3-12-83/58 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-83 Haldusasi Galina Villersi kaebus Tartu Ülikooli Narva Kolledži toimingu (mitte lubada kaebajat lõputöö kaitsmisele) õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Galina Villersi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2014 Menetlusosalised Kaebaja Galina Villers, lepinguline esindaja Marko Tiirik Vastustaja Tartu Ülikool (Narva Kolledž) – esindaja Mirjam Reinthal RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2013. a otsus muutmata. 2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 29.04.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Galina Villers (varasema perekonnanimega Semernja) sõlmis 07.09.2005 Tartu Ülikooli (TÜ) Narva Kolledžiga õppeteenuse osutamise lepingu nr 10257NC (tl 7-10). 2. TÜ 16.11.2011. a kirjas (tl 19) tuletati G. Villersile meelde, et lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilase puhul eesti keele

riikliku eksami sooritamine B2 tasemel. 3. G. Villers esitas 21.11.2011 TÜ-le avalduse (tl 17), milles palus lubada teda lõputöö kaitsmisele 25.01.2012 või 27.01.2012 vastavalt kooli akadeemilises kalendris märgitule. G. Villers märkis, et TÜ 16.11.2011. a kirjas avaldatud väide lõputöö kaitsmisele lubamise eelduse kohta ei ole põhjendatud. Nimelt Narva Kolledži direktori 15.10.2009. a korralduse nr 320 NC „Eesti keele oskuse nõuete kinnitamine“ (korraldus nr 320 NC) p 3 kohaselt peab olema sooritatud eesti keele eksam tasemele B2 erialapraktikale minekuks, kuid G. Villersil oli selle akti vastuvõtmise ajaks erialapraktika sooritatud. Kuna nimetatud aktis puudub märge tagasiulatuva kehtivuse kohta, siis ei laiene nõue üliõpilastele, kes olid akti vastuvõtmise ajaks erialapraktika sooritanud. 4. TÜ 14.12.2011. a vastuses (tl 18) teatati, et lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava läbimine täies mahus ning eesti keele nõuete täitmine. TÜ märkis, et enne 15.10.2009 kehtis Narva Kolledžis direktori korraldus, mis oli kinnitatud 31.08.2004. a käskkirjaga nr 164 NC (korraldus nr 164 NC) ning mille p 3 järgi pidi koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastel olema neljanda semestri alguseks sooritatud eesti keele kesktaseme riiklik eksam vähemalt 75 punktile. 5. G. Villers esitas 12.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada TÜ Narva Kolledži toimingu, mis seisnes kaebaja lõputöö kaitsmisele mittelubamises, õigusvastasus, ning kohustada TÜ-d kaebajat lõputöö kaitsmisele lubama. Kaebuse kohaselt on kaebaja kaitsmisele mittelubamine õigusvastane, sest ei nähtu, millele tugineb TÜ väide, et lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on muuhulgas eesti keele nõuete täitmine. Narva Kolledži korralduse nr 320 NC p 3, mille kohaselt peab koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastel olema sooritatud eesti keele riiklik eksam tasemele B2, ei anna alust keelduda kaebajat lõputöö kaitsmisele lubamast, sest kaebajal oli erialapraktika läbitud enne nimetatud akti kinnitamist. Korraldus nr 320 NC ei sätesta eesti keele nõudeid diplomitöö kaitsmisele lubamiseks. Ka vastustaja viidatud korraldus nr 164 NC ei saa olla keeldumise aluseks, sest nimetatud akt ei reguleerinud lõputöö kaitsmisele lubamist ja pealegi on see kehtetu vastavalt korralduse nr 320 NC p-le 10. Samuti on kaebaja läbinud neljanda semestri õppekava. Narva Kolledži nõukogus 28.01.2003 kinnitatud „Narva Kolledži lõputööde kaitsmise korra ja kaitsmiskomisjoni koosseisule esitatavate nõuete kehtestamine“ ega ka kolledži õppekorralduseeskirja (ÕKE) p-d 117-123 ei sätesta lõputööde kaitsmisele lubamiseks täiendavaid eesti keele oskuse nõudeid. Pooltevahelisi suhteid reguleerib õppeteenuse osutamise leping ning kaebaja on oma lepingulisi kohustusi täitnud. Vastustajapoolne täiendav ja alusetu nõue eesti keele riikliku eksami sooritamiseks B2 tasemel on õigusvastane. Vastustaja on rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi, sest kaebajale ei olnud ettenähtav, et lõputöö kaitsmisele lubamine seotakse keeleeksami sooritamisega. Kaebajal oli tekkinud põhjendatud usk, et pärast omapoolsete kohustuste täitmist lubatakse ta kaitsmisele. 6. Tartu Halduskohtu 14.05.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu p-le 3.5 kohustatud järgima TÜ põhikirja, ÕKE-t ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg-st 4 ja selle kaudu Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määruse nr 84 (määrus nr 84) § 8 p-st 6 tuleneb, et vähemalt B2 tasemel eesti keele oskust nõutakse ka pedagoogidelt. ÕKE p-st 153 tuleneb muuhulgas, et kui eesti keele oskuse tase on madalam B2 tasemest, kuid vähemalt B1 tasemel, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 30 EAP mahus. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole sooritanud eesti keele riiklikku eksamit B2 tasemel. Kaebaja on 05.02.2012 sooritanud üksnes eesti keele B1-taseme eksami (tl 69) ning 27.08.2010. a tõendist õppetulemuste kohta (tl 15-16) ei nähtu, et kaebaja oleks nõutud mahus süvendatult 2

riigikeelt õppinud. ÕKE p 117 esimese lause kohaselt on lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Kuna kaebaja ei ole ÕKE p 153 nõuet täitnud, siis tulenevalt ÕKE p-st 119 ei ole kaebaja lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus täidetud. Kohus märkis, et kaebaja on ka oma käitumisega tunnistanud eesti keele riikliku eksami B2 taseme sooritamise vajalikkust. Kaebaja esitatud tõendi (tl 70) kohaselt on kaebaja korduvalt eesti keele B2 taseme eksamil osalenud ning samuti on tema esindaja esitanud korduvalt (tl 71, 73, 76) taotluse tähtaja pikendamiseks kompromissi sõlmiseks seoses kaebaja sooviga sooritada eesti keele B2 taseme eksam. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja nõutud eksamit edukalt sooritanud ega eksami sooritamise kohta tõendit esitanud. Eeltoodu põhjal on vaidlustatud TÜ Narva Kolledži toiming õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. G. Villersi 13.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1 ja § 165 lg-t 2, jättes analüüsimata kaebaja väited pooltevahelise õppeteenuse osutamise lepingu kohta ja asudes üksnes seisukohale, et kuna kaebaja ei ole sooritanud eesti keele eksamit tasemel B2, on ta kohustatud eesti keelt täiendavalt juurde õppima ja seega ei ole õppekava läbitud. Halduskohus ei ole viidanud konkreetselt ühelegi õigusaktile, mis seoks just lõputöö kaitsmisele lubamise keeleoskusega. Kohtu viidatud määrus nr 84 ei ole antud juhul asjakohane. Seda õigusakti saaks kohaldada juhul, kui kaebaja oleks vastustajaga töövõi avaliku teenistuse suhetes üksnes tööandja, mitte õppeasutus, kes peab lõputöö kaitsmisele lubamisel lähtuma õppekava läbimisest. Lõputöö kaitsmine ja õppe lõpetamine ei ole ühesed mõisted. Kaebaja on sooritanud edukalt kõik arvestused, eksamid ja praktikad, tal ei ole võlgnevusi ning õppekava on täidetud. Kaebaja rõhutab endiselt, et eesti keele oskuse nõuded ei ole seotud lõputöö kaitsmisele lubamisega. Narva Kolledži nõukogus 28.01.2003 kinnitatud „Narva Kolledži lõputööde kaitsmise korra ja kaitsmiskomisjoni koosseisule esitatavate nõuete kehtestamine“ p 4 sätestab, et lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava läbimine. Nimetatud punkt ei seo lõputöö kaitsmisele lubamist eesti keele eksami läbimisega. Haldusakt ja toiming peavad olema põhjendatud ja tuginema konkreetsele õiguslikule alusele. 8. TÜ vaidleb oma 16.08.2013. a vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus õigesti hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Lähtuda ei saa vaid vastustaja ja kaebaja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu p-s 2.2 kokkulepitust, mille kohaselt kohustub vastustaja võimaldama üliõpilasel õppekava täitmise, kui õppeteenustasu on makstud. Üksnes õppeteenustasu maksmise kohustuse täitmine ei anna üliõpilasele õigust lõputöö kaitsmisele pääsemiseks, vaid kaitsmisele pääsemiseks peavad olema täidetud ka muud riiklikes ja ülikoolisisestes õigusaktides sätestatud eeltingimused. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohus pole viidanud konkreetselt ühelegi õigusaktile, mis seoks lõputöö kaitsmisele lubamise keeleoskusega. Halduskohus on õigusliku aluse kaebaja mittelubamiseks lõputöö kaitsmisele vajaliku keeleoskuse puudumise tõttu välja toonud otsuse p-des 9 ja 11. TÜ-s kehtivad keeleoskuse nõuded on kehtestatud riiklikult ja täiendavalt on need sätestatud ka TÜ-sisestes regulatsioonides. ÕKE-s ette nähtud süvendatud keeleõpe on ülikooli iga õppekava osa ning TÜ Narva Kolledžis on keelenõuded kehtestatud veelgi täpsemalt. Kaebaja suhtes kehtis kuni 15.10.2009 korraldus nr 164 NC ja alates 15.10.2009 korraldus nr 320 NC. ÕKE p 119 kohaselt on lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus õppekava kõigi ülejäänud 3

õppeainete läbimine. Lõputöö kaitsmine on õppekava täitmise kõige viimane etapp ning lõputöö kaitsmisele lubamise ajaks peavad olema täidetud kõik ülejäänud õppekava lõpetamiseks vajalikud tingimused. Seega peab eesti keele B2 taseme eksam või süvendatud keeleõpe olema igal juhul sooritatud hiljemalt lõputöö kaitsmisele lubamise ajaks. Kuna kaebaja ei ole sooritanud eesti keele B2 taseme eksamit ega õppinud ÕKE p-s 153 sätestatud mahus riigikeelt, siis pole ta täitnud ÕKE p-s 119 sätestatud nõudeid ning vastustajal on õigus kaebajat lõputöö kaitsmisele mitte lubada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.05.2013. a otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.. 10. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks saab olla eesti keele oskuse nõuete täitmine. Kaebaja on seisukohal, et eesti keele oskuse nõue lõputöö kaitsmisele lubamise eeldusena ei tulene ühestki õigusaktist. Kaebaja arvates reguleerib pooltevahelisi suhteid õppeteenuse osutamise leping, mis ei nõua eesti keele valdamise nõuete täitmist. 11. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et eesti keele oskuse nõuete seostamine lõputöö kaitsmisele lubamisega tuleneb esmalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjast, mis on Tartu Ülikoolis tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument ja mille järgimine on vastavalt eeskirja p-le 3 kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 26.05.2006 vastu võetud ning 01.09.2006 jõustunud Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) p 119 kohaselt on lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine. Kõigi ülejäänud õppeainete läbimine tähendab, et lisaks oma õppekavas ettenähtud õppeainetele tuleb läbida õppeained, mis on kohustuslikud kõigile üliõpilastele. ÕKE alajaotuses IX.5 on sätestatud süvendatult riigikeele õppimise nõuded mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud üliõpilastele. Vastavalt ÕKE p-le 153, kui eesti keele oskuse tase on madalam B2 tasemest, kuid vähemalt B1 tasemel, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 30 ainepunkti ulatuses. 12. TÜ Narva Kolledžis on keelenõuded kehtestatud veelgi täpsemalt. Kaebaja suhtes kehtis kuni 15.10.2009 korraldus nr 164 NC ja alates 15.10.2009 korraldus nr 320 NC. Korralduse nr 320 NC p-i 3 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilasel erialapraktikale minekuks olema sooritatud eesti keele riiklik eksam tasemele B2. Sama korralduse p-s 8 selgitatakse, et B2 tase võrdub kesktasemega. Varasema korralduse nr 164 NC p 3 sätestas, et koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilasel peab olema neljanda semestri alguseks sooritatud eesti keele kesktaseme riiklik eksam vähemalt 75 punktile. Asjaolu, et 15.09.2009. a korraldusega 320 NC kehtestati võrreldes eelmise korraldusega teistsugune ajaline täpsustus selle kohta, mis ajaks peab üliõpilasel eesti keele tasemeeksam sooritatud olema, ei tähenda, et keeleeksami sooritamise nõue kaotas üliõpilaste suhtes, kes korralduse nr 320 NC jõustumise ajaks juba erialapraktika läbinud olid, kuid ei olnud täitnud ka korralduse nr 164 NC p-i 3 nõuet, üldse kehtivuse. 13. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil täiendavalt et juhul, kui lõputöö on kaitstud positiivsele hindele, peab ülikool üliõpilasele diplomi andma. Diplom tõendab eesti keele valdamist vähemalt B2 tasemel. Seepärast ongi õppekorralduse eeskirjades ette nähtud, et kõik tingimused ülikooli lõpetamiseks peavad olema täidetud enne lõputöö kaitsmisele lubamist. Seega peab koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppiv üliõpilane sooritama eesti 4

keele B2 taseme eksami või läbima süvendatud keeleõppe igal juhul hiljemalt lõputöö kaitsmisele lubamise ajaks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole sooritanud B2 taseme eesti keele eksamit ega õppinud süvendatult eesti keelt vähemalt 30 ainepunkti ulatuses. Kuna kaebaja ei ole sooritanud eesti keele B2 taseme eksamit või õppinud ÕKE p-s 153 sätestatud mahus riigikeelt, siis on halduskohus 14.05.2013. a kohtuotsuses põhjendatult asunud seisukohale, et ÕKE p-s 119 sätestatud lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus ei ole täidetud. 14. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et üksnes lepingujärgse õppeteenustasu maksmise kohustuse täitmine ei anna üliõpilasele õigust lõputöö kaitsmisele pääsemiseks. Täidetud peavad olema ka kõik muud eeldused. Tartu Ülikooli ja kaebuse esitaja vahel 07.09.2005 sõlmitud lepingu p 3.5 kohaselt kohustub kaebaja lisaks õppeteenustasu maksmisele järgima Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Kaebaja ei ole sooritanud eesti keele B2 taseme eksamit ega õppinud ÕKE p-s 153 sätestatud mahus riigikeelt. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole kaebaja seega järginud ÕKE p-s 119 sätestatud nõuet läbida enne lõputöö kaitsmist kõik õppekavas ettenähtud õppeained. Asjaolu, et halduskohtu otsuses ei ole osundatud õppeteenuse osutamise lepingu sätetele, sealhulgas p-le 3.5, ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. 15. Seoses väitega, et halduskohtu otsuses on tehtud asjakohatu viide Vabariigi Valitsuse 26.06.2011. a määrusele nr 84 märgib ringkonnakohus, et Narva Kolledžis reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid kolledži direktori korraldusega, mis omakorda tugineb vastavale Vabariigi Valitsuse määrusele. Nii on korraldus nr 320 NC 2009. a antud aluseks võttes tol ajal kehtinud ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2008. a määrusega nr 105 kinnitatud „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid“. Käesoleval ajal on need nõuded kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.06.2011. a määrusega nr 84, millele osundas õigesti ka halduskohus, leides põhjendatult, et pedagoogidelt nõutakse viidatud määruse kohaselt vähemalt B2 tasemel eesti keele oskust ja sellesama nõude täitmise kohustus tulenes ka kaebajale, kui koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilasele, nii ÕKE-st kui ka korraldustest nr 164 NC ja 320 NC. Seda, millistel tingimustel saab kaebaja oma lõputöö eelkaitsmisele esitada, selgitas vastustaja piisavalt arusaadavalt ja õiguspäraselt juba oma 14.12.2011. a vastuses (tl 18), viidates muuhulgas nii ÕKE nõudele läbida enne lõputöö kaitsmist täies mahus õppekava, sh sooritada ka eesti keele eksam vähemalt tasemele B2, kui ka kaebaja suhtes kehtinud kolledži direktori korraldustele nr 164 NC ja 320 NC. Kuna vastustaja keeldumine lubamast kaebajat oma lõputööd kaitsma enne eesti keele eksami sooritamist tasemel B2, on eeltoodu kohaselt igati põhjendatud ja õiguspärane, siis jättis halduskohus esitatud kaebuse õigesti rahuldamata. 16. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 5