2-13-39591/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-39591 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi B C K hagi U B i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. jaanuari 2014. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B C K apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) B C K (IK XXXXXXXX), seaduslik esindaja Inga Kelle ja lepinguline esindaja adv. Senny Pello Vastustaja (kostja) U B

(endine K, IK XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2014. a. otsus B C K hagis U B i vastu elatise väljamõistmiseks menetluskulude jaotuse osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2(4)

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud Inga Kellel ja U B il on ühine tütar B C K, kes elab alates 1. augustist 2013. a. üksnes koos ema I K ning kostja ei ole sellest ajast alates hageja ülalpidamises osalenud muul moel kui lasteaiatasu maksmise teel. B C K esitas 27. augustil 2013. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü K (nüüdne B) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 16. oktoobri 2013. a. määrusega nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas 27. novembril 2013. a. Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 27. augustist 2013. a. kuni B C Kase täisealiseks saamiseni või 21-aastaseks saamiseni, kui B C K jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, samuti elatise võlgnevus perioodi eest 1. kuni 26. augustini 2013. a. summas 98, 28 eurot.

Maakohtu otsus

28. jaanuari 2014. a. otsusega rahuldas maakohus rahuldas lihtmenetluses menetletud hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras, s. o. ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates

XXXXX. a. kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku eest 1. kuni 26. augustini 2013. a. summas 98, 28 eurot ja ajavahemiku eest 27. augustist kuni 31. oktoobrini 2013. a. summas 211, 30 eurot. Kohus märkis otsuses, et kuni lapse täisealiseks saamiseni on Inga Kellel ainuõigus kasutada ja käsutada lapsele välja mõistetud elatist ning et elatisevõlg tuleb tasuda lapse ema pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda. Otsuse kohaselt lahendas kohus asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg. 1 alusel, arvestades § 444 lõikes 4 ja § 448 lõigetes 41 ja 42 sätestatut. TsMS 162 lg. 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt kannab hagilises

3(4) abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg. 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei tuvastanud TsMS § 164 lõikes 3 sätestatud asjaolusid ning õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja uue otsusega jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Elatise ja tagasiulatuva elatise nõue ei ole abieluasi ega põlvnemisasi. Maakohus on tuginenud hageja menetluskulude tema enda kanda jätmisel TsMS § 162 lõikele 4 ja § 164 lõigetele 1 ja 3, kuid arusaamatu on, millele tuginevalt pidas kohus menetluskulude kostja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus ei ole taolist järeldust millegagi põhjendanud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et hagi oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljanõudmiseks nii edasikui tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist. Kohus rahuldas hagi nende nõuete osas täielikult. Lisaks sellele on vajalik arvestada, et elatisenõudes on hagejaks alaealine laps, kellel sageli puudub endal vara, mille arvel menetluskulusid kanda ning ainsaks sissetulekuks on suure tõenäosusega väljamõistetud elatis, mistõttu tekib olukord, kus menetluskulusid saab täita üksnes alaealise lapse ehk hageja vara arvelt, milleks ongi alammääras väljamõistetud elatis. Õiglane ei ole jätta seaduses sätestatud alammääras elatise nõude rahuldamise puhul menetluskulusid hageja kanda. Kohtu selgitused TsMS § 164 lg. 3 alusel on ka vastuolulised järeldusega, millega kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlus selles puudub, et kostja ei ole kohtule tõendeid oma sissetuleku ja vara osas esitanud. Kuivõrd nimetatud sätte alusel saab põhjendada menetluskulude kostja kanda jätmist sõltumata menetluse tulemusest sissetuleku ja vara osas tõendite esitamata jätmisel, puudusid kohtul võimalused nimetatud sättele tuginevalt menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohus oleks pidanud TsMS § 162 lg. 1 alusel jätma menetluskulud täielikult kostja kanda ning määrama TsMS § 405 lg. 1 p. 3 alusel lihtotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kuivõrd hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning ka menetluskulude nimekirja.

Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas ja seda ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi sisuliselt lahendas ja kostjalt hagejale elatise välja mõistis. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust osas, millega hagi sisuliselt lahendati. Menetluskulude jaotamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, otsus ei ole selles osas õige ja tuleb tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, millega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Nii rahuldas maakohus hagi täielikult ja TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on otsuses viidanud küll TsMS § 162 lõikele 4 (kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik), kuid otsus ei sisalda ühtegi järeldust, mis osundatud sättega seonduks, taoliseks järelduseks alust andvatest

4(4) faktilistest asjaoludest rääkimata. Osundatud norm ei ole seega otsuse põhjendusega seostatav. Lisaks ei ole aga kostja tuginenud menetluses ka ühelegi asjaolule, mis võiks anda alust viidatud normi kohaldamisele. Et tegemist ei ole hagilise abieluasja ega ka põlvnemisasjaga, on maakohtu viide TsMS § 164 lõikele 1 samuti asjakohatu. Mis puudutab TsMS § 164 lg. 3 kohaldamist, siis ei nähtu otsusest, kuidas maakohus seda normi kohaldas. Kolleegium leiab, et TsMS § 164 lg. 3 (ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta) ei võimalda jätta poolte menetluskulusid kummagi poole enda kanda. Nii on osundatud sätte eesmärgiks võimaldada jätta menetluskulud kostja kanda isegi juhul, kui tema vastu esitatud hagi ei rahuldata, kuid kostja poolt oma sissetuleku ja vara varjamine ei ole võimaldanud hagejal oma nõuet asjakohaselt hinnata ning ta on seeläbi menetluse põhjustanud. Osundatud säte ei võimalda jätta kostjalt menetluskulud välja mõistmata põhjendusel, et ta oma sissetulekuid ja vara ei ole varjanud. Seega, olenemata sellest, kas kostja vaidlusaluses asjas andis vajalikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, tuleb poolte menetluskulud jätta tema kanda sellest tulenevalt, et hagi oli põhjendatud ja rahuldati täielikult (TsMS § 162 lg. 1, nagu eespoolgi osundatud). Et maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis ei olnud tal vajadust võtta seisukohta selle kohta, kas vaidlusaluses asjas on vastavalt TsMS § 405 lg. 1 punktile 3 otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks juba kohtuotsuses, nagu osundatud säte seda võimaldab. Kolleegium leiab, et see asjaolu ei takista maakohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määramast TsMS § 174 lg. 1 alusel menetlusosalise taotluse alusel lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta vastustaja (kostja) kanda TsMS § 171 lg. 1 ja § 162 lg. 1 koosmõjust tulenevalt.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik