2-12-27120/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27120

Tsiviilasi

Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi

IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) ja Ivar Teeväli

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

12 668,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. mai 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ja Ivar Teeväli

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad): Ivar Teeväli (isikukood: XXXX ),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius;

IMB

Puidutoodete

AS

(pankrotis)

(registrikood:

10127871), esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus;

Vastustaja (hageja): Treiblut Trading OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur

Andrus

Õnnik;

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis)

apellatsioonkaebusest loobumine ja lõpetada menetlus

Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

hagis IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta muutmata Viru Maakohtu 7. mai 2013.a otsuse

lõppjäreldused

ja

resolutsioon,

muutes

osaliselt

kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Jätta Ivar Teeväli

apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta hageja menetluskulud maakohtus 7,14 %

ulatuses hageja enda kanda. Hageja menetluskuludest

maakohtus jätta 77,07 % ulatuses IMB Puidutoodete

AS-i (pankrotis) kanda ja 15,79 % ulatuses Ivar

Teeväli kanda.

2. Jätta vastustaja menetluskulud ringkonnakohus

34,8 % ulatuses solidaarselt IMB Puidutoodete AS-i

(pankrotis) ja Ivar Teeväli kanda ning ülejäänud

65,2 % ulatuses IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis)

kanda. Apellantide menetluskulud ringkonnakohtus

jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Menetluse

lõpetamist

puudutavas

osas

võib

menetlusosaline

esitada

määruskaebuse

Riigikohtule

15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS

§ 644 lg 7, § 661 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Treiblut Trading OÜ (pankrotis) esitas 21. augustil 2012 Viru Maakohtule hagi

IMB Puidutoodete AS (pankrotis) (kostja I) ja Ivar Teeväli (kostja II) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt ettemaks 4 410,75 eurot,

viivis 2 788,44 eurot ja leppetrahv 6 444 eurot.

Hageja ja kostja I sõlmisid 22.03.2012 müügilepingu, millega kostja I kohustus müüma hagejale

kalibreeritud kasekomponente. Kauba tarnimise tähtaeg oli hiljemalt 18.04.2012. Hageja on

tasunud kostjale I müügilepingust tulenevalt ettemaksuna 5 000 eurot, kuid kostja I on müünud

hagejale kaupa 11.05.2012 arve nr 12000100 alusel summas 589,25 eurot, järelikult on ettemaks

saamata kauba eest 4 410,75 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Kostja I ei ole teatatud uut tarnetähtaega ega lubanud tarnet teostada. Vastuseks 28.06.2012

pretensioonile andis kostja II selgelt mõista, et kostjatel ei olegi plaanis tarnet teostada, sest

kostja I on seotud juba uue lepingupartneriga, kes on teinud kostjatele suures summas ettemakse.

Hiljem pakkusid kostjad kauba tarnimist väiksemas ulatuses, kuid hageja ei soovinud osalist

tarnet vastu võtta. Lähtudes VÕS §-st 116 ütles hageja pooltevahelise lepingu erakorraliselt üles

03.07.2012. Müügikohustus on vastavalt lepingule käsitletav rahalise kohustusena, sest see

tuleneb lepingu väärtusest, mille rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt

lepingu p-le 6.2. Lepingu p 6.5 kohaselt vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt ettemakse

5 000 euro sihipärase kasutuse ja kogu lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.

Tulenevalt lepingu p-dest 6.2. ja 6.3. on viivis tarne summalt 21.04-10.05.2012 eest

514,20 eurot, 11.05-20.08.2012 eest 2 274,24 eurot ning trahv alatarnitud detailide eest 21 480 ×

0,30 = 6 444 eurot. Kostja 2 on lepinguliste kohustuste tagamise tegutsenud käendajana oma

majandustegevuse raames nii osaniku kui ka juhatuse liikmena, mistõttu ei ole tegemist

tarbijakäendusega.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

Kostjad leiavad, et hagejal puudub õigus nõuda ettemaksu 4 410,75 euro tagastamist, sest hageja

ütles kostjaga 1 sõlmitud lepingu üles 03.07.2012 ning lepingu ülesütlemisel ei ole võimalik

tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 nõuda lepingu tagasitäitmist. Asjaolu, et pooled ei lugenud lepingu

ülesütlemisega ülesütlemisele eelnenud kohustusi lõppenuks, tõendab hageja 17.08.2012 e-kiri,

milles hageja kinnitab, et vajab lepingu objektiks olevat kaupa ka augustis ning on valmis kaupa

ostma kogu lepingu mahus. Hageja keeldus osalise tarne vastuvõtmisest.

Hagejal puudub õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, sest leppetrahv on lepingu p 6.3 sõnastuse

kohaselt ette nähtud juhuks, kui kauba tarnimisega hilineb tarnija, mitte aga müüja. Samuti on

leppetrahvi nõue põhjendamatult suur, sest moodustab suure osa lepingumahust, mis on

vastuolus leppetrahvi eesmärgiga. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist kohtu poolt

põhjendatud ja mõistlikuks peetud suuruseni.

Kostja 2 ja hageja vaheline tarbijakäendusleping (VÕS § 143 lg 1) on suures osas tühine.

Riigikohtu lahendis 3-2-1-89-08 on asutud seisukohale, et juhatuse liige sõlmib äriühingu

kohustuste tagamiseks käenduslepingu majandus- või kutsetegevuses siis, kui ta on samal ajal

äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. IMB Puidutoodete AS aktsiakapital

on 500 000 krooni ning äriühingul on kaks aktsionäri – Ivar Teeväli ja Mati Uibomets. Seega ei

ole Ivar Teeväli äriühingu ainsaks ega põhiliseks aktsionäriks. Kuna ei ole kokku lepitud

käendaja vastutust rahalises maksimumsummas, on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 2

kohaselt tühine. Hageja ei saa kostjalt 2 nõuda viivist ega leppetrahvi, samuti ei saa hageja nõuda

lepingu ülesütlemise tagajärjel ettemaksu tagastamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas oma 7. mai 2013 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) ja Ivar Teevälilt solidaarselt hageja kasuks 4 410,75 eurot

ja IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) leppetrahv 8 258,04 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud 7,14% ulatuses hageja enda kanda, hageja menetluskuludest 77,07 % kostja 1

kanda ja 15,79 % kostja 2 kanda.

Maakohus leidis, et hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu solidaarselt ettemaksu 4 410,75 euro

tagastamiseks on põhjendatud. 03.07.2012. a on hageja lepingu üles öelnud (tl 9-10). Kohus ei

nõustunud kostjate käsitlusega, et lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad

lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189-191 sätestatut. Üldjuhul ei ole pooled

lepingu ülesütlemise korral kohustatud tagastama lepingu järgi üleantut, kuid erandiks on õigus

nõuda ettemakstud raha tagastamist. Ettemakstud raha tagastamise osas tekib poolte vahel

lepingu ülesütlemisel tagastamisvõlasuhe. Lepingu ülesütlemisega ei vabane lepingut rikkunud

pool rikkumisest tulenevate nõuete täitmisest ning ülesütlemisega ei kao ära lepingurikkumised,

mis olid juba ülesütlemise ajaks toimunud, samuti säilivad rikkumisest tulenevad nõuded – kahju

hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue, viivise nõue, tagastamiskohustus sooritusele, mille vastu pole

huvi, ettemakstud raha tagastamise nõue. Ettemaksu 5 000 euro osas on pooled lepingu p-s 6.5

ette näinud kostja 2 käenduse summas 5 000 eurot.

Kohtu arvates on hageja viivisenõue (2 788,44 eurot) kostja 1 vastu käsitletav leppetrahvi

nõudena olenemata lepingu p 4.1 sõnastusest ning on põhjendatud osaliselt. Oma olemuselt on

lepingu punktis 6.2. toodud kokkulepe sõlmitud selleks puhuks, kui müüja täidab müügilepingust

tuleneva põhikohustuse hilinemisega. Seega on ostjal õigus nõuda lepingu p-s 6.2. ette nähtud

leppetrahvi alates kohustuse täitmiseks ette nähtud ajast kuni lepingu täitmiseni või selleni, kui

ostja loobus lepingu täitmise nõudest. Ostja loobus lepingu täitmise nõudest 03.07.2012, kui

teatas müüjale lepingu ülesütlemisest. Seega on ostjal õigus nõuda müüjalt lepingu p-s 6.2.

toodud leppetrahvi 1) 11.05.2012.a üle antud kauba puhul kauba väärtus 589,25 eurot × viivitus

20 päeva × 0,2 % päevas = 23,57 eurot, 2) muu lepingus kokku lepitud kauba puhul kauba

väärtus (lepingu punktidest 1.2. ja 2 tulenev kauba väärtus 12 852,75 miinus 11.05. üle antud

kauba väärtus 589,25) 12 263,50 eurot × viivitus 73 päeva × 0,2 % päevas = 1 790,47 eurot,

kokku 1814,04 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja 1 vastu summas 1814,04 eurot.

Kohus luges põhjendatuks hageja leppetrahvi nõude (6 444 eurot) kostja 1 vastu. Lepingu p 6.3

võimaldab hagejal esitada nõuet, kuna kostja 1 on oluliselt lepingut rikkunud. Lepingu järgi

kohustus kostja 1 müüma hagejale kasekomponente koguses 22 320 tükki. Tegelikult müüs

kostja 1 vaid 840 tükki. Leppetrahvi suuruses olid pooled vabad kokku leppima. Müüdava kauba

rahaline väärtus on lepingu kohaselt kokku 12 852,75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahv

6 444 eurot ülemäära suur. Leppetrahvi suurus ei saa iseenesest olla vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna leppetrahvi kohaldamine sõltub eelkõige kohustatud poole käitumisest ja

kohaldub vaid lepingu rikkumise korral.

Kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 tarbijakäenduslepingu regulatsiooni alusel ja lepingu p-s

6.5 märgitud rahasumma (ettemaksu) ulatuses. VÕS § 143 lg 1 alates 05.04.2011 kehtivas

redaktsioonis sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline

isik. Seega ei puutu asjasse, kas kostja 2 sõlmis käenduslepingu oma majandus- või

kutsetegevuses ning kohane ei ole viidata ka enne seadusemuudatust tehtud Riigikohtu lahendile

3-2-1-89-08. Kostja 2 on nõustunud sellega, et tarbijakäendusleping sõlmiti ettemaksuga seotud

kohustuste täitmise tagamiseks käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 5 000 eurot.

Käendusleping (lepingu p 6.5) on viivise ja leppetrahvi osas tühine. Hageja ei saa kostjalt 2

nõuda viivist ega leppetrahvi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) ja Ivar Teeväli esitasid apellatsioonkaebuse, milles

taotlevad Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis

IMB Puidutoodete AS-ilt ja I. Teevälilt solidaarselt hageja kasuks välja 4 410,75 eurot ning

IMB Puidutoodete AS-ilt hageja kasuks leppetrahvi summas 8 258,04 eurot. Apellandid palusid

Tartu Ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate vastu täies ulatuses

rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole vastustajal õigust nõuda 4 410,75 euro tagastamist. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 2 jäid

kõik pooltevahelisest lepingust kuni lepingu ülesütlemiseni (03.07.2012) tekkinud õigused ja

kohustused poolte suhtes kehtima. Ettemaksu tagastamist ei saa nõuda, sest vastustaja poolt

tasutud 5 000 eurot oli üheks lepingu p-st 5.1. tulenevaks osamakseks, mille tasumise kohustus

tekkis vastustajal enne kauba tarnet. Apellandi I tarnekohustus ning sellest tulenev vastustaja

õigus saada 5 000 euro väärtuses kaupa tekkis enne lepingu ülesütlemist. Vastustaja poolt

tasutud 5 000 eurot ei saa käsitleda lepingu lõpetamisele järgneva aja eest ette antud tasuna,

mille osas tekiks pooltel tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 kohaselt;

2) on leppetrahv lepingumahuga võrreldes ebamõistlikult suur ja hageja väited tekkinud varalise

ja mittevaralise kahju kohta paljasõnalised ja tõendamata. Maakohus ei ole tuvastanud

vastustajal leppetrahvi ulatuses kahju olemasolu ega kaalunud põhjalikult poolte huve ja muid

asjaolusid (VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi suurus saab ka iseenesest olla vastuolus hea usu

põhimõttega (Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-2-1-139-10). Samuti on vastuolus hea usu

põhimõttega kahekordne leppetrahv. Kuivõrd kauba alatarne puhuks tuleneb sanktsioon lepingu

p-st 6.3, ei ole põhjendatud nõuda lisaks leppetrahvi ka lepingu p 6.2 alusel;

3) on maakohus jätnud kontrollimata tarbijakäenduslepingu kehtivuse. Maakohus on õigesti

leidnud, et käendusleping on viivise ja leppetrahvi osas VÕS § 143 lg 2 kohaselt käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Käenduslepingu eesmärgiks oli

tagada apellandi II poolse käendusega vastava tarnekohustuse nõuetekohast täitmist. TsÜS § 85

mõistes ei olnud käendusleping osadeks jagatav ja pooled ei oleks käenduslepingut ilma tühise

osata sõlminud. Kostja II ei vastuta solidaarselt kostjaga I. Kuna käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma on üksnes ettemaksu 5 000 euro sihipärase kasutamise puhuks, saaks hageja ja

kostja II vahel sõlmitud tarbijakäendusleping kehtida vaid osas, mis käsitleb kostja II kui

käendaja vastutust seoses ettemaksu sihipärase kasutamisega. Kuna kostjal I põhivõlgnikuna

puudub kohustus tagastada hagejale ettemaks, puudub vastav kohustus ka kostjal II. Apellandid

on käenduslepingu tühisusele tuginenud juba 18.09.2012 vastuses hagiavaldusele, seega ei ole

apellandid nõustunud sellega, et tarbijakäendusleping kehtib ettemaksu 5 000 euro ulatuses;

5. Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ei esitanud ringkonnakohtule vastust

apellatsioonkaebusele.

6. 3. aprillil 2014 esitas IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ringkonnakohtule avalduse

apellatsioonkaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 1. novembri 2013

määrusega

kuulutatud

välja

IMB

Puidutoodete

AS

(pankrotis)

pankrot.

Pankroti

väljakuulutamisel ei teavitanud võlgnik ega tema lepinguline esindaja pankrotihaldurit

käimasolevast kohtuvaidlusest ja esitatud apellatsioonkaebusest. Treiblut Trading OÜ (pankrotis)

esitas IMB Puidutoodete AS (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 26 086,95

eurot. Nõuet tunnustati summas 13 232,25 eurot. Haldurile teadaolevalt ei ole Treiblut Trading

OÜ (pankrotis) esitanud hagi nõude tunnustamiseks.

7. I. Teeväli teatas ringkonnakohtule, et IMB Puidutoodete AS (pankrotis) apellatsioonkaebusest

loobumine ei mõjuta I. Teeväli apellatsioonkaebust. Apellatsioonkaebus kuulub ringkonnakohtu

poolt läbi vaatamisele apellanti II puudutavas osas, s.o 4 410,75 euro ulatuses.

Apellant II täpsustas, et 03.07.2012 avaldust ei ole võimalik käsitleda lepingust taganemisena.

Poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud leping oli korduvatele kohustustele suunatud kestvusleping,

mille alusel kostja I oli kohustatud hageja poolt vastava tellimuse esitamisel tarnima hagejale

detaile lepingus kokkulepitud hinnaga ja mahus. Erialakirjanduse kohaselt ei saa

kestvuslepingust üldjuhul taganeda. Samuti kannab vastustaja 03.07.2012 avaldus pealkirja

„Lepingu ülesütlemise avaldus“ ja vastustaja kasutab avalduses väljendit „ütleb /…/

erakorraliselt üles“. Ka hageja käitumisest pärast lepingu ülesütlemist nähtub, et hageja soovis

ka pärast lepingu ülesütlemist olla ostu-müügilepingust tekkinud õiguste ja kohustustega seotud.

17.08.2012 e-kirjas on hageja kostjale I kinnitanud, et vajab lepingu objektis olevat kaupa ka

augustis 2012 ning on valmis kaupa ostma kogu lepingu mahus. Seega kinnitas hageja

valmisolekut võtta vastu kogu lepingu täitmine. Samas e-kirjas on hageja vastuoluliselt

keeldunud kostja I poolt 08.08.2012 e-kirjas pakutud lepingu täitmisest ning osalise tarne

teostamisest mõjuva põhjuseta. Niisuguse käitumisega sattus hageja vastuvõtuviivitusse. Kui

vastustaja tegelikuks tahteks oleks olnud lepingust taganemine, tulnuks vastustajal tagastada ka

temale lepingu alusel juba tarnitud kaup. Vastustajat nõustas vandeadvokaat, kes pidi mõistma

taganemise ja ülesütlemise erisusi. Apellant leiab, et vastustaja ütles 03.07.2012 apellandiga

sõlmitud ostu-müügilepingu üles ning kuni ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäid

poolte suhtes kehtima.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. IMB Puidutoodete AS (pankrotis) esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastavalt

TsMS § 644 lg-le 1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine takistusi

apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse

apellatsioonkaebusest

loobumise

korral,

et

apellant

ei

ole

apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam

uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja apellant kannab apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud.

Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus vastu IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis)

apellatsioonkaebusest loobumise ja lõpetab menetluse Treiblut Trading OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri hagis IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsus jõustub IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) suhtes.

9. Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsusega mõistis maakohus välja solidaarselt IMB Puidutoodete

AS-ilt (pankrotis) ja Ivar Teevälilt hageja kasuks 4 410,75 eurot ja IMB Puidutoodete AS-ilt

(pankrotis) leppetrahv 8 258,04 eurot. Kuna IMB Puidutoodete AS (pankrotis) on

apellatsioonkaebusest loobunud, vaatab ringkonnakohus Ivar Teeväli apellatsioonkaebuse

maakohtu otsusele läbi üksnes osas, milles Ivar Teevälilt on solidaarselt IMB Puidutoodete AS-

iga (pankrotis) välja mõistetud hageja kasuks 4 410,75 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et Ivar Teeväli apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsusele

tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu otsus muutmata vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks muuta

maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).

10. Ringkonnakohtu menetluses on apellant II jäänud oma seisukohale, et poolte vahel

22.03.2012 sõlmitud leping oli kestvusleping ja 03.07.2012 avaldust tuleb käsitada lepingu

ülesütlemisena. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike

väidetega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi II ja maakohtu poolt antud õigusliku

kvalifikatsiooniga

ning

peab

vajalikuks

maakohtu

põhjendusi

selles

osas

muuta.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist lepingust taganemisega, mitte lepingu

ülesütlemisega.

10.1. 03.07.2012 avalduse kohaselt ütles Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pooltevahelise

müügilepingu erakorraliselt üles, lähtudes VÕS §-st 116 (tl 9). Ringkonnakohus leiab, et

avalduse pealkirjast ja avalduse tekstis nimetatud õiguslikust kvalifikatsioonist (lepingu

erakorraline ülesütlemine) ei saa lähtuda õigussuhte määratlemisel, vaid avaldusele tuleb anda

õiguslik hinnang avalduse sisust lähtudes. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6, § 195 lg-le 2 ja § 196 lg-

le 1 on lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendiks kestvuslepingute puhul. VÕS § 195 lg 4

kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping.

Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi

korduvus või perioodilisus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-12, p 13).

Kestvuslepinguks võib olla ka nt pikemaajaline tarneleping, mida tuleb täita osadena pikema aja

vältel, kui osad ei ole algselt selged (vt VÕS § 195 kommentaar p 4 lk 652, VÕS

kommenteeritud väljaanne, I osa).

Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud ostu-müügilepingut nr 1 (tl 11-13) ei

ole alust pidada kestvuslepinguks. Müüjal oli kohustus tarnida ostjale lepingus märgitud kaup

18.04.2012 (+/- 2 päeva), s.o vähem kui kuu möödudes alates lepingu sõlmimisest, seega ei saa

lepingu esemeks pidada pikemaajalist kohustust. Samuti ei olnud tegemist korduva kohustusega,

vaid ühekordse kohustusega, sest müügileping sätestas, millise kauba ja koguse (lepingu p 1)

pidi müüja lepingus määratud tähtajaks tarnima. Kuna tegemist ei olnud kestvuslepinguga, ei

saanud sellist lepingut üles öelda.

10.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja 03.07.2012 avaldus tuleb kvalifitseerida müügilepingust

taganemisena. Müügilepingu kohaselt oli tarnitavaks koguseks 17 745 tükki ristlõikega

30x119x442 kasekomponenti ja 4 575 tükki ristlõikega 30x119x735 kasekomponenti. Pooled ei

vaidle selle üle, et ostja oli tasunud müügilepingus nimetatud kauba eest ettemaksu 5 000 eurot

ja sellest summast arvestati maha 589,25 eurot vastavalt IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis)

esitatud arvele 840 detaili eest.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. 03.07.2012 avalduses on hageja lepingust taganemist

põhjendanud sellega, et müügilepingus on tarne koguseks lepitud kokku üle 20 000 tüki, IMB

Puidutoodete AS (pankrotis) on aga tarninud detaile vaid 840 tükki. Järelikult jäi hageja IMB

Puidutoodete AS-i (pankrotis) poolse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingus lootis, ning IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) lepingulise kohustuse

täitmata jätmine on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes. Kooskõlas VÕS § 116

lg-ga 4 andis hageja IMB Puidutoodete AS-ile 28.06.2012 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks

vastavalt VÕS §-le 114 (tl 15). Kuna IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ei täitnud kohustust ka

täiendava tähtaja jooksul, oli Treiblut Trading OÜ-l (pankrotis) õigus lepingust taganeda.

10.3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga II selles, et lepingust taganemise korral tulnuks

vastustajal tagastada ka temale lepingu alusel juba tarnitud kaup. Lepingust taganemine vabastab

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2). See tähendab, et taganemine ei lõpeta

kohustusi tagasiulatuvalt, vaid lõpevad üksnes täitmisele suunatud kohustused (vt ka VÕS § 188

lg 2 kommentaar p 5 lk 624 jj, VÕS kommenteeritud väljaanne, I osa). Järelikult ei tekitanud

lepingust taganemine pooltele kohustust tagastada kaup ja raha täidetud lepingulise kohustuse

ulatuses (s.o vastavalt 840 detaili ja nende eest tasutud 589,25 eurot).

Taganemine vabastas IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kohustusest tarnida puuduolev kaup.

Selliselt langes ära ka Treiblut Trading OÜ (pankrotis) tehtud ettemaksu alus ulatuses, milles

Treiblut Trading OÜ (pankrotis) ei saanud lepingule vastavalt kaupa, ning VÕS § 189 lg 1 alusel

tekkis hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist 4 410,75 euro ulatuses.

10.4. Ringkonnakohus ei nõustu apellant II käsitlusega ettemaksu 5 000 euro olemusest. Tasutud

ettemaksu ei ole võimalik käsitleda ühe osamaksena, sest lepingus oli sätestatud tarnitava kauba

tükihind ning lõplik hind sõltus tarnitava kauba kogusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka p 5.1.

kolmas punkt, mille kohaselt ostja arvestab tasumisele kuuluvast maksest maha ettemakstud

summad, ja ka asjaolu, et tarnitud kauba eest tasus hageja vastavalt tarnitud kauba kogusele (arve

tarnitud 840 detaili eest summas 589,25 eurot). Seetõttu on põhjendatud tasutud 5 000 eurot

käsitleda ettemaksuna, mitte ühe osamaksena.

Ringkonnakohus märgib, et poolte läbirääkimised kompromissi saavutamiseks (tl 59-61) ja

hageja jätkuv soov saada lepingus nimetatud kaupa ei puutu enam lepingu täitmisesse, sest

läbirääkimiste ajaks oli hageja juba lepingust taganenud. Seetõttu on asjakohatu ka viide hageja

vastuvõtuviivitusse sattumisele. Treiblut Trading OÜ (pankrotis) ei ole võtnud tagasi lepingust

taganemise avaldust, seega ei ole avaldus oma kehtivust kaotanud.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügilepingu p 6.5 on käsitletav I. Teeväli poolse

käendusena ning seda tuleb lugeda tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 mõttes. Maakohus on

õigesti leidnud, et viiviste ja leppetrahvi osas on tarbijakäendusleping antud juhul tühine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna I. Teeväli vastutas solidaarselt IMB

Puidutoodete AS-iga (pankrotis) ettemaksu 5 000 euro sihipärase kasutamise eest, tulebki 5 000

eurot lugeda I. Teeväli vastutuse maksimumsummaks. Seega puudub alus lugeda

tarbijakäenduslepingut VÕS § 143 lg 2 järgi tühiseks.

Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse lõppjärelduse, mille

kohaselt on põhjendatud välja mõista 4 410,75 eurot IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) ja

I. Teevälilt solidaarselt. I. Teeväli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, jätab ringkonnakohus muutmata

menetluskulude jaotuse maakohtus, mille kohaselt jäeti hageja menetluskulud maakohtus 7,14 %

ulatuses hageja enda kanda, 77,07 % ulatuses IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kanda ja

15,79 % ulatuses Ivar Teeväli kanda.

Apellant

I

(IMB

Puidutoodete

AS)

apellatsioonkaebusest

loobumise

tõttu

jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 644 lg 3 alusel apellant I kanda. Apellant I vaidlustas

maakohtu otsuse täies ulatuses (s.o temalt hageja kasuks kokku 12 668,79 euro väljamõistmise

osas).

Kuna ringkonnakohus jätab apellant II apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud

vastavas osas jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellant II kanda. Apellant II vaidlustas maakohtu

otsuse temalt 4 410,75 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal

apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tuleb jätta 34,8 % ulatuses solidaarselt apellantide kanda

ja ülejäänud 65,2 % ulatuses apellant I kanda. Kokku rahuldati hageja nõue kostjate vastu

summas 12 668,79 eurot, millest kostjatelt solidaarselt välja mõistetud 4 410,75 eurot moodustab

34,8 %. Apellantide menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/