2-13-46288/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-46288 Tsiviilasi KK avaldus eestkostetava VE nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.01.2014 määrus avalduse rahuldamiseks Menetlustoiming HK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X, XXX XXXX, XXX XXXX, XXXXXXXX) Puudutatud isik VE (IK XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXX XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Puudutatud isik HK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Haabersti LOV kaudu (asukoht Ehitajate tee 109a, Tallinn), linnaosavanem Marek Jürgenson Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 13.01.2014 määrus ning määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda, riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Avalduse ja selle täienduse kohaselt soovis KK saada kohtu nõusolekut, et müüa eestkostetavale VE Tallinnas, XXXXXX XXX XXX-XX asuv korteriomandi kaasomandi osa ja suvilakrunt Maardus. Eestkostetav eraldi korterit ega elukohta ei vaja. Müügist saadava rahaga on võimalik tasuda hooldekodu teenuste eest, samuti parendada eestkostetava vara: võimalik on Harjumaal asuv kaasomandis olev elamumaa jagada reaalosadeks.

Puudutatud isik HK leidis, et avaldaja kahjustab taotletavate tehingutega eestkostetava isiklikke huvisid ja vara. Avaldaja ja puudutatud isiku ema paigutati XXXXXX hooldekodusse pärast avalduse esitamist umbes kuu aega tagasi. Ta soovib väga tagasi koju XXXXXX XXX korterisse, kus elavad puudutatud isik ja tema poeg. KKi omanduses on XXXXXX X kinnistu Rae vallas Rae külas. Ta on omandanud selle pärimise, VE kinkelepingu ja kaasomanike teadmata teostatud laenude, kokkulepete ja notariaalsete tehingute läbi. 23.08.2013 asjaõiguslepingu alusel on seatud AS-i Swedbank hüpoteek sellele kinnistule summas 45 000 eurot. Kuna KK on üritanud ka varem XXXXXX XXX korterit seoses võlgadega hinnata ja müüa, on alust arvata, et eestkostetava vara müügi raha läheb hoopiski tema laenude katteks. Majanduslikult on arusaamatu, miks on kiiresti vaja hakata korteriosa müügist saadava rahaga kaasomandis oleva elamumaa reaalosadeks jagamisega tegelema. Korteri müügist ja ema pensionist 338,22 eurot ja sotsiaaltoetusest 26,85 eurot jätkuks ema vajadusteks paljudeks aastateks isegi siis, kui midagi juurde ei tasuks. Teenus hoolekandeasutuses maksab 650 eurot kuus pluss ravimid. Ühe võimalusena ema vara säilitamiseks on HK valmis pojaga ema pensionist puudujääva osa 284,93 eurot pluss ravimid ise tasuma, sest nad elavad üürnikena tema korteris. Samas ei oleks kodus elades emal hoolekandeasutusega seotud kulutusi. Puudutatud isik ja tema poeg oleksid nõus oma ema ja vanaema hooldama. VEl on notari poolt kinnitatud testament. Kui praegune eestkostja müüb kogu eestkostetava vara ja selle ära kulutab, jääb testament täitmata. VEl on kolm lapselast, tema soov lastelastele vara pärandada jääks täitmata.

Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu leidis, et VE paigutati tema tervisliku seisundi tõttu 2013.a lõpus elama hoolekandeasutusse XXXXXX. Seal on talle tagatud igakülgne hooldus, mille eest tuleb tasuda igakuuliselt 650 eurot. VE pension on 248,56 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Kinnistute võõrandamine on vajalik selleks, et tasuda isiku igakuiseid hoolduskulusid. Vestluses XXXXXX hooldekodu töötajatega selgus, et VE viibimine hoolekandeasutuses on tema tervisliku seisundi tõttu hädavajalik. Asjaolu teeb keerukaks vaid see, et kinnistu XXXXXX XXX on VE teise tütre HK ja tema poja JÕ elukohaks. Haabersti Linnaosa Valitsus ei saa toetada tehingut, milles kaheliikmeline pere kaotaks oma kodu, vaatamata faktile, et keeruliste peresuhete tõttu ei kuulu HK korteri omanike hulka. Kohalik omavalitsus leiab, et esialgu piisaks hoolduskulude tasumiseks vaid Maardu linnas asuva kinnistu müügist.

Puudutatud isiku esindaja RÕA korras avaldas, et taotletud tehingud on eestkostetava huvidega kooskõlas. Esindaja kohtus VE, kes viibib XXXXXX hooldekodus. Eestkostetav on teadlik, et talle kuulub korter ja leiab, et selle müük ei ole vajalik, sest ta kavatseb ise sinna uuesti elama asuda. XXXXXX hooldekodu hooldusjuht avaldas, et VE ei saa iseseisvalt oma igapäevatoimetustega hakkama. Isik ise, ilma meeldetuletamata ja järelevalve all, midagi ei tee. Esindaja leidis, et tervislikust seisundist ja vanusest tulenevalt ei ole VE suuteline täitma kinnistu omanikul olevaid kohustusi. Avaldaja soovib eestkostetavale kuuluvad kinnisasjad müüa, kuna eestkostetav ise neid ei kasuta. Saadud summasid saaks kasutada eestkostetava huvides. Avaldus tuleks rahuldada.

Esimese astme kohtu määrus 13.01.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse. Kohus määras anda KKile nõusolek müüa eestkostetava VEle kuuluv 2/3 kaasomandis oleva korteriomand Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX ja kinnistu Harjumaal Maardu linnas XXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXX XXX XX. Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-54822 seati VE üle eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks. Eestkostjaks määrati KK. Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kuulub VE 2/3 kaasomandis olevast korteriomandist Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX) ja 2/3 kaasomandis olevast kinnistust Harjumaal, Maardu linnas XXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXX XXX XX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXXXXXX).

Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus leidis, et puudutatud isiku RÕA korras esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohtadega leidis veenvalt tõendamist, et oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab VE pidevat järelevalvet ja juhendamist. Juba 2009.a teostatud kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis leiti, et VEl esineb raske psüühikahäire (hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest) hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“.

Avaldaja selgitustest nähtuvalt on eestkostetava seisund halvenenud veelgi, mistõttu paigutati ta hoolekandeasutusse. Eestkostetava RÕS korras esindaja avaldas, et selge on see, et eestkostetav üksi hakkama ei saa. See tähendab seda, et ta vajab ärkveloleku ajal enda kõrvale inimest, kes teda hooldab ja valvab. Kohus leidis, et eestkostetava huvid hoolekandeasutusse paigutamisega on tagatud. Puudutatud isiku HK väited, et eestkostetav võiks elada tema juures ja tema saaks ema hooldada ilma et oleks vaja maksta hooldekodu tasu, ei ole veenvad.

Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega on tõendatud, et HK ei vastanud oma isikuomaduste tõttu eestkostjaks. Asjas ei nähtu, et vahepealsel ajal oleks HK oma ema huvides tegutsenud. Puudus vaidlus, et ta elab koos oma käesolevaks ajaks täisealiseks saanud pojaga VE ja avaldajale kaasomandina kuuluvas korteris. Mingit tasu ta korteris elamise eest aastate jooksul maksnud ei ole. VE elas avaldaja selgituste kohaselt viimased 3 aastat eestkostja juures, seega ise korterit ei kasutanud. Avaldaja seisukohtadest nähtuvalt kokkuleppeid korteri üürimiseks või müümiseks HKga sõlmida võimalik ei ole olnud.

Kõik sellekohased katsed on lõppenud suure tüliga. Seega eestkostetav käsitluse all olevat korteriomandit ja kinnistut ei kasuta. Võimalus, et ta seda tuleviks teha saaks, on tema tervislikust seisundist tulenevalt ebatõenäoline. Omanikuna on samas eestkostetaval kinnisasjade säilitamise ja korrashoiukohustus, mis toob kaasa igakuiseid rahalisi väljaminekuid. Kohtu arvates puudub vajadus kinnisasjade omandit säilitada, kui eestkostetav elamiseks kinnistuid ei vaja ja omandid eestkostetavale tulu ei too. PKS § 183 lg 1 järgi on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

Puudutatud isik HK väljendas, et võiks eestkostetavale kuuluva korteriomandi kasutamise eest üüri tasuda, kuid vaidlus puudus selles, et viimased 3 aastat ta seda teinud ei ole. Seega jäid HK väited paljasõnalisteks. Käesolevas asjas on oluline ka see, et käsitluse all olev korteriomand ja kinnistu ei kuulu eestkostetavale ainuomandina. Kaasomandi lõpetamine, selleks eestkostetavale võimaliku erieestkostja määramine tooks eestkostetavale kaasa tõenäoliselt märkimisväärseid kulusid, mida annab vältida, kui käsitluse all olevad omandid lubada müüa.

Müügist saadud raha, v.a hooldekodu teenuste tasumiseks vajalik ja teiste eestkostetavale kuuluvate kinnisasjade valitsemiseks vajalik, saab paigutada intresside teenimiseks krediidiasutusse. Perekonnaseaduse § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve. Puudutatud isik HK avaldas kahtlust, et avaldaja kasutaks eestkostetava kinnistute müügist saadavaid summasid enda huvides. PKS § 193 lg 1 esimese lause järgi teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkoste järelevalve toimikust nr 2-09- 54822/ F nähtuvalt on kohus 27.03.2012 seisuga eestkostja aruande kinnitanud ilma ettekirjutusi tegemata.

Eestkostja on esitanud aruande ka perioodi 31.08.2012 - 01.09.2013 kohta, aruanne on kontrollimisel, ettekirjutusi käesolevaks ajaks tehtud ei ole. Seega ei leidnud tõendamist HK väited eestkostetava vara võimaliku väärkasutuse kohta eestkostja poolt. Määruskaebus Puudutatud isik HK palub maakohtu määruse tühistada. Kohtus ei arvestanud puudutatud isiku ja tema poja seisukohti ega ka Tallinna linna seisukohta, et kui oleks vajalik VE kuuluvaid kinnistuid hooldusraha saamiseks müüa, siis piisaks esialgu vaid Maardu linnas asuva kinnistu müügist.

Kaebaja leiab, et on võimalik, et korterit ei tulekski müüa, sest arvestades ema seisukorda oleks kaebaja üks eestkostetava pärija ja pärandi üheks osaks oleks nimetatud XXXXXX korter.

Korteri säilimine oleks ka majanduslikult hooldatavale emale kõige kasulikum, sest mida hiljem korterit müüa, seda suuremat summat sellest selle elanike üürist ja ka praegust kiiret korterihindade tõusu arvestades saaks. Kui müüa esialgu vaid Maardus XXXXXXXXXXXX XXX XX/XXXXXXXXX XXX XX asuv kinnistu, siis tõenäoliselt polegi vaja korterit müüa. Puudutatud isik saaks pojaga harjunud kodus edasi elada, kus on elatud alates 1976. aastast ja poeg sünnist 1994. aastast, sh koos vanaemaga.

Korteri säilitamine on seda vajalikum, et VE on korduvalt avaldanud soovi oma koju tagasi tulla või seda aegajalt külastada ja kui see oleks ära müüdud, siis oleks see talle suur löök ja pettumus. Võimalusel soovib kaebaja seal emaga edasi elada ja tema eest hoolitseda. Peretuttav, kes on diplomeeritud hooldusõde MN spetsialiseerumisega vanurit hooldamisele Õismäe Hooldusravikliinikus, on andnud oma nõusoleku ema kodus hooldamiseks.

Senini pole kaebaja ja eestkostja vahelised suhted head olnud ja korteri üürileping on jäänud sõlmimata. Samas ei ole ema hooldamiseks avaldaja puudutatud isikult raha küsinud, sest emal oli seda endal. Esmakordselt tekkis lisaraha vajadus 2013 detsembris, kui eestkostja ema hooldeasutusse paigutas.

Avaldaja seisukoht Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikute seisukoht VEle riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Haabersti LOV leiab, et müüdavaks varaks võiks olla vaid Maardus asuv kinnistu.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, olles tutvunud esitatud kaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 üle.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Alates 09.02.2010 on määratud VE eestkostjaks avaldaja KK. Eestkostetav elas koos eestkostjaga ja oli kuni 2013 aasta lõpuni eestkostja hooldusel. Seega on määratud eestkostjal ülevaade eestkostetava vajadustest ja tema hooldamise võimalustest. Esitatud avaldus eestkostetava ülalpidamise edasiseks kindlustamiseks tema vara realiseerimise teel, on kohtu arvamusel igati põhjendatud, arvestades, et eestkostetav olemasolevat vara ei kasuta. Kolleegium juhib mh kaebaja tähelepanu asjaolule, et küsimus ei ole eestkostetava võimalikus tuleviku pärandvara koosseisus ja pärijatele jääva vara hulgas, vaid eelkõige eestkostetava praeguse ülalpidamise ning temale vajaliku hoolduse ja ravi kindlustamises.

Mare Merimaa Gaida Kivinurm Margo Klaar