investeeringu suurusest. Ülaltoodud argumendid on kohaldatavad ka otsuse nr 34 puhul, kuid kaebaja jääb selle juurde, et kolmas isik oleks tulnud jätta vastavaks tunnistamata, kuna ta pole usaldusväärne. Otsuse nr 36 osas on kohus tõlgendanud ebaõigesti Juhise p 13.1.2. Viidatud punkti alusel hinnati keskmist tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute arvu tegevusloal märgitud brigaadide kohta, mis tuli teha kindlaks tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ja isiku esitatud andmete põhjal taotluse esitamise päeva seisuga, eelis on 5 + 5 + 5 (erinevat) töötajat I + II + III positsioonil brigaadi kohta.

Mida väiksem oli erinevuse näitaja, seda parem tulemus. Eelnevast selgub, et Juhisest tulenevalt tuli võrdväärsena arvesse võtta nii registri kui ka taotleja poolt esitatud andmed, mis tähendab, et kaebajal tuli arvese võtta 119 töötajat, mitte 106, nagu vastustaja tegi. Halduskohtu seisukoht, et Juhise p 13.1.2 kohaselt tuli tervishoiutöötajate arv teha kindlaks registriandmete ja kiirabitehnikute arv äriplaani kohaselt, on ekslik. Halduskohus leidis, et selline tõlgendus avaks konkurentsi ka äriühingutele, kellel puuduvad registrisse kantud töötajad, tegelikult oleks konkurentsile avatus üksnes näiline, kui alustava äriühingu äriplaanis näidatud tervishoiutöötajaid hindamisel arvesse ei võetaks.

Sellist taotlejate ebavõrdset kohtlemist Juhisest ei tulene. Juhise p 13.1.2 tõlgendamisel on kohatu teha viide p 8.1.2.1 joonealusele märkusele, sest see ei saa käia p 13.1.2 kohta. Lisaks on kaebaja tõendanud, et äriplaanis näidatud, kuid registrisse kandmata töötajatega on kaebajal tegelikult töösuhe. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja tervishoiutöötajate ebaõige arvu registris on põhjustanud vastustaja oma tegevusetusega. Halduskohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Siinkohal tuleb rõhutada, et vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohti arvestades oleks kaebaja registris olevate töötajate arv 113 (varasema tegevusloa 79 töötajat, keda kaebaja taotluseta poleks tohitud registrist eemaldada + 34 kiirabitehnikut), mis oleks talle pidanud andma hindamisel tulemuseks 0,058 ehk parema tulemuse kui kolmandal isikul.

Igal juhul oleksid kõik kaebaja taotluses kajastatud töötajad pidanud kajastuma ka registris ning kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta on jätnud täitmata TTKS § 47 lg 1 p-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse. Kaebaja esitas 23.01.2013 e-postiga andmed kokku 124 tervishoiutöötaja ja kiirabitehniku kohta, sh 119 isiku kohta, kes olid nimetatud ka äriplaanis. Vastustaja oleks pidanud tegema põhimääruse § 10 lg-st 1 tulenevalt registris vajalikud muudatused. Igal juhul oleks kaebaja pidanud saama selle hindamiskriteeriumi alusel 1 väärtuspunkti, kolmas isik 2 väärtuspunkti ning seega oleks muutunud ka konkursi lõpptulemus kaebaja kasuks.

Kaebaja riskianalüüsis sisaldub nõuetekohane riskimaatriks ning ta oleks pidanud selle eest saama 3 väärtuspunkti asemel mitte rohkem kui 2 väärtuspunkti. Arvestades HOS § 38 lg-t 1 ja siseministri 08.06.2010 määruse § 2 p 4, oli käesoleval juhul elutähtsaks teenuseks kiirabiteenus ning riskimaatriks pidi kirjeldama, millised võimalikud sündmused võivad põhjustada kiirabiteenuse katkestust, kui suur on nende esinemise tõenäosus ning millised on nende esinemise korral võimalikud tagajärjed. Kaebaja on toonud välja 44 erinevat katkestust mõjutavat sündmust, mis on riskiklassi järgi järjekorda seatavad.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et riskimaatriksist pidanuks selguma iga kriitilise tegevuse riskiklass – esinemise tõenäosus vs tagajärje raskusaste. Riskiklass sõltub katkestusest, mitte kriitilisest tegevusest. Kohus on põh-

3-13-1619 13(17) jendamatult asunud seisukohale, et SA Pärnu Haigla riskianalüüsi aktsepteerimine vastustaja poolt ei oma asja lahendamisel tähtsust, tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Kriitiliste tegevuste maksimaalse lubatud katkestuse keskmise aja eest (Juhise p 13.1.8) sai kaebaja 2 (4 tundi) väärtuspunkti ja kolmas isik 1 (48 minutit) väärtuspunkti. Kaebaja osas on keskmine aeg arvutatud valesti. Kaebaja ebajärjekindlad seisukohad varasemas menetluses tulenesid sellest, et kaebajale polnud arusaadav, milliste andmete alusel vastustaja arvutuse tegi. Kaebaja täiendas hiljem oma seisukohta ja tegi arvutuse, mille kohaselt oleks juhendi nõudeid ja vastustaja selgitusi arvestades pidanud õigeks numbriks kujunema 45,71 minutit. Kaebaja on esitanud kriitilise tegevuse maksimaalse lubatud katkestuse aja toimepidevuse plaani alajaotuses „Kriitilise tegevuse maksimaalne lubatud katkestuse kestus“ (lk 8). Ei ole tähtis, et lisatud tabelis on märgitud „nõutav maksimaalne taasteaeg“, mitte „lubatud katkestuse kestus“. Kaebaja riskianalüüsi punkti 9.2 tabelist, mida halduskohus pidas lubatavaks allikaks, nähtub, et maksimaalne katkestuse kestus on 7 kriitilise tegevuse puhul kuni 1 tund, samas on taasteajaks märgitud 1 tund. Toimepidevuse analüüsis on aga kahe kriitilise tegevuse osas märgitud maksimaalseks taasteajaks 1-10 minutit. Järelikult ei saa tegemist olla taasteajaga ning toimepidevuse plaani lk-l 8 oleva tabeli andmed tulnuks arvesse võtta kriitiliste tegevuste katkestuse kestuse arvutamisel. See tähendab, et kui kahe kriitilise tegevuse – väljasõit sündmuskohale ja tegevus sündmuskohal – puhul on need mõlemal juhul maksimaalselt

10 minutit ning ülejäänute juhul maksimaalselt 1 tund, kujuneb kõigi seitsme kriitilise tegevuse puhul katkestuse maksimaalseks summaks 320 minutit, jagades selle arvu seitsmega, saamegi 45,71 minutit. Halduskohtu seisukoht, milles viidatakse selle tabeli tärnidele, on ekslik, tabelis on ühe tärniga tähistatud katkestuse kestus ja kahega taasteaeg. Kui vastustaja ei mõistnud kaebaja esitatud tabelit, oleks ta uurimisprintsiibist tulenevalt pidanud küsima kaebajalt selgitust. Uurimiskohustuse täitmata jätmine mõjutas seega hindamise tulemust. Kolmanda isiku puhul on katkestuse keskmine aeg arvutatud nähtavasti üksnes toimepidevuse riskianalüüsi alusel, tegelikult oleks see tulnud Juhise p 13.1.8 kohaselt arvutada toimepidevuse plaanis toodud andmete alusel. Seega oleks kolmandale isikule tulnud omistada nõrgim tulemus. Kohus on jätnud selle väite tähelepanuta.

9. Terviseameti vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebaja väited TTKS § 17 lg 41 p-dele 3-5 ja HKTS § 12 lg 2 p 1 kohaldamata jätmise kohta ei ole asjakohased, sest tegemist on konkursiga erivaldkonnas, milles valiku tegemisel tuleb juhinduda iga konkreetse valdkonna korralduse spetsiifilisusest (HKTS § 13 lg 11 p 4). Juhis kui eelhaldusakt piiritleb kiirabi avaliku konkursi erinevad etapid ning annab konkursi tingimustele konkreetse sisu. Kiirabi avaliku konkursi õiguslikuks aluseks on TTKS § 44 p 4. Kuna Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirjaga nr 1.1-1/61 suurendati olemasolevaid teeninduspiirkondi, jäi varasema 55 piirkonna asemele riiki 10 piirkonda, mis tähendab, et mitte ühelgi isikul ei saanud olla taotluse esitamise hetkel vastavas piirkonnas vajalikku ressurssi. Kõik nõuded taotleja usaldusväärsuse tõendamiseks on sätestatud Juhise punktis 5 ja kindlakstegemiseks Juhise punktis 6. Seega ei pidanud usaldusväärsuse kindlakstegemiseks hindama kolmanda isiku äriplaani realistlikkust. Samuti pole usaldusväärsuse hindamisel tähtsust asjaolul, millal kolmas isik asus läbi rääkima töötajatega töölepingu sõlmimiseks. Kuna kolmandal isikul oli taotluse esitamise hetkel kehtiv tegevusluba, ei pidanud ta esitama tulevaste töötajate nõusolekuid, sest Juhise p-s 5.1.1 ei olnud sätestatud nõuet, et tegevusluba oleks taotluse esitamise hetkel pidanud vastama taotletavale teeninduspiirkonnale. Kohus on õigesti tõlgendanud Juhise p 8.1.2.1.1, sest vastasel korral poleks saanudki avalikku konkurssi korraldada. Kolmandal isikul Juhise p 14.3 kohase tegevusloa puudumine käesoleva hetkeni ei vähenda tema usaldusväärsust, sest kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu ei saa tegevusloa taotlust menetlusse võtta.

3-13-1619 14(17) Kaebaja on väitnud, et kolmanda isiku äriplaan ei ole jätkusuutlik, tegelikult saab siinkohal hinnata äriplaani personali ja autode osa realistlikkust. Kolmanda isiku taotluse lk-delt 150-

160 selgub kolmanda isiku autopargi seis ja pakkumus kiirabiautodele, pakkumuse kinnituse kohaselt on autode ehitajal piisavalt ressurssi tehtud pakkumuse tagamiseks 2013. a lõpuks. Kolmanda isiku usaldusväärsust ei puuduta Juhise p-des 8.1-8.4 sätestatud tingimused, tegemist on taotleja vastavuse hindamisega. Kuna kaebaja pole esitanud otsuse nr 36 vaidlustamiseks uusi väiteid, jääb ka vastustaja on varem antud selgituste juurde. Põhjendatud pole kaebaja väide, et taotluste hindamisel tuleb tähelepanuta jätta Juhise p 8.1.2.1 ja selle allmärkus 8.

Kuna taotleja pidi nimekirjad koostama eelviidatud sätetest lähtudes, tuli ka esitatud nimekirjade hindamisel lähtuda neist samadest sätetest. Kaebaja eksitab kohut ka tervishoiutöötajate registriarvuga, väites, et see pidi kuni uue tegevusloa saamiseni olema 79. Tegelikult ei saanud tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu osasid töötajaid enam kaebaja töötajatena kajastada ning kaebaja polnud uusi andmeid esitanud. Kiirabi avalikule konkursile esitatud taotlust ei saa käsitleda TTKS § 47 lg 1 p-s 1 sätestatud teavitamisena. Riiklikus registris kande tegemiseks tuleb minimaalselt teatada ka muudatuste toimumise kuupäev.

Kui kaebaja tõepoolest oleks oma 23.01.2013 esitatud taotluse põhjal eeldanud andmete muutmist, oleks ta avalikust registrist andmete kontrollimisel teada saanud, et selliseid kandeid ei tehtud, sest ükski taotleja ega Terviseamet pole kunagi konkursi taotlust käsitlenud TTKS § 47 lg 1 p-s 1 sätestatud teavitamisena. Ebaõige on väide, et 23.01.2013 taotlus esitati e-kirjaga, taotlus esitati paberkandjal. Kandeid registris saab teha ainult kohustatud isiku teate alusel ning vastustaja pole olnud tegevusetu. Kaebaja käsitlus riskianalüüsi koostamise osas ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.

Kaebuse esitaja ei hooma tõsiasja, et mitte igasugune oht, isegi kui ta realiseerub, ei põhjusta kriitilise tegevuse katkestusi. Asjaolu, et SA Pärnu Haigla riskimaatriksi hindamisel tehti viga, ei mõjuta käesoleva konkursi tulemusi. Kaebaja on segi ajanud kaks mõistet – maksimaalse katkestuse lubatud kestuse ja taasteaja. Väide, et taasteaeg peab olema alati sama pikk kui maksimaalne katkestuse lubatud aeg, on asjatundmatu ega põhine ratsionaalsel algel. Kohus pole väitnud, et vastustaja tegutses kaebaja taotlust hinnates teadmatuses, milline on õige katkestuse kestus, kohus on leidnud, et vastustaja on kaebaja esitatud andmetest lähtudes teinud õige arvutuse.

10. Kolmas isik AS Karell Kiirabi palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsus nr 30 on õiguspärane. Kaebaja pole seda vaidlustanud lähtudes Juhise p-s 5 sätestatud kriteeriumitest. Juhise vaidlustamine pole enam võimalik. Kolmanda isiku äriplaan kiirabibrigaadide komplekteerimiseks on realistlik ning seda on kinnitanud ka praktika Harju-Viru piirkonnas, milles kolmas isik komplekteeris brigaadid ning alustas tööd 30.12.2013. Kaebaja tõlgendus Juhise p-st 8.1.2.1.2 on ekslik, sest punkt reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus koos taotlusega esitatakse tegevusloa taotlus, kolmas isik seda tegema ei pidanud. Kolmanda isiku äriplaan kiirabiautode soetamiseks on jätkusuutlik. Kolmanda isiku taotluses esitatud finantseerimiskava lähtus finantsasutustega peetud läbirääkimistest, asja materjalide juurde esitatud LHV Panga pakkumisest selgub, et liisinglepingu sõlmimine on võimalik ka soodsamatel tingimustel. Tarnija on kinnitanud oma võimekust autod tähtaegselt hankida ning tarnija võimekus on leidnud kinnitust ka praktikas Harju-Viru teeninduspiirkonnas. Jääb arusaamatuks, kust kaebaja on võtnud viidatud sõiduki maksumuse 180 000 eurot, kolmas isik lähtus 94 578 eurosest hinnast ja konkreetse tarnija pakkumusest, mis oli taotlusele lisatud.

3-13-1619 15(17) Otsus nr 34 on õiguspärane, sest kolmanda isiku usaldusväärseks tunnistamise otsus on õiguspärane. Otsuse nr 36 osas on vastustaja õigesti hinnanud tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute arvu. Juhise p 13.1.2 kohaselt määratakse tervishoiutöötajate arv kindlaks registri andmete alusel, vastupidine tõlgendus poleks kooskõlas TTKS § 41 p-ga 6 ja § 47 lg 1 p-ga 1, millest selgub, et tegevuslubade registri andmed peavad adekvaatselt kajastama tegevusloa omaja tervishoiutöötajate koosseisu. Asjakohane on viide Juhise p-le 8.1.2.1, milles selgitatakse, mille alusel tehakse kindlaks olemasolev personal.

Juhise punkt 13.1.2 käsitleb taotluste hindamise kriteeriumit lähtudes keskmisest tervishoiutöötajate arvust, mis ei ole vähimalgi määral seotud taotleja plaaniga personali komplekteerimiseks. Kui kaebaja leiab, et olemasolevad töötajad oleks tulnud arvestada, lähtudes kaebaja taotlusest, oleks ta pidanud Juhist vaidlustama. Kaebaja on üritanud käesoleva vaidluse raames hakata lahendama ka vaidlust tervishoiutöötajate registrisse kandmise üle, kuid see pole võimalik. Asjaolu, et kaebaja pole olnud hoolas registriandmete korrastamisel, ei saa mõjutada konkursi tulemusi.

Vastustaja on õigesti hinnanud ka Juhise p 13.1.6. Kaebaja poolt esitatud riskianalüüs lähtub sellest, et kiirabibrigaadid on otseselt mõjutatud oma teeninduspiirkonnas aset leidnud sündmustest, kuid jätnud hindamata kiirabiteenuse osutaja suutlikkuse toimepidevuse tagamisel ja teenuse osutamisel. Nõuetekohane riskimaatriks eeldab ohtude esinemise tõenäosuse ja tagajärgede analüüsi kiirabiteenuse osutaja suutlikkusele toimepidevuse tagamisel ning teenuse osutamisel. Asjaolu, et vastustaja on teise konkursi läbiviimisel ekslikult mingi riskimaatriksi vastavaks lugenud, ei saa mõjutada praeguse konkursi tulemusi.

Vastustaja on õigesti hinnanud ka juhise p 13.1.8. Kaebaja seisukoht, et kriitilise tegevuse maksimaalne lubatud katkestuse kestus tuli määrata üksnes toimepidevuse plaani alusel, mitte riskianalüüsi alusel, on otseses vastuolus Juhise p 13.1.8 ja selle alamärkusega 17, mille kohaselt leitakse kriitiliste tegevuste maksimaalne lubatud katkestuste kestuse keskmine aeg kõikide riskianalüüsis ja plaanis eraldi väljatoodud kriitiliste tegevuste lubatud katkestuste kestuse keskmisena. Kaebaja poolt viidatud toimepidevuse plaanis on toodud kriitilise tegevuse katkestuse taasteajad, mitte katkestuse ajad, mis ei võimalda tuletada kaebaja väidetud katkestuste keskmist aega 45,71 minutit.

Isegi kui kaebaja selgitustega tabeliandmete tähendusest nõustuda, on näiteks kriitilise tegevuse „tegevus haiglas“ puhul tabelis märgitud „pole võimalik määrata“, mis tähendab, et kaebaja on eksitanud kohut, märkides, et peale kahe kriitilise tegevuse (10 minutit) on kõigi ülejäänute puhul katkestuse maksimaalseks kestuseks märgitud 1 tund. Vastavalt Juhise p-le 13.3, kui isik on jätnud võrdluseks vajalikud andmed ka osaliselt esitamata, arvestatakse talle olukorras, kus tema taotlust teistega võrreldakse, selles kategoorias halvim tulemus.

Lisaks on kaebaja esitanud kõigi kriitiliste tegevuste taastamise rakendamiseks ühe ja sama ressursi ning puudub loogika, et sellisel juhul saab taasteaeg olla nii erinev. See viitab sisulise analüüsi puudumisele andmete esitamisel. Mis puudutab kaebaja arvutustes leitud katkestuse keskmist aega 45,71 minutit, siis on see vastuolus kaebaja varasema väitega, et kolmanda isiku pakutud 48 minutit on kaebaja kogemusest lähtudes ebareaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. TTKS § 17 lg 4 p 1 kohaselt korraldab Terviseamet kiirabiteenuse tellimist ja sõlmib kiirabibrigaadi pidajaga kuni viieks aastaks halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. HKTS § 12 lg 2 p 1 kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust muu hulgas

3-13-1619 16(17) asjaolu, et tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks. Selliste asjaolude tõendamisena võib Juhise p 5 „Isiku usaldusväärsus, selle kindlakstegemiseks nõutavad dokumendid ja andmed ning nende esitamine“ all nõutud dokumentide loetelust pidada varasema tegevusloa olemasolu, toimepidevuse plaani ja riskianalüüsi ning kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu. Taotleja usaldusväärsuse kindlakstegemist käsitleb Juhise p 6 ning ka see punkt viitab, et usaldusväärsuse kontrollimisel tehakse see kindlaks p-s 5.1 sätestatud dokumentide alusel. Seega sõltumata sellest, et kaebaja väidetud personaliga komplekteeritus ja kiirabiautode hankimise võimekus on oma olemuselt HKTS § 12 lg 4 p-st 1 tulenevalt isiku usaldusväärsust iseloomustavad kriteeriumid, ei näinud konkursi Juhend ette, et neid asjaolusid tuli kontrollida otsuse nr 30 tegemisel. Kuna neid asjaolusid hinnati otsuse nr 34 tegemisel, ei saa väita, et Terviseamet oleks taotlejate usaldusväärsust ebapiisavalt kontrollinud.

13. Kolmas isik on veenvalt näidanud, et personali komplekteerimine tema poolt taotluses näidatud viisil – kaebaja töötajate palkamisega pärast kaebaja poolt tegevuse lõpetamist antud piirkonnas – on reaalne. Kaebaja pole omalt poolt esitanud mingeid tõendeid, mis kolmanda isiku seisukoha kahtluse alla seaks. Juhise p 8.1.2.1.2 ei anna alust seisukohaks, et kolmas isik kui varem kiirabiteenust osutanud isik, oleks pidanud esitama koos taotlusega tegevusloa taotluse (vrdl Juhise p 5.1.1) ning tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks temale kuuluvas kiirabiasutuses. Kaebaja pole põhjendanud, millel põhineb tema seisukoht, et kolmas isik poleks saanud hankida lubatud kiirabiautosid lubatud tähtajaks. Kolmanda isiku taotluse juures on dokumendid, mis kinnitavad investeeringu ja kiirabiautode hankimise võimalikkust. Kaebaja viidatud finantspakkumine 150 000 eurole kiirabiauto kohta ei sisaldunud taotluses ning tegemist on kolmanda isiku täiendavalt esitatud illustreeriva materjaliga.

14. Kaebaja väited Juhise p 13.1.2 ebaõige kohaldamise osas ei ole põhjendatud. Arvesse tuli Juhise kohaselt võtta olemasolevad töötajad ning tervishoiutöötajate osas selgusid olemasolevad töötajad tegevuslubade riiklikust registrist. Asjaolu, et tervishoiutöötajate osas tugineb vastustaja registri andmetele, ei saanud tulla kaebajale üllatusena, sest Juhise p 8.1.2.1 allmärkuses 8 oli märgitud, et olemasolev personal tehakse kindlaks taotluse esitamise päeva registriandmete põhjal. Registris polnud kaebajal rohkem tervishoiutöötajaid kui 72 ning väited selle kohta, et andmed polnud õiged või polnud õiged vastustaja süü tõttu, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased.

15. Ülejäänud osas sisaldavad kaebaja väited üksnes mittenõustumist halduskohtu seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjalikult kaebaja väiteid käsitlenud ning halduskohtu põhjendustele pole midagi lisada. Kaebaja eksis riskimaatriksi koostamisel ning esitatud andmed ei anna võimalust jõuda sellisele tulemusele, nagu kaebaja kohtumenetluses on püüdnud näidata.

16. Kaebaja taotles halduskohtus 6677 euro õigusabikulude ja 84 euro riigilõivu hüvitamist, kulude kantus on tõendatud. Kolmas isik taotles halduskohtus 4612,50 euro õigusabikulude hüvitamist, kohtuotsusega mõisteti kulud kaebajalt välja. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja 45 euro riigilõivu ja 5163 euro õigusabikulude väljamõistmist. Kolmas isik taotles apellatsioonimenetluses 2100 euro õigusabikulude väljamõistmist, kulude kantus on tõendatud. Kaebaja leidis, et kolmanda isiku menetluskulud on liiga suured. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

3-13-1619 17(17) Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud vastavad käesoleva asja raskusastmele ja keerukusele, mida kinnitab ilmekalt ka tõsiasi, et kaebaja enda menetluskulud on tunduvalt suuremad. Apellatsioonimenetluse kuludena tuleb kaebajalt välja mõista 2100 eurot (HKMS § 108 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi