2-13-30268/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-30268 Tsiviilasi DŽ hagi AŽ vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 9446.04 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

DŽ apellatsioonkaebus

Apellant/hageja DŽ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X\X\XX-XX, XXXXXX XXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX), seaduslik esindaja JS, lepinguline esindaja Julia Gamma

Vastustaja/kostja AŽ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ene Mõtte ja Madis Kiisa Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus jätta muutmata, kuid parandada ilmne ebatäpsus otsuse resolutsiooni punktis 2, asendades elatise lõpptähtajas aasta „2007“ aastaga „2025“.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Välja mõista AŽ-lt elatis DŽ kasuks DŽ ülalpidamiseks igakuuliselt summas

650.44 eurot (kuussada viiskümmend eurot ja 44 senti), alates 17.06.2013 kuni DŽ täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.06.2025;

3) Elatise maksmisel võtta arvesse AŽ poolt 02.04.2013 ettemaksuna tasutud elatist summas 1 252.36 eurot ning kohtumenetluse ajal tasutud elatist; 4) Jätta rahuldamata DŽ hagi AŽ vastu tagasiulatuva elatise 5 465 euro nõudes; 5) Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on AŽ kohustatud punktis 2 sätestatud rahalised kohustused täitma JS arveldusarvele nr EE700000009300067935 iga kuu 5. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „DŽ elatisraha“; 6) Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 17.06.2013 esitas DŽ (hageja) Harju Maakohtule AŽ (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista elatise 1700 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 24.06.2025, ning elatise tagasiulatuvalt 5465 eurot 2012. aasta detsembri kuni 2013. aasta juuni eest. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja JS-i ja kostja kooselust 24.06.2007 sündinud tütar. Alates 2004. aasta algusest hakkasid kostja ja hageja ema koos elama, kuid nende suhted lõppesid 2012. aasta novembris, millisest ajast hageja vanemad elavad eraldi. Hageja vanemad on kokku leppinud, et hageja elab ema juures.

3. Ajal, mil hageja ema ja kostja koos elasid, hageja ema ei töötanud ning lepiti kokku, et kostja kannab hageja ema pangakontole igakuiselt 1700 eurot lapse igapäevasteks vajadusteks, so toiduainete, laste riietusja tarbeesemete ostmiseks, sõidukuludeks, mänguasjade ja kingituste ostmiseks jne. Antud summa ei sisaldanud hageja lasteaiaga seotud kulusid, so osalustasu ja toiduraha, korteri XXXXX XX-X Tallinnas kasutamise kulusid, lapse meelelahutusja reisimiskulusid. Peale hageja vanemate kooselu lubas kostja jätkata hageja ülalpidamiseks elatise maksmist 1700 eurot kuus. Kostja maksis ja maksab kinni kõik kulud, mis on seotud korteri XXXXX XX-X Tallinnas kasutamisega hageja ja hageja seadusliku esindaja poolt, sh maksab kinni korteri kommunaalkulud.

4. Alates detsembrist 2012 kannab kostja hagejale elatist ebapiisavas ulatuses, mis ei vasta hageja vajadusele ega ka tavalisele elulaadile. Hageja ema on töötu ega saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Hageja igakuiste tavapäraste vajaduste suurus on 2125 eurot, missugune summa ei sisalda lapse eluasemeja kommunaalkulusid ning lasteaiakulusid, kuna need kulud on kandnud kostja. Menetluse kestel hageja täpsustas, et tema vajadused on 2152.62 eurot kuus. Kostja sissetulek ja varaline seisund võimaldavad tal last ülal pidada 1700 euro ulatuses ning kanda muud kulud kostja tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata. Hageja ema on võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust 430.50 eurot kuus, so 20% ulatuses hageja vajadustest. Kostja majanduslik seisund ja sissetulek võimaldavad tal kanda ülejäänud kulud summas 1722.12 eurot kuus, so 80 % ulatuses.

5. Alates detsembrist 2012 kuni juunini 2013 on hageja kostjalt saanud vähem elatist summas 5465 eurot. 03.12.2012 tasus kostja elatisena 400 eurot, 09.01.2013 300 eurot, 04.02.2013

300 eurot, 04.03.2013 300 eurot, 08.03.2013 1435 eurot ning 02.04.2013 2000 eurot. 10.04.2013 teatas kostja hageja seaduslikule esindajale, et 02.04.2013 lapse ülalpidamiseks makstud elatise summa 2000 euro näol on tegemist järgneva 10 kuu elatisega.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, so elatise summa ja tagasiulatuva elatusraha väljamõistmise osas. Menetluskulud palus jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Kostja ei ole kunagi vastu vaielnud lapse elatise maksmisele, kuid seda mõistlikus lapsele vajalikus määras. Kostja kandis hageja emale igakuiselt 1700 eurot ajal, mil elati koos ning see summa ei olnud mõeldud vaid lapse elatusrahana, vaid see raha oli mõeldud ka lapse emale toidu ja muu pere jaoks vajaliku ostuks. Kui vanemad asusid lahku elama, siis lõpetas kostja lapse emale varasemalt kooselu ajal kokkulepitud summa tasumise. Edaspidiselt tasutud summad olid ja on mõeldud lapse elatusrahaks ning piirdusid 300–400 euro suuruste maksetega, va märtsis ja aprillis, kui isa maksis kokku 3435 eurot, mil oli tegemist järgneva kümne kuu ettemaksuga kuumaksena 345 eurot, millest kostja teavitas ka hageja ema. Isa tasub lisaks eelnimetatud summale ka ema ja lapse elamisega seotud kommunaalkulud ning lasteaiamaksu 250 eurot kuus. Hageja seaduslikule esindajale on kostjaga kooselu ajal soetatud kaks korterit. Korterid on alles tänaseni ning kõigi eelduste kohaselt välja üüritud.

8. Kostja nõustus osaliselt lapse ema esitatud kuludega, kuid ülejäänud osas esitas vastuväited. Kostja kalkulatsiooni kohaselt on lapse vajadused kuus 515 eurot ning autokulusid arvestades 650 eurot. Kuid ka kostja kalkulatsioon on ülepaisutatud, sest lasteaiatasu lisandumisel oleksid hageja vajadused vähemalt 765 eurot või autokulusid arvestades 900 eurot, mis on äärmiselt ebamõistlik arvestades lapse vanust. Tegemist on normaalse, igati arenenud lapsega, kellel puuduvad erivajadused, mis võiks kergitada lapse vajadusteks minevat kulu. Arvestades lapse senist elustandardit peaks tema vajadusteks minev summa

515 eurot kuus minema mõlema vanema poolt jagamisele summades 257.50 eurot. Kui arvestada autokuludega, siis lapse vajaduste katteks mineva summa 650 euro jagamisel oleks mõlema vanema poolt kantava kulu suuruseks 325 eurot. Kostja kannab vabatahtlikult ka hageja lasteaiatasu. Enne hagiavalduse esitamist on kostja ajavahemikul detsembrist 2012 juunini 2013 tasunud kokku 3435 eurot, millele lisanduvad hagi tagamise määruse alusel tasutavad summad. Kuna kostja poolt tasutud summad on suuremad kui eelduste kohaselt väljamõistetava elatusraha suurus, siis palus kostja jätta tagasiulatuva elatise osas nõude hagi rahuldamata.

9. Kostja palus rahuldada hagi osaliselt, so mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 257.50 eurot kuus või alternatiivselt 325 eurot kuus, juhul, kui kohus peaks leidma, et jagamisele kuuluvad ka autoga seonduvad kulud. Kostja palus jätta hageja esitatud nõue tagasiulatuva elatusraha maksmiseks rahuldamata.

Esimese astme otsus

10. Harju Maakohus rahuldas 10.02.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt 650.44 eurot alates 17.06.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus määras, et elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt 02.04.2013 ettemaksuna tasutud elatist 1252.36 eurot ning kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Kohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

11. Pooled ei vaidle, et hageja, kes on sündinud 24.06.2007 kostja ja JS-i kooselust, elab koos ema JS-iga (t I kd lk 7). Hageja väidetel oli peale kooselu lõppu vanematel kokkulepe, et isa maksab emale hageja ülalpidamiseks elatusraha 1700 eurot. Samuti on hageja väitnud, et oli kokkulepe, et kui hageja on kostja juures kuuel päeval kuus ja ühe kuu suvel, siis kostja tasub hageja emale 1600 eurot, kannab eluasemekulud 500 eurot ning hagejaga seotud transpordikulud 1000 eurot (t I kd lk 177–178). Kostja ei nõustunud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe elatise tasumiseks hageja väidetud summades. Ajal, mil perena koos elati ja kostja kandis hageja emale igakuiselt üle 1700 eurot, ei olnud see raha mõeldud ainult hageja jaoks, vaid ka pere toidu ja muu pere jaoks vajaliku jaoks, samuti hageja emale taskurahaks ja riiete ning jalanõude jaoks ja võimaldada tal käia kosmeetiku ja juuksuri juures. 1600 eurost räägiti peale hageja vanemate lahkuminekut vaid üleminekuperioodi ajaks ja see oli mõeldud ka ema kulude jaoks seni, kuni ema suudab endale peale lahkuminekut jalad alla saada. Kui selgus, et hageja emal on uus elukaaslane, langes ära vajadus toetada teda rahaliselt. Lähtudes hageja ja kostja erinevatest selgitustest väidetava elatise maksmise kokkuleppe kohta ei ole kohtu arvates võimalik tuvastada, et pooled oleksid kokku leppinud elatise maksmises hageja väidetud viisil ja suuruses. Vaidlust ei ole, et kohtuväliselt hageja vanemad elatise tasumises kokkuleppele jõudnud ei ole.

12. Hagiavalduse kohaselt on hageja täpsustatud vajadused, võttes arvesse hagejale võimaldatud kõrget elustandardit, ühes kuus 2152.62 eurot. Hageja ei saa praegu lubada endale toitu ja riideid ja muud meelelahutust sellises ulatuses ja määral, nagu hageja on harjunud, sest tema emal ei ole selleks raha. Kostja arvates ei ole hageja vajadused hageja toodud suuruses mõistlikud ega põhjendatud. Vaidlust ei ole, et hageja oma vajaduste hulka ei soovi arvestada kulutusi lasteaiale ja muidu kulutusi, milliseid kannab kostja vahetult ise ja missugused kulutused omakorda hageja arvates on ebamõistlikult suured.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-118-12 leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks põhjendatud kulutuste suuruse mõistlike vajaduste rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, so kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit arvestades otsustada, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma. Viidatud otsuses rõhutas Riigikohus, et kehtivas õiguses on sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige tema vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kolleegium on selgitanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 99 lõigete 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Seega peab kohus kõigepealt tegema kindlaks hageja esmavajadused ning seejärel otsustama, kas hageja vajadused on tulenevalt tema elulaadist suuremad kui mõistlikud esmavajadused ning seejärel määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas lapsele kulub kuus toidu peale kodus 337.20 eurot, mis teeb

11.24 eurot päevas ning väljas söömisele 52 eurot kuus (arvestades, et laps sööb väljas 8 korda 6.50 euro eest). Vaidlust ei ole, et väljas söömisele on hageja alates detsembrist 2012 kuni juunini 2013 kulutanud 13.01.2013 5.50 eurot ja 21.01.2013 5.60 eurot, aprillis 2013 veel 14.55 eurot, 03.04.2013 7.45 eurot, 29.04.2013 6 eurot, seega kokku 39.10 eurot (t I kd lk 54-55) ning 27.10.2013 5.35 eurot (t II kd lk 71). Vaidlust ei ole, et lisaks kodus ja väljas kohvikutes ja restoranides söömisele viibib laps lasteaias esmaspäevast reedeni, kus teda toidetakse. Kostja arvates kuluks lapse toidule kuus 100 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et vajalikuks toidukuluks võiks 6-aastasele lapsele arvestada 100 eurot kuus, kuid kohus võttis arvesse ka asjaolu, et hageja on harjunud sööma mahetoitu, mis on üldteada asjaoluna hinnalt kallim kui tavaline toit. Kohus peab arvesse võtma ka, et hageja sööb ema eeskujul kalamarja ja krevette ning hageja armastab väga pähkleid ning lõunamaiseid puuvilju ja muidu magustoite, mis teevad hageja menüü kahtlemata rikkalikumaks, kui see on tavalise lapse igapäevasel toidulaual.

15. Kohus leidis, et hageja toidukulud on põhjendatud nädalavahetustel 10 eurot päevas (t I kd lk 183-200, t II kd lk 1-34) ja nädala sees 5 eurot päevas, mis on kokku 190 eurot kuus (arvestades, et kuus on 8 nädalavahetuse päeva ja 22 tööpäeva). Tööpäevadel hageja toidukulu arvestas kohus väiksemaks seetõttu, et hagejale on tagatud lasteaias kolm toidukorda, mistõttu kohtu arvates on mõistlik arvata, et kui laps on päeval lasteaias mõnegi korra söönud, siis sööb ta õhtul vähem. Kohtu arvates ei ole mõistlik ka väljas söömist, arvestades 6.50 eurot kord, lisada kodus söögitegemise kulule lisaks. On üldteada, et kui kõht süüakse kohvikus täis, siis kodus süüa ei tehta ja selle peale raha ei kulu. Kuna hageja on söögikulu arvestuse teinud arvesse võttes mahetoidu hindu, kvaliteetseid tooraineid, sh kalamarja, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et hageja jaoks väljas söömine mõnel korral kuus osutuks rahaliselt sedavõrd kallimaks, mida peaks eraldi kuluartiklina arvesse võtma. Kuna hageja külastab samuti kostjat ning sööb kõhu täis ka isa juures, siis lapse vajadused toidule ema juures nendel päevadel, mil laps on isa juures, vähenevad. Seega leidis kohus, et lapse vajadused toidule rohkem kui 190 eurot kuus ei ole põhistatud.

16. Hagiavalduse kohaselt kulutab hageja riietele ja jalatsitele aastas 4224 eurot, mis kuus teeb kokku 352 eurot. Vaidlust ei ole, et riietele ja jalatsitele on hageja kulutanud detsembrist 2012 kuni juunini 2013 kokku 185.60 eurot, sest riideid on ostetud sel ajavahemikul kviitungite alusel 10 euro ja 94.88 euro, 29.04.2013 25.95 euro, 08.05.2013 12.97 euro eest, 26.05.2013 41.80 euro eest (t I kd lk 56-57). Vaidlust ei ole, et 15.10.2013 on hagejale ostetud müts 23.50 euro eest (t II kd lk 73). Kostja leidis, et riietele ja jalatsitele on põhjendatud kulutada 100 eurot kuus. Hageja sõnul ja pooled ei vaidle, et kostja 2013.aasta maikuu lõpus ostis hagejale lõpuaktuse jaoks kampsuni Jacardi maksumusega 57 eurot, kleidi Jacardi maksumusega 87 eurot, jooksujalatsid maksumusega 44 eurot, kingad hinnaga 80 eurot, jope Gant hinnaga 250 eurot, kokku ostis kostja riideid summas 518 eurot. Juulis ostis kostja hagejale kampsuni Mayoral Chic maksumusega 32 eurot, seeliku M.C maksumusega 30 eurot, kleidi M.C. maksumusega 39.70 eurot, kleidi Name it maksumusega 24 eurot, jope maksumusega 53 eurot, kampsuni Tommy Hilfiger maksumusega 60 eurot, kokku ostis kostja juulis riideid 208.70 euro eest (t I kd lk 120).

Hageja väidab, et ta on harjunud käima kallites riietes, see on hageja elustandard olnud juba sel ajal, kui vanemad elasid koos. Hagejal on vaja sügisel soetada riietusesemeid kokku summas 1049.90 eurot, mis teeb 350 eurot kuus. Hagejal on vaja osta kummikud Reima

26.90 eurot, spordijalatsid Imac light style 43.90 eurot, kerged vahetusjalatsid lasteaeda

14.90 eurot, saapad Melania 52.90 eurot, sügisjope Mayoral 56.90 eurot, sügisjope Ralph Lauren 149.90 eurot, kombinesoon Reima 99 eurot, vest United Colors of Benetton 31.90 eurot, sall-müts Reima 29.90 eurot, püksid Mayoral 20.90 eurot, teksad Guess 79.90 eurot, seelik Mayoral 29.90 eurot, valge pluus Mayoral 21.90 eurot, retuusid Bogi 3 paari kokku

30 eurot, kardigan United Colors of Benetton 25.90, kleit Guess 67.90 eurot, sukkpüksid Melton 7 paari kokku 97.30 eurot, sokid Falke 7 paari kokku 41.30 eurot, aluspesu Esprit 7 paari kokku 35 eurot, pidžaama Esprit 26.90 eurot, müts Esprit 13.90 eurot, sall Esprit 13.90 eurot, kindad Esprit 13.90 eurot, juukseehted 25 eurot.

17. Kohtu arvates oleks riietele ja jalanõudele põhjendatud vajalik kulu 100 eurot kuus. Samas ei ole vaidlust, et kostja on valmis vajadusel kallimaid talveriideid ja jalanõusid ise lapsele soetama või eraldi selleks hagejale raha andma. Hageja on põhistanud, et kostja ostab hagejale riideid, mis on väga kvaliteetsed ja seetõttu kallimad. Seega on hageja veenvalt põhjendanud, et ta on harjunud käima kallites riietes ning vanemad ei ole lapsele seda ka piiranud. Kohus, arvestades hageja soovi, et ta saaks ise endale osta kalleid riideid, mitte ainult isa vahendusel, ja käia ka edaspidi rõivastes, milliseid on tavaks ka isal lapsele osta, leiab, et põhjendatud riiete ja jalanõude kulu ühes kuus on 150 eurot. Hageja on ise kirjeldanud, et tema riided vahetatakse uute riiete vastu üks kord aastas. Ka kohus leidis, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Kuid kohtu arvates ei ole ka riietele, mis on kallid, põhjendatud kulutada rohkem kui 150 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, kuid kui vaadata nende riietusesemete hinnaklassi, millised on kostja lapsele lasteaia lõpuaktuse jaoks ostnud, kus peoüritusteks ostetaksegi tavaliselt veidi uhkem kleit 87 eurot ja lisaks kostja ostetud teiste kleitide hindu, kus keskmine kleidi hind 35 eurot, siis leidis kohus, et arvesse võttes, et igal kuul ei ole vaja osta jopet, kingi või kleiti, on võimalik 150 euro eest kuus aasta jooksul osta kõik vajalikud esemed just sellised nagu hageja on harjunud kandma ning missugused talle endalegi peaksid meeldima. Kindlasti ei ole aga põhjendatud hageja soov osta poest kõige kallimaid riietusesemeid, mida tuleb juba aasta pärast välja vahetada.

18. Sporditarvete ostmiseks kulub hageja väitel 521.76 eurot aastas, millest 43.48 eurot on ühe kuu arvestuslik kulu. Kostja arvates ei peaks sporditarvete kulutusi tegema iga aasta, arvestusega, et laps kasutab reeglina soetatud sporditarbeid 2-3 aastat. Kostja leidis, et kui spordivarustuse kulu on 482 eurot aastas, siis oleks võimalik osta lisaks juba ostetud jalgrattale (t I kd lk 58) veel tõukeratas ja rulluisud ning kaitsmed, millise summa võiks jagada 2 aasta peale. Hageja on nõustunud kostjaga, et sporditarvete kulu, mis on keskmiselt

482 eurot, tuleb jagada 2 aasta peale, mis teeb spordivahendite kuluks ühes kuus 20 eurot. Kohtu arvates erinevate sporditarvete marke ja erinevates poodides erinevaid hindasid arvestades on hageja kulutused sporditarvetele veenvad, ning kohus nõustus, et selliseid spordivahendeid ei osteta reeglina iga aasta, mistõttu oleks sporditarvete kulu jaotamine kahe aasta peale põhjendatud, mis teeb aastaseks kuluks 242 eurot ja ühe kuu kuluks 20 eurot.

19. Hageja arvates tuleks spordivahendite kulutuste alla arvestada ka spordiriided ja hagejal oleks vaja osta ujumistrikoo Bogi 14.90 eurot, kummist jalanõud 35 eurot, ujumismüts 15 eurot, rätik 17.90 eurot, dressipüksid Adidas 40 eurot, pluus Adidas 2 tükki 40 eurot, püksid Adidas 2 paari 60 eurot, kingad Adidas 59 eurot, kokku 281.80 eurot aastas ja 23.48 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kuueaastase lapse spordiriietele kuluvat summat arvestada eraldi muudest riietele kuluvatest summadest. Ka hageja vajalike riietusesemete nimekirja hulka on hageja juba nimetanud spordijalatsid. Rätikute ostmiseks vajaliku kulutuse on hageja nimetanud aga olmetarvete kulu hulka. Kuna hageja ei tegele professionaalse spordiga, mistõttu tuleks talle osta väga erilisi sporditarbeid, siis kohtu arvates on võimalik siin hageja loetletud spordiriided (dressid, pluusid, püksid, trikoo, ujumismüts) osta koos tavaliste riietega, mida hageja saab kanda ka tavaolukorras, mitte ainult sporti tehes, ja kohtu arvates ei peaks üldisele riietusele kuluv vajalik summa olema spordiriietele tehtavate kulutuste võrra olema suurem.

20. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga alates oktoobrist 2013 paarismajas XXXXXXXX XXX X/X/XXX-X XXXXXX ning oktoobrini elati Tallinnas XXXXX XX-X ning korteriga seotud elamiskulud maksis kostja kinni kuni juunini 2013. Hageja väidetel olid tema kulud seoses korteriga kuus 211 eurot, mis koosnevad elektri, prügiveo, vee, kanalisatsiooni, valveteenuse, interneti ja telefonikuludest (t II kd lk 59-61). Paarismaja soetamiseks võeti laen, mille igakuine makse on 315 eurot ja kindlustusmakse 25.43 eurot, kokku 341.29 eurot (t II kd lk 63-64). Igakuised eluaseme ja kommunaalkulud on kokku umbes 552.92 eurot, millest hageja osa moodustab 184.31 (552.92/3=184.31) eurot. Kostja sõnul on ta hageja seaduslikule esindajale ostnud kaks korterit (t I kd lk 99-101), mida hageja koos emaga võiksid elamiseks kasutada. Kostja arvates ei ole põhjendatud korterilaenu maksete arvestamine lapse vajaduste katteks (t II kd lk 140).

21. Kohtu arvates ei ole põhjendatud arvestada hageja kantavaks kuluks hageja elukaaslase poolt võetud laenukohustuse tagastamine ja kindlustusmakse tasumine. Kohus leidis, et puudub igasugune põhjendus arvestada hageja vajalikuks elamispinnale arvestatavaks kuluks praeguse hageja elamispinnaga seotud laenumaksete tasumine, sest vaidlust ei ole, et hageja seaduslikule esindajale kuuluvad kaks korterit. Seega ei ole hageja huvides uue korteri laenumaksete tasumine, sest hageja võiks elada juba olemasolevas ja tema emale kuuluvas korteris. Kommunaalkulude tasust hageja osa 211/3=70 eurot kuus on kohtu arvates põhjendatud kulu, sest ei ole vaidlust, et seoses hageja elamisega korteris kaasnevad kulutused, mis vajavad tasumist.

22. Vaidlust ei ole, et hagejat on alati lasteaeda sõidutatud autoga. Hageja emale kuulub auto Volkswagen Touareg, registreeritud 2005. aastal, mille kinkis hageja emale kostja (t I kd lk 131) ja mille töömaht on 4921 cm3, mootori võimsus 230 kW, diiselkütusega, keskmine kütusekulu linnas 16l 100km kohta. Kulud autole on seoses sellega, et hageja lasteaed asub XXXXXXXX XX XX, lasteaiani tee on 10,3km, tee kesklinnani 9,9km, hageja sõidab tööpäevas 20,6km, mis on 453,2km kuus ja nädalavahetustel vähemalt 19,8km, so vähemalt 158,9km. Läbisõit kokku on seoses hageja sõitudega vähemalt 611,6km kuus (t I kd lk 129- 130). Igakuise kütuse kulu suuruseks on 97,86 liitrit. Diiselkütuse hind on 1,3 eurot liiter, mis teeb kokku 127.14 eurot kuus. Kulud auto puhastamisele kaks korda kuus on kokku 26 eurot (t I kd lk. 59-61). Sõiduki remondikulud on hageja sõnul 3055.74 eurot aastas, so

254.64 eurot kuus (t I kd lk 62-71,132), sõidukikuluks on ka iga-aastane kohustuslik liikluskindlustus summas 298.61 eurot, so 24.88 eurot kuus (t I kd lk 133). Kulud kütusele, sõiduki puhastamisele ja kindlustusele on 178.02 eurot kuus ja remondikulud 78.88 eurot kuus on arvestades auto vanust põhjendatud arvesse võtta, et auto säiliks. Seega on hageja vajadus sõiduki kuludeks hageja väidetel kokku 256.90 eurot.

23. Kostja leidis, et kuna lapse lasteaed ja kodu asuvad Tallinnas, kus nii lapse ema kui ka lapse ühistransport on tasuta, siis ei peaks nimetatud kuluartiklit arvesse võtma. Kui aga kohus asub seisukohale, et lapsele peaks säilima tema senine elustandard, siis ei nõustunud kostja kulude suurusega 256.90 eurot kuus. Auto remondiarvetel nähtuva auto spidomeetri näidu järgi on autoga sõidetud 8 kuu jooksul 5702km, mis teeb ühe kuu keskmiseks kilometraažiks

713km. Kuna Moller Auto, mis on Volkswageni esindus, andmetel on hageja ema kasutuses oleva auto keskmiseks kütusekuluks alla 10l/100km kohta, siis on sõiduvahendi kütuse maksimumkuluks 72l kuus ja arvesse võttes kütuse tšekkidelt nähtuvat kütuse keskmist hinda, on auto kütusekuluks 72 x 1.40 = 100 eurot kuus. Kostja on auto remondikulude osas skeptiline ning leidis, et kui hageja ema soovib pidada niivõrd kallist autot, siis võib ta remondikulud ise tasuda. Auto remondikulud tuleks jagada ema ja lapse vahel.

24. Kohus leidis, et autokulu hagejale, kes elab Tallinnas, kus ühistransport on tasuta, ei oleks hädavajalik kulu. Samas on tuvastatud, et hageja on harjunud autoga liikuma, mistõttu on põhjendatud tagada hagejale ka edaspidi samasuguse liiklusvahendi kasutamine, mis tagaks hagejale harjumuspärase transpordiga liikumise. Vaidlust ei ole, et hageja sõidab koos emaga ja emale kuuluva autoga. Liikumiseks autoga kaasnevad kindlasti täiendavad lisakulud. Hageja on veenvalt põhjendanud, et seoses tema vajadustega tuleb kuus läbida 611,6km. Veenev on kohtu arvates ka see, et auto, mida liikumiseks kasutatakse, võtab 16l kütust 100km kohta. Kostja arvestus, et hagejale kuuluv sõiduk võtab keskmiselt 10l kütust 100km kohta, on kindlasti ka veenev, aga see on keskmine kulu. On üldteada, et sõites autoga linnas on auto kütusekulu keskmisest kulust tunduvalt suurem. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et 611,6km läbimiseks on kütusekulu 97,86 liitrit ning seega tuleb hageja emal osta kütust 127.14 euro eest. Kohtu arvates on auto kütusekulu summas

127.14 eurot põhjendatult vajalik kulu, arvesse võttes hageja elustandardit. Kuid kohus ei nõustunud, et auto pesemise kulud ja auto remondining kindlustuse kulud peaksid olema osa hageja kuludest, milliseid peaksid kandma hageja vanemad. Vaidlust ei ole, et auto kuulub hageja emale. Kohus leidis, et auto pesemise vajadus ja pesemisega seotud kulud ei sõltu sellest, et autoga sõidutatakse ka hagejat hagejale vajalikul marsruudil, samuti ei sõltu auto kindlustusmakse sellest, kas autos sõidab üks või kaks inimest või mis suunas sõidetakse. Kohtu arvates ei ole ka osa auto remondikuludest põhjendatud arvata hageja vajadusteks. Hageja ei ole põhistanud, et auto remondi vajaduse on põhjustanud hageja või auto remondikulud on seotud hageja sõidutamisega.

25. Vaidlust ei ole, et hageja on aprillis 2013 käinud korra mängutoas, tasudes selle eest 2.98 eurot (t I kd lk 72). Pooled ei vaidle, et ajavahemikul detsembrist 2012 juunini 2013 on kinokülastustele kulutatud 13.01.2013 kokku koos emaga 9.40 eurot ja 13.04.2013 kokku koos emaga 10.30 eurot (t I kd lk 73), uiskude laenutamisega on kulutatud 02.02.2013 7.20 eurot (t I lk 74), Kalev SPA veekeskuse külastusele 07.04.2013 1 täiskasvanu ja laps kokku

15.50 eurot (t I kd lk 74), teatriskäigule 15.12.2012 10.60 eurot ja 29.12.2012 on teatris käidud 12 euro eest (t I kd lk 77). Seega on vaba aja veetmisele ja kultuuriüritustele ajavahemikul detsembrist 2012 juunini 2013 kulutatud kokku 67.98 eurot. Hageja esitatud täpsustuse kohaselt maksab nukuteatri lasteetenduse pileti 6.40 eurot. 27.10.2013 on hageja kinopiletitele kulutanud 10.60 eurot (lapsepilet 3.90 ja täiskasvanu pilet 6.70) ning käidud Sparta akrobaatikaklubis 7.80 euro eest (t II kd lk 71–72). Hageja on arvestanud, et kuus kulub tal vaba aja veetmiseks (kino, uisutamine, mängutuba, loomaaed, paadiga sõitmine

jm) 35.80 eurot, ujulas käimisele 79.20 eurot (t I kd lk 74), tantsukooli trennile C 35 eurot, kultuuriüritustele (teater, lasteetendused, kontserdid) 70 eurot. Seega hageja arvestuse kohaselt kulub tal vaba aja veetmisele 220 eurot kuus. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole usutav, et hageja jõuaks kuus 2 korda käia kinos, 3 korda uisutamas, 4 korda mängutoas, 8 korda ujumas, 4 korda tantsimas ning 2 korda teatris, millele lisanduvad veel muud üritused. Kostja nõustus sellega, et laps käib kuus 4 korda ujumas ja 2 korda uisutamas ning korra kinos või teatris, millele kokku kulub 100 eurot.

26. Kohtu arvates on põhjendatud vaba aja veetmise kuludeks kuus 4 korda ujuda 4 x 9.90 =

39.60 euro eest, 2 korda uisutada talvekuudel (2 x 12 = 24 eurot x 3 talvekuud = 72.00 eurot / 12 kuud = 6 eurot) keskmiselt 6 eurot kuus, kaks korda kinos käia 5 x 2 = 10.00 euro eest ja 1 korda teatris 10.00 eurot ja 1 kord kontserdil 30 eurot, kokku 95.60 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud kulu lapse soovi ja lapse ema veendumust arvestades, et laps jõuab vabal ajal veel trennis käia, osaleda ka tantsustuudio C trennis kuutasuga 35.00 eurot kuus.

27. Hageja arvates on tema vajaduseks ka kulutada mänguasjade ja raamatute, telefoni ostmisele ja sidekuludele 112.00 eurot kuus. Kostja arvates on ei ole hageja kulutused mõistlikud. Kostja on lapsele soetanud nii telefoni kui muud sidevahendid ning ostnud vajalikud ja soovitud mänguasjad. Kostja arvates on põhjendatud kulud telefonile, sidekuludele ja mänguasjadele 50 eurot kuus. Hageja rõhutas, et kostja ostab talle pidevalt kõige kallimaid mänguasju. Kostja ostis hagejale iPad-i, lisaks sellele osteti hagejale lauaarvuti. Viimase aja jooksul on kostja hagejale ostnud Furby hinnaga 89.95 eurot, magicHair 37.95 eurot, fairy Roller Coaster 48.99 eurot, zoobles 20.99 eurot, furreal friends

112.90 eurot, litte Pony 29.99 eurot, pollu 29.99 eurot, monster High 39.99 eurot, Barby hobusega 90.99 eurot, Ken 20.39 eurot, Barby garderoob 53 eurot, Barby 36.99 eurot. Hageja on teatanud ka, et paar kuud tagasi kinkis kostja hagejale Swarovski ehteid summas

300 eurot.

28. Kohus ei pidanud veenvaks, et hageja oma kõrgest elustandardist tulenevalt vajaks igakuiselt mänguasju 112 euro väärtuses. Vaidlust ei ole, et hagejale on ostetud ema poolt 20.06.2013 mänguasju 53.97 euro eest ja 06.04.2013 152.60 euro eest (t I kd lk 58), 09.11.2013 19.70 euro eest (t II kd lk 70). Asjaolu, et ka kostja on mingil nädalavahetusel hagejale kinkinud mitu nukku (t II lk 35), ei pruugi tuleneda sellest, et seda on tehtud hageja vajaduste katmiseks. Lapsevanemal on õigus ja peab jääma õigus teha lapsele südamest kingitusi, mida ei saa aga arvestada lapse vajaduste hulka. Ei ole mõistlik arvata, et kui isa teeb lapsele kingitusi, siis peab isa ka kõik lapse ema tehtavad võimalikud kingitused osaliselt kinni maksma. Samuti ei ole veenev hageja seisukoht, et hageja, viibides suurema osa ajast emaga, peaks saama kohe mänguasjad, mida ta parajasti soovib, mitte ootama, kuni isal on tema ja temale mänguasja muretsemiseks aega. Kohus leidis, et hageja soov saada endale võimalikult palju mänguasju otsekohe ei ole põhistatud. On üldteada, et lapsed reeglina ihaldavadki kõiki uusi turule tulevaid mänguasju, kuid kohtu arvates ei ole mõistlik eeldada, et kõik lapse soovid peaksid olema täidetud viivitamata. Kohus leidis, et arvestades, et sidevahendid on juba soetatud kostja poolt, et mänguasju ostetakse hagejale pidevalt, siis põhjendatuks igakuiseks kuluks vajalikele mänguasjadele ja raamatutele on 50 eurot kuus.

29. Hageja väidetel kulub tal teiste laste sünnipäevadeks kingituste tegemisele igakuiselt 60 eurot. Kostja arvates ei peaks laps tegema kallemaid kingitusi, kui teevad teised lapsed. Hageja on esitanud tõendi, et temale tehti kingitus 25 euro eest (t I kd lk 134), hageja lasteaiarühmas on 24 last, mistõttu on 2 sünnipäeva kuus. Hageja on esitanud tõendid, et tema teeb kingitusi sõpradele 30 euro väärtuses (t II kd lk 77-78).

30. Kohus leidis, et hageja põhjendatuks vajaduseks seoses teistele lastele sünnipäevadeks kingituste tegemisele on, käies kord või kaks korda kuus sünnipäeval (eluliselt ei ole usutav, et hageja peab tingimata käima kõigi 24 rühmakaaslase sünnipäevadel), 30 eurot kuus. On mõistlik arvata, et erinevad kingitused on erineva hinnaga, mistõttu on hagejal võimalus selle kingitustele arvestatava summaga teha nii kallimaid kui vähemkallimaid kingitusi.

31. Hügieenitarvete peale kulub hagejal kuus 23.31 eurot, millisele suurusele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et hageja vajadused hügieenitarvete ostmiseks 23.31 eurot kuus on põhjendatud. Kostja ei vaielnud, et hagejal kulub kord kuus juuksuri juures käimisele 12 eurot. Ka kohtu arvates on nimetatud kulu veenev ja põhjendatud.

32. Ravimite ostmisele (t I kd lk 75-76) ja eriarsti konsultatsioonidega seoses on hagejal väidetavad kulud 60 eurot kuus. Kostja on veenvalt põhistanud, et hageja esitatud ravimitele kulutatud tšekkidest on osaliselt täiskasvanutele mõeldud ravimid. Kostja leidis, et nimetatud kulu on põhjendamata, sest hageja ei ole selgitanud, mis eriarsti konsultatsioonidel hageja käib igal kuul ning hageja kulutused ravimitele ei ole tõendatud. Kostja oli nõus, et ravimitele kulub kuus hageja vajaduste katteks 10 eurot. Hageja on täiendavalt põhistanud ravimitele minevaid kulutusi sellega, et vitamiine ostetakse Prantsusmaalt, mida hageja tarvitab sügisest kuni suveni ning mille maksumus on 10 eurot kuus. Hagejal on lampjalgsus ning talle on soovitatud pöörduda eriarsti poole (t II kd lk 37). Vaidlust ei ole, et oktoobris ja novembris 2013 on hageja ravimitele kulutanud 29.62 eurot ja vitamiinidele 14.45 eurot (t II kd lk 69, 74–76). Kohus leidis, et korra või kaks aastas võib olla hagejal põhjendatud vajadus käia eriarsti juures kontrollis (visiiditasu 40 eurot), kindlasti on vajalik omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajaduseks peab kohtu arvates katma 15.00 eurot kuus.

33. Hageja sõnul kulub tal olmetarvete ja koristusvahendite (rätikud, padjad tekk, madrats, voodipesu, koristusvahendid) jaoks igakuiselt 53.34 eurot. Kostja nimetatud summaga ei nõustunud, sest lapsel on olemas kõik vajalikud tekid, padjad, madratsid, mistõttu ta ei vaja kõigi olmetarvete väljavahetamist. Kostja nõustus olmetarvete jaoks summaga 20 eurot kuus, mis teeb aastaseks kuluks kokku 240 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud hageja vajadus olmetarvete soetamiseks 20 eurot kuus. On üldteada, et tekke, patju ja madratseid ei vahetata välja iga aasta, mistõttu 20 eurot kuus kataks vajaduse soetada vajalikul hetkel vastav padi, rätik või tekikott.

34. Pooled olid ühel meelel, et lapse toa remondile kuluks 600 eurot, mis teeb 50 eurot kuus. Pooled ei vaielnud, et hagejal oli võimalus lastetoamööbel oma uude korterisse kaasa viia.

35. Hageja sõnul kuluks välismaa puhkusereisi tagamiseks igakuuliselt 151.67 eurot ja lõbustustele välismaal nagu lõbustuspargi ja veepargi külastustele (DisneyLand, Taani lõbustuspark) 104 eurot. Seega lapse kulude tagamiseks välismaal puhates kuluks kokku

255.67 eurot. Kostja ei nõustunud nimetatud kulude kandmisega. Kostja sõnul on hagejal kostjaga koosviibimise ajal võimalus koos kostjaga reisida välismaale ning kostja kannab kõik reisiga seotud kulud nõudmata selle aja eest elatusraha lapse emalt, mistõttu hageja ei vaja eraldi puhkusereisi emaga. Lapsel on võimalus isaga vajalikul määral reisida. Hageja leidis, et puhkus mõlema vanemaga on lapse igakülgse arengu seisukohalt hädavajalik. Lapse ema soovib samuti lapsega reisidel aega veeta. Kohus leidis, et arvestades mõlema lapsevanema soovi veeta puhkused välismaal lapsega, on põhjendatud, et kumbki lapsevanem organiseerib reisid ja maksab siis ka vahetult reisiga seotud kulutuste eest. Vaidlust ei ole, et kõik armastavad reisida, kõik reisivad ja mõlemal lapsevanemal on soov võtta reisidele kaasa ka laps. Seega ei pidanud kohus põhistatud vajaduseks kindlaks määrata hageja reisimise vajadusega seotud kulud.

36. Hagiavalduse kohaselt on vajalik kulu ka hageja sünnipäeva korraldamise kulu 545 eurot, mis teeb 45.41 eurot kuus. Hageja on kinnitanud, et sünnipäeva kulud 2013. aastal kandis kostja. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et lapse sünnipäeva kulu kandis ta ka siis, kui hageja vanemad vaidlesid lapse elatusrahade üle. Kostjal ei ole probleemi lapse sünnipäeva korraldamise ja selle eest tasumisega ka kõigil järgnevatel aastatel, mistõttu ta ei nõustunud sünnipäevakulu elatusrahana korvama, sest hageja seaduslik esindaja saadaks igal juhul sünnipäevaga seotud kulude arved kostjale tasumiseks. Kohtu arvates on kostja veenvalt põhistanud oma soovi kanda lapse sünnipäevaga seotud kulutused ise vahetult. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja kandis lapse sünnipäevakulud 2013. aastal, kui vanemad vaidlesid elatise üle juba kohtus, seetõttu ei ole põhjendatud hageja kartus, et ühel päeval võib kostja mitte kanda hageja sünnipäevakulusid. Kostja on avaldanud soovi, et kannab kõik sünnipäevakulud ega soovinud nimetatud kulude lugemist lapse vajaduste katteks, mida peaksid mõlemad vanemad hüvitama. Kohtu arvates asjaolu, et kostja ise hageja sünnipäevapeost osa ei võtnud 2013. aastal, ei luba kohtul kahelda, et kostja ei sooviks oma lapse sünnipäevapeo eest maksta. Seega ei ole põhjendatud arvata lapse sünnipäevaga seotud kulusid hageja vajaduste hulka.

37. Hageja sõnul tuleb tema vajadusteks lugeda ka koera toitmine 35 euro eest kuus (t I lk 78, t II kd lk 79). Kostja ei nõustunud, et koera ülalpidamiskulusid saab lugeda hageja ülalpidamiskulude hulka. Kohtu arvates ei saa koeratoidu ostmist pidada hageja ülalpidamiseks vajalikuks kuluks. Kodulooma kinkimine lapsele ei saa tekitada lapsele kohustusi tasuda looma ülalpidamiskulud. On üldteada, et kui peresse võetakse loom, siis looma eest hoolitsevad eelkõige täiskasvanud inimesed ja kannavad ka looma ülalpidamisega seotud kulud.

38. Kuigi hageja ei soovi, et tema vajadusteks arvestataks ka lasteaiakulu, siis poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on perioodil detsembrist 2012 kuni detsembrini 2013 kandnud kulutusi eralasteaiale ja huvialakooli tegevustele summas 5316 eurot, mis on keskmiselt 443 eurot kuus. Kostja sõnul tuleb lasteaiatasusid maksta ka edaspidi umbes 300 eurot kuus. Hageja sõnul eralasteaed, kus hageja käib, oli valitud ajal, mil vanemad elasid koos ning lähtudes isa soovist ja rahalistest võimalustest. Peale vanemate kooselu lõppemist oli otsustatud, et hageja jätkab antud lasteaias käimist ning kostja võtab kõik lasteaiakulud enda kanda. Kõik tasud lasteaia eest on tasunud kostja ega ole esitanud hageja emale ühtegi nõuet lasteaiatasu hüvitamiseks kuni 06.01.2014. Hageja ei nõustunud selliste kulutustega lasteaiale, mis summas 443 eurot kuus on hageja emale ülemääraselt suured.

39. Kuna kostja soovib, et lasteaiakulusid võetaks arvesse lapse vajaduste kajastamisel, siis peab kohus tuvastama, kas hageja lasteaiakulud kuuluvad tema vajaduste hulka või mitte. Pooled ei vaidle, et hageja käib tema vanemate poolt heakskiidetud lasteaias. Asjaolu, et hageja ema ei ole nõus lasteaia kulutuste suuruse ja tasumisega, ei lükka ümber hageja vajadust jätkata temale harjumuspärases lasteaias käimist. Kohus leidis, et hageja esmavajaduseks on käia lasteaias. Kuna hageja on ühes ja samas lasteaias käinud ka varasematel aastatel, siis on kohtu arvates põhjendatud, et hageja jätkaks samas lasteaias käimist, hoolimata sellest, et sellega kaasnevad tavapärasemast suuremad kulud. Kostja sõnul tuleb lasteaia eest tasuda ühes kuus edaspidi 300 eurot. Kohus arvestas, et 300 eurot lasteaiatasu on mõistlik põhjendatud kulu, arvestades hageja vajadusi.

40. Lähtudes eeltoodust luges kohus põhjendatuks hageja vajadusteks ühes kuus, arvesse võttes hageja tavalist elulaadi, kulutusi toidule 190.00 eurot, riietele ja jalanõudele 150.00 eurot, spordivahenditele 20.00 eurot, kommunaalkuludele 70.00 eurot, sõidukuludele 127.14 eurot, vaba aja veetmisele 95.60 eurot, tantsutrennile 35.00 eurot, mänguasjadele 50.00 eurot, sünnipäevakinkidele 30.00 eurot, hügieenivahenditele 23.31 eurot, juuksurile 12.00 eurot, ravimitele 15.00 eurot, olmevahenditele 20.00 eurot, lapse toa remondile 50.00 eurot, lasteaiale 300.00 eurot, seega kokku 1188.05 eurot.

41. Kuna hageja viibib ja peaks igal suvel viibima ühe suvekuu koos isaga, siis leidis kostja, et nimetatud ajal elatise väljamõistmine on alusetu ning palus selle aja eest jätta elatise välja mõistmata, sest nimetatud ajal, mil laps on isaga, kannab isa lapsega seonduvad kulud, mistõttu lapse emal kulusid ei teki. Kuna laps viibib igakuiselt isaga 6 päeva, siis ka selle aja eest on lapse ema kulutused toidule ja muudele olmeasjadele kuus 1/5 võrra väiksemad.

42. Vaidlust ei ole, et hageja vanemate vahel ei ole kindlat kokkulepet hageja ja kostja vahel suhtlemiseks ning erinevatel põhjustel on lapse ja isaga suhtlemine siiski problemaatiline. Kohtu arvates enamus lapse kulusid, mis on arvestatud aasta peale, tuleb kanda ka sel juhul, kui laps viibib teise vanema juures, nt riiete, jalatsite, spordivahendite, olmetarvete, mänguasjade, hügieenitarvete, juuksuri juures käimise, ravimite ja lastetoa remondiga seotud kulud. Ka vaba aja veetmise, teistele lastele kingituste tegemise ja sõidukulud või kommunaalkulud ei sõltu oluliselt sellest, kas hageja on kuus 6 päeva isaga või mitte. Kindlasti on seotud kostja juures viibimisega hageja toidukulud, kuid kui hageja on 6 päeva isaga, siis ei ole see summa sellises suurusjärgus, mida peaks arvesse võtma hageja vajaduste arvestamisel. Kohtu arvates, kui hageja viibib kuu aega isa juures järjest, siis on hageja ema teatud kulutused sel kuul kindlasti väiksemad, kuid arvestades asjaolu, et seda aega kasutatakse reisimiseks, siis on mõistlik eeldada, et selle aja jooksul kannab isa niikuinii täiendavaid kulutusi ega ole mõistlik tasaarvestada toidurahale kuuluvat elatise summat lapse isa juures viibimise ajaga. Kohus ei pidanud põhjendatuks eraldi arvesse võtta elatise väljamõistmisel, et teatud ajaperioodil viibib hageja isaga ja isa juures.

43. Samas otsuses nr 3-2-1-118-12 ütleb Riigikohtu tsiviilkolleegium, et juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lõike 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.

44. Hageja on palunud arvesse võttes, et emal ja isal on erinevad sissetulekud ja varaline olukord, jaotada vanemate ülalpidamise kohustus vastavalt ema osaks 20% ja kostja osaks 80%. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja vanematel on erinevad sissetulekud ja varaline olukord. Vaidlust ei ole, et hageja emale kuuluvad kaks korterit, hageja ema hagiavalduse esitamise ajal 17.06.2013 ei töötanud (t I lk 11). Vaidlust ei ole, et alates 02.01.2014 töötab hageja ema T OÜ-s töötasuga 350 eurot kuus (t II kd lk 146) ning ema täiendavaks sissetulekuks on tasu korteri üürimisest 395 eurot kuus. Kuna pooled ei vaidle kostja varalise seisundi üle, siis kohus ei pidanud vajalikuks hinnata kostja varanduslikku olukorda. Kuna kostja ei pidanud vajalikuks esitada tõendeid, et tema varanduslik olukord ei ole sedavõrd palju parem hageja ema omast, et kanda hageja ülalpidamiskulusid suuremal määral ja menetluse käigus ei tõusetunud vaidlust, et kostja oma varanduslikust olukorrast tulenevalt ei suudaks hagejat ülal pidada, siis leidis kohus, et tal ei ole põhjust kahelda, et kostja varanduslik olukord on nii palju parem, et kanda oma lapse ülalpidamiskulusid 80% ulatuses, jättes hageja ema kanda 20%.

45. Seega tuleb hageja emal kanda lapse ülalpidamiskuludest 237.61 eurot (20% 1188.05 eurost) ja kostjal 950.44 eurot (80% 1188.05 eurost). Arvestades hageja vanemate varasemat kokkulepet on mõistlik ja see on kostja soov, et lasteaiatasu 300 eurot maksab ka edaspidi kostja vahetult. Kuna kostja kohustuseks on lasteaiatasu 300 euro tasumine hageja ülalpidamiskulude katteks, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 950.44-300=650.44 eurot hageja ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, mistõttu hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja reisikulud peavad kumbki lapsevanem ise kandma, on kohtu arvates ka lapse reise võimalik vanematel reguleerida vastavalt oma varalise seisundi proportsioonidele.

46. Hageja palus kostjalt välja mõista ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahjuna elatise tagasiulatuvalt 2013. aasta detsembri ja 2014. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ning mai eest. Kostja vastuväidete kohaselt on ta täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis hagi esitamisele eelnenud aja eest.

47. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-136-13 juhtinud tähelepanu, et PKS § 96 ja § 97 punkti 1 sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades muuhulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit.

48. Arvesse võttes eelnevalt tuvastatud lapse vajadusi, siis oleks kuue kuu eest elatise arvestuslik kogusumma 3902.64 eurot (6x650.44=3902.64). Vaidlust ei ole, et nimetatud kuue kuu arvestamisele kuuluva elatise summa hulka on kohus arvestanud ka hageja kommunaalkulud 6x70=420 eurot, milliseid kostja tasus sel perioodil ise vahetult. Seega ajavahemikul detsembrist 2012 kuni juunini 2013 olid hageja vajadused kokku kostja ülalpidamiskohustuse ulatust arvestades kokku 3482.64 eurot. Kohus eelnevalt tegi kindlaks, et lasteaiatasu tasumine on hageja vajadus, mille eest vastutavad mõlemad vanemad, kuid kohus on jätnud lasteaiatasu tasumise kohustuse kanda kostjale, mistõttu rahaline elatise nõue hagejal kostja vastu on selle võrra väiksem. Kohtul ei oleks seetõttu põhjust tasaarvestada kostja tasutud lasteaiakulusid elatusraha nõudega. Vaidlust ei ole, et alates detsembrist 2012 kuni 2013 maini on kostja elatisena tasunud kokku 4735 eurot (03.12.2012 400 eurot, 09.01.2013 300 eurot, 04.02.2013 300 eurot, 04.03.2013 300 eurot, 08.03.2013 1435 eurot, 02.04.2013 2000 eurot, t I kd lk 8). Seega on kostja enam tasunud elatist nimetatud perioodi eest 1252.36 eurot, mida tuleb arvestada elatise ettemaksuna tulevikus tasumisele kuuluva elatise katteks, nagu kostja 10.04.2013 hagejale teatas.

49. Hagi tagamise määrusega 18.07.2013 on kostjat kohustatud tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus, määrusega 30.08.2013 325 eurot kuus kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.

50. Juhindudes TsMS § 455 lõikes 1 sätestatust määras kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

51. Kohus ei hinnanud hageja esindajale saadetud L AS-i kirja Tallinna XXXXX XX elamispinna vabastamiseks, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (t I kd lk 9). Kohus ei hinnanud ka poolte seisukohti lapsehoidja Z kohta, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole tähtsust poolte seisukohtadel, kas lapsele elatisega seoses on tegemist väljapressimisega või mitte (t I kd lk 102–103). Tähtsust ei oma ka poolte väited kostja teise lapse N ülalpidamise ulatuse üle, sest vaidlust ei ole, et kostja varanduslikust seisundist tulenevalt on tal võimalus oma lapsi üleval pidada. Poolte kirjavahetus kompromissi kohta ei oma samuti asja lahendamisel tähtsust, sest vaidlust ei ole, et kohtuväliselt pooled kokkuleppele ei ole jõudnud (t I kd lk 179–182). Tähtsust ei oma ka asjaolu, et ema auto turuhinnaks on 10 500 eurot (t II kd lk 36).

Apellatsioonkaebus

52. 12.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata elatisenõude summas 1700 eurot ning tagasiulatuva elatisenõude ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejale välja igakuine elatis 1700 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti määrata, et lisaks igakuisele elatisele kannab kostja kõik kulud, mis on seotud hageja õppimisega E erakoolis kuni selle lõpetamiseni ning mõista kostjalt hagejale välja tagasiulatuv elatis kokku 5465 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

53. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Samuti on kohtuotsuses ilmne viga, kuna hageja saab täisealiseks 24.06.2025, mitte 24.06.2007, nagu kohus on otsuse resolutsioonis ekslikult märkinud.

54. Kohtu järeldus, et poolte selgitustest ei ole võimalik tuvastada poolte kokkulepet elatise tasumise kohta, on ekslik ega põhine tõenditel. Hageja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et 03.12.2012 tegi kostja hageja seaduslikule esindajale ettepaneku lapsele elatise maksmise ja suhtlemiskorra määramise kohta. Hageja on ettepanekuga nõustunud. Pooled hakkasid täitma endale võetud kohustusi, so märtsis 2013 kandis kostja hageja esindaja kontole 1735 eurot, järgmises kuus tasus kostja 2000 eurot, kostja on tasunud kõik XXXXX XX korteriga seotud kulud ning hageja ei ole takistanud kostja suhtlemist lapsega. Kohus ei ole hageja esitatud tõendeid poolte kokkuleppe olemasolu kohta põhjalikult analüüsinud, mistõttu jõudis kohus väärale järeldusele. Hageja hinnangul on pooltel olemas kehtiv kokkulepe elatise maksmise kohta, mille alusel peab kostja tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1700 eurot.

55. Juhul, kui kohus ei nõustu sellega, et poolte vahel on olemas kehtiv kokkulepe lapse elatise kohta, siis palub hageja määrata kindlaks, et lapse igakuiste vajaduste suurus on kokku 2152 eurot, millele lisanduvad kulud lasteaiale. Kostja peab hüvitama igakuiselt 1700 eurot ning lisaks sellele kandma lasteaiaga, ja pärast samas õppeasutuses õppimisega, seotud kulud.

56. Hageja ei nõustu kohtu põhjendustega, et kuna lapsele on tagatud lasteaias kolm toidukorda, siis sööb ta kodus vähem. Antud kohtu järeldus on ekslik ega põhine hageja esitatud tõenditel ja põhjendustel. Hageja esitatud arvestuste kohaselt sööb laps lasteaias vaid lõunasööki, seega ei vasta tegelikkusele, et laps sööb lasteaias kolm korda. Nädalavahetustel sööb laps kodus hommikuja õhtusööki ning õhtul sööb puuvilju ja magustoitu, lõunaeine sööb kodust väljas. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et ei ole põhjust arvata, et hageja jaoks väljas söömine mõnel korral kuus osutuks rahaliselt sedavõrd kallimaks, mida peaks eraldi kuluartiklina arvesse võtma. Tulenevalt PKS § 99 lõikest 1 peab elatis sisaldama kõik lapsele tehtavaid kulutusi, sh kulud söömisele kodust väljas. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et tema sissetulek on piisav selleks, et last ülal pidada tema vajadustele vastavas ulatuses. Seega tuleb lähtuda hageja reaalsetest vajadustest ja toitumisharjumustest.

57. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga hageja riiete ja jalatsite kulude vähendamise osas põhjendusel, et kostja on valmis vajadusel kallimad talveriided ja jalanõud lapsele ise soetama või selleks eraldi raha andma. Hageja seaduslik esindaja on kohtule teatanud, et ta ei ole nõus kujunenud olukorraga, et iga kord, kui lapsele on midagi vaja, peab ta kirjutama kostjale sõnumi ja ootama, kas ja millal ta reageerib lapse ema palvele. Praeguseks kujunenud olukord tekitab lapsel ja lapse emal ebakindlust. Seega soovib hageja seaduslik esindaja, et kõik kulud, sh riietele, oleks arvestatud elatise hulka. Kohtu järeldus, et põhjendatud ei ole hageja soov osta poest kõige kallimaid riietusesemeid, mida tuleb juba aasta pärast välja vahetada, ei põhine kohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Kohus on tuvastanud, et laps on harjunud saama kallimaid riideid ja jalanõusid, samuti nõustus kohus sellega, et lapse riideid tuleb vahetada tihedamini, kuna lapsed kasvavad, ning et kostja varaline seisund võimaldab selliseid asju lapsele osta.

58. Hageja ei nõustu kohtu põhjendustega, et kuna hageja ei tegele professionaalse spordiga, siis on võimalik hageja loetletud spordiriided osta koos tavaliste riietega. Selline seisukoht on vastuolus PKS § 99 lõikega 1. Hageja on harjunud ujulas käima ujumistrikoos, mitte tavalistes pükstes, tantsutennides spordirõivastes, mitte tavalistes dressides. Selline võimalus oli talle tagatud ajal, mil vanemad elasid koos, seega ei ole põhjendanud, et käesoleval ajal peavad lapse huvid saama kahjustatud.

59. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt hageja kulude hulka ei ole põhjendatud arvestada eluaseme laenumakseid. Hageja ema omandis on kaks kostja kingitud korterit. Üks ühetoaline on üürile antud ja teises kahetoalises elab hageja vanaema. Antud korter vajab remonti, seal puudub vastuvõetav köök ja lapse magamistuba. Praeguses korteris, kus hageja elab, on suured ruumid, korter on kaasaegne ja mugav, lapsel on oma tuba ja mänguväljak õues. Sellised tingimused vastavad rohkem elutingimustele, millega laps on harjunud ajal, mil vanemad elasid koos isa eramajas XXXXXXX külas ning peale vanemate suhte lõppu XXXXX XX XX-X Tallinnas. Kokkuleppes tagas kostja, et laps ja ema jätkavad elamist XXXXX XX XX-X korteris ning võttis kohustuse maksta kõik sellega seotud kommunaalkulud ca 500 eurot. Vaatamata kokkuleppele palus kostja juunis 2013 korter vabastada, seega on kulud eluasemelaenule summas 341.29 eurot põhjendatud, kuna vastavad lapse vajadustele ja tagavad lapse tavalist elulaadi.

60. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et auto pesemise, remondi ja kindlustuse kulud ei pea olema osa hageja kuludest. Kohtu järeldused selles osas on vastuolus tõenditega ning kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Autot kasutavad hageja ja hageja ema, seega kõik autoga seotud vajalikud ja mõistlikud kulud on seotud mõlema isikuga ja eeldatakse, et need on võrdsed. Juhul, kui hageja seaduslik esindaja ei maksa liikluskindlustust või ei tee remonti, siis ei saa ka laps autot kasutada. Seega on kulud autole kokku 256.90 eurot kuus mõistlikud ja põhjendatud.

61. Vaba aja veetmise kulude osas on kohus lähtunud hageja esitatud teenuste maksumusest, kuid on vähendanud hageja poolt taotletud vaba aja veetmisele kuluvate päevade arvu. Hageja arvestuse kohaselt on laps hõivatud 21 päeva kuus, mis on hageja hinnangul mõistlik, arvestades lapse vajadusi, soovi ja arengutaset. Seega on lapse igakuised vajalikud kulud meelelahutusele kokku 185 eurot, millele lisandub tantsukooli eest 35 eurot.

62. Kohtu järeldus hageja mänguasjadele ja raamatutele kuluva summa vähendamise osas ei ole kooskõlas tõenditega. Hageja on harjunud saama kõike, mida ta tahab, sõltumata mänguasja hinnast. Selline harjumus on hagejal tekkinud tänu sellele, et kõik tema soovid olid kostja poolt viivitamatult täidetud. Lapsele peab olema tagatud võimalikult ühtne elustandard, sõltumata sellest, kummaga vanematest laps aega veedab. Lapse ema ei ole võimeline üksinda hoidma senist elustandardit. Ei ole põhjendatud, et laps kasvab arusaamises, et ainult isa ostab talle meeldivaid ja ilusaid asju ning ema juures olles ei ole tema kõik soovid ja vajadused tagatud. Sellise olukorra jätkumine võib viia selleni, et laps alahindab ema pingutusi ja võrdleb vanemaid varalise võimekuse järgi, mis aga ei ole kindlasti hea lapse stabiilsele arengule ega kooskõlas PKS-is sätestatud elatise väljamõistmise põhimõtetega. Seega leiab hageja, et kui laps on harjunud saama iga kuu paar uut mänguasja, siis peavad antud kulud olema arvestatud igakuise elatise summasse lapse vajadustele vastavas ulatuses.

63. Laste sünnipäevadeks kingituste ostmise kulu osas leiab hageja, et kohtu põhjendused, et hagejal on võimalus teha erinevaid kingitusi erineva hinnaga, ei ole põhjendatud ega kooskõlas esitatud tõenditega.

64. Kohtu seisukoht, et kulud ravimitele ei ületa 15 eurot kuus, ei põhine tõenditel. Ei ole mõistlik, et kulud juuksurile on samad, mis kulud tervishoiule.

65. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et voodipesu ostmine kord aastas ei ole põhjendatud. Hetkel on hagejal kaks voodipesukomplekti, mis osteti paar aastat tagasi. Mõlemad on kulunud ja vajavad vahetust. Sarnane olukord on ka rätikutega. Seega jääb hageja seisukohale, et kulud olmetarvetele 53.34 eurot kuus on põhjendatud.

66. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga puhkusereiside kulude selle vanema, kes reisi organiseerib, kanda jätmise osas. See on vastuolus PKS § 99 lõikega 1. Kahtlust ei ole, et lapse isa võib lapsele puhkust organiseerida maailma kõigis paikades. Vaidlust ei ole ka selles, et lapse ema ei saa üksinda lapsele välispuhkust pakkuda. Lähtudes põhimõttest, et lapsele peavad olema tagatud ühtlased võimalused, sõltumata sellest, kelle juures laps viibib ning tulenevalt sellest, et laps on harjunud reisima vähemalt paar korda aastas nii ema kui isaga, ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et iga vanem organiseerib puhkuse ise, lähtudes oma rahalistest võimalustest. Hagejale on teada, et kostja teine alaealine poeg elab koos emaga Šveitsis. Nii lapse emale kui lapsele on kostja poolt piiramatus ulatuses reisimine võimaldatud. Ei ole õiglane, et hageja on vähemkindlustatud, kui kostja teine alaealine laps.

67. Kohtu seisukoht, mille kohaselt jättis kohus hageja sünnipäeva tähistamise kulu elatise hulka arvestamata, ei ole kooskõlas PKS-is sätestatud põhimõtetega. Ka ei nõustu hageja sellega, et kostja on veenvalt põhistanud oma soovi nimetatud kulu ise kanda. Ei ole õigustatud, et juhul, kui kostja oma lubadusi ei täida, siis jääb laps ilma oodatud sünnipäevapeota.

68. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et puudub alus arvestada kuludega koerale. Koera kinkis hagejale kostja ning see on hageja koer. Hagejal puudub sissetulek oma lemmiklooma eest hoolitsemiseks ning seda peavad tegema mõlemad vanemad.

69. Hageja jääb ka oma tagasiulatuva elatise nõude juurde.

70. Kohus on otsuses põhjendatult leidnud, et hageja lasteaiatasu 300 eurot kuus kannab kostja vahetult. Kostja on nõus kohtu seisukohaga, kuid soovib antud kulude kandmise korda ja tähtaega täpsustada. Sügisest 2014 hakkab hageja esimeses klassis käima. Hageja lasteaias pakutakse jätkata õppimist samas õppeausutuses (E erakool), mida soovib ka hageja ise. Vanemate vahel oli kokkulepe, et lapse soovi korral hakkab laps nimetatud erakoolis õppima. Hageja seaduslik esindaja palus antud küsimuses kostja seisukohta, kuid käesoleva hetkeni ei ole kostja oma seisukohta täpsustanud. Hageja soovib, et kohtulahendis oleks kajastatud kostja kulude kandmise kohustus seoses lapse edaspidise õppimisega erakoolis ja et lisaks elatisele kannab kostja kõik kulud, mis on seotud lapse õppimisega E erakoolis kuni selle lõpetamiseni.

Vastustaja seisukoht

71. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

72. Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

73. TsMS § 9 lõike 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohtus ei olnud poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks tulevaste koolikulude arvamine lapse põhjendatud kulude hulka ja nende suuruse mõistlikkus. Seega ei saa ka ringkonnakohus apellatsiooniastmes nende kulude osas seisukohta võtta. TsMS § 459 annab poolele õiguse korduvate kohustuste väljamõistmise korral esitada asjaolude olulisel muutumisel uus hagi maksete suuruse ja/või tähtaegade muutmiseks.

74. Kaebuses jääb apellant eelnevalt maakohtus esitatud vastuväidete juurde, milledele on maakohus asjakohaselt ja kooskõlas TsMS § 442 lõike 8 nõuetega vastanud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei suutnud hageja veenvalt tõendada vanemate vahelist kokkulepet elatise suuruse osas. Ema väidet kokkuleppe kohta tasuda lapse ülalpidamiseks ka peale lahkuminekut (toimus novembris 2012) 1700 eurot kuus, isa eitab, ning seda ei toeta ka ema enda esitatud pangaväljavõte isa poolt alates detsembrist 2012 tasutud summade kohta (t I kd lk 8). Viidatud dokumendist nähtub, et enamik kuni aprillini 2013 tasutud summadest jäävad oluliselt alla 1700 euro ja aprillis tasutu ületab seda – seega ei nähtu ka isa faktilisest käitumisest poolte vahel võimaliku kokkuleppe olemasolu. Lapse isa e-kirjast 03.12.2012 (t I kd lk 177) nähtub pakkumine juhuks, kui saavutatakse kokkulepe ka isa ja lapse suhtlemiskorras. Puudub vaidlus, et pooled selles osas kokkulepet ei saavutanud. Muid tõendeid kokkuleppe kohta kohtule ei esitatud.

75. Lapse riietele ja söögile tehtavate põhjendatud kulutuste suuruse määramise osas tehtud otsustuste puhul nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega täies ulatuses. On üldiselt teadaolev, et lapsel on lasteaias võimalik süüa päevas 3 korda – hommikul, lõunal ja õhtuoodet. Lapse ema ei ole esile toonud, et konkreetses lasteaias on lapsel võimalik süüa ainult lõunat. Pooled on leppinud kokku, et lapse isa tasub kõik lasteaiaga seotud kulud ja puudub vaidlus, et isa kokkulepet täidab. Seega tasub isa lapse söögikulud lasteaias ja emal puudub vajadus teha kulutusi lapse söögile lasteaiapäeva hommikul ja õhtuooteks. Riiete osas nõustub kolleegium lisaks kostjaga selles, et kuigi ema on kogu menetluse jooksul toonitanud lapse kallist elulaadi, sealhulgas riiete brandide osas, siis maakohtusse esitatud tõendite kohaselt (tšekid t I kd lk 56-57) on ka sellise elulaadi puhul võimalik osta lapsele oluliselt odavamaid rõivaid võrreldes nende hindadega, millised on esiletoodud hageja menetlusdokumentides. Emale kuuluva sõiduki pesemise, remondi ja kindlustamise kulud tuleks emal kanda sõltumata sellest, kas ta sõidutab sellega ka last või mitte. Lapsega seotud kütusekulu maakohus arvestas ja sellega seoses apellandil etteheiteid ei ole. Hageja arvestus lapse hõivatuse kohta igakuiselt 21 päeva erinevate vaba aja veetmise üritustega ei anna alust muuta maakohtu seisukohta vaba ajaga seotud põhjendatud ja vajalike kulude kohta. Asjaolu, et laps „on harjunud saama kõike, mida ta tahab“ ei saa olla aluseks kohtule elatusraha suuruse arvestamisel.

76. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 selgitanud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti, kuna on selge, et kui vanemal, kelle juures laps elab, napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, mõjutab see temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Käesolevas asjas ei ela laps emale kuuluvas või ema poolt üüritavas eluruumis, ema ei ole tõendanud, et tema tasuks lapse praeguse eluaseme soetamiseks võetud laenumakseid või oleks kohustatud kandma mingigi osa oma praeguse elukaaslase poolt tasutavast laenust. 25.11.2013 menetlusdokumendis on ema kinnitanud, et nimetatud kulud kannab täies ulatuses tema elukaaslane. Lepingu ülevaatest (t II kd lk 67-68) nähtub laenuvõtjana K-IF. Tsiviilasjas esiletoodud asjaolude alusel saab eeldada, et elukaaslase ja lapse ema ning temaga koos elava tütre vahel on eluruumi tasuta kasutamise kokkulepe, mistõttu ei ole ka alust analüüsida eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise (mitte igakuiselt tasutava laenumakse) võimalikku arvamist elatusraha koosseisu. Igakuised lapse poolt tarbitavad kommunaalteenuste kulud võttis maakohus elatise suuruses arvesse ja selles osas apellandil maakohtule etteheiteid ei ole.

77. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 on ilmne viga elatise maksmise lõpptähtaja märkimisel - märgitud on lapse 18-aastaseks saamise kuupäeva asemel tema sünnikuupäev. Tegemist ei ole kolleegiumi arvates sellise veaga, mille tõttu oli vajalik esitada apellatsioonkaebus ja seetõttu selle parandamist teise astme kohtu poolt ei ole alust lugeda kaebuse osaliseks rahuldamiseks menetluskulude jaotuse mõttes. Nimelt on tegemist ilmse ebatäpsusega TsMS § 447 lõike 2 mõttes, mille maakohus oleks saanud vastavasisulise määrusega ise parandada kas siis omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Hageja poolt maakohtu tähelepanu juhtimine eksliku aastanumbri sisaldumisele maksete lõpptähtajas oleks olnud menetlusökonoomia ja mõistlikkuse seisukohalt piisav ning kiirem vea parandamise viis.

78. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu