3-12-2131/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2131 Haldusasi O.J. kaebus Viru Vangla 13.08.2012. a käskkirja nr 6- 2/1228-T ja 17.09.2012. a vaideotsuse nr 6-12/319-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.J. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant O.J. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada O.J. apellatsioonkaebuse lisad. 2. Jätta O.J. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2013. a otsus muutmata. 3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 29. mail 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 13.08.2012. a käskkirjaga nr 6-2/1228-T (tl 8) määrati kinnipeetav O.J. tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega alates 14.08.2012 kuni 13.11.2012. Käskkirja

2

kohaselt pidi kinnipeetav täitma tööülesandeid lähtuvalt tema tervislikust seisundist ning osaliste tööülesannete hulka kuulusid uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine.

2. 17.08.2012. a esitas O.J. vaide (tl 17) Viru Vangla 13.08.2012. a käskkirja nr 6- 2/1228-T kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 17.09.2012. a vaideotsusega nr 6- 12/319-1 (tl 9-10) jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et kinnipeetava tööle määramine on õigustatud, kooskõlas tema individuaalse täitmiskavaga, arvestatud on kõikide tähtsust omavate asjaoludega ning puuduvad kinnipeetava töökohustust välistavad asjaolud.

3. 09.10.2012 esitas O.J. Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.08.2012. a käskkirja nr 6-2/1228-T ja 17.09.2012. a vaideotsuse nr 6-12/319-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla 13.08.2012. a käskkiri nr 6-2/1228-T õiguspärane, kuna sellega on alusetult piiratud kaebaja põhiseaduslikku õigust valida meelepärast tööd ja selle andmisel ei ole arvestatud vangistusseaduses (VangS) sätestatud töökohustuse mõttega. Vangla võib majandustöödele rakendada kinnipeetavat, keda ei ole võimalik kindlustada muu tööga, kuid vangla ei ole põhjendanud, miks O.J. it ei ole võimalik kindlustada muu tööga. Kuna kinnipeetava töökohustuse puhul on tegemist üksnes resotsialiseerimise abinõuga, mille eesmärgiks on kinnipeetava teenimisvõime säilimine ja suurendamine, ei ole kaebaja majandustöödele määramine eesmärgipärane. Kaebajal nimelt on töö olemas, mille eest ta saab ka töötasu. Viru Vangla 17.09.2012. a vaideotsus nr 6-12/319-1 on õigusvastane sõltumata tööle määramise käskkirjast, sest selles ei ole arvestatud ega põhjendatud O.J. i esitatud asjaolusid selle kohta, et tal on juba töökoht OÜ-s XXXXXXX , millega seonduvaid tööülesandeid täidab kaebaja võimaluste piires ka vanglas viibides.

4. Tartu Halduskohus jättis 11.01.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt on kaebaja kohustatud VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 alusel töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest kaebaja VangS § 37 lg 2 alusel vabastatud ei ole. VangS § 37 lg 1 kooskõlas põhiseaduse (PS) § 29 lg-ga 2 piirab kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirjas ei ole vaja tuua välja isiku füüsilisi ja vaimseid võimeid, sest olmeruumide koristamine ei eelda erilisi võimeid ning ka VangS § 45 lg 2 sätestab kinnipeetavale kohustuse koristada oma kambrit. Samuti puudub vajadus kõigi võimalike töökohtade väljatoomiseks, mida ei tehta ka tavainimese töölemääramise käskkirjas. Kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirja väljaandmisel ei kohaldata tavapärast haldusmenetlust ning ka VangS § 11 lg-st 1 tuleneb, et vangistusseaduse alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega tuleb kinnipeetava töölemääramisel arvestada ka VangS §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärki. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et vanglale ei ole O.J. i poolt laekunud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 962 lg-s 1 sätestatud taotlusi ja kaebajale ei ole antud luba töötamiseks väljaspool vanglat asuva tööandja juures. Seega ei ole kaebajal õigust keelduda vangla pakutavast tööst tuginedes töösuhte jätkumisele väljaspool vanglat asuva tööandjaga ning seetõttu ei olnud vanglal vajadust ka vaideotsuses kaaluda kaebaja väiteid selle kohta, et ta töötab OÜ-s XXXXXXX . Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile vorminõuetele - on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, käskkirjas sisalduvad viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Viru Vangla 13.08.2012. a käskkiri nr 6-2/1228-T ei ole kinnipeetava poolt allkirjastatud, kuid kuna kinnipeetav on selle peale esitanud vaide 17.08.2012. a ehk 4 päeva hiljem, on käskkiri ilmselgelt O.J. ile

3

teatavaks tehtud. Enne kaebaja töölemääramise käskkirja koostamist kooskõlastati isiku tööle määramine vangla meditsiiniosakonna ja julgeolekuosakonnaga (tl 33). Vaideotsuses on arusaadavalt põhjendatud töökohustuse olemust ja asjaolusid, millistel on võimalik kinnipeetav töökohustusest vabastada. Kuna haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle väljaandmise seisuga, ei ole kaebaja hilisem töölepingu kohtule esitamine ja väljaspool vanglat asuva tööandja juures töötamise soovi avaldamine aluseks tööle määramise käskkirja tühistamisele, sest kinnipeetava töölemääramise ajal ei olnud ta töötamisest vabastatud ja seega oli vanglal õigus kinnipeetav majandustöödele määrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. O.J. esitas Tartu Halduskohtu 11.01.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib kaebaja vaidlusaluste haldusaktide tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele, kuna vaidlusalune käskkiri halduskohtu otsuse tegemise ajaks enam ei kehtinud. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõuete esitamisel on preventiivne, et vältida tulevikus samasuguseid kaebaja õiguste rikkumisi ja haldusmenetluse läbiviimise vigasid. Halduskohtu otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 8, kuna koosneb üksnes Viru Vangla kirjalikus vastuses toodud seisukohtadest. Kohtuniku enda analüüs ja põhjendused otsuses praktiliselt puuduvad. VangS § 37 lg-st 1 tuleb üldine kohustus töötada, kuid ei tulene keeldu kaebajal endal muretseda endale töö väljaspool vanglat, mille eest ta saab tasu. Väljaspool vanglat töö omamisel ja töökoha säilitamisel on oluline roll kaebaja ametialase ja sotsiaalse integratsiooni saavutamisel pärast vabanemist. Olukorras, kus kaebaja töötab seaduslikult, ei ole tema tööle määramine vanglas koristajana eesmärgipärane ega õiguspärane, kuna kaebaja juba täidab töökohustust. Samuti õpib kaebaja Eesti Majanduse ja Juhtimise Instituudis ning tulenevalt VangS § 37 lg 2 p-st 2 ei ole õppival kinnipeetaval kohustust töötada. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja on kohustatud töötama ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele ning kaebaja ei vasta VangS § 37 lg-s 2 märgitud kriteeriumitele. Vaidlusalune käskkiri on ebaproportsionaalne PS § 11 tähenduses, mistõttu on käskkiri HMS § 54 alusel õigusvastane. Halduskohtu seisukoht, et majandustööle määramise käskkirjas ei ole vaja välja tuua isiku füüsilisi ja vaimseid võimeid, on vastuolus VangS § 38 lg-ga 1 ja § 37 lg-ga 3 ning haldusakti põhjendamise kohustuse põhimõtetega. Samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kinnipeetava majandustööle määramise käskkirja väljaandmisel ei kohaldata tavapärast haldusmenetlust. Vaidlustatud käskkiri kui kirjalik haldusakt on motiveerimatuse tõttu õigusvastane. Samuti on vangla rikkunud koormava haldusakti andmisel kaebaja õigust olla ära kuulatud, mille tõttu ei saanud kaebaja esitada dokumente töötamise ja õppimise kohta, mis viis ebaõige haldusakti andmiseni. Olukorras, kus vangla alustas haldusmenetlust kaebaja tööle määramiseks kaebajale sellest teatamata, ei saanudki kaebaja olla teadlik oluliste dokumentide esitamise vajadusest. Seega ei ole selline haldusmenetluse läbiviimine ja haldusakti andmine õiguspärane. Ebaõige on ka halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebaja pidanuks väljaspool vanglat töötamiseks taotlema vangla direktorilt luba VSkE § 961 ja § 962 lg 1 alusel. Väljaspool vanglat töötamiseks loa saamist tuleb taotleda siis, kui töötamine vajab kinnipeetava isiklikku kohalolekut. Kaebaja töökohustuste täitmine tema isiklikku kohalolekut väljaspool vanglat ei vaja, kuna piisab telefoni kasutamisest ja kirjavahetusest. Väljaspool vanglat viibimise loa taotlemiseks puudub vajadus ka seoses õppimisega, kuna kaebaja õpib kaugõppe ehk kirjalikus vormis. Seega on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

4

Vaideotsuse õigusvastasuse osas jääb kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses toodu juurde ja märgib lisaks, et õiguspäraseks ei saa pidada vaideotsust, milles ei kontrollita vaidlustatava haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1) ning vaidemenetlus viiakse läbi vastuolus HMS § 83 lg-ga 2 ning asutakse vaideotsuses põhjendama vaidlusalust haldusakti.

6. Vastustaja palub jätta O.J. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja rõhutab, et põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb PS § 29 lg-st 2. VangS § 37 lg 1 piirab seega kooskõlas PS § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba tahte valikuga kokku või mitte. Kaebaja põhjendatud huvi peaks olema eelkõige vangistuse ajal õiguskuulekalt käituda ja töötada, mitte töökohustusest kõrvale hoida. Vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üheks oluliseks viisiks edaspidist elu õiguskuulekalt elada on vajalik omada teatud töökohustusi ja tööharjumust. Töötamise eest makstakse kinnipeetavale töötasu, mis tähendab, et kinnipeetaval on võimalik hüvitada riigile oma kuritegude sooritamisega tekitatud kahju ja parandada oluliselt vabaduses edaspidist majanduslikku toimetulekut. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkidele. Apellatsioonkaebuses on esitatud uusi väited ja tõendeid. Kaebaja ei ole õppimist Majanduse ja Juhtimise Instituudi kaugõppes varasemalt vaidemenetluses ja halduskohtule esitatud kaebuses märkinud. Samuti esitas kaebaja apellatsioonkaebusega tõendid enda töötamise kohta OÜ-s XXXXXXX . Väited õppimise kohta ja sellekohased tõendid on esitatud hilinenult, sest tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg-st 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud. Tuginedes HKMS § 198 lg-le 3, palub vastustaja jätta uued asjaolud ja tõendid tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole põhistanud nende lubatavust ning esitanud põhjendusi, miks ei olnud tal võimalik neid esitada koos kaebusega halduskohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et O.J. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.01.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ning kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ringkonnakohus ei nõustu vaid halduskohtu poolt VSkE §-dele 961 ja 962 antud tõlgendusega.

8. Esmalt annab ringkonnakohus oma seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud tõendite lubatavuse kohta. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Maksuja Tolliameti tõendi, mille kohaselt oli O.J. i maksustatav tulu 08.2011 – 12.2012 7707,49 eurot, XXXXXXX OÜ tõendi tema seal töötamise kohta, tõendi, et O.J. õpib Majanduse ja Juhtimise Instituudis I kursusel ja väljavõtte tema õpinguraamatust. HKMS § 189 lg 3 sätestab, et uue tõendi esitamist peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus tõendi tähelepanuta. Vastustaja on viitega antud seadusesättele palunud kaebaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta ja tagastada. Kaebaja ei ole põhistanud, miks neid tõendeid ei olnud tal võimalik

5

esitada vaidemenetluses või halduskohtumenetluse käigus, kuigi ka seal oli talle antud enne otsuse tegemist võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Samuti ei olnud selliste tõendite olemasolu vastustajale teada vaidlustatud haldusaktide andmisel ning ka kaebaja ise ei ole sellistele asjaoludele enne viidanud. Seega ei oma esitatud tõendid tähtsust vaidlustatud haldusaktidele hinnangu andmisel nende andmise hetke seisuga.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse minna vaidlustatud haldusaktide tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, kuna vaidlustatud tööle määramise käskkiri oli halduskohtu otsuse tegemise momendiks kehtivuse kaotanud. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks on preventiivne, et tulevikus vastustaja oma haldusaktidega ei rikuks kaebaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on 05.12.2011. a otsuse nr 3-3-1-41-11 p-s 13 korranud oma varasemas praktikas toodud seisukohta, et tühistamiskaebuse tuvastamiskaebuseks muutmine on võimalik nii apellatsioonikui ka kassatsioonimenetluses. Seega arutab ringkonnakohus kaebaja kaebust vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

10. Ringkonnakohus ei nõustu, nagu oleks vaidlustatud haldusaktid õigusvastased seetõttu, et vastustajal puudus õigus kaebajat tööle määrata seetõttu, et tal oli olemas väljaspool vanglat töökoht ja ta õppis. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud need erandid, millistel juhtudel ei ole kinnipeetav kohustatud töötama. Nagu nähtub vaidlustatud käskkirjast, on kaebaja määratud tööle arvestades tema tervisliku seisundiga ja käskkirjas on toodud ära ka need tööd, mida kaebaja on võimeline tegema arvestades tema tervislikku seisundit (tl 8). Seega puudub alus väita, et kaebaja tööle määramisel ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga. VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja vastaks selle sätte tunnustele. Isegi kui võtta aluseks see, et kaebaja õpib Majanduse ja Juhtimise Instituudis ettevõtte juhtimise erialal, millest vastustaja vaidlustatud käskkirja väljaandmisel midagi ei teadnud, ei ole see samuti tööst vabastamise aluseks, kuna tegemist ei ole VangS § 27 lg 2 p-s 2 nimetatud hariduse omandamisega. Samuti ei ole oma õppimisele viidanud kaebaja ka tema poolt esitatud vaides (tl 17). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega on kinnipeetava isiklike omadustega vajalik arvestada ainult juhul, kui kaebajat on võimalik rakendada muudel töödel peale majandustööde. Kuna kinnipeetav on VangS § 37 lg 1 kohaselt kohustatud töötama ja töötamist välistavaid asjaolusid ei ole haldusega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähtsust asjaolu, et enne tööle määramise käskkirja andmist kinnipeetavat ära ei kuulatud (vt RKHKo nr 3-3-1-44-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ebaõiged on halduskohtu ja vastustaja viited VSkE §-dele 961 ja 962. Need sätted puudutavad kinnipeetava töötamist järelevalve all või järelevalveta väljaspool vanglat. Käesoleval juhul on kaebaja märkinud, et ta töötab OÜ-s XXXXXXX , kuid selleks ei ole tal vajadust viibida väljapool vanglat, kuna oma tööülesandeid saab ta täita ka telefoni ja posti teel. Seega puudus tal vajadus omada ka vastavat luba. Samas ei ole sellise töökoha olemasolu väljaspool vanglat veel asjaoluks, mis tingiks vaidlustatud haldusakti tühistamise, kuna see ei välista kinnipeetava kohustust vanglas töötada ja vangla õigust rakendada kaebajat teiste tööde olemasolu puudumisel vangla majandustöödel.

6

Seoses kaebaja väidetava töötamisega OÜ-s XXXXXXX peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi töölepingu p 2.3 kohaselt on kaebaja töökohaks firma asukoht (tl 22), siis hiljem on kinnitatud, et kaebaja on võimeline tööülesandeid täitma ka kinnipidamiskohas ning tema tööülesanneteks on raamatupidamise, rahaliiklumise ja kullahinna kontrollimine. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja on kinnipidamiskoha tingimustes võimeline reaalselt selliseid tööülesandeid täitma. Ringkonnakohtu arvates on pigem tegemist fiktiivse töölepinguga.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et vaideotsus kuulub õigusvastaseks tunnistamisele, kuna seal ei ole kontrollitud vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vaidemenetluses kontrollitakse vaidlustatud haldusakti õiguspärasust vaides esitatud asjaolude pinnalt. Vaides on kaebaja vaidlustanud tööle määramise käskkirja alusel, et töötada ei luba tema tervislik seisund ja tal ei ole vaja kahte töökohta (tl 17). Samas ei ole ta esitanud tõendeid oma väidetava töötamise kohta ja ei ole palunud neid ka haldusorganil endal välja nõuda. Seega oli võimalik vaideotsus koostada ainult vaides esitatud vastuväidete piires. Vastustaja on 17.09.2012. a vaideotsuses nr 6-12/319-1 põhjalikult motiveerinud seda, miks ta leiab, et tööle määramise käskkiri on kaebaja tervislikku seisundit arvestades õiguspärane. Samuti on selles osas antud erinevate meditsiinitöötajate arvamused kaebaja töövõimelisuse kohta.

12. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 13.08.2012. a käskkiri nr 6-2/1228-T ja 17.09.2012. a vaideotsus nr 6-12/319-1 on koostatud nendele esitatud nõudeid järgides ja puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks.

13. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi