3-08-1321/502 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-08-1321 Haldusasi ED, RS ja KV kaebused Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2008. a otsuse nr 48 „XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. mai 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebajad – ED, RS ja KV, esindaja Suido Västra Vastustaja – Pärnu linn Kolmas isik – AS Via Grupp, esindaja v.adv Raul Talts Kaasatud haldusorgan – Pärnu maavanem Menetluse alus ringkonnakohtus ED, RS ja KV apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine

2. aprill 2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ED, RS ja KV apellatsioonkaebused osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. mai 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1321 resolutsiooni punkt 2. Teha menetluskulude jagamist puudutavas osas asjas uus otsus, millega rahuldada AS Via Grupp menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 3. Mõista Pärnu linnalt ED, RS ja KV kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv osaliselt, igaühele 3 (kolm) eurot. 4. Mõista EDlt AS Via Grupp kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 3114,37 eurot (kolm tuhat ükssada neliteist eurot 37 senti). 5. Mõista RSlt AS Via Grupp kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 3114,37 eurot (kolm tuhat ükssada neliteist eurot 37 senti). 6. Mõista KVlt AS Via Grupp kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 3114,37 eurot (kolm tuhat ükssada neliteist eurot 37 senti). 7. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-08-1321 2(15)

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. mail 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus algatas 04.09.2006 korraldusega nr 774 Pärnus XXX XX XXX paikneva kinnistu (suurus 685 m2) detailplaneeringu koostamise, mille eesmärgiks oli kinnistule külalistemaja püstitamiseks ehitusõiguse määramine. Detailplaneering võeti Pärnu Linnavalitsuse 05.03.2007 korraldusega nr 173 vastu ning planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 25.06.2007. Detailplaneeringu üle järelevalvet teostanud Pärnu maavanem tagastas selle 06.07.2007 omapoolsete märkustega.

Pärnu Linnavalitsus võttis 03.12.2007 korraldusega nr 874 detailplaneeringu linnaehitusliku analüüsi tulemusel parandatud ja täiendatud kujul uuesti vastu ning planeeringu avaliku väljapaneku arutelu toimus 08.02.2008. Pärnu maavanem tagastas 16.04.2008 kirjaga detailplaneeringu materjalid teistkordselt, leides, et selles puudus põhjendus üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta, määramata olid liikluskorraldus ja kinnistule planeeritud ärihoone III korruse arhitektuursed tingimused. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond esitas täiendatud materjalid 12.05.2008 uuesti maavanemale järelevalve teostamiseks ning Pärnu maavanem kiitis 02.06.2008 kirjaga XXX XX XXX detailplaneeringu heaks, leides, et detailplaneeringu projekti on parandatud ja täiendatud vastavalt varasematele märkustele.

2. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 19.06.2008 otsusega nr 48 XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringuala (suurusega 685 m2) asub Pärnu kesklinna lähedases elurajoonis XXX ja XXXXXX tänavate nurgal ning hõlmab XXX XX XXX kinnistut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu linna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa sihtotstarbega krundi muutmiseks 100% ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks. Kinnistul asub kahekordne elumaja (kõrgus maapinnast 9 m) ning olemasoleva hoone taha kavandatav juurdeehitus ja rekonstrueeritav olemasolev hoone võimaldavad krundile rajada 32-kohalise (17 numbritoaga) majutusasutuse. Krundile lubatud suurim ehitusalune pind on 275 m2 ja hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast 11 m. Lubatud korruselisus on 1 maa-alune ja 3 maapealset korrust. Tänavapoolses osas on projekteeritav hoone 4 m ulatuses kahekordne (kõrgus maapinnast 6,7 m), et mitte domineerida naabruses asuvate 2-kordsete elamutega, keskmine osa on kolmekordne. Soklikorrusele on planeeritud tehnilised ja olmeruumid ning köök. Kinnistule on planeeritud 5 auto parkimiskohta. Külastaja juurdepääs hoonesse toimub nii XXX kui XXXXXX tänavalt, hoone kaubaga varustamine toimub maja tagant tupiktänavalt.

3-08-1321 3(15)

Arhitekt Piret Looveeri koostatud linnaehitusliku analüüsi järelduste kohaselt on planeeringus esitatud kujul väikehotelli rajamine XXX tänavale sobilik. Olulisel randa suunduval tänaval tuleks soosida ka turismi toetavaid äriettevõtmisi ning XXX tn piirkond ei ole juba praegu 100%-liselt elamufunktsiooniga (sh pakutakse majutusteenuseid ja vahetus läheduses asub taastusravikeskus Estonia). Erinevalt kodumajutusest soovib XXX XX XXX kinnistule kavandatav väikehotell pakkuda majutusteenust nõudlikumale turistile, kes väärtustavad eeskätt just privaatsust ja kvaliteeti. Kuna privaatsuse rõhutamine on osa teenuse ideest, tagab see ka vaikse ja rahuliku elukeskkonna naabritele. Põhjendamatu on eeldada, et majutusasutus tekitab tavapärasest suuremat müra. Hotelli väiksusest tulenevalt ei põhjusta elamumaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks olulisi kahjulikke mõjutusi. Mahulise sobivuse puhul on lähtutud XXX tn hoonestusest, mille poole on kavandatud peafassaad. Piirkonna ajaloolisest hoonestusest lähtuvalt on uushoonestuse maksimaalne kõrgus piirkonnas 11 m. Hoone ülemised korrused astuvad tagasi, et uus hoone sobituks olemasolevate viilkatustega hoonetega. Täpsustatud on ka hoone arhitektuurseid tingimusi. Linnaehituslikus analüüsis on soovitatud tihendada XXX tn hoonestust, et rõhutada peatänavat ja eraldada väikeelamupiirkonda. Planeeringu koostamise käigus on hoone mahtu ja täisehitust analüüsist tulenevalt vähendatud.

XXX tn on üldiselt kitsas ja tiheda liiklusega (ca 200 autot tunnis) ning sellest tulenevalt võrdlemisi müraja rahvarohke. Sellel põhjusel on pööratud tähelepanu XXX tn ja XXXXXX tn ristmikule, mille ohutuse ja nähtavuse parandamiseks kavandatakse maksimaalselt 0,5 m kõrgused piirded ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendid. Kuna kinnistu ehitusala ei nihku tänava poole, siis jääb hoonestusjoon samaks. AS Via Grupp soovib vajaduse tekkimisel pakkuda külastajatele portjeeteenust auto parkimisel (kuni 25 autokohta OÜ Silberton tasulises parklas), et vältida hotelli külastajate poolt naabritele olulise tupiktänava kinniparkimist. Väikehotelliga võimaliku 17 auto lisandumise negatiivne mõju elukeskkonnale on marginaalne. Teenindavate sõidukite arv on 2-3 ööpäevas ja mitmed neist (nt prügiveoautod) teenindavad ka ümberkaudseid elamuid. Tiheasustusalal ei saa linnakodanikel tekkida õiguspärast ootust, et faktiline olukord naaberkinnistutel ei muutu (sh sihtotstarve ja ehitusõigus). Detailplaneeringu koostamine on toimunud nõuetekohaselt ning planeeringuga ei piirata ümbritsevate kinnistute sihipärast kasutamist. Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistes, mis on otsuse lahutamatud lisad.

3. ED, PS, RS ja KV esitasid 07.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebused Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsuse nr 48 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 15.08.2008 määrusega liideti kaebused ühte menetlusse. Tallinna Halduskohus võttis 20.01.2012 määrusega vastu PS loobumine kaebusest ja lõpetas tema kaebuse osas haldusasja menetluse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.05.2013 otsusega E. D, RS ja KV kaebused rahuldamata ning mõistis kaebajatelt AS Via Grupp kasuks välja menetluskulud kokku 9995,82 eurot (s.o igalt kaebajalt 3331,94 eurot). Üksnes E. D on XXX XX XXX krundiga piirneva XXX tn XXX elamu omanik ning KV ja RS elavad XXXXXX tänaval ega ole planeeringuala piirinaabrid. Kohus ei pea varasemates määrustes esitatud põhjendustel võimalikuks arvestada kaebajate seisukohta, et kui kohus subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks esitatud kaebust ei rahulda, tuleks kaebus vaadata läbi nn populaarkaebuse motiividel ning selleks koguda täiendavaid tõendeid. Halduskohus kohustas 20.01.2012 määrusega kaebajaid täpsustama, millisel alusel on kaebus esitatud, kuid kaebajad pole seda nõuet täitnud, vaid asusid hoopis esitama uusi väiteid.

E. D väide tema subjektiivsete õiguste rikkumisest sadeveetoru paiknemisega ei ole põhjendatud. XXX XX XXX sadeveed on juhitud XXXXXX tn sadeveekaevu ning sellest ei

3-08-1321 4(15) nähtu kaebajale ühtegi ohtu. Planeeringumaterjali seletuskirjas sisalduvad vajalikud ja asjakohased selgitused (vt seletuskirja p 4). Parkla sadevee eemaldamine on ette nähtud ja seda pole jäetud lahendamata. Setteja õlipüüduriga varustatud restkaev tagab sadevee liikumise XXXXXX tn ühisvoolsesse torustikku. Detailplaneeringu tehnovõrkude plaanil näidatud isevoolne olmekanalisatsioon (mh E. D ja PS kinnistute piiril) ei ole seotud XXX XX XXX detailplaneeringuga, vaid tegemist on AS Pärnu Vesi tingimustel juba varasemalt kavandatud perspektiivse lahendusega, mis ehitatakse veemajandusprojekti arendamise raames. E. D seisukoht reostusja liiklusohust on otsitud ega arvesta planeeringulahenduses tehtud muudatustega. Õlireostus ei ole tänapäeva sõiduvahendite juures tavaline ning vigastatud sõidukite hoidmist XXX XX XXX parkimisalal ei saa eeldada. Kaebaja ei pea hakkama kõrvaldama õlireostust ka siis, kui see mingil põhjusel üldse saaks esineda. Detailplaneering ei näe ette kinnistu kõrguse muutmist. Õhtupäikese vähenemise väide on samuti otsitud. Insolatsiooni mõõtmistega on tegeletud juba planeeringu algsel läbivaatamisel ning kuna sel ajal tehtud arvutustes, mis lähtusid praeguse lahendusega võrreldes suurema mahuga hoonest (s.o ilma III korruse tagasiasteteta), kahjulikke mõjutusi ei tuvastatud, ei saa neid esineda ka väikesemahulisema lahenduse puhul. Liikluskorralduse küsimustes on korraldatud ekspertiis ning Liikluslahenduse OÜ ekspert SS ei tuvastanud töös 1011/29 kaebajate nimetatud puudusi. Ekspertiisist nähtuvalt on planeeringulahenduses arvestatud tegelikust märksa suurema liikluskoormusega, kusjuures liiklussageduse olulist kasvu pole ka ette näha. Seega ei saa isegi

17 auto lisandumisel tekkida probleeme XXXXXX tn väljasõidu läbilaskvusega (liikluskoormused XXX ja XXXXXX tänavatel on normatiivsest soovituslikust liiklussagedusest poole väiksemad). Avalikel tänavatel parkimist ei saa keelata. Parkimiskohtade puudust ette näha ei ole ega takistata ka bussiliiklust. Parkimiskohad tuleks krundile ette näha ka juhul, kui selle kasutusotstarbeks jääks elamumaa. Tegelikult luuakse detailplaneeringuga isegi senisest paremad võimalused. Piirkonnas liikluse üldise korraldamise küsimusi ei lahendata ühe detailplaneeringuga.

XXX XX XXX lubatud ehitusala on XXXXXX tn piirist 1,8 m ja planeeritud hoone 4,09 m kaugusel. Hoone III korruse maht ei tohi dokumentide kohaselt olla võrdne teise korruse mahuga. Joonisel on näidatud, et kolmas korrus on poole väiksem kui teine korrus. Nii krundi ehitusõigus kui ka hoonestusala on teada ja need on märgitud joonistele vastavuses detailplaneeringu seletustega. Ehitis mahub ehitamiseks ettenähtud piiridesse. Kuigi maa-aluse korruse suurust ei ole täpsemalt nimetatud, ei saa see loogiliselt ületada ehitamiseks lubatud ala (s.o krundi hoonestusala). Kuidagi ei saa tekkida kahtlust, et maapinna kõrgust oluliselt muudetakse, sest osa hoonest säilitatakse. Planeering ei ole sedavõrd ebaselge, et see oleks kontrollimatu.

Kuna RS ja KV omandit eraldab planeeritavast kinnistust XXXXXX tänav, siis ei saa kaebajatega nõustuda, et nende subjektiivsete õiguste rikkumise asjaolud saaksid ühtida E. D väidetega. Igal juhul kehtib eelnevalt märgitu ka teiste kaebajate puhul. Liialdatud ja ebaloogiline on kahtlus, et reisibuss või samade mõõtmetega sõiduk võib hotelli juurde ja sealt lahkudes sõita otsa XXXXXX tn X elamule ja/või elektripostile. Olukorras, kus detailplaneering oli nõuetekohaselt kooskõlastatud, puudus põhjus teostada veel täiendavaid üldist laadi uuringuid hotelli tegevusega kaasnevate kõikvõimalike riskide ja mõjutuste kindlakstegemiseks (nt müra), mille esinemise suhtes puudusid mõistlikud kahtlused. OÜ Arhitektuuriväljad ekspert L. Välja nn vastulause R. Raie ekspertiisile XXX XX XXX detailplaneeringu muinsuskaitselise sobivuse küsimuses on hinnatud. T. Paaveri nn liiklustehniline ekspertiis ja arvamus detailplaneeringu oluliste puuduste kohta ei olnud kohtuga kooskõlastatud ega ole seetõttu käsitatavad ekspertiisidena. Kaebaja ei saa menetluse lõpufaasis muuta kaebuse alust (s.o populaarkaebuseks) ja hakata esitama uusi tõendeid, et kinnitada populaarkaebuse väiteid (st hotellihoonet on lubatud ehitada suuremas mahus kui seda

3-08-1321 5(15) maavanema järelevalvemenetluses aktsepteeriti). Maavanem on andnud planeeringule heakskiidu. Viited praegu menetluses oleva Pärnu linna üldplaneeringu eskiisi seletuskirjale ei ole asjassepuutuvad.

Kuna RS (XXXXXX tn 2-1) ja KV (XXXXXX tn 4) elavad XXX XX XXX kinnistust üle tänava, siis ei saa kõiki kaebajaid puudutavad kahjulikud mõjutused olla samasugused ja võrdselt intensiivsed. Hotelli lokaalsest soojavarustusest (st oma katlamaja) ja hotelli kavandatud kohvikust (st köögikompleksist) lähtuvate väidetavate kahjulike mõjutuste (gaas, suits, aur, lõhn, tahm, soojus, müra, põrutused jmt) levik on põhimõtteliselt võimalik igalt kinnistult. Kaebajad pole osanud nimetada ühtegi normi, mida kavandatu võiks ületada. Detailplaneeringuga ei saa esitada tehnilisi nõudeid kasutusele võetava küttesüsteemi, köögitehnika vms suhtes. Väidetav müra, vibratsioon jms häiriksid esmajoones juba hotelli külastajaid, mistõttu poleks sellist intensiivset mõju omava hotelli pidamine majanduslikult võimalik ja selliseid kahjulikke mõjutusi ei saa eeldada. RS ei ole selgitanud, milles konkreetselt seisneb tema korteriomandi väärtuse vähenemine. Kahjulike mõjutuste (nt lärm öörahu ajal) vältimiseks on olemas kohased reageerimisvahendid ning kõiki üksikküsimusi ei pea ega saa lahendada detailplaneeringuga. Liikluskorralduse (manööverdamine ja parkimine) probleeme XXXXXX tänaval on detailplaneeringus ja ekspertiisis piisavalt käsitletud (kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-s 4 nõutud tingimustega) ning kaebajate viidatud ohtude realiseerumist ei ole ette näha. Ühe detailplaneeringuga ei pea hakkama suunama ühistransporti või liiklusvooge terves linnas. Pärnu maavanem on 06.08.2008 vastuses nr 1.3-3/1746 ja 17.04.2009 kirjas nr 1.3-3/1746 märkinud, mida ta silmas pidas ja kuidas on tema ettepanekut järgitud (s.o planeeritud 5 parkimiskohta on kinnistule võimalik rajada ja see on kooskõlas Eesti Standardiga EVS 843:2003, samuti sõlmiti kokkulepe OÜ-ga Silberton 25 parkimiskoha kasutamiseks lähimas parklas Metsa tn 15; piirkonna liiklusohutuse tagamiseks on lisatud peatumise keelumärgid ja koostatud liiklusskeem; arendaja paigaldab kõik liikluskorraldusvahendid; nähtavuse parendamiseks piiratakse heki kõrgust ja likvideeritakse olemasolev telliskiviaed). XXX-XXXXXX-Herne-Karuselli kvartali ajalooliseks piirkonnaks tunnistamisest ei saa järeldada, et liiklust avalikel tänavatel tuleks täielikult piirata. Muinsuskaitseamet on XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu kooskõlastanud 13.11.2007 kirjaga nr 8138.

Väikeelamumaa muutmine ärimaaks ei riku kaebajate õigustatud ootust, nende õigus olemasoleva elukeskkonna säilimisele ei ole absoluutne. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on põhjendatud vajadusel lubatav. Üldplaneering võimaldas eluhoonete vahel näha ette ka ärifunktsiooniga hooneid. Kohalik omavalitsus soovib soodustada ja toetada turismi arengut, lubades kavandatava kvaliteethotelli rajamist, milline ümbruskonnas puudub. Ka kodumajutuse vormis teenuse pakkumise korral poleks välistatud öiste külastustega kaasnevat liikumist. Detailplaneeringu 25.04.2008 põhijoonisel on planeeritava hoone kuju markeeritud üksnes tinglikult, detailplaneering määrab ära ehitusõiguse ulatuse (395 m2), mida ei ole lubatud ületada ja kavandatav hoonestusala (275 m2) seda ka järgib. Arhitekt on selgitanud, et hoone eskiis oli tehtud detailplaneeringu staadiumis maksimaalsete mahtudega, tõendamaks, et selliste tehniliste näitajatega hoone võimaldab tagada olemasoleva miljöö ja mitte halvendada naaberkinnistu elanike elukeskkonda. Menetluse käigus on mahtusid vähendatud (III korruse osas), mistõttu insolatsiooni jm näitajad saavad olla ainult paranenud. Detailplaneering näeb ette võimaluse ehitada 1 maa-aluse ja 3 maapealse korrusega hoone. Korruselisus võinuks olla märgitud ka põhijoonisele, kuid selle puudumine pole määrav. Avaliku huvi väidetav väljaselgitamata jätmine ei saa kuidagi iseseisvalt rikkuda kaebajate õigusi. Kolmandale isikule pandud lisakohustused (hoone mahu vähendamine, parkimiskorralduse lahendamine, omal kulul liikluskorraldusvahendite paigaldamine) ei jäta ruumi kahelda, et huvide kaalumine ja kaebajate seisukohtadega arvestamine on toimunud.

3-08-1321 6(15) Sotsiaalministeeriumi 04.03.2002 määrusega nr 42 seatud müratasemete nõudeid ei rikuta ning prügikastide paiknemist ei pea määrama detailplaneeringuga. P. Looveeri ja L. Välja töödes on linnaruumis kavandatavaid muudatusi peetud funktsionaalselt, arhitektuuriliselt, esteetiliselt jm aspektides vastuvõetavateks. Jüri Lassi arvamused kajastavad ka õiguslikke seisukohti, kuid eksitavalt. Samuti spekuleeritakse olemasoleva hoone lammutamise üle, mis aga ei tugine tõenditele. Kaebajad ei ole ka ise täpsustanud, mida J. Lassi arvamusega saaks asjakohaselt tõendada. Etteheited ebaõigete terminite kasutamise ja joonistel ebavajalike lisaandmete esitamine ei muuda planeeringut arusaamatuks, kusjuures kaebajad on selleks kasutanud asjatundja Maire Haasi abi.

Vaidlustatud otsus on selle kontrollitavuse tagamiseks piisaval määral motiveeritud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2008 määrus käesolevas asjas). Planeeringu kehtestamise otsuste puhul on asjakohane esitada olulisemad kaalutlused ja menetlustulemused. Otsuses on põhjendatud nii üldplaneeringu muutmise võimalusi (sihtotstarbe osas) kui ka detailplaneeringu vajadust ning kaalutud konkureerivaid huve. Kaebajate õigus oma huvide õiglasele kaalumisele on olnud tagatud. PlanS § 1 lg 3 kohaselt peab planeering muu hulgas arvestama majandusliku ja sotsiaalse keskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Kuna Pärnu on üldteadaolevalt siseja välisturismi oluline sihtpunkt, on linna vastavad kaalutlused asjakohased ja olulised. Kohus kontrollib üksnes planeeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust, mitte aga kohaliku omavalitsuse valikute (sh miljöö mõningane muutmine) otstarbekust. Õige on kaebajate väide, et eksitud on PlanS § 10 lg 6 vastu, mille kohaselt ei tohi eraõiguslik isik olla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise tellijaks. See asjaolu ei saa aga mõjutada linna poolt pärast planeeringu tagastamist tellitud P. Looveeri töö usaldusväärsust. Lisaks nähtub, et planeeringu koostajaks oli siiski linnavalitsus, kuigi planeeringu juurde kuuluva töö koos jooniste ja muuga tellis arendaja. Asjakohane ei ole väitlus, kas on olemas haldusleping ja kas see peab olema suuline või kirjalik. Lõppastmes on dokumendid (sh põhijoonised) ka vastavalt ümber vormistatud. Samuti ei ole olnud tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega, mille oleks pidanud ära tundma juba algstaadiumis. Planeeringu koostamine on toimunud maavanema aktiivse järelevalve all ning menetlusvead pole saanud selle tulemusi mõjutada. Planeeringulahenduse maavanema poolt korduv tagasisaatmine ei kinnita, et lõplikku otsust ei oleks saanud teha või see ei olnud kaalutletud. Põhjaliku menetluse tulemusena just saavutatigi parim võimalik lahendus.

Kuna kaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Pärnu linn ja Pärnu maavanem menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kulutused on olnud vajalikud ja põhjendatud, arvestades uuritava materjali suurt mahtu, mille paisutas selgelt ülemääraseks just kaebajate ja nende esindaja tegevus (arvukad läbimõtlemata taotlused, seisukohad, lisamaterjalid, millele kolmas isik pidi vastama). Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2012 määruses käesolevas asjas antud juhiseid arvestades jäävad menetluskulud E. D, RS ja KV kanda ning neid ei saa välja mõista PSlt (enne loobumist kantud kulusid arvestades oleks tema kanda jäänud 8989,57 / 4 = 2247,39 eurot).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. ED, RS ja KV paluvad apellatsioonkaebustes halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega nende kaebused rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Alternatiivselt paluvad apellandid muuta halduskohtu otsust menetluskulude jaotamise osas ning jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda või alternatiivselt vähendada kaebajatelt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat menetluskulu ringkonnakohtu poolt

3-08-1321 7(15) vajalikuks ja põhjendatuks peetava summani, arvestades, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, p 11).

Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti planeerimisseaduse (sh PlanS § 9 lg 6) ja haldusmenetluse seaduse (HMS – sh § 55 lg 1) norme ning teinud esitatud tõenditest ebaõiged järeldused, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Apellantide peamine väide on, et kehtestatud detailplaneeringuga on lubatud ehitada sellises mahus hoone, milleks maavanem ei ole heakskiitu andnud. Maavanema esitatud nõue, et hoone kolmanda korruse pindala ei tohi olla üle 50% teise korruse pindalast, ei ole täitmiseks kohustuslik ning otsuse tekstis seda ei kajastu. Detailplaneeringus määratud ehitusõigusest tulenevalt (sh hoone netopind põhijoonise järgi 788 m2) ei pea kolmanda korruse pindala olema väiksem mitte poole võrra, vaid üksnes

37 m2 ulatuses (s.o 13,45%). Soklikorrust (keldrikorrust) hoonel detailplaneeringu põhijoonise järgi ei ole, kuid seletuskirja ja otsuse järgi on. XXX XX XXX kinnistu osas on muudetud Pärnu üldplaneeringut (elamumaa sihtotstarbe asemel ärimaa) ja lubatud kinnistule ehitada hotell. Kuna ärimaa sihtotstarbega krundi ehitusõigusele ei ole arvulisi piiranguid seatud, on maakasutuse sihtotstarbe muutmisel määrav tähtsus. Pärnu linna uue üldplaneeringu eelnõu (seisuga 28.03.2013 – vt seletuskirja lk 72, lk 73, lk 106) järgi on XXX XX XXX kinnistuga piirnevasse elamukvartalisse ärihoonete lubamisest loobutud (sh erandkorras).

E. D on XXX tn XXX kinnistu omanik (elab seal ka alaliselt) ja XXX XX XXX kinnistu piirinaaber. Tema õigusi rikub hoone ülemäärane maht (ehitusalune pind ja korruselisus) ja paiknemine kinnistu piirile liiga lähedal. RSle kuulub XXXXXX tn X-X korteriomand, mis asub teisel pool XXXXXX tänavat praktiliselt XXX XX XXX kinnistu vastas. KV on XXX XX XXX lähiala elanik (kinnistute kaugus ca 50 m), temale kuulub XXXXXX tn X kinnistu koos ehitusjärgus elamuga, mis piirneb XXXX XX X kinnistuga, mis on kaebaja alaliseks elukohaks. Rikutud on RS ja KV õigust ohutule liiklemisele XXXXXX tänaval. Hotelli tegutsemisega kaasneb inimtegevuse mitmekordne intensiivistumine võrreldes senise väikeelamukrundiga ning see rikub kõigi kaebajate õigust elukeskkonna paranemisele. Kaasnevad liiklusoht, müra, heitgaasid ja E. D puhul ka privaatsuse oluline vähenemine. Elamumaa krundi lubatud täisehitamise määr oleks oluliselt väiksem. Kaebus on perspektiivikas ka juhul, kui seda käsitada ainult populaarkaebusena. Kohtud on varasemates Pärnu linna puudutavates analoogsetes vaidlustes pidanud kaalukateks kahjulikeks mõjutusteks nii kaebaja kinnisvara asukohast paarisaja meetri kaugusel asuva planeeringuala maakasutuse sihtotstarbe muutmisega kaasnevat inimtegevuse intensiivistumist sõltumata sellest, kas kaebaja seal alaliselt elab (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2007 määrus nr 3-07-102, p 15) kui ka naaberkinnistult sadevee ärajuhtimist kaebaja kinnistule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2007 otsus nr 3-07-226, p-d 14-15).

Pärnu linn ei ole planeerimismenetluses täitnud menetlusja vorminõudeid (sh HMS § 99 lg-st

3 ja PlanS § 10 lg 6 esimest lausest tulenevat kohustust lõpetada planeerimisdiskretsiooni oluliselt rikkuv leping. Planeeringumenetlus toimus kolmanda isiku dikteerimisel ja tipnes kolmanda isiku poolt planeeringuotsuse eelnõu koostamisega, mille vastustaja sisuliste muudatusteta ka kehtestas. Pärnu linna üldplaneeringuga XXX XX XXX kinnistu määratud maakasutuse sihtotstarbe muutmise vajadust on ebapiisavalt põhjendatud. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et haldusakt on kontrollitav, sest esinevad vastuolud detailplaneeringu põhijoonise ja tekstiosa (seletuskiri ja planeeringu kehtestamise otsus) ning tulevase hoone näitajate (s.o arvandmete) osas. Põhijoonise järgi on korruselisus maksimaalselt 3 ning kavandataval hoonel ei ole soklikorrust / keldrikorrust, kuid seletuskirja ja otsuse järgi on see siiski olemas. Samas ei märgita, kuhu võib maa-aluse korruse ehitada. Hoone ehitusaluseks pinnaks on määratud 275 m2 ning hoone brutopinnaks kujuneb kolmanda korruse 50%

3-08-1321 8(15) vähendamist arvestades 687,5 m2 (275 m2 + 275 m2 + 137,5 m2 = 687,5 m2), kuid samal ajal on joonisel märgitud hoone netopinnaks 788 m2. Seega ei ole planeeringuga määratud ehitusõiguse maht arusaadav. Ebaselgust on kohtumenetluse käigus kinnitanud arhitektid Maire Haas 10.03.2010 istungil, Jüri Lass 30.03.2011 arvamuses ja Toomas Paaver 26.04.2013 arvamuses ning need lükkavad ümber planeeringu koostaja Reimo Kuriksi 28.01.2011 vastupidised seisukohad. Planeerimisdiskretsiooni olulist rikkumist kinnitab seegi, et Pärnu linna poolt 12.05.2008 maavanemale esitatud materjalides polnud olulisi andmeid (sh tulevase hoone näitajaid) muudetud. Nõustumus vähendada tulevase hoone kolmanda korruse pindala 50%-ni alumise korruse pindalast ei kajastunud planeeringu põhijoonise arvandmetes (lubatud ehitada hoone netopinnaga 788 m2, mida maavanem ei ole heaks kiitnud) ega hotelli tubade ja kohtade arvus (17 tuba ja 32 kohta). Kolmas isik ja vastustaja on rõhutanud, et kavandatav hotell on mõeldud nõudlikumale kliendile. Kõrgema järgu hotellis pidi varem kehtinud regulatsiooni (majandusja kommunikatsiooniministri 02.03.2001 määrus nr 11 „Majutusettevõtetele järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise kord“, kehtis kuni 30.04.2006) järgi vähemalt 70% kahekohaliste numbritubade pindala olema 23 m2 või enam. Seega on ca 50% kavandatava hotelli netopinnast (788 m2 – 17 × 23 m2 = 397 m2) määratlemata kasutusotstarbega. HMS § 55 lg 1 asjakohasust planeeringute puhul on kinnitanud Riigikohus 17.10.2007 otsuses nr 3-3-1-39-07 (p 18).

Halduskohus on teinud ebaõiged järeldused detailplaneeringu liikluslahendusest. Liiklusohutu planeeringulahenduse väljatöötamine detailplaneeringus on hädavajalik, kui avalik tee kuulub planeeringuala hulka (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 otsus nr 3-09-1307, p-d 24-26).

S. Sanniku liiklusekspertiisist nähtuvalt on ekspert pidanud vajalikuks XXXXXX ja XXX tänava ümberehitust ning parkimist ei ole ta põhjalikumalt käsitlenud.

Kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb ka kaebuse rahuldamata jätmise korral vähendada. Kolmas isik on planeeringuotsuse koostamisel aktiivselt osalenud ja tundis planeeringumaterjali põhjalikult. Halduskohtus vaieldi sisuliselt ainult selle üle, kas ja milliseid kaebajate taotlusi tõendite kogumiseks tuleks rahuldada. Kolmas isik ei pidanud täitma tõendamiskoormust kaebajate põhjenduste ja tõendite ümberlükkamiseks, sest sisulist tõendamiskoormust on kandnud vastustaja. Kaebajate peamist väidet (ebaselgus kavandatava hoone tegelikes mõõtmetes) ei ole kolmas isik ümber lükanud. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2012 määruse p-st 19 tuleneb PS kohustus osaleda kolmanda isiku menetluskulude kandmisel. Vastavas osas tuli menetluskulude jaotamine otsustada menetluse osalisel lõpetamisel. Menetluskulude E. D, RS ja KV kanda jätmisel tuleks summat igal juhul vähendada ulatuse võrra, mille oleks pidanud kandma PS. Täiendavalt on asjakohane Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07 (p 22), mille kohaselt ei tohi õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata isiku kaebeõigust. AS Via Grupp õigusabikulu maht käesolevas asjas (9995,82 eurot ehk 156 400,60 krooni) on viidatud lahendis käsitletuga võrreldes oluliselt suurem ja seega põhjendamatu.

6. Pärnu linn vaidleb kirjalikes vastustes apellatsioonkaebustele vastu ning palub need jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Eksitav ja väär on apellandi väide, et kehtestatud planeeringuga on lubatud ehitada sellises mahus hoone, milleks maavanem ei ole heakskiitu andnud. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (PlanS § 4 lg 2). Maavanem teostab PlanS § 23 lg 1 p 2 kohaselt detailplaneeringute üle järelvalvet, kuid ta ei saa otsustada ega olegi otsustanud, milline hoone XXX XX XXX krundile sobib. Planeerimismenetluse alguses asetleidnud eksimine PlanS § 10 lg 6 vastu parandati pärast seda, kui selgus, et tegemist on üldplaneeringut muutva planeeringulahendusega ning maavanem kiitis detailplaneeringu heaks. Detailplaneeringu koostajaks oli linn ja kontseptsiooni töötas välja linnavalitsuse arhitekt Piret

3-08-1321 9(15) Looveer. Esinenud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Detailplaneeringuga ei pidanud lahendama ka kõiki hoone siseseid ehituslikke ja tehnilisi küsimusi (vt PlanS § 9 lg 2), vaid need määratakse kindlaks ehitusprojektiga (s.o hoone arhitektuurne lahendus ja tehnilised näitajad, sh netoja brutopind, maa-alused ja maapealsed korrused, ruumiline lahendus jne). Detailplaneering on lähtealuseks konkreetse kinnistu maakasutusele ja sellel kinnistul lähiaastatel toimuvale ehitustegevusele. Hoone täpne paigutus ja arhitektuurne lahendus lahendatakse ehitusprojektiga. Vaidlusalune detailplaneering on koostatud PlanS-s sätestatud menetlusja vorminõudeid järgides. Planeeringu seletuskirja p-s 3.1 on üheselt mõistetavalt ära toodud kõik PlanS § 9 lg-s 4 ehitusõiguse piiritlemiseks nõutavad näitajad (sihtotstarve – ärimaa; hoonete suurim lubatud arv krundil – 1; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala –

275 m2; hoonete suurim lubatud kõrgus – 11 m). Seadusega otseselt mittenõutavate arvnäitajate planeeringut illustreerival joonisel kajastamine ei saa muuta planeeringut seadusega vastuolus olevaks. Arusaamatu on väide, et kuna soklikorrust / keldrikorrust pole põhijoonisel märgitud, võib selle ehitada krundil suvalisse kohta (sh hoonestusalast väljapoole). Ehitamine väljaspool hoonestusala ei ole ühelgi juhul lubatud. Detailplaneering on tervik, mis koosneb nii plaanist kui tekstiosast. Detailplaneeringust nähtub selgelt, millise mahu ja paigutusega hoonele võib selle alusel ehitusloa väljastada.

XXX XX XXX sadevete küsimus saab puudutada üksnes E. D õigusi. XXX XX XXX kinnistul paiknes juba detailplaneeringu algatamise ajal toimiv kahekordne elumaja, millel olid olemas nii veevarustus kui ka reoveekanalisatsioon. Vaidlusaluse planeeringuga on kavandatud täiendavalt lahendada sademevee kanaliseerimine (vt ka seletuskirja p 4.3), millega ei kahjustata kuidagi kaebaja õigusi. E. D väide XXX XX XXX kinnistule paikneva hoone suuruse tõttu tema õiguste rikkumisest on ilmselt liialdatud. Planeeringus märgitud hoonestusala ja apellandi kinnistul oleva ehitise vahe on 8 m. Praegune hoone XXX XX XXX on 9 m kõrge, kavandatud hoone kõrgus ei ületa 11 m (sh on III korrus planeeritud tagasiastega, millest tulenevalt saab XXX tn äärne hoone kõrgus olema osaliselt praegusest 2,3 m madalam). Planeeringulahendus on nõuetekohaselt kooskõlastatud ja kavandatav hoone linnaruumi sobiv. Kuna rajatava hotelli suurus on lähedane mõnele kodumajutusele, ei ole sellest ulatuslike kahjulike mõjutuste tulenemine reaalne. Kinnistuomanik ei saa eeldada ümbritseva linnaruumi muutumatuna säilimist. Menetluses olev Pärnu linna üldplaneering ei saa mõjutada kaevatava detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust.

XXX XX XXX detailplaneeringu kehtestamise otsuses on liikluskorralduslikku olukorda piisavalt analüüsitud ja lisanduvate autode maht ei oma liiklustihedusele olulist mõju, mis võiks halvendada ümberkaudsete elanike elukeskkonda. Mitmed teenindavad sõidukid (nt prügiveoautod) on samad, mis teenindavad ka ümberkaudseid elamuid. Kinnistu ehitusala ei nihku kehtivast ehitusalast tänava poole ega saa kahjustada liiklusohutust. Detailplaneeringus on liikluskorraldust kirjeldatud ja näidatud ära vajalikud liiklusmärgid, mille paigaldamiseks on AS-ga Via Grupp sõlmitud kokkulepe. Mootorsõidukite parkimiseks on OÜ Silberton kinnituskirja kohaselt XXX tänava autoparklas kuni 25 autokohta. S. Sanniku liikluskorralduse ekspertiisist nähtuvalt on planeeringulahenduses arvestatud tegelikust märksa suurema liikluskoormusega, mille kasvu pole ka ette näha. Kaebajate väidetud kahjulikke mõjutusi liiklusega seoses ei saabu. Keelata ei saa liiklust avalikel tänavatel. Kõik isikud on olnud planeerimismenetlusse algusest peale kaasatud ning nende seisukohtadega on arvestatud (vähendatud kinnistu täisehituse mahtu, kavandatud hoone III korruse mahtu, täiendatud parkimist ja liikluskorraldust). Halduskohus ei tuvastanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse kontrollimatust ega muid menetlusvigu. Apellantide viited kehtetutele normidele ei ole asjassepuutuvad. Kaebajatelt väljamõistetud menetluskulude vähendamise nõude jätab vastustaja kohtu otsustada.

3-08-1321 10(15) 7. Kolmas isik AS Via Grupp vaidleb kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebustele vastu ning palub need jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Samuti palub kolmas isik mõista kaebajatelt tema kasuks välja menetluskulud. Vaidlust ei ole, et PlanS § 10 lg 6 kohaselt pidi planeeringu tellija olema Pärnu linn. Nimetatud sätte rikkumist teadvustati pärast Pärnu maavanema 06.07.2007 kirja nr 2.1-6/1376 saamist ning see kõrvaldati koheselt, kuna Pärnu linn võttis planeeringu koostamise üle ja kaasas menetlusse sõltumatu eksperdi Piret Looveeri. Pärnu maavanem kooskõlastas planeeringu 02.06.2008 kirjaga nr 2.1-6/470, lugedes rikkumise kõrvaldatuks (vrd lahend nr 3-3-1-12-07).

Ebaõige on väide, et detailplaneeringu joonised ja tekstiline osa on vastuolus. Ka kaebajate endi asjatundja J. Lass märkis, et detailplaneeringu tekst ja joonised moodustavad terviku ning kui mingi tingimus on vähemalt ühel neist märgitud, on tegemist nõuetekohase planeeringuga. Erinevalt kaebajatest on kolmas isik teinud planeeringulahenduse osas mitmeid järeleandmisi (III korruse maht, parkimiskorraldus). Hoone suurim netopind on tõepoolest 788 m2, kuid hoonel on 3 maapealset ja 1 keldrikorrus, mistõttu hoone brutopind kokku on 962,5 m2. Seega mingit vastuolu ei esine. Detailplaneeringu tavapärasest suurem detailsuse aste oli kaebajate endi nõue. T. Paaveri arvamus esitati halduskohtule hilinemisega ja kohus pidanuks seda arvestama üksnes juhul, kui see ei too kaasa menetluse viibimist või hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praeguses asjas ei esinenud kumbagi. Viited kehtetule määrusele ja menetluses oleva üldplaneeringu kavandile ei ole asjakohased. Seejuures on XXX XX XXX detailplaneering Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2013 kirja nr 8-5/1044/2013-4 ja 18.04.2013 kirja nr 8-5/1044-37 kohaselt täielikult kooskõlas ka koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga. Ükski haldusasja materjalide hulgas olev tõend ei kinnita, et XXX XX XXX kinnistu hakkaks tavapärasest intensiivsemal moel põhjustama mõjutusi (sh reoja sademevee või õli valgumine, päikesevalguse vähenemine) naaberkinnisasjadele ja/või nende omanikele (s.o E. D).

Arusaamatuks jääb, millise osaga vaidlusaluse detailplaneeringu liikluslahendusest apellandid nõus ei ole. XXX XX XXX planeeringuala ei hõlma avalikke teid. Liiklusküsimuste lahendamine planeeringus on mõistlik ja vajalik ulatuses, milles seda saab detailplaneeringuga lahendada. Antud juhul võetud meetmed käsitlevad just vaidlusalusest planeeringust tulenevaid mõjutusi ega pidanudki ulatuma kaugemale. S. Sanniku ekspertiisis on selgelt öeldud, et XXX XX XXX kinnistu planeeringulahendus ei põhjusta märkimisväärset negatiivset mõju ümberkaudsetele elanikele ega normatiivselt lubatavatest suuremaid liikluskoormusi ja parkimiskohtade puudust ei ole ette näha. Kaebajad ei ole esitanud seda tööd ümberlükkavaid tõendeid. Kaebuste tegelik eesmärk ei ole olnud subjektiivsete õiguste kaitse, vaid kolmanda isiku tegevuse pahatahtlik tõkestamine.

Kolmanda isiku menetluskulud ei ole põhjendamatult suured. Menetluskulude suurenemise on põhjustanud kaebajad ise, kes ei ole olnud huvitatud asja kiirest lahendamisest ja kes ei ole suutnud oma positsioone selgelt määratleda ning kes samuti on esitanud pidevalt viimasel hetkel kõikvõimalikke taotlusi (sh istungi edasilükkamiseks), millele kolmas isik on olnud sunnitud kohtu nõudel vastama. Apellandid ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ega ole ka sellekohasele tähelepanujuhtimisele vaatamata esindajat vahetanud. PS poolt kaebusest loobumisega seoses märkis Tallinna Halduskohus 20.01.2012 määruse p-s 2 selgesõnaliselt, et menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustakse haldusasjas nr 3-08-1321 tehtavas lõpplahendis. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2012 määruse p-s 19 toodud seisukoht, et kolmas isik oleks pidanud halduskohtu määruse vaidlustama, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus pole selgitanud, millisel alusel oleks kolmas isik saanud määrust vaidlustada, sest HKMS § 203 lg 1 sellist võimalust ette ei näe. Menetlusosaline ei saa vaidlustada kohtumääruse põhjendusi. Jääb arusaamatuks, millist Tallinna Halduskohtu 20.01.2012

3-08-1321 11(15) määruse resolutsiooni punkti oleks kolmas isik pidanud vaidlustama, sest ükski neist ei rikkunud tema õigusi.

8. Kaasatud haldusorgan Pärnu maavanem leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Pärnu maavanem teostas XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu üle järelevalvet kahel korral. Pärnu maavanem tõi 06.07.2007 kirjas nr 2.1-6 välja linnaarhitekti poolt pakutud kompromisslahenduse hoonestuse mahu vähendamiseks, samuti pidas seletuskirja p-s 3.10 esitatud üldplaneeringu muutmise põhjendusi ebapiisavateks ja leidis, et kuna planeeringu tellijaks oli märgitud Pille Lainet, siis esineb vastuolu PlanS § 10 lg-ga 6. Kokkuvõttes tagastas maavanem detailplaneeringu linnavalitsusele, kes jätkas selle koostamist ja menetlemist, tellides arhitekt Piret Looveerilt linnaehitusliku analüüsi ning tehes detailplaneeringusse täiendused ja parandused. Teistkordsel järelevalve teostamisel leidis Pärnu maavanem 16.04.2008 kirjas nr 2.1-6/470, et XXX XX XXX detailplaneering on endiselt vastuolus planeerimisseadusega: üldplaneeringu muutmise vajadust pole põhjendatud (PlanS § 9 lg 7), määramata on liikluskorraldus (PlanS § 9 lg 2 p 4) ja kavandatava ärihoone III korruse arhitektuursed tingimused (PlanS § 9 lg 2 p 12). Maavanem tagastas planeeringumaterjalid uuesti linnavalitsusele. Pärnu Linnavalitsus esitas 12.05.2008 kirjaga nr 8-4/4629 maavanemale järelevalve jätkamiseks parandatud ja täiendatud XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu koos põhjendustega Pärnu linna üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta, planeeritava ärihoone arhitektuursed ja linnaehituslikud põhjendused ning täiendavate selgitustega liikluskorralduse kohta. Pärnu maavanem kiitis 02.06.2008 kirjaga nr 2.1-6/470 XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu heaks, leides, et projekti on parandatud ja täiendatud ning järelevalve teostaja poolt varem esitatud nõuded täidetud. Korruste arvu määramist ehitusõiguse raames seadus ei nõua (PlanS § 9 lg 4). Kuna detailplaneeringu maa-ala on Pärnu linna esinduslikus piirkonnas, tegi maavanem Pärnu Linnavolikogule ettepaneku enne detailplaneeringu kehtestamist veelkord kaaluda planeeritud ärihoone eeliseid võrreldes väikeelamuga, planeeritud liikluskorralduse lahenduse sobivust ja Pärnu linna üldplaneeringu muutmise vajadust antud asukohas. Pärast planeeringumaterjalide esmakordset tagastamist ei ole tellijaks enam olnud eraõiguslik isik, vaid Pärnu linn.

Otsustamine selle üle, milline hoone ja kuhu konkreetsele krundile sobib, ei kuulu järelevalve teostaja pädevusse, vaid on planeerimisdiskretsiooni alusel kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vaidlusalune detailplaneering on saanud kõik nõutavad kooskõlastused. Detailplaneeringus on põhjendatud väikehotelli funktsionaalset sobivust (XXX tn piirkond ei ole 100% elamufunktsiooniga; eesmärk tagada ranna vahetus läheduses turismiettevõtete olemasolu; kavandatava väikehotelli mõju ei ole oluliselt erinev piirkonnas levinud kodumajutusasutuste mõjust, privaatsuse rõhutamine on osa teenusest) ja ka ärihoone arhitektuurset sobivust antud asukohta (vähendatud täisehitust; suuremad hoonemahud XXX tänava ääres; hoone maht ei ole ümbruskonnas tavapäratu ja seda on vähendatud; ülemisel korrusel planeeritud tagasiaste, sobitumaks viilkatustega hoonetega). Liikluskorraldusega seonduvat on linnavalitsus põhjendanud (XXX XX XXX kinnistul nähtud ette viis parkimiskohta; vajaduse tekkimisel pakub kolmas isik külastajatele portjeeteenust kuni 25 auto parkimiseks OÜ Silberton tasulises parklas XXXXXX XX XX; kolmanda isiku poolt paigaldatakse täiendavad liiklusmärgid vastavalt liiklusskeemile, parandatakse nähtavust). Liikluskoormuse mõningasest suurenemisest XXXXXX tänaval ei saa järeldada, et hotelli teenindamisest tekiks elanikele olulist kahjulikku mõju. Sadevee negatiivset mõju naaberkinnistutele järelevalve käigus ei ilmnenud. Viited mittekehtivatele normidele ei ole asjassepuutuvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-08-1321 12(15)

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Halduskohtu vaidlustatud otsus on vaidluse põhiosas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse vastavate põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi sisulisi väiteid, mille osas esimese astme kohus poleks menetluse käigus juba seisukohta võtnud.

10. Apellandid on määratlenud oma peamise väitena, et vaidlusalune detailplaneering lubab XXX XX XXX kinnistule ehitada sellises mahus hoone, milleks maavanem ei ole heakskiitu andnud, sest nõue, et hoone kolmanda korruse pindala ei tohi olla üle 50% teise korruse pindalast planeeringuotsuse tekstis ei kajastu. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ja planeeringu seletuskirjas ei ole hoone 2-korruselise osa mahtu tõepoolest protsentuaalselt välja toodud, vaid märgitud, et hoone on XXX tänava ja tupiktänava poolsetes osades 4 meetri ulatuses kahekordne. Vastavad osad on arusaadavalt märgitud ka põhijoonisele ning mõõtude põhjal on tuvastatav, et kavandatava hoone 2- ja 3-korruseliste osade pindalad on ligikaudu võrdsed. Arusaamatuks jääb seisukoht, et kuna maavanemale 12.05.2008 esitatud materjalides polnud tulevase hoone näitajaid muudetud, kinnitab see planeerimisdiskretsiooni olulist rikkumist. Esmalt tuleb märkida, et planeerimisdiskretsiooni teostab siiski kohalik omavalitsus ja maavanem teostab üksnes selle üle järelevalvet ning teiseks puudub Pärnu maavanema 02.06.2008 kirja nr 2.1-6/470 (I kd, tl 54-57; III kd, tl 83-86; VI kd, tl 144p-146) punktis 3 märgitu põhjal igasugune alus asuda seisukohale, et maavanemale jäi järelevalve teostamisel kavandatava ehitise arhitektuuriline lahendus ebaselgeks või poleks maavanema varasemaid seisukohti arvestatud.

11. Majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 2 kohaselt arvatakse soklikorrus nullist suurema arvuga tähistatavate ehitise maapealsete korruste hulka üksnes juhul, kui soklikorruse lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist olla ei saa (arvestades hoone maksimaalseid kõrgusi), mistõttu puudub detailplaneeringu põhijoonise (II kd, tl 270; III kd, tl 80; VI kd, tl 244) ning seletuskirja (VI kd, tl 226-242) ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse (I kd, tl 20-26; VI kd, tl 219-225) vahel apellantide viidatud vastuolu. Põhijoonisel on tähistatud üksnes maksimaalne korruselisus koos suurimate kõrguste äranäitamisega. PlanS §-st 9 ei tulene seejuures üldse kohustust määratleda detailplaneeringus krundi ehitusõiguse hulgas ära ka hoonete korruselisus, vaid detailplaneeringus tuleb määrata ehitusõiguse hulgas krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus (PlanS § 9 lg 2 p 2 ja lg-d 4, 41) ning täiendavalt hoonestusala (PlanS § 9 lg 2 p 3) ja kujad (PlanS § 9 lg 2 p 6 ja lg 5), samuti hoone olulisemad arhitektuurinõuded (PlanS § 9 lg 2 p 12). Need tingimused on vaidlusaluses detailplaneeringus täidetud (sh nähtuvad põhijooniselt selgelt 3-korruselise ja 2-korruseliste hooneosade asukohad ning nende maksimaalkõrgused vastavalt 11 meetrit ja 6,7 meetrit). Tõsiseltvõetav ei ole seisukoht, et hoone maa-aluse korruse paiknemine jääb arusaamatuks, sest loogiliselt asetseb soklikorrus hoone all ning igal juhul peab see jääma krundi hoonestusala piiresse, mis on detailplaneeringu põhijoonisel arusaadavalt tähistatud.

12. Hoone netopinnaks on põhijoonise järgi 788 m2 (planeeringu seletuskirjas täpsustatult 787,5 m2). Määruse nr 69 § 18 lg 1 kohaselt on hoone suletud netopind kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, aknavõi muu piirdekonstruktsiooni ava ega niši pinda, samuti lodža pinda.

3-08-1321 13(15) Lähtudes hoonealusest pinnast (275 m2) ja pidades silmas ka soklikorruse olemasolu, siis moodustaks hoone avatud brutopind (määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna – vt määruse nr 69 § 19) 3. korruse 50% vähendamise korral 962,5 m2, mille puhul saab 788 m2 suurust ehk ligikaudu 18% väiksemat suletud netopinda pidada täiesti adekvaatseks (mh on kaebajate esitatud T. Paaveri arvamuses märgitud, et brutopind on tavaliselt netopinnast 10- 20% suurem – VII kd, tl 11-13p). Apellantide viited kehtetule majandusja kommunikatsiooniministri 02.03.2001 määrusele nr 11 „Majutusettevõtetele järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise kord“ ei ole asjassepuutuvad. Ilmselgelt on ja peabki olema hotellis lisaks numbritubadele ka üldkasutatavaid ja teenindava funktsiooniga ruume.

13. Apellantide viited Pärnu linna uue üldplaneeringu eelnõule ei ole asjassepuutuvad, sest käesolevas asjas on vaidluse all Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsus nr 48. Isegi kui tulevase üldplaneeringu järgi oleks XXX XX XXX kinnistule igasuguse ärilise funktsiooniga hoone püstitamine keelatud, ei mõjuta see varasema detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust. Senises üldplaneeringus määratletud krundi sihtotstarbe muutmist elamumaast ärimaaks on vaidlustatud otsuses asjakohaselt põhjendatud ning seda on aktsepteerinud ka järelevalve teostaja. Apellandid ei ole toonud välja ühtegi sisulist argumenti, mida vastustaja poleks planeeringumenetluses põhjalikult kaalunud. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse üksuse ulatusliku planeerimisdiskretsiooni teostamisse ega hakata vastustaja eest sobivaimat planeeringulahendust otsima, vaid kohus peab üksnes kontrollima kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasust. PlanS § 10 lg 61 p 2 rikkumine on planeeringumenetluse käigus kõrvaldatud.

14.

E. D, RS ega KV õigusi detailplaneeringuga rikutud ei ole. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud kõiki kaebajate väiteid seoses nende subjektiivsete õiguste rikkumise küsimustega ja kavandatava hoone arhitektuurilise sobivusega ning ringkonnakohus ei näe vajadust sellekohaseid põhjendusi taasesitada. Planeeringu liikluslahendust on põhjalikult hinnatud S. Sanniku ekspertiisiaktis (IV kd, tl 216-226) ning halduskohus ei ole teinud sellest ebaõigeid järeldusi. XXXXXX ja XXX tänava kõnniteede laiendamine ei ole praeguse detailplaneeringu ülesanne, sest planeeringuala ei hõlma avalikke tänavaid, vaid üksnes XXX XX XXX kinnistut. Ekspert ei ole märkinud, et kavandatav liikluslahendus ei tagaks piisavalt ohutut liiklemist („on planeeringuga ettenähtud oluliselt parandada nähtavust väljasõidul XXXXXX tänavalt vasakule XXX tänavale“ – lk 7) või saaks detailplaneeringu realiseerimisega kaasneda ülemäärast liikluskoormuse kasvu („ei ole alust arvata, et XXX XX XXX kinnistu detailplaneeringu lahendus põhjustaks normatiivselt lubatavatest suuremaid liikluskoormusi“

– lk 4; „ei ole võimalik, et planeeringu realiseerimisel kasvavad liiklussagedused 10 korda“ – lk 10) või parkimisprobleeme („parkimiskohtade puudust esialgu ette näha ei ole“ – lk 5).

15. Menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas on halduskohus 21.05.2013 otsuse p-s

36 märkinud, et arvestab kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2012 määruses (p 19) väljendatud seisukohti, kuid ei ole seda sisuliselt teinud. Ringkonnakohus rõhutas nimetatud määruses, et olukorras, kus üks kaebajatest loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu, lõpetades tema osas haldusasja menetluse, tuleb samas määruses vastavas osas lahendada ka menetluskulude väljamõistmise taotlused (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 21 lg 2, § 92 lg 6 ls 1 ja § 93 lg 2; alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 7 ls 1, § 109 lg 2 ja § 153 lg 2). Menetluskulude väljamõistmine on võimalik vaid isikult ja isikule, kes on menetlusosaline lahendi tegemise ajal (vt Riigikohtu 30.04.2009 määrus nr 3-3-1-33-09, p 12). Antud juhul esitas kolmas isik küll menetluskulude väljamõistmise taotluse koos vastava arvestusega, kuid ei ole vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 20.01.2012 määrust, millega PS kaebuse osas menetlus lõpetati, jättes samas

3-08-1321 14(15) kolmanda isiku kasuks menetluskulud välja mõistmata. Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et tal polnudki võimalust ega vajadust Tallinna Halduskohtu 20.01.2012 määrust vaidlustada, sest kohus märkis määruse põhjenduste p-s 2 selgelt, et menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustakse asjas tehtavas lõpplahendis. Tuleb rõhutada, et PS kaebuse osas oligi Tallinna Halduskohtu 20.01.2012 määrus lõpplahendiks, milles tulnuks muu hulgas otsustada menetluskuludega seonduv. Kolmas isik saanuks seetõttu esitada määruse peale määruskaebuse HKMS § 155 lg 5 alusel, sest halduskohus ei lahendanud määruse resolutsiooniga tema taotlust menetluskulude PSlt väljamõistmiseks. Vaatamata sellele, et määruse mittevaidlustamise võisid põhjustada selles sisalduvad halduskohtu ekslikud seletused, ei anna see iseseisvat alust mõista PS kaebusega seonduvaid kolmanda isiku menetluskulusid välja teistelt kaebajatelt. Praegusel juhul on halduskohus aga jätnud kõik kulud allesjäänud kaebajate kanda, märkides otsuse p-s 36 samas, et PS kaebusega seotud kolmanda isiku menetluskulude osa oli 2247,39 eurot (8989,57 / 4 = 2247,39 – vt AS Via Grupp 26.04.2013 taotluse p-d 3.1-3.12 – VII kd, tl 53-75p). Seda summat arvestades sai kohus E. D, RS ja KV igaühelt mõista AS Via Grupp kasuks välja maksimaalselt 2582,81 eurot [(9995,82 – 2247,39) / 3 = 2582,81].

Kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude suurus on ringkonnakohtu hinnangul iseenesest samas põhjendatud ja nende vähendamiseks puudub alus. Olenemata sellest, kui hästi oli kolmas isik või tema esindaja detailplaneeringu materjalidega kursis, on asja materjalide maht keskmisest haldusasjast kordades suurem ning kolmas isik on pidanud käesolevas vaidluses reageerima väga suurele arvule kaebajate taotlustele, analüüsima kogutud tõendeid ning osalema mitmel kohtuistungil. Õige on küll see, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane (HKMS § 108 lg 11; vt ka Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 22; 16.04.2009 otsus nr 3-3-1-7-09, p 13), kuid kohtule pole esitatud mingeid andmeid (s.o eelkõige kaebajate majandusliku seisundi kohta), millele tuginedes saaks järeldada, et kolmanda isiku põhjendatud menetluskulude kaebajatelt täies ulatuses väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellises olukorras puudub alus jätta osa kolmanda isiku vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest tema kasuks välja mõistmata (s.o välja arvatud PS kaebusega seonduvas ulatuses).

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus E. D, RS ja KV apellatsioonkaebused osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 21.05.2013 otsust menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ülejäänud osas jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus taotlesid kaebajad vastustajalt menetluskulude väljamõistmist järgmiselt (VII kd, tl 14-47): E. D 1430,46 eurot, RS 1238,73 eurot ja KV 1430,46 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust, õigusabikulust ja ekspertiisitasudest ning nende kandmine ja seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud, ehkki osa neist ei saa pidada vajalikeks (s.o hilinenult esitatud T. Paaveri arvamuse saamisega seonduvad kulud). Apellatsioonimenetluses on iga kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (VII kd, tl 134; VII kd, tl 147; VII kd, tl 162), muude menetluskulude kandmise kohta ei ole ringkonnakohtule andmeid esitatud. Apellantide esindaja kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2014 istungil, et õigusabikulusid kaebajatel apellatsiooniastmes ei ole. HKMS § 109 lg-st 4 tulenevalt juhul, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praegusel juhul jääb apellantide kaebus ringkonnakohtu otsuse tulemusel tervikuna rahuldamata, mistõttu kolmanda isiku menetluskulud esimese astme kohtus seoses apellantide esitatud kaebustega tuleb rahuldada

3-08-1321 15(15) tervikuna, jättes üksnes välja PS kaebusega seonduvad menetluskulud. Apellatsioonkaebused tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda rahuldatuks ligikaudu viiendiku ulatuses ning menetluskulud jagada sellega proportsionaalselt.

Vastustaja Pärnu linn ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtus andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Apellatsioonkaebuste osalist rahuldamist arvestades tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista viiendik tasutud riigilõivust, seega igale apellandile 3 eurot. Kaasatud haldusorgani Pärnu maavanema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda tulenevalt HKMS § 24 lg-st 2 ja §-dest 108-109.

Kolmas isik AS Via Grupp on esimese astme kohtus taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku 9995,82 eurot (VII kd, tl 53-75p), millest eeltoodu põhjal seondub apellantidega 7748,43 eurot (s.o igaühe kohta 2582,81 eurot). Apellatsiooniastmes on kolmas isik taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 1993,34 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summas esindajakulude kandmine seoses käesoleva haldusasja menetlemisega Tallinna Ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kolmanda isiku esindaja märgitud 14 tunni ja

40 minuti suurune ajakulu halduskohtu otsuse, apellatsioonkaebuste ja vastuste läbitöötamiseks ning omapoolse seisukoha koostamiseks, samuti 2 tunni ja 40 minuti kulutamine ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks (istung kestis protokolli kohaselt 1 tund) on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kolmanda isiku kulud mõista apellantidelt välja tervikuna ja võrdsetes osades, kuid arvestades lisaks apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust (s.o vähendades väljamõistetavat summat 20%). Seega tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskuluna mõista igalt apellandilt AS Via Grupp kasuks välja 531,56 eurot. Kahe kohtuastme peale kokku mõistab ringkonnakohus igalt kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 3114,37 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman