2-12-973/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-973 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi X X hagi X X vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 30.11.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1305 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X, lepinguline esindaja Killu Kool Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.11.2012 otsus osas, millega kohus mõistis X Xlt lapse X X kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 06.01.2011 - 06.01.2012 eest 600 eurot ületavas osas ja lugeda maakohtu otsusega X Xlt lapse X X kasuks välja mõistetuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 06.01.2011 - 06.01.2012 eest 600 euro suuruses summas. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.11.2012 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta poolte maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Täiendada otsuse resolutsiooni täitmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2. Lugeda Pärnu Maakohtu 30.11.2012 otsuse resolutsiooni terviktekst sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Hagi rahuldada osaliselt. 2.2 Välja mõista X Xlt lapse X X kasuks elatis 110 (ükssada kümme) eurot kuus alates 06.01.2012 kuni tema täisealiseks saamiseni. 2.3 Välja mõista X Xlt lapse X X kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 06.01.2011 – 06.01.2012 eest summas 600 eurot. Nimetatud summa tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel kostjal tasuda osamaksetena 12 kuu jooksul, s.o 50 eurot kuus, alates käesoleva otsuse jõustumisest.

2(8) 2.4 Kohtuotsuse täitmisel võtta arvesse 30.05.2012 elatise maksena tasutud 90 eurot. 2.5 Elatisraha tuleb tasuda jooksva kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja isa X X kontole nr xxxxxxxxxxxx Nordea Pangas. 2.6 TsMS § 467 lg 1 ja § 468 lg 3 alusel tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks igakuiselt väljamõistatud elatise osas, st elatise osas summas 110 eurot vastavalt otsuse resolutiivosa punktile 2.2. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Jätta poolte maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud X X ja X X on 05.01.2009 sündinud X X vanemad. Hageja elab alates 2010 juunist koos isaga ja alates 30.08.2010 kostja kirjalikul ja notariaalselt kinnitatud ning apostillitud nõusolekul alaliselt Norra Kuningriigis ning on täielikult oma isa ülalpidamisel. Kostja ei osale hageja kasvatamisel ega ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Ka riiklik peretoetus laekub kostjale, kes ei ole seda kasutanud hageja ülalpidamiskulude kandmiseks. Kostja on ajavahemikul 06.01. – 09.12.2011 saanud igakuiselt riigi poolt makstavat lastetoetust summas 57,53 eurot, kokku 690,36 eurot, mis on mõeldud kulude osaliseks hüvitamiseks. Samuti on kostja saanud 25.03.2011 Sauga vallalt 2-aastase lapse toetust summas 128 eurot. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud, samuti ei ole hooldamise ja kasvatamise kulude katmisel ka muul viisil osalenud, kuid on siiski vastu võtnud kõik riigi poolt tasutud lapse hooldamise ja kasvatamise kulude hüvitamiseks mõeldud ja väljamakstud summad ning kasutanud neid enda vajaduste tarbeks.

Kostja on võimeline maksma hagejale elatist 145 eurot kuus ja miinimummääras elatise maksmisega ei jää kostja teine laps vähemkindlustatuks. Kostja sai viimase töötasu 01.11.2011 summas 197,59 eurot, kuid pole märkinud, et Eesti Haigekassa maksis talle 21.12.2011 töövõimetushüvitist summas 1179,05 eurot. Kostjale on makstud 17.02.2012 peretoetust summas 339,18 eurot ja 23.02.2012

3(8) kuupäeval on Maksu-ja Tolliamet teinud tulumaksu tagastuse summas 279,74 eurot. Seega on veebruaris 2012 olnud kostja kasutuses rahalised vahendid summas 618,92 eurot, mis jagatuna kolmele inimesele (hageja, kostja ja kostja teine laps) teeb kokku inimesele 206,31 eurot. Kostjal 2011 ühe kuu keskmine rahaliste vahendite seis oli 407,36 eurot. Seega oli kostjal piisavalt vahendeid, millest oleks saanud maksta hagejale 2011. aastal igakuiselt miinimumelatist. Kostja teisel lapsel on samuti olemas teine vanem X X, kellel on lapse ülalpidamise kohustus. Lisaks hakkab kostja saama alates 19.04.2012 vanemahüvitist. Samuti on kostjal õigus saada ühekordse maksena sünnitoetust 320 eurot. Ka kostjal endal on õigus saada lapse isalt kuni lapse X X kolmeaastaseks saamiseni ülalpidamist.

Lapse isa keskmiseks töötasuks on ca 35 000 Norra krooni kuus, lisaks makstakse talle riiklikku lastetoetust 1900 Norra krooni kuus. Kokku on hageja vajalikud kulud kuus ca 17 590 Norra krooni.

Kostjal ei ole alates augustist 2012 oma isa hooldekodu kohatasu tasumise kohustust, kuna isa ei viibi hooldekodu andemetel alates 13.08.2012 Tõstamaa Hooldekodus.

X X palus kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja kahju hüvitamist tagasiulatuvalt alates 06.01.2011 kuni 06.01.2012 summas 1668 eurot (12 x 139 eurot).

Kostja vastuväited Kostja on võimeline tasuma elatist 90 eurot kuus. Muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal puudub hetkel sissetulek, ta on 01.02.2012 sündinud X Xga kodune. Kostjale makstakse alates juunist 2012 vanemahüvitist 318,28 eurot kuus ja peretoetust. Lisaks X X hooldamisele peab kostja ka ennast üleval pidama. Kostjal on elementaarsed kulud hügieenile, eluasemele ja toidule, mida osaliselt aitavad kanda kostja sugulased ning kostja elukaaslane X X. Kostjal on ka laenu tasumise kohustus ning kostja käendab ka X X laenu, kes on laenu tagastamisega pidevalt hilinemises, mistõttu võetakse laenu katteks summad maha kostja kontolt. Antud juhul esineb PKS § 102 lg 2 mõttes alus vanemate võrdsusest kõrvale kaldumiseks, kuna X X jääks nõutud elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks, ka on X X sissetulek suurem kostja sissetulekust.

Hageja PKS § 108 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue summas 1740 eurot tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist 145 eurot kuus. Hagejal ei ole kahju tekkinud.

Alates 15.05.2012 kohustus kostja tasuma oma isa X X hoolduskulud Pootsi Hooldekodus 97 eurot kuus. Kostja palus arvestada, et tasub Sotsiaalkindlustusametile enamsaadud vanemahüvitist 27 eurot kuus kuni 01.05.2015.

Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja alates 06.01.2012 elatise 110 eurot kuus ja tagasiulatuvalt perioodi 06.01.2011 kuni 06.01.2012 eest summas 1668 eurot, mis tuleb tasuda 139 euro suuruste osamaksetena 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks 110 euro osas kuus. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Otsuse kohaselt ei ole vaidlust, et alaealine X X elab Norra Kuningriigis oma isa X X juures ja on tema kasvatada.

4(8) PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-04, p 10, 3-2-1-7-05, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega on eelneva eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11, p 19). Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ei või ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist

5(8) seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12). Hageja nõuab kostjalt elatist minimaalmääras 145 eurot kuus, kostja nõustus tasuma 90 eurot kuus ja palus jätta elatise maksmise kohustuse suuremal määral lapse isa kanda, kuna vanemate varaline seis erineb märgatavalt ning elatise väljamõistmisel suuremas määras jääks tema teine laps vähem kindlustatuks. Seega tuleb otsustada, kas kohaldada kostja suhtes PKS § 101 lg-t 1 või kas esineb mõjuv põhjus, mis annaks alust tema osa lapse ülalpidamiskuludes vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjale maksti viimati töötasu 01.11.2011 summas 197,59 eurot ning 21.12.2011 on kostjale makstud seoses dekreeti jäämisega töövõimetushüvitist kokku summas 1179,05 eurot (lk 61-90). Alates 17.02.2012 on kostja saanud peretoetust summas 339,18 eurot ja 23.02.2012 on Maksu-ja Tolliamet teinud tulumaksu tagasimakse summas 279,74 eurot. Seega veebruaris 2012 olid kostja kasutuses rahalised vahendid summas 618,92 eurot. Alates 19.04.2012 kuni 27.06.2013 on kostjale määratud vanemahüvitis 318.28 eurot kuus (lk 119). Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2012 kirjast nähtub, et seoses hageja sünniga maksti kostjale kuni 31.12.2011 lapsetoetust ja lapsehooldustasu (lk 116). Kuivõrd samal ajal maksti hagejale Norra Kuningriigi pädeva asutuse kaudu täismääras lapsetoetust alates 01.10.2010 lapse isale X Xle, siis nõudis Sotsiaalkindlustusamet kostjalt tagasi enammakstud peretoetused ajavahemiku eest 01.10.2010 kuni 31.12.2011 summas 862,92 eurot, mida kostja maksab riigile tagasi igakuiselt summas 27 eurot kuni 01.05.2015 (lk 118). Kostja on oma isa hooldekodu kohatasu tasunud 23.05.2012 25,47 eurot (lk 160-161) ning kohatasu eest tasumine SA-le Tõstamaa Hooldekodu lõppes 13.08.2012, kuna tema isa ei viibi enam hooldekodus (II kd lk 5-6). Hageja vanemad on kaaslaenajad eluasemelaenule, mille eest soetati elamu ja mis on käesoleva ajani kostja ja X X kaasomandis. X X kinnitusel maksab laenu tagasi tema ja vastupidist ei ole kostja kohtule tõendanud. Hanila Vallavalitsuse tõendist nähtuvalt (II kd lk 15) toetab kostjat tema elukaaslane X X ning pere elab viimase ema elukaaslase eramajas ning on majanduslikult toimetulev. Eelnevast nähtub, et kui kostja peaks maksma hagejale elatist miinimummääras, jääks tema enda ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 173,28 eurot (318,28 – 145). Seega, hinnates kostja varalist seisu, on kostja olukorras, milles ta ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist miinimummääras, kahjustamata teise alaealise lapse ja enese tavalist ülalpidamist. Seega esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna kostja teine alaealine laps osutub vastasel juhul varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on suuteline hagejale elatist maksma 110 eurot kuus ja seda alates elatisehagi esitamisest. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.

Hageja palus kostjalt välja mõista PKS § 108 alusel elatis ühe aasta eest tagasiulatuvalt perioodi 06.01.2011 kuni 06.01.2012 osas summas 1668 eurot. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ei saa iseenesest olla kahju hüvitamise nõude aluseks ning hageja ei ole näidanud, milles kahju seisneb. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole, et aasta jooksul enne hagi esitamist ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja kasutuses oli 2011. aastal rahalisi vahendeid summas 4888,42 eurot (töötukassalt 208,82 eurot, palk 2398,95 eurot, tagastatud tulumaks 237,11 eurot, dekreediraha 1225,18 eurot, peretoetus 690,36 eurot, Sauga vallalt 128 eurot), mis ühe kuu keskmiseks teeb 407,36 eurot. Seega oli kostjal piisavalt vahendeid, millest oleks saanud maksta hagejale 2011. aastal igakuiselt miinimumelatist 139 eurot kuus. Eelneva alusel tuleb kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 1668 eurot.

6(8)

Apellatsioonkaebus Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt ja palub uue otsusega mõista kostjalt välja lapse kasuks perioodi 06.01.2012 kuni 30.11.2012 eest elatis 1102,26 eurot ning alates 01.12.2012 igakuiselt 110 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.

Kostja ei vaidlusta otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja on võimeline tasuma igakuiselt elatist 110 eurot. Küll ei arvestanud kohus kostja poolt menetluse ajal 30.05.2012 tasutud elatisega 90 eurot. Maakohus oleks elatise pidanud välja mõistma hagi esitamisest kuni otsuse tegemise täiskuuni ning alates 01.12.2012 igakuiselt 110 eurot kuus. Selliselt peaks elatise suurus 06.01.2012 kuni 30.11.2012 olema kokku 1102,26 eurot (10 x 110 + 26/31 x 110 – 90) ning alates 01.12.2012 igakuiselt 110 eurot kuus.

Maakohtu otsus kajastab ebaõigesti seda nagu oleks hageja soovinud PKS § 108 alusel välja mõista elatise ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Kostja on menetluse käigus pidevalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses ega üheski teises dokumendis ei ole nõutud tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Hageja esitas ülalpidamiskohustuse täitmise nõude ühe aasta eest enne hagi esitamist 11.10.2012 kohtuistungil ning tegi seda menetluslikult läbi nõude täpsustamise. Hageja on PKS § 108 alusel nõudnud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudest ei ole võimalik kohtumenetluse käigus üle minna tagasiulatuva elatise nõudeks ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Maakohus ei saanud otsuses käsitleda tagasiulatuva elatise nõuet aasta eest enne hagi esitamist.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 20 eurot suuremas osas, kui kostja välja pakkus, ning 35 eurot väiksemas osas hageja poolt nõutust. Vastavalt tuleks ümber vaadata ka menetluskulud.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Menetluse edasine käik 22.04.2013 otsusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades maakohtu otsuse elatise tagasiulatuvalt väljamõistmises ning täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse täitmise osas. 04.12.2013 Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2013 otsuse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi määras Riigikohus tsiviilasja hinnaks 1305 eurot.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja kas igakuine elatis tuleb alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõista ühekordse summana või perioodilise maksena, samuti vaidlevad pooled maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse üle. Tsiviilkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist 600 eurot ületavas osas, samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Igakuise elatise väljamõistmise osas kolleegium täiendab maakohtu otsust.

Apellatsioonkaebuse kohaselt nõustub kostja maakohtu lahendiga osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 110 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostja leiab aga, et maakohus on

7(8) ekslikult jätnud arvestamata asjaoluga, et kostja tasus menetluse ajal, täpsemalt 30.05.2012, hagejale elatist 90 eurot ning seetõttu oleks kohus pidanud elatise välja mõistma hagi esitamisest kuni otsuse tegemise täiskuuni summas 1102,26 eurot ning alates 01.12.2012 igakuiselt 110 eurot kuus.

Kolleegium kostja väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigesti elatise välja mõistnud alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 110 eurot kuus. Kostja poolt 30.05.2012 teostatud elatise makset hagejale 90 euro suuruses summas saab ja tuleb arvesse võtta kohtuotsuse täitmisel. Kolleegium peab vajalikuks täiendada selles osas maakohtu otsust, märkides otsuse resolutsioonis kostja poolt elatise nõude täitmist 90 euro ulatuses.

Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on vaidlustatud otsuses kajastanud hageja nõuet tagasiulatuva elatise osas valesti, kuna hageja ei esitanud algselt mitte nõuet tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, vaid kahju hüvitamiseks. Kolleegium leiab, et hageja on hagi esitamisel tagasiulatuva elatise nõudmisel küll ebatäpselt väljendunud, nimetades hagis nõuet kahju hüvitamise nõudeks, kuid samas on hageja selgelt märkinud, et taotleb vastava nõudega kostjalt PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Samuti nähtub nõude suuruse arvutuskäigust (12 x 145 eurot (täpsustatult 12 x 139 eurot)) ning nõude põhjendusest (kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust), et hageja on algusest peale soovinud kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist, mitte kahju hüvitamist. Seega on maakohus selles osas õigesti kvalifitseerinud hageja nõude PKS § 108 järgi tagasiulatuva elatise nõudena.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 04.12.2013 lahendi p-s 12 on selgitatud, et eelnimetud sätte mõtteks on mh kaitsta ka ülapidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülapidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ühtlasi Riigikohus möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülapidamist nõudnud, ja seda asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Sama lahendi p-s 14 märgib Riigikohus, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülapidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnimetatud lahendi p-s 14 on Riigikohus leidnud ka seda, et ekslik on maakohtu käsitlus, et tagasiulatuva elatise suurus tuleb määrata kindlaks üksnes vanema toonast ülalpidamisvõimet arvestades, jättes kõrvale kohustatud vanema ülalpidamisvõime kohtulahendi tegemise ajal. Seega tuleb nimetatud sätteid kohtul kohaldada ka siis, kui kohus mõistab õigustatud isiku kasuks välja elatise hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest, s.o tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel.

8(8)

Eeltoodut arvestades kolleegium leiab, et maakohus on tagasiulatuva elatise kostjalt välja mõistnud põhimõtteliselt õigesti, kuid on seda teinud suuremas ulatuses, kui see on põhjendatud, arvestades kostja olukorda ja ülalpidamisvõimet kohtulahendi tegemise ajal. Maakohus on tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestanud üksnes asjaolu, et kostja oleks saanud vastaval perioodil igakuiselt sissetulekust, mis oli 407 eurot, anda hagejale ülalpidamist sel ajal kehtinud elatise miinimummääras, s.o 139 eurot kuus. Maakohus on jätnud aga arvestamata kostja olukorra elatise väljamõistmise ajal. Arvestades asjaolu, et seoses lapse sünniga 01.02.2012 kostja ei tööta ja samuti kostjale alates juunist 2012 makstava vanemahüvitise suurust 318,28 eurot kuus, leiab kolleegium, et kostja ei ole võimeline maksma elatist tagasiulatuvalt hageja poolt taotletud ulatuses ja PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, seadmata seejuures ohtu enda tavalist ülalpidamist ja panemata endaga koos elavat last varaliselt vähem kindlustatud olukorda, kui seda on elatist saav laps. Lisaks sellele tuleb arvestada ka asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta enne hagi esitamist oleks kordagi nõudnud kostjalt elatisraha maksmist, mis annab, arvestades kostja olukorda, lisaks alust vähendada tagasiulatuva elatise suurust. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostjalt on põhjendatud välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 06.01.2011 – 06.01.2012 eest kokku mitte üle 600 euro suuruses summas, mis teeb 12 kuu jooksul osamaksetena tasumisel (nagu maakohus on kohtuotsuse täitmise määranud) igakuise makse suuruseks 50 eurot. Kolleegiumi arvates ei ole tagasiulatuva elatise sellises summas väljamõistmine ja sissenõudmine kostjale ülemääraselt koormav. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuvalt elatise 600 eurot ületavas osas.

Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja kostja materiaalset olukorda käesoleval ajal on mõistlik jätta poolte kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm