2-13-33739/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-33739 Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi MS avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2014. a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX XXXXX XXXXX) Puudutatud isik JS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX XXXXX XXXXX), määratud esindaja adv. Anti Aasmaa Puudutatud isik Pärnu Linnavalitsus, lepinguline esindaja Katrin Tsuiman Puudutatud isik DA (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX XXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2014. a. määrus tühistada osaliselt, osas, millega kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. jaanuaril 2019. a. Lisada määruse resolutsiooni, et kohus kontrollib iga kolme aasta järel, seega hiljemalt 27. jaanuaril 2017. a., kas eestkoste jätkumine MS üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2. 1. Rahuldada MS Avaldus.

2. 2. Määrata piiratud teovõimega täiesealise isiku JS eestkostjake MS.

2. 3. Eestkostja ülesanneteks on kõigi eestkostetava asjade ajamine, eestkostetaval ei ole lubatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava isiku ja vara eest, tagama, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

2. 4. Eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja ta kaotab hääleõiguse.

2. 5. Eestkostetav võib teha tehinguid, kui:

1) tehingust ei teki temale otseseid tsiviilkohustusi; 2) eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja või viimase nõusolekul kolmas isik.

2. 6. Eestkostja peab iga-aastaselt hiljemalt 1. veebruariks (alates 2015. a.) esitama kohtule kirjaliku aruande (blankett kättesaadav veebilehel www.kohus.ee) eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta möödunud kalendriaastal.

2. 7. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, seega hiljemalt 27. jaanuaril 2017. a., kas eestkoste jätkumine MS üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja avaldaja seisukoht MS esitas 16. juulil 2013. a. Pärnu Maakohtule avalduse tütrele JSle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on JS sügava puudega 18-aastane neiu. Vastavalt diagnoositud Rett sündroomile vajab ta juhendamist ja kõrvalabi ööpäevaringselt – ta ei söö ega riietu iseseisvalt, ei kõnele, loe ega kirjuta. Ennast väljendab J häälitsuste ja miimika abil, ta küll liigub iseseisvalt, kuid ei orienteeru (s. h. liikluses) ja vajab seetõttu järelevalvet. Ta mõistab lihtsamaid korraldusi, mis seonduvad tema igapäevase tegevusega. Tal esinevad iganädalaselt epileptilised krambihood. 2002. aastast on JS käinud P hooldusklassis, 2013.- 2014. õppeaasta on temale viimane. Vastavalt ärakuulamisel selgitatule palus avaldaja määrata end tütre eestkostjaks seaduses lubatud maksimaalseks tähtajaks kõigi asjade ajamiseks.

Puudutatud isiku DAi seisukoht JS isa DA toetas avaldust ja nõustus eestkoste määramisega.

JS määratud esindaja arvamus Esindaja toetas avaldust ja nõustus eestkoste määramisega kõigi asjade ajamiseks maksimaalse tähtajaga.

Pärnu Linnavalitsuse arvamus Eestkosteasutus toetas avaldust ja nõustus eestkoste määramisega 5 aastaks kõigi asjade ajamiseks.

Eksperdiarvamus Psühhiaatri KR arvamuse kohaselt esineb JS raske vaimne alaareng, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. JS vajab eestkostjat kõikide toimingute läbiviimiseks võimalikult pikaks seadusega sätestatud ajaks (tähtajatult), kuna temal esinev vaimupuue on jääv. JS ei ole võimeline tegema iseseisvalt, eestkostja nõusolekuta ühtegi tehingut, kuna ta ei ole suuteline aru saama sotsiaalsetest, majanduslikest jm. suhetest. JS isiklik ärakuulamine kohtu poolt ei tekita tõenäoliselt tema tervisele kahjulikke tagajärgi, kuna ta ei ole suuteline sisuliselt aru saama kohtutoimingute olemusest ega ole suuteline suhtlemiseks. Tema isiklik ärakuulamine kohtu poolt (temaga kohtumine) peaks toimuma tema tavapärases keskkonnas, kuna võõras ümbrus võib temal põhjustada ülemäärast pinget ja ärevust.

Ärakuulamine Kohus külastas 22. jaanuaril 2014. a. ka P, kus üritas suhelda JS ning vestles õpetaja KL. JS väljendas end läbi käitumise ja häälitsedes, verbaalselt ta end väljendada ei suutnud ega mõistnud ka arusaadavalt kohtuniku küsimusi.

Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse ja määras piiratud teovõimega täisealise isiku JS eestkostjaks MS. Kohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ning märkis, et otsustab osundatud määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. jaanuaril 2019. a. Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 203 lõikest 1 määrab kohus asjaomase isiku avalduse alusel või omal algatusel täisealisele isikule eestkostja, kui viimane ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, kusjuures arvestada tuleb ka eestkostja ja eestkostetava vahelisi suhteid (PkS § 204 lg. 1). Sellise eestkoste seadmise ja eestkostja isiku määramise õigus on kohtul, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg. 1 punktis 5 ja 53. peatükis sätestatust. MS avaldus JS eestkostja määramiseks tema piiratud teovõime tõttu on põhjendatud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis on märgitud, et J. S esineb raske vaimne alaareng, mistõttu ei ole ta võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Eksperdi arvates vajab JS eestkostet kõikide toimingute läbiviimiseks tähtajatult, kuna vaimupuue on jääv. Samades asjaoludes on kohus veendunud ka pärast isiklikku kohtumist JS

– lisaks vaimupuudele ja verbaalse kontakti puudumisele on JS ka füüsiline puue (skolioos), mille tõttu ta küll praegu ei vaja ratastooli, kuid selle kasutamise vajadust edaspidi ei saa välistada. Sisuliselt on JS ööpäevaringsel jälgimisel vastavalt kas kodus (ema, isa või vanaema poolt) või P, ilmselgelt ei tule isik toime ka elementaarsemate asjaajamistega ega suuda arusaadavalt väljendada oma vajadusi. Ta vajab abi nii riietamisel, söömisel kui hügieenitoimingutes, mida kinnitab ka rehabilitatsiooniplaan. Esitatud Sotsiaalkindlustus-ameti otsuste kohaselt on JS tuvastatud 100%-line töövõimetus ning sügav puue seoses tema igapäevase tegutsemise ja ühiskonnaelus osalemise täieliku takistatusega. J ei räägi ega saa aru temale esitatud lihtsamatest küsimustest. Rehabilitatsiooniplaanis märgitud vajalikke tegevusi (füsioterapeudi teenus, tegevusterapeudi teenus) saab JS P, õppeaasta lõppedes on vanemail plaanis jätkata päevakeskuse vms. teenusega. Kohtul ei ole kahtlust avaldaja kui JS ema võimes ja sobivuses, olemaks tütre eestkostjaks, kuivõrd M. S on kogu JS eluaja tütrele vajaliku abi osutamise eest hea seisnud. Kõik menetlusosalised kinnitasid, et M. S on sobiv isik JS eestkostjaks. JS tuleb eestkostja määrata kõigi asjade ajamiseks (TsMS § 526 lg. 2 punktid 1 ja 2, täpsustatud ülesanded lähtuvalt PkS § 206 lõikest 1) maksimaalseks viieks aastaks (TsMS §

526 lg. 2 p. 5 ja lg. 3), lubamata temal eestkostja nõusolekuta tehinguid teha (TsMS § 526 lg. 2 p. 4). Määruskaebus JS määratud esindaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles JS määrati eeskostja 5 aastaks ning uue lahendiga määrata eeskostja 3 aastaks, s. o., et kohus otsustaks osundatud määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. jaanuaril 2017. a. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 526 lõiget 3, kuigi oleks pidanud kohaldama PkS §

203 lõiget 4. 1. juulist 2010. a. jõustunud PkS § 203 lg. 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Alates PkS jõustumisest ei saa kohaldada TsMS § 526 lõikes 3 märgitud viieaastast tähtaega. Täisealise üle eeskoste seadmisel tuleb kohaldada tähtaja osas PkS vastavat sätet (Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-157-13, p. 17).

Vastus määruskaebusele Avaldaja pooldab võimalikult pikka tähtaega eestkoste vajaduse uuesti ülevaatamiseks. DA ja Pärnu Linnavalitsus vaidlevad määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. jaanuaril 2019. a. Selles osas saab ringkonnakohus maakohtu määrust parandada, määrates, et kohus kontrollib iga kolme aasta järel, seega hiljemalt 27. jaanuaril 2017. a., kas eestkoste jätkumine MS üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Ülejäänud osas on määrus õige ja jääb muutmata. Seades puudutatud isiku üle eestkoste TsMS § 526 alusel viieks aastaks, on maakohus jätnud tähelepanuta 1. juulil 2010. a. jõustunud PkS § 203 lg. 4, mille kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Alates selle sätte jõustumisest ei saa kohus kohaldada TsMS § 526 lõikes 3 märgitud viieaastast tähtaega, taolisel seisukohal on olnud ka Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-157-13.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik