3-14-110/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-110 Haldusasi Maksim Medvedevi kaebus Viru Vanglale S-7 hoone jalutuskäikude graafiku muutmiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksim Medvedevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a määrus muutmata ja Maksim Medvedevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav Maksim Medvedev esitas 02.12.2013 Viru Vanglale taotluse, paludes võimaldada jalutuskäike teisel ajal kui kell 06.00-07.00 hommikul, kuna päevakava kohaselt on samal ajal ette nähtud võimlemine, tualett ja voodite korrastamine. 05.12.2013. a koostatud haldusaktiga nr 6.10/41586-2 teatas vangla, et taotlust ei rahuldata. 16.12.2013 esitas M. Medvedev vaide Viru vangla 05.12.2013. a haldusakti nr 6-10/41586-2 kehtetuks tunnistamiseks. 15.01.2014. a vaideotsusega nr 6-12/315-2 jäeti vaie rahuldamata.

2. 03.02.2014 esitas M. Medvedev kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt ei saa ta täita Viru Vangla kodukorrast tulenevaid kohustusi, sest neil päevadel, kui jalutuskäik on kell 6.00, peab ta selle asemel valima päevakava kohase pesemise, tualetis käimise ja ilma suitsuhaisuta kambris võimlemise ega saa seadusega ettenähtud jalutuskäigule minna. Kaebaja palus, et S-7 hoone jalutusgraafik tühistataks ja tehtaks ettekirjutus sellise graafiku loomiseks, mis võimaldab tal oma kohustusi täita. Ühtlasi esitas M. Medvedev ka taotluse esialgse õiguskaitse saamiseks paludes peatada jalutusgraafiku täitmine. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras tasus kaebaja kokku 30 euro suuruse riigilõivu ning märkis, et muudab oma nõude keelamisnõudeks.

2 3. Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a määrusega jäeti M. Medvedevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus märkis, et kohtul ei ole piisavat alust järeldada, et kaebus on ilma igasuguse edulootuseta, kuid see üksi pole piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebust tuleb lähtuvalt kaebaja väidetest ja kohtueelses menetluses esitatud taotlusest käsitleda kohustamisnõudena, mille rahuldamise korral teeb halduskohus vanglale ettekirjutuse jalutuskäikude graafiku muutmiseks. Niisuguse kohtuotsuse täitmine on igati võimalik ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg-s 1 sätestatu abil ka tagatud. Seega ei saa see esialgse õiguskaitse kohaldamise alus arvesse tulla. Halduskohtumenetluse praktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal ning seejuures on silmas peetud tagajärgi, millede kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebaja toetub üksnes vaidlustatud tegevuse oma õigusi rikkuvale iseloomule, kuid pole esitanud mingeid väiteid selle kohta, milliseid mittekõrvaldatavaid tagajärgi sellega talle tekitatakse. Samuti on ta tähelepanuta jätnud, et kaebuse taotlust arvestades tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine sisuliselt seda, et halduskohus rahuldab kaebuse ilma seda kõigi kohtumenetluse reeglite kohaselt arutamata. Kohtumenetlus võtab küll paratamatult aega ning selle kestel võib vanglas kehtiv jalutuskäikude korraldus kaebajale ka ebameeldivusi tekitada, kuid miski ei kinnita, et tema õigused saavad seetõttu rikutud selliselt, et neid ei saagi enam taastada. Puuduvad piisavad põhjendused veenmaks kohut, et kaebaja õigused võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. Medvedev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a määrus tühistada ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud. Üldteada on, et kaebuse lahendamine võib kohtus kesta mitu aastat ja kogu selle aja vältel jätkub kaebaja ja veel ca 150-ne kinnipeetava õiguste rikkumine. Antud juhul on ilmselgelt tegu kaebaja õiguste olulise ja pöördumatu rikkumisega, sest positiivse kohtuotsuse jõustumisel aega tagasi keerata ei ole võimalik. Raske on nõustuda halduskohtu järeldusega, et tegu ei ole juhtumiga, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik kompenseerida kaebajale ja 150-le kinnipeetavale seda, et nad ei saa kolmel päeval nädalas seadusega ette nähtud jalutuskäiku. Tegemist on olukorraga, kus kaks kodukorra punkti kattuvad ja seega ei ole kinnipeetaval võimalik ühte neist täita. Seadusega ette nähtud jalutuskäigu mittevõimaldamine rikub kaebaja õigusi kuni tema karistuse lõpuni. S-8 hoones peatati umbes aasta tagasi hommikused jalutuskäigud. Kaebaja soovib samuti, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ja sellega lõppeks kuni kohtuotsuse jõustumiseni kinnipeetavate jätkuv õiguste rikkumine.

5. Viru Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt kaebuse nõude rahuldamist ilma asja sisulise läbivaatamiseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on tingimuste säilitamine, et hiljem oleks võimalik täita kohtulahendit. Kaebaja väidetele tema õiguste rikkumise kohta saab aga seisukoha anda asja sisulise arutamise käigus, mitte esialgse õiguskaitse menetluses. Käesoleva vaidluse kontekstis tuleb tähelepanuta jätta kaebaja väited teiste kinnipeetavate kohta.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja M. Medvedevi määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebuses soovib kaebaja, et halduskohus kohustaks vastustajat tühistama praeguse S-7 osakonna jalutusgraafiku. Sisuliselt on sama taotlus esitatud ka esialgse õiguskaitse taotluses. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ilma sisulise aruteluta saavutatud olukord, mida kaebaja soovib saavutada kaebuse sisulise lahendamisega. Sellisel juhul kaotaks kaebuse sisuline lahendamine mõtte, kuna kaebaja saavutaks oma eesmärgi juba esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saavad tema õigused pöördumatult kahjustatud. Juhul, kui kohus rahuldab kaebuse ja kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumisega on tekitatud talle mingit kahju, on tal õigus pöörduda vastustaja poole kahju hüvitamise taotlusega. Seega ei ole võimalik väita, et kaebaja õigused saaksid pöördumatult kahjustatud. Vastustaja on vastuses määruskaebusele õigesti leidnud, et tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited teiste kinnipeetavate õiguste rikkumisele, kuna kaebusega saab ta halduskohtusse pöörduda ainult enda õiguste kaitseks. Kaebaja ülejäänud väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need on arvestatavad ja hinnatavad asja sisulise arutamise käigus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi