3-12-1271/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1271

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 12.03.2012. a

käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

09.04.2014

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 29.05.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 24.01.2012. a käskkirjaga nr 6-2/95-T määrati Viru Vangla kinnipeetav Romeo

Kalda tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust

seisundist alates 26.01.2012 kuni 25.04.2012. Antud käskkirjaga tutvus R. Kalda 26.01.2012.

2. Viru Vangla 12.03.2012. a käskkirjaga nr 6.-3/393-D karistati kinnipeetav R. Kaldat

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 40 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega ning piirati osaliselt kartseri karistuse kandmise ajal VangS §-s 30 antud

võimalust lugeda isiklikuks tarbimiseks tellitud ajalehti ning ajakirju. Käskkirja kohaselt ei

allunud R. Kalda 13.02.2012 Viru Vangla E7 osakonnas kella 20.50 ajal vanglateenistuse

ametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama E7 osakonda.

3. 12.04.2012 esitas R. Kalda vaide Viru Vangla 12.03.2014. a käskkirja nr 6.-3/393-D

kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla direktori 15.05.2012. a vaideotsusega nr 6-12/136-2

jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse sai R. Kalda kätte 16.05.2012.

4. R. Kalda esitas 15.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 12.03.2012. a

käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud käskkirjas põhjendatud VangS §-s 30 antud võimaluse

piiranguid, mistõttu on käskkiri motiveerimata ja seega kaalutlusvigadega. Kaebajale

töötegemiseks antud kittel oli väike, mistõttu oli tegemist kaalutlusveaga. Terviseprobleemi

mittearvestamisega on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat

uurimisprintsiipi ja HMS § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõigust.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsusega rahuldati R. Kalda kaebus osaliselt, tühistati Viru

Vangla 12.03.2012 käskkiri nr 6.-3/393-D osas, millega piirati distsiplinaarkaristuse kandmise

ajal VangS § 30 kohaldamist ja muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus mõistis Viru

Vanglalt välja menetluskuluna riigilõivu koopiate tegemise eest summas 3,72 eurot.

Kohtuotsuse kohaselt oli distsiplinaarkaristuse määramine R. Kaldale õiguspärane, kuna

täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele ja seega

rikkus R. Kalda VangS § 67 p-i 1.

Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu

vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Kui

kinnipeetav keeldus töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise

eesmärke. Kaebaja pidi VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt töötama, kuna ta ei olnud töötamisest

vabastatud sama paragrahvi 2. lõike alusel.

Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Kaebajat teavitati

tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja kaebaja andis toimunu kohta seletusi.

Kaebajale tutvustati kõiki vajalikke dokumente ning ta oli teadlik distsiplinaarmenetluse

läbiviimisest ja määratud distsiplinaarkaristusest ning kaebaja esitas vastuväiteid ja märkusi

distsiplinaarmenetluse protokollile.

Kohus tuvastas, et kaebajal ei esinenud 13.02.2012 tööle mitteasumisel selleks tervislikke

põhjusi. Viru Vangla valvuri ettekande nr 537 (lk 61) kohaselt ei väitnud R. Kalda, et ei saa

töötada tervisliku seisundi tõttu. Samuti nähtub ka valvur A. Kaurili ettekandest (lk 60), et

13.02.2012 esitas R. Kalda erinevaid väiteid, miks ei saa teda tööle rakendada - kaebaja

nõudis tööhõivespetsialisti, julgeolekuosakonna töötajat, tööriideid, jne, kuid kaebaja ei

viidanud tervislikule seisundile.

Eeltoodut tõendab ka kaebaja 14.02.2012 taotlus (lk 53), milles ta märgib, et 13.02.2012, olles

töölise ruumis, palus ta väljastada tööriided. Valvur andis kapist kitli, mis oli kaebajale väike.

Samuti palus kaebaja pükse, et ümber riietuda, kuid talle vastati, et pükse ei ole. Kirjeldatu

alusel ei ole tõendatud, et R. Kalda keeldus 13.02.2012 tööle asumise korralduse täitmisest

tervislikel põhjustel.

Toimiku materjalidega on tõendatud, et ohtu kaebaja tervisele ja elule ei olnud. Kohus

tuvastas elektroonilise registri väljavõtte (lk 183) alusel, et enne tööle määramist on isiku

tööle määramise käskkirja kooskõlastanud julgeolekuosakonna ametnik. Viru Vangla

tugevdatud järelvalvega osakonnas on majandustöö vastu võtnud viis kinnipeetavat ning

ühtegi vägivallaakti ei ole kinnipeetavate suhtes toime pandud. VangS § 38 lg 22

kohaldamiseks peab esinema reaalne alus ja tõendid ning ainuüksi kaebaja väidetest ei piisa.

Töötamine koristajana tugevdatud järelevalvega osakonnas ei ohusta kaebaja julgeolekut ja

intsidendid, mis selles osakonnas olid, ei olnud seotud tööle määramisega.

Kaebaja poolt kohtule esitatud videosalvestise vaatluse protokollist (lk 237) ei tulene, et

21.01.2011 toimunud rünnak kaebaja suhtes oleks toimunud seoses kaebaja

töölemääramisega. R. Kalda märkis ka ise 04.04.2012 Viru Vanglale esitatud pöördumises, et

kuigi tal julgeolekuohtu enam ei ole ning vangla lubas tema probleemid seoses koristamisega

lahendada (õige suurusega kittel jne), ta siiski koristama ei hakka.

Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Vassili Rõžovi 02.07.2010. a õiendist (tl

186) nähtub, et R. Kaldale on selgitatud koristaja ohutusnõudeid. Kirjeldatu alusel järeldab

kohus, et kaebaja ei ole asunud tööle mitte seoses ohuga tema elule ja tervisele, vaid seoses

isiklike põhjustega ja vaidlusega vastustajaga.

Töökohustuse eiramisel on tegemist väga tõsise rikkumisega, mistõttu ei saa pidada

karistusliigi valikut - kartserit, menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Täiskasvanud

kinnipeetavale võib distsipliinirikkumise eest määrata VangS § 63 lg 1 p 4 alusel

maksimaalselt 45 ööpäeva kartserit. Arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise

eesmärki, on määratud karistus 40 ööpäeva kartserit, proportsionaalne.

Viru Vangla 12.03.2012. a. käskkirjas nr 6-3/393-D ei ole põhjendatud VangS §-s 30

sätestatud piirangu kohaldamist, mistõttu on käskkiri selles osas motiveerimata ja seega

kaalutlusvigadega. Kuna vastustaja ei ole lisapiirangut VangS § 30 osas vaidlustatud

käskkirjas põhjendanud, kuigi pidanuks seda tegema, on VangS §-ga 30 antud võimaluse ilma

kaalutlusõigust teostamata äravõtmine õigusvastane.

VangS § 651 lg-st 2 ja 3 ning sama seaduse teistest sätetest ei tulene otsest piirangut karistatu

suhtes lg-s 4 viidatud VangS § 30 kohaldamisele. Õiguslikku takistust anda kartserikaristust

kandvale kinnipeetavale lugeda vangla tellitud ajalehte ei tulene ka sellest, et vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg-s 1 toodud loetelu asjadest, mida kinnipeetav kartserisse

kaasa võtta võib, ei sisalda ajalehti. VangS § 30 lg-s 1 sätestatud õiguse piiramist ei pea

seadusandja kartserirežiimi tavapäraseks osaks. VangS § 65¹ lg 4 on sõnastatud diskretsiooni

eeldava sättena.

Kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest, kuid kaebaja poolt nõutud menetluskulust 7,44 eurot

kuulub vastustajalt väljamõistmisele 3,72 eurot L. Kalda kasuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada osaliselt ja

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud summas 26,34 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu otsuse põhjendav osa

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-le 1; § 158 lg-le 1-3; §-le 156.

Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud põhjendused, väited, seisukohad ja neid

toetavad tõendid. Sellega on halduskohus jätnud nõuetekohaselt täitmata HKMS § 2 lg-s 4

sätestatud uurimisprintsiibi ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustuse otsuse põhjendavas osas

märkida põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud põhiseaduse § 3 lg-t 1; §-e 10, 11, 13, 14, 18, § 28

lg-t 1; HMS § 4 lg-t 2, §-e 6, 54, 56; VangS § 11 lg-t 1, § 41 lg-t 1, § 6 lg-t 1, § 37 lg 2 p-i 3 ja

lg-t 4; § 38 lg-t 22, § 39 lg-t 1, § 64 lg-t 1, § 67 p-i 1; Viru Vangla kodukorra punkte 25.1, 25.2,

25.4; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 3 p-i 1, § 2 lg-t 1, § 12 lg-t 1, § 13 lg 1 p-de

11-13, § 14 lg 1 p-e 5-6, lg 5 p-e 1 ja 4; sotsiaalministri 14.12.2000. a määruse nr 80

„Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 1 lg 1 p-i 5, § 5 lg-t 1 ja 2,

§-i 6, § 8 lg-d 1 ja 2; Viru Vangla direktori 02.02.2012. a käskkirja nr 1-1/21 lisa nr 5

„Koristaja ohutusjuhend (kinni peetavatele)“ punkte 2.1, 2.4, 4.1, 4.4, 4.5, 5.1.

Halduskohus ei vastanud kaebaja põhjendustele, et distsiplinaarmenetluses eirati

uurimisprintsiipi ning jäeti vanemvalvurilt I. Tšesnakovilt selgitused võtmata ja valvuritelt

V. Kergandilt ja A. Kaurilt välja selgitamata, et kaebaja teavitas koheselt korralduse andmisel

vanemvalvurit, et tal on töö tegemist takistav terviseprobleem. Samuti ei uurinud kohus, et

kaebajale antud kittel oli väike ja kaebaja palus enne tööle asumist tagada väljaõppe.

Halduskohus ei võtnud seisukohta selle kohta, et 13.02.2012 ei saanud kaebaja tööle asuda,

kuna talle ei tutvustatud ohutusjuhendit. Enne ohutusjuhendiga tutvumist ei saa vangla

kinnipeetavat tööle sundida.

Halduskohus hindas ebaõigesti kaebaja tervist puudutavaid tõendeid. J. Kogani 23.01.2012. a

tõend oleks tulnud jätta tähelepanuta, kuna sellel puudub arsti allkiri ning vangla ei tuginenud

sellele tõendile distsiplinaarmenetluses. Kohus oleks pidanud J. Kogani tunnistajana üle

kuulama. Elektroonilises väljavõttes (tl 183) on märge, et tervisekaardi andmetel võib töötada

osalise koormusega.

Halduskohus jättis tähelepanuta ja hindamata kaebaja tervisekaardi andmed, tõendid ning

kaebaja esitatud põhjendused: 24.01.2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T (tl 49); 25.01.2012 arsti

tõendi RVL nr: 56 (tl 50), mille kohaselt oli jalas valu; kaebaja 26.01.2012 taotluse (tl 51);

kaebaja 27.01.2012 taotluse meditsiiniosakonnale (tl 52); kaebaja 14.02.2012 taotluse (tl 53),

14.01.2012 arsti tõendi RVL nr: 52 (tl 54); 04.02.2012 arsti tõendi RVL nr: 57 (tl 55);

16.02.2012 arsti tõendi RVL nr: 61 (tl 61); 27.02.2012 arsti tõendi RVL nr: 64 (tl 58).

Halduskohus ei uurinud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, samuti ei

süüvinud halduskohus kaebaja esitatud põhjendustesse.

Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud ainult ortopeedi M. Uudekülli 08.03.2012 tõendiga, mis

ei puutu asjasse ning on antud tagantjärgi. Tegelikult kontrollis kaebaja põlve arst J. Kogan,

kelle käest tõendit küsitud ei ole ning samuti andis J. Kogan kooskõlastuse kaebaja tööle

lubamiseks osaliste tööülesannetega, lähtuvalt kaebaja tervislikust seisundist. Seega on

tegemist olulise kaalutlusveaga.

Halduskohus on oma otsuses ekslikult võtnud aluseks tõendid: 08.02.2012 RVL 58,

10.02.2012 RVL 59 ja 11.02.2012 RVL 60 (tl 211-213), mis ei ole asjaga seotud, kuna

puudutavad kolesterooliga seotud uuringuid.

Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ning jättis kaebaja väited ja tõendid seoses ohuga

kaebaja tervisele ja elule tähelepanuta. Tõendis (tl 183) puudub julgeolekuosakonna ametniku

kooskõlastus, kuid kaebaja vormistati ikkagi tööle. Ebaõige on kohtu seisukoht, et rünnakud ja

ähvardused ei ole toimunud seoses tööle määramisega. Osade inimeste poolt on kokku lepitud,

et koristustööd vastu ei võeta ja kokkulepet murdval isikul läheb halvasti. Samuti on hüütud

koridori ähvardusi, et kes koristama asub, sellel läheb kehvasti. Eeltoodu on piisavaks aluseks,

et keelduda tööst oma elu, tervise ja väärikuse kaitseks.

Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses kutsuda ringkonnakohtu kohtuistungile tunnistajatena arst

J. Kogan ja arst M. Uudeküll, kuna nad saavad selgitada, mis tähendas osaliste tööülesannetega

töötamine lähtuvalt kaebaja terviseseisundist ning kas kaebaja oli võimeline ning pidi

13.02.2012 jalavaluga tööle asuma.

7. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu otsuses märgitud kohtu seisukohtadega. Vastustaja

vaidleb vastu kaebaja taotlustele tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile, kuna kaebajale oli

vanglaametniku korraldus täitmiseks kohustuslik ja apellatsioonkaebus on esitatud sooviga

vabaneda vastutusest.

Vastustaja Viru Vangla oli teadlik R. Kalda terviseprobleemist, mistõttu on tema tööle

rakendamise käskkirjas loetletud ülesanded, mida isik täita saab. 13.02.2012 ei väitnud

R. Kalda, et ta ei saa töötada tervisliku seisundi tõttu, vaid esitas muid erinevaid väited tööle

rakendamise võimatuse kohta.

Enne kui vangla 24.01.2012. a käskkirja koostas, andis arst J. Kogan 23.01.2012 kooskõlastuse

vastavalt tervisekaardi andmetele ning märkis, et isik võib töötada osalise töökoormusega.

Seega arvestati juba kaebaja tööle määramisel ka 14.01.2012 tervisekaardi kandega.

Enne tööle määramist on isiku tööle määramise käskkirja kooskõlastanud julgeolekuosakonna

ametnik. Viru Vangla on kaebaja võimalikku julgeolekuohtu kontrollinud korduvalt ja

julgeolekuohtu ei ole tuvastatud.

Põhjendused seoses ohutusjuhendi ja instruktaažiga on otsitud, kuna finants- ja

majandusosakonna juhataja V. Rõžovi 02.07.2010 õiendist nähtub, et R. Kaldale on selgitatud

koristaja ohutusnõudeid.

Kuna kinnipeetavad on kohustatud ise oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja

puhastama, siis ei saa väita, et koristaja töö eeldab põhjalikku väljaõpet. Kaebajale anti

korraldus trelluste ja kambriuste puhastamiseks tolmust ning vanemvalvur lubas ka töövõtet

tolmulapiga töötamisel õpetada, ent kaebaja keeldus ikkagi töötamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et R. Kalda apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 20.12.2012. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu

halduskohtu hinnanguga kogutud tõenditele, ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4

alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selle üle, et kaebaja keeldus 13.02.2012 kella 20.50

ajal täitmast vanglateenistuse korraldust asuda koristama E7 osakonda. Vaidlus käib selle üle,

kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused korralduse täitmata jätmiseks.

Valvur A. Kauril on ettekandes kinnitanud, et 13.02.2012 andis valvur V. Kergand kaebajale

korralduse asuda tööle koristajana. Liikudes koristamisvahendite ruumi poole nõudis kaebaja

kokkusaamist julgeolekuosakonna töötajaga ning tööhõive spetsialisti, kes tutvustaks teda

töövõtetega. Kaebajale pakuti kitlit, mille ta selga pani. Talle selgitati, et valvurid võivad ise

kaebajale selgitada, mida ja kuidas ta tegema peab. Pärast seda hakkas kaebaja rääkima ohust

elule ja tervisele ning soovis uuesti julgeolekuosakonna töötajat. Pärast seda saadeti kaebaja

tagasi kambrisse (I kd tl 60). Samasuguseid ütlusi on andnud ka V. Kergand oma ettekandes (I

kd tl 61). Kumbki vangla ametnikest ei ole märkinud seda, et kaebaja oleks nendele teatanud,

et ta ei ole võimeline töid teostama seoses enda tervisliku seisundiga nagu seda on väitnud

kaebaja. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et seletust pole võetud vanemvalvur T.

Tšesnokovilt. Samas on olemas kahe vangivalvuri ütlused, kes kogu aeg kohal viibisid. Seega

ei ole T. Tšesnokovilt ütluste mittevõtmine uurimisprintsiibi rikkumine, mis tooks kaasa

vaidlustatud haldusakti tühistamise. Juhul kui kaebaja oleks vanemvalvurit teavitanud sellest,

et ta ei saa töötada tervislikel põhjustel, siis oleks seda pidanud pealt kuulma ka teised

valvurid. Samuti leiab ringkonnakohus, et valvuritel puudub põhjus mitte avaldada seda, et

kaebaja keeldus tööst tervislikel põhjustel. Alles 22.02.2012 koostatud seletuskirjas on

kaebaja esmakordselt peale teiste põhjuste märkinud, et töö tegemist takistas temal ka

terviseprobleem, kuid ka selles ei märgi kaebaja, et ta oleks sellest probleemist vangla

ametnikke teavitanud (I kd tl 62).

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses halduskohtule ette heitnud seda, et viimane hindas

valesti tema tervisliku seisundi osas olevaid tõendeid. Nagu nähtub elektroonilise registri

väljavõttest (I kd tl 183) on vaidlustatud käskkiri kaebaja tööle määramise kohta

kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga. 23.01.2012 on J. Kogan andnud kooskõlastuse kaebaja

tööle määramiseks osalise koormusega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on

tõepoolest 14.01.2012 (I kd tl 54), 25.012012 (I kd tl 50), 02.02.2012 ja 04.02.2012 (I kd tl

55) ning 16.02.2012 (I kd tl 56) pöördunud arsti poole seoses valuga vasakus põlves, kuid

viimasel arsti vastuvõtul on arst leidnud, et kaebused ei tundu olevat tõsised. 08.03.2012 on

M. Uudeküll väljastanud tõendi, et töö tegemine ei ole kaebajal vastunäidustatud (I kd tl 57).

Seega on 2 erinevat arsti kinnitanud kaebaja töövõimelisust. Seda, et kaebaja tööle

määramisel on arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga kinnitab ka tööle määramise käskkiri

(I kd tl 49), kus on märgitud, et kaebaja on määratud tööle osaliste tööülesannetega, mille

hulka kuuluvad uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine. Kuigi käskkirjast ei

nähtu, kelle otsuse alusel on välja toodud need tööülesanded, mida kaebajal on võimalik

teostada, on loogiline, et tööülesannete iseloomu määramisel on konsulteeritud

meditsiinitöötajaga. Pealegi näitab ringkonnakohtu arvates seda, et kaebaja viide tervislikule

seisundile tööst keeldumisel on otsitud, see, et kaebaja on pöördunud pärast keeldumist arsti

poole alles 16.02.2012 ning arst on leidnud, et tegemist ei ole tõsise kaebusega tervise üle.

Eeltoodu alusel on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudus õigus keelduda tööst

viidetega tervislikule seisundile.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et

halduskohus on jätnud hindamata kaebaja väited seoses ohuga kaebaja elule ja tervisele

seoses tööle minekuga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et elektroonilisest registrist ei

nähtu, et kaebaja tööle määramise oleks kooskõlastanud julgeolekuosakond. Tõepoolest

nähtub sellest, et tema tööle määramine on kooskõlastatud julgeolekuosakonna poolt

17.10.2011, kuid see ei anna alust väita, et kooskõlastus üldse puuduks. Vastustaja on

12.07.2011 ja 20.03.2012 õienditega (I kd tl 184, 185) kinnitanud, et selles osakonnas töötab

mitu kinnipeetavat ning seoses töötamisega ei ole mingeid konflikte esinenud. Vastustaja

poolt esitatud õiendite kohaselt (I kd tl 191-196) on kaebajaga korduvalt vesteldud selles osas,

et kaebaja väidetel võib töötamisel sattuda ohtu tema elu või tervis, kuid vestluste käigus on

kogu aeg jõutud arusaamisele, et kaebaja julgeolek ei ole seetõttu ohus. Riigikohtu

halduskolleegium on 14.11.2012. a otsuse nr 3-3-1-44-12 p-s 13 märkinud, et VangS § 38 lg-

s 22 sätestatud kinnipeetava töölt vabastamise alus – oht kinnipeetava julgeolekule seoses

töötamisega – peab töölt vabastamiseks olema reaalne. Üksnes abstraktne ja hüpoteetiline

väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav. Pealegi on tegemist E7 osakonnaga, milles

järelevalve on teostatud efektiivsemalt kui teistes osakondades, sest vahetuses on rohkem

valvureid, kes viibivad osakonnas või selle vahetus läheduses. Haldusasja materjalidega ei ole

tuvastatud julgeolekuriski ja seega puudus kaebajal alus tööst keeldumiseks ka sellel alusel.

12. Kaebaja on leidnud ka seda, et tema tööst keeldumine oli õigustatud ka seetõttu, et talle

väljastatud kittel oli väike ning kaebajale ei tutvustatud ohutusjuhendit. Tõepoolest nähtub

haldusasja materjalidest, et Viru Vangla direktori 02.02.2012. a käskkirjaga nr 1-1/21

kinnitatud koristaja ohutusjuhendit on kaebajale tutvustatud 06.03.2012 (I kd tl 76-78). Samas

on vastustaja esitanud tõendi, et kaebajat on tutvustatud enne seda kehtinud koristaja

ohutusjuhendiga (I kd tl 187-190), mille kohta ta on andnud oma allkirja. Võrreldes nende

koristaja ohutusjuhendite tekste on sisuliselt tegemist identsete juhenditega ja seega oli

kaebaja teadlik ohutusjuhendis kirjas olevatest tingimustest. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus kaebajaga, et tal oli õigus tööst keelduda, kuna talle ei olnud teostatud enne

töö alustamist väljaõpet. Arvestades seda, et kaebajal on kohustus enda kambrit kogu aeg

koristada, siis kaebajale antud korraldus asuda tolmulapiga puhastama trelluksi ja kambriuksi

ei ole selline tööülesanne, mis vajaks täiendavat väljaõpet. Kaebaja on kinnitanud, et talle

tööks väljastatud kittel oli väike. Samas on valvur V. Kergand kinnitanud, et kaebajale oleks

see kittel selga mahtunud, kui ta oleks jätnud kitli alla ainult lühikeste varrukatega särgi.

Ringkonnakohtu arvates kinnitab see asjaolu seda, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused

tööst keeldumiseks ja seega on teda õigesti karistatud tööst keeldumise eest.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega käskkirja motiveerituse ning määratud

karistuse proportsionaalsuse osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi