Legislator Case Law & Legislation
3-14-307/14 AI generated

3-14-307/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-307/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tiit Nüssik esitas 8. jaanuaril 2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis seisukohale, mille kohaselt peab kinnipeetaval olema kambris isiklikku ruumi 4 m2.

Legislator headnote

AI generated

3-14-307/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tiit Nüssik esitas 8. jaanuaril 2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis seisukohale, mille kohaselt peab kinnipeetaval olema kambris isiklikku ruumi 4 m2.

Keywords

AI generated
necessary expense proof of legal aid vat fraud investigation tibetan asylum request right to minimum subsistence tariff dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-307

Haldusasi

Tiit Nüssiku kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Nüssiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Tiit Nüssik

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiit Nüssik esitas 8. jaanuaril 2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis

hüvitist, kuna kambri põrandapindala ei vasta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kinnistunud

seisukohale, mille kohaselt peab kinnipeetaval olema kambris isiklikku ruumi 4 m2.

Tartu Vangla jättis 11. märtsil 2014 T. Nüssiku kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. T. Nüssik esitas 16. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle

tekitatud kahju summas 10 000 eurot ning tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav

asjaolu. Kaebuse kohaselt peaks kambri pindala Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha järgi

olema vähemalt 4 m2, kuid Tartu Vanglas on see alla 2,5 m2.

Koos kaebusega esitas T. Nüssik taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a määrusega rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus

osaliselt ning kohustati kaebajat tasuma riigilõivu 30 eurot. Määruse kohaselt:

3.1. Riigilõivu seaduse § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse

esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15

euro ja mitte üle 750 euro. Käesoleval juhul tuleb riigilõivu tasuda 300 eurot.

3.2. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid tuleb

arvestada 16. novembrist 2013 kuni 15. märtsini 2014. Kaebaja vanglasisesest isikukonto

väljavõttest nähtuvalt on tal sissetulekuid olnud 270 euro ulatuses, millest on võimalik maha

arvata kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi summas 189 eurot. Seega on T. Nüssiku

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 40,50 eurot [(270-189):4x2]. Arvestades kaebaja

sissetulekuid ja võttes arvesse, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 40,50

eurot, leidis kohus, et on põhjendatud rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt, mistõttu tuleb

kaebajal riigilõivu tasuda 30 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. T. Nüssik esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a määruse

tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja võimeline tasuma riigilõivu

nõutud tähtajaks 30 euro ulatuses. Kaebaja arvutuste kohaselt on tema ühe kuu keskmine

sissetulek 20 eurot. Kaebajal puudub töökoht, sissetulekud on ebaregulaarsed ning tulevad

valdavalt lähedastelt, kellelt tal aga ei ole õigust nõuda, et need tema eest riigilõivu tasuksid.

Kaebaja leiab, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka kulutusi, mis on tehtud

hügieenitarvete soetamiseks, kuna vangla ei võimalda hügieenitarbeid kinnipeetavatele, kelle

kolme kuu keskmine summa ületab 9,15 eurot. Maha tuleks arvata kulutused ka täiendava toidu

ostmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 19. märtsi 2014. a määruses esitatud seisukohtadega

ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus mainib, et

kuigi kaebaja taotles riigilõivu tasumisest täielikku vabastamist, on kohtutel kohustus

kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13. novembri 2006. a määrus nr 3-2-1-106-06, p 14). Käesoleval juhul ei ole

asust järeldada, et kaebaja osaline vabastamine riigilõivu tasumisest oleks põhjendamatu.

Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Kaebaja arvutused tema väidetava ühe kuu keskmise sissetuleku osas ei ole asjakohased, kuna

hindamaks kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, tuleb lähtuda HKMS

§ 112 lg 1 p 1 regulatsioonist ja seal antud valemist kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu

sissetuleku arvutamisel. Seega ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel võtta aluseks kaebaja

ühe kuu keskmist sissetulekut.

8. Kaebaja on seisukohal, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka

väljaminekuid, mis on tehtud soetamaks tarvilikke hügieenivahendeid ja täiendavat toitu.

Nimetatud kulutuste mahaarvamiseks puudub HKMS § 112 p 1 kohaselt õiguslik alus.

Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas 12. märtsi

2012. a määruses nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse

võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks,

kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka

määruskaebuses esitatud väited, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleks kaebaja

sissetulekust maha arvata ka kulutused kaebaja täiendavate vajaduste rahuldamiseks, näiteks

söögi ja isiklike hügieenivahendite ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetavate

toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, ei ole nimetatud

kulutuste mahaarvamine põhjendatud.

9. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka ühekordseid laekumisi

kinnipeetava kontole viimase lähedastelt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a

määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 9).

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. märtsi 2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene