3-13-67/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-67 Haldusasi M ja TM kaebus Saku Vallavalitsuse kohustamiseks tagama detailplaneeringuga ettenähtud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumine XXX XXX X kinnistu piiril hiljemalt 1 aasta jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest Menetlusosalised Kaebaja – MM ja TM, volitatud esindaja adv Kelli Ristal, nõustaja Tarmo Kiviväli Vastustaja – Saku vald, volitatud esindajad advokaadid Reesa Paatsi ja Toomas Tamme Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M ja TM apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 25. märtsil 2014. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta MMi ja TMi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-67 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-67 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsuse poolt 2006. a kehtestatud detailplaneeringu alusel jagati Saku vallas Üksnurme külas asuv Loo kinnistu elamukruntideks, sh moodustati XXX XXX X kinnistu. Planeering nägi ette kohustuse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning ajutise lahendusena kasutada kogumiskaeve. Kinnistu omaniku AK ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmiti 23.10.2002 leping nr 67 detailplaneeringu finantseerimise kohta. Lepingu punktiga 4 võttis A. K kohustuse korraldada omal kulul detailplaneeringu või selle muudatuste järgsete teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ehituskrundini enne hoonetele ehitusloa andmist. A. K 22.01.2007 taotluse alusel algatati 26.06.2007 korraldusega nr 680 XXX XXX X kinnistu ehitusõiguse määramiseks detailplaneering.

2. Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6 kinnitati Saku valla ÜVK arendamise kava aastateks 2008-2020. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) eraldas 2008. a Saku vallale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha ÜVK rekonstrueerimiseks ning ehitamiseks. Munitsipaalettevõtte AS Saku Maja ja AS Kommunaalprojekt vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu lisa 1 kohaselt oli ÜVK lahendust vajavate tänavate loetelus märgitud ka Loo tee. Projekti punkt 2.3.1 kohaselt ei hõlma projekt uuselamupiirkondi, milleks on alles arendamisel või juba olemasolevad selgelt eristuvad elamupiirkonnad.

3. MM ja TM omandasid 24.11.2009 XXX XXX X kinnistu (registriosa nr XXXXXXXXXX) kaasomandisse. AS Kommunaalprojekt koostatud ehitusprojektis näidatud trasside liitumispunktid kooskõlastas 14.12.2009 M. M.

4. Saku Vallavalitsuse 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestati XXX XXX X kinnistu detailplaneering. Vahetult enne seda (20.09.2010) sõlmisid Saku vald ning MM ja TM lepingu detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks.

5. ÜVK projekti joonist muudeti 22.02.2012, millega jäeti ära Loo tee torustik. MMit ja TMit teavitati 28.08.2012 kirjaga, et kuna nende kinnistu ei asu Saku aleviku reoveekogumisalal ning tegemist on uue planeeringualaga, siis ei toimu trasside väljaehitamist ÜVK projekti raames.

6. MM ja TM esitasid 11.01.2013 Tallinn Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Saku valda tagama detailplaneeringu kohane liitumine ÜVK-ga XXX XXX X kinnistu piiril hiljemalt 1 aasta jooksul asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. KIK kaudu esitati 2008. a rahataotlus mahus, mis nägi ette Loo teele kanalisatsioonitorustiku ja puhastusseadme paigaldamise. AS Kommunaalprojekt töö nr 50-09 nägi ette veeja kanalisatsioonitorustike paiknemise Loo teel ja tänava lõppu mänguväljakule reoveepumpla rajamise. AS Saku Maja kuulutas 2010. a välja riigihanke. Hankedokumendid nägid ette ehituse mahus, mis hõlmas torustike paigaldamist ka XXX XXX X kinnistule. AS Saku Maja ja AS Skanska EMV 22.12.2010 ehitustööde leping nägi ette ehitada torud Loo teele ja reoveepumpla Loo tänava lõpus asuvale mänguväljakule. Saku Vallavalitsus teatas kaebajate päringu vastuseks 28.08.2012 kirjaga nr 20.2-8/18.3, et XXX XXX X kinnistu ei asu keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 kinnitatud

3-13-67 3(8) Saku reoveekogumisalal. ÜVK liitumise võimalus tuleb tagada kõigile Saku aleviku reoveekogumisalal asuvatele kinnistutele. Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektiga ei ole liitumispunktide ehitamine XXX XXX X kinnistule võimalik, kuna tegemist on uue planeeringu alaga. Saku Vallavalitsuse kohustus tuleneb 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestatud detailplaneeringust, mille lisaks oleva seletuskirja kohaselt asub XXX XXX X krunt alal, kuhu on ette nähtud Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ja rajada liitumispunktid krundi piirile.

Kanalisatsiooni kohta on seletuskirjas märgitud, et krundi piirile on ette nähtud kanalisatsiooni liitumispunkt ühiskanalisatsiooni torustikuga. Analoogne sõnastus on ka Saku Vallavalitsuse poolt 24.04.2012 korraldusega nr 386 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjas ning siis on vastustaja taganud veeja kanalisatsiooni trasside väljaehitamise Saku aleviku ÜVK projekti raames. Kaebajate hinnangul on Saku Vallavalitsus XXX XXX X kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamisega võtnud kohustuse vastavad tööd ise teha. AS Saku Maja on andnud 3 aasta vältel kaebajatele mõista, et nad saavad Saku ÜVK projekti raames liitumise veeja kanalisatsiooniga.

Eeltoodud lubadus sai Saku Vallavalituse poolt detailplaneeringu seletuskirja sisse pandud. XXX XXX X kinnistu omanikele on pandud üldkanalisatsioonitrassi väljaehitamise korral kohustus liituda, samas kui kõigile teistele, kellele tagatakse Saku aleviku ÜVK projekti raames võimalus liituda veeja kanalisatsioonitrassiga, on see vabatahtlik. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et XXX XXX X kinnistu saab ÜVK projekti raames liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega ning selleks vajalikud liitumispunktid ehitatakse nimetatud projekti raames kinnistu piirile.

Vastustaja on 3 aastat teinud toiminguid ja kehtestanud detailplaneeringu, millega on kaebajatele korduvalt kinnitatud, et XXX XXX X kinnistu saab Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidega. Ilma igasuguse põhjenduseta lubadustest loobumine on õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Saku Vallavalitsus on 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestanud uue detailplaneeringu, mille näol ei olnud tegemist AK poolt algatatud detailplaneeringu muutmise menetlusega.

Seega ei saa nimetatud uue kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud kohustused olla lepingust nr 67 tulenevalt AK kohustused. Vastustaja peab oma haldusterritooriumil asuvaid elanikke kohtlema võrdselt. Antud juhul teostatakse Saku aleviku ÜVK projekti raames palju selliseid töid, mis ei ole abikõlbulikud keskkonnaministri 01.07.2009 määruse nr 34 mõistes. Saku aleviku ÜVK projekti raames on projekteeritud ja valmis ehitatud veeja kanalisatsioonitrassid kinnistutele, mis jäävad keskkonnaministri määrusega kehtestatud Saku reoveekogumisalast välja ja mille puhul on tegemist uue planeeringu alaga.

Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6 kinnitatud Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb aastateks 2008-2020 ette, et Saku Vallavalitsuse kaasfinantseering tulevikus rajatavate trassidele on 20%. Kui Saku Vallavalitsus on näinud ette eelarvelised vahendid selleks, et Saku aleviku ÜVK projekti raames saaksid võimaluse veeja kanalisatsiooniga liitumiseks ka kinnistud, mille puhul teostatavad tööd ei lähe abikõlbulike kulude alla, siis tuleb tagada selline hüve kõigile isikutele, kes on sarnases olukorras sellel hetkel.

7. Saku vald palus oma vastuses jätta M ja TMi kaebuse rahuldamata ning mõista kaebajatelt välja vastustaja menetluskulud. Kaebajad ning vastustaja sõlmisid 29.09.2010 lepingu nr 7-1.5/40 detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks. Lepingu kohaselt oli detailplaneeringu kehtestamine XXX XXX X kinnistul võimalik ainult juhul,

3-13-67 4(8) kui huvitatud isikud võtavad endale kohustuse ehitada välja lepinguga määratud mahus tehniline infrastruktuur. Lepingu sõlmimine oli oluline eeldus detailplaneeringu kehtestamiseks. Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt kohustusid kaebajad ehitama omal kulul pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandmist XXX XXX X kinnistul detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringuala teenindava infrastruktuuri. Vastavalt lepingu punktile 5.1 võtsid kaebajad teadmiseks, et tehtud kulutusi vastustaja ei hüvita. Vastustajale ei tulene kehtivast detailplaneeringust kohustust korraldada ega tagada Saku aleviku ÜVK projekti raames veeja kanalisatsiooniga liitumine XXX XXX X kinnistu piirile. Detailplaneeringu kehtestamisel ei muudetud poolte kokkulepet. Kaebajad on lepinguga nr 7- 1.5/40 võtnud kohustuse ehitada omal kulul XXX XXX X kinnistul detailplaneeringujärgne ja detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur. Vastustaja kohustust ei tulene ka korralduse nr

939 seletuskirjas märgitust. Seletuskirja punkt 4.1 kirjeldab XXX XXX X kinnistu tehnilisi lahendusi. Kaebaja poolt viidatud seletuskirja p-s 4.1 sisalduv mõiste „ette nähtud“ ei tähenda valla kohustust tagada omal kulul veeja kanalisatsioonitrassi ning liitumispunktide rajamine. Mõistest „ette nähtud“ ei ole järeldatav, kellel lasub väljaehitamiskohustus ning kelle kuludega vastav kohustus kantakse. Vastustaja koostöös Saku Maja AS-ga ei ole andnud kaebajatele mõista, et nad saavad Saku aleviku ÜVK projekti raames liitumise veeja kanalisatsiooniga.

Eelnimetatud lubadus ei nähtu AS Kommunaalprojekt poolt projekteeritud tööst nr 50-09 või sellega seonduvatest toimingutest. Samuti ei kinnita kaebajate väiteid AS Skanska EMV ja AS Saku Maja vahel sõlmitud ehitustööde leping. Vastustaja pole võtnud kohustust, et kaebajatele kuuluva XXX XXX X kinnistu piirile projekteeritakse ning rajatakse veeja kanalisatsiooni liitumispunktid. Vastustaja ega AS Saku Maja ei ole andnud mõista, et Üksnurme külas asuvas Loo-Haavasalu piirkonnas on tagatud liitumine veeja kanalisatsiooniga Saku aleviku ÜVK projekti raames.

XXX XXX X kinnistu uue detailplaneeringu algatamise vajaduse tingis asjaolu, et XXX XXX X kinnistu eelmine omanik AK oli omavoliliselt ilma ehitusloata püstitanud XXX XXX X kinnistule kaksikelamu ja abihoone. Selline ehitustegevus ei olnud kooskõlas kehtestatud detailplaneeringus määratud ehitusõigusega. XXX XXX X kinnistu omanikul oli võimalik valida, kas omavoliline ehitis lammutada või algatada detailplaneering ehitise seadustamiseks. Asjaolude kohaselt algatati XXX XXX X kinnistu osas uus detailplaneering, mille raames sõlmiti ka kokkulepe (leping nr 7-1.5/40) tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Saku aleviku ÜVK projekti läbiviimisel on järgitud, et liitumised veeja kanalisatsiooniga saaksid kõik isikud, kes vastavad seaduses esitatud nõuetele. Saku aleviku ÜVK projekti rahaliste vahendite kasutamise tingimused on eraldi reguleeritud, mistõttu ei ole toetuse kasutamine ja faktiliste kasusaajate ringi laiendamine vastustaja diskretsiooniotsus. Keskkonnaministri määruse nr 34 kohaselt ei anta toetust ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks väljaspool reoveekogumisalasid ega uuselamupiirkonnas.

XXX XXX X ei asu keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 kinnitatud Saku reoveekogumisalal. XXX XXX X kinnistu asub uuselamupiirkonnas. Seega puudub vastustajal seaduslik alus ja kohustus korraldada ja tagada Saku aleviku ÜVK projekti raames ühisveevärgija kanalisatsiooniga liitumine XXX XXX X kinnistu piirile.

8. Tallinna Halduskohus jättis 16.10.2013 otsusega M ja TMi kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kaebajad väidavad, et vastustaja ÜVK tagamise kohustus tuleneb Saku Vallavalitsuse 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestatud XXX XXX X kinnistu detailplaneeringust. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.1 kohaselt asub XXX XXX X krunt alal, kuhu on ette nähtud

3-13-67 5(8) Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ja rajada liitumispunktid krundi piirile. Seletuskirjast ei nähtu, et XXX XXX X krundi piirile ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga ühendatava torustiku peaks välja ehitama vastustaja.

Vastustaja ja kaebajad sõlmisid 20.09.2010 lepingu detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks. Lepingu punkti 4 kohaselt on tegemist kokkuleppega detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohta. Õige on vastustaja seisukoht, et halduslepinguid infrastruktuuri väljeehitamiseks ei sõlmita eraomandis oleval ja avaliku kasutuseta kinnistul tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse määramiseks. Sellise lepingu sõlmimiseks puudub vajadus, kuna puudub avalik-õiguslik kohustus, mida sellise lepinguga üle anda.

Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt on kinnistuomanikud kohustatud oma kulul välja ehitama pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandmist detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringuala teenindava infrastruktuuri. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid lepingu muutmise kohta. Detailplaneeringuga ei ole reguleeritud trasside väljaehitamise ja finantseerimise küsimust ning detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei sisaldu ühtegi viidet ligi 2 kuud varem sõlmitud lepingu lõpetamise või muutmise kohta. Kuna 2-kuulise ajavahemiku jooksul faktilistes asjaoludes midagi ei muutunud, oleks ka põhjendamatu oletada, et lepingu lõpetamine siiski aset leidis.

Kaebajatel ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et vastustaja tagab trassid kaebajate kinnistu piirini. AS Kommunaalprojekt poolt projekti koostamisest jm kaebajate nimetatud toimingutest ei saa tuleneda kohalikule omavalitsusele kohustust oma eelarvevahendite kasutamiseks. Enamik kaebajate poolt välja toodud toimingutest tehti ajaliselt enne lepingu sõlmimist. Kui kaebajad olid veendunud, et ÜVK projekt hõlmab nende kinnistu piirini trasside rajamise ning see toimub vastustaja kulul, siis puudunuks vajadus sõlmida leping nr 7-1.5/40. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.

Puudub vajadus tuvastada, millisel põhjusel Loo tee ÜVK projekti koostamisel AS Kommunaalprojekt poolt tööprojekti joonisele kanti. Kaebajad ei ole väitnud, et liitumisvalmidus anti kellelegi tasuta. Kaebajatel tuleks ennast võrrelda kinnistuomanikega, kellega on sõlmitud analoogne poolte suhet reguleeriv leping. Isegi kui ekslikult on Euroopa struktuurifondi rahadega valmis ehitatud trassid kruntideni, mida õigusaktide kohaselt projekti hõlmata ei saanud, ei ole kaebajatel võimalik nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ebaõige halduspraktika jätkamist.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastustaja keelduks võimaldamast liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringus on ettenähtud tingimused, et veevarustus ja kanalisatsioon tuleb ühendada ühisvõrku, milleni ühenduse väljaehitamine ja finantseerimine on kaebajate kohustus tulenevalt lepingust. Vastustaja taotleb kaebajatelt õigusabikulude väljamõistmist summas 7744,80 eurot. Antud kohtuasi ei olnud eriliselt mahukas ega keeruline, mistõttu vajadus välise õigusabi järele puudus. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. MM ja TM esitasid 15.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustaja on kohustatud tagama XXX XXX X kinnistu piirile ühisveevärgija kanalisatsiooniga liitumispunktid. Korraldusega nr 939 andis vastustaja kaebajatele sellesisulise lubaduse.

3-13-67 6(8) AS Kommunaalprojekt poolt koostatud Saku ÜVK Projekti töö nr T-50-09 nägi ette liitumispunktid XXX XXX X kinnistu piirile. M. M kooskõlastas töös nr T-50-09 ettenähtud liitumispunktide asukohad. Saku Vallavalitsus ja AS Saku Maja andsid 3 aasta vältel korduvalt mõista, et Loo tänava piirkonna kinnistud saavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liitumispunktid kinnistute piirile. Saku ÜVK Projekti elluviimiseks vajalik menetlus korraldati selliselt, et Loo tänav oli projekti kaasatud. Halduskohus on jätnud põhjendamata, millistele argumentidele tuginedes on kohus otsuse teinud.

Kaebuse rahuldamata jätmisel on kohus tuginenud vaid lepingule nr 7-1.5/40. Olles tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti leping nr 7-1.5/40, jättis kohus muud faktilised asjaolud hindamata ning tõi otsuse punktis 10.5 esile, et täiendavaid tõendeid pole vaja koguda. Kogu vaidluse sisu seisneb küsimuses, kuhumaani on kaebajate kohustuseks lepingu nr 7-1.5/40 alusel detailplaneeringu ala teenindav veevarustusja kanalisatsioonitorustik välja ehitada ja finantseerida. Halduskohtu järeldus, et ühisvõrguni ühenduse väljaehitamine ja finantseerimine on lepingust nr 7-1.5/40 tulenevalt kaebajate kohustus, on ebaloogiline.

Halduskohtu tõlgenduse kohaselt oleks kaebajatel kohustus kogu Saku ÜVK projekt ellu viia ja kogu ühisvõrk ise ehitada, sest ühisvõrk nägi ette ka XXX XXX X teenindamise. Halduskohus ei võta seisukohta, kust algab detailplaneeringuga ettenähtud ühisvõrk, milleni tuleb kaebajatel ise ehitada. ÜVVKS sätetest tuleneb, et ühisvõrk algab pärast liitumispunkti. Detailplaneering nägi liitumispunktid ette XXX XXX X kinnistu piirile. Lepingu nr 7-1.5/40 p-st 4.2 tuleneb vastustaja kohustus luua vajalikud eeldused ja tingimused, mis on kaebajatele vajalikud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

Vajalike eelduste ja tingimuste loomise all tuleb mõista ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkte XXX XXX X kinnistu piiril, milleni seejärel ühenduse väljaehitamine on kaebajate kohustus. Leping nr 7-1.5/40 on EhS § 13 alusel sõlmitud leping detailplaneeringu kohase infrastruktuuri väljaehitamiseks. Tegemist on tüüptingimustega lepinguga, kuhu vastustaja on lisanud muud kohustused, mis ei tulene EhS §-st 13. Vastustaja sõlmib selliseid lepinguid kõigi isikutega, kes soovivad enda kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamist, olenemata sellest, kas tegemist on arendusprojektiga või lihtsalt ühe kinnistu osas ehitusõiguse määramisega.

Juhul kui naaberkinnistute osas kehtestatud detailplaneeringud nägid ette, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid on ette nähtud Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise projekti raames krundi piirile, siis vastustaja tagas liitumispunktid kinnistu piiril. Rikutud on kaebajate õiguspärast ootust. Saku Vallavalitsus andis korraldusega nr 939 lubaduse korraldada ja tagada veeja kanalisatsiooniga liitumispunktide ehitamine XXX XXX X kinnistu piirile Saku ÜVK projekti raames. Õiguspärast ootust tugevdas ka vastustaja poolne haldusakti andmisele eelnenud käitumine:

AS-lt Kommunaalprojekt projekti tellimine ja valminud töö heakskiitmine, riigihanke tellimine mahus, mis hõlmas torustike paigaldamist Loo teele, kaebajatelt kooskõlastuste võtmine. Vastustaja on erinevalt kohelnud sarnases olukorras olevaid isikuid ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega jaotanud oma eelarvelisi vahendeid. Saku ÜVK projekti raames on liitumispunktid saanud kinnistu piiridele kinnistud, mis asuvad XXX XXX X naabruses, uue planeeringu alal ega asu Saku reoveekogumisalal. Samuti oli vastustaja nende kinnistute omanikega sõlminud lepingud, mis nägid ette, et detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur tuleb kinnistu omanikul ise välja ehitada.

10. Saku vald palub jätta MMi ja TMi apellatsioonkaebus rahuldamata. Lepingu nr 7-1.5/40 punkti 4.1.1 kohaselt on kinnistuomanikud kohustatud omal kulul välja ehitama detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringuala teenindava infrastruktuuri. Vastustaja

3-13-67 7(8) ei ole kunagi lubanud, et Saku aleviku ÜVK projekti raames projekteeritakse ja rajatakse XXX XXX X kinnistu piirile veeja kanalisatsiooni liitumispunktid. Korraldusega nr 939 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjast ei nähtu vastustaja kohustust rajada kaebajate kinnistu piirile veeja kanalisatsiooni liitumispunktid. Seletuskirja punkt 4.1 kirjeldab XXX XXX X kinnistu tehnilisi lahendusi. Kaebajad on vääralt mõistnud lepingu nr 7-1.5/40 sisu. Lepingus nr 7-1.5/40 sätestatud õigused ja kohustused ei ole seotud ainuüksi kaebajate omandis oleva XXX XXX X kinnistu omandi piiridega.

Kehtivast õigusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust tehnovõrkude väljaehitamiseks eraomandis olevale kinnistule. Halduslepinguid infrastruktuuri väljeehitamiseks ei sõlmita eraomandis oleval ja avaliku kasutuseta kinnistul tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse määramiseks. Lepingu nr 7-1.5/40 preambulas deklareerisid lepinguosalised, et lepingu sõlmimine on oluliseks eelduseks detailplaneeringu kehtestamiseks ning detailplaneeringu kehtestamine XXX XXX X kinnistul on võimalik juhul, kui huvitatud isikud (st kaebajad) võtavad endale kohustuse ehitada välja lepinguga määratud mahus tehniline infrastruktuur.

Eeltoodu alusel on selge, et lepingu osapoolte tahe oli, et kaebajad võtaksid kohustuse ehitada omal kulul XXX XXX X kinnistul detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur. Üllatuslikud ja esmakordsed on kaebajate väited, et leping nr 7-1.5/40 on sõlmitud tüüptingimustel ning osa lepingus sätestatud kohustusi on tühised. Tegemist on paljasõnaliste väidetega ja need ei muuda tõsiasja, et lepingust nr 7-1.5/40 tuleneb kaebajatele kohustus ehitada omal kulul XXX XXX X kinnistul detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur. Kaebajatel ei tekkinud õiguspärast ootust, et vastustaja tagab veeja kanalisatsiooniga liitumispunktid XXX XXX X kinnistu piirile.

Vastustaja ei ole andnud kaebajatele lubadust, et XXX XXX X kinnistu piirile tagatakse detailplaneeringu kohased ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktid Saku aleviku ÜVK projekti raames. Vastustaja ega AS Saku Maja ei ole andnud mõista, et Üksnurme külas asuvas Loo-Haavasalu piirkonnas on tagatud ja saadakse liitumine veeja kanalisatsiooniga Saku aleviku ÜVK projekti raames. Rikutud ei ole võrdse kohtlemise printsiipi. Olukorras, kus väljaspool Saku reoveekogumisala asuvate kinnistute omanikud soovivad liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, tuleb neil sarnaselt kaebajatega tasuda liitumistorustike ja kinnistu piirile liitumispunktide rajamisega kantud kulutused.

Isegi kui Euroopa struktuurifondi rahadega on ekslikult ehitatud trassid kruntideni, mida õigusaktide kohaselt projekti hõlmata ei saanud, ei ole kaebajal võimalik nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või kehtiva õiguse mittejärgimist enda kasuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud täiendavaid väiteid, mis vajaksid eraldi analüüsimist. Ringkonnakohus selgitab veel alljärgnevat.

12. XXX XXX X kinnistu asus varasemalt suuremal planeerimisalal. Loo kinnistu jagati väiksemateks kruntideks Saku Vallavolikogu 13.04.2006 otsusega nr 47 kehtestatud detailplaneeringuga. Eelnevalt oli Saku vald 23.10.2002 sõlminud Loo kinnistu omaniku AKga lepingu nr 67, mille p-ga 4 võttis AK endale kohustuse korraldada oma kulul detailplaneeringu või selle muudatuste järgsete teede ja tehnovõrkude väljaehitamise ehituskrundini. Eelnevast nähtub, et kohalik omavalitsus ei pidanud kõnealusel planeerimisalal üksikute kruntideni tehnovõrke oma kuludega rajama.

3-13-67 8(8) Saku Vallavalitsuse 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestati XXX XXX X kinnistu detailplaneering kinnistul ehitusõiguse määramiseks. Nimelt oli XXX XXX X kinnistu juba hoonestatud ebaseaduslikult ehitatud paariselamuga ning detailplaneeringu menetlemine oli vajalik olukorra seadustamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1 oli märgitud, et krunt asub alal, kuhu on ette nähtud Saku aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ja rajada liitumispunktid krundi piirini. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eeltoodud punktist ei saa tuletada valla kohustust oma kuludega liitumispunktid rajada. Seletuskirja p 4 eesmärk on näidata ära ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tehnilised põhilahendused, mitte aga sätestada poolte kohustusi projekti rahastamisel. Vaidluse põhiraskus on enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud 20.09.2010 lepingu p-l 4.1.1, millega kaebajad kohustusid pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandamist oma kulul välja ehitama detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et lepingu eesmärgiks oli infrastruktuuri ehitamise kohustuse panemine kaebajatele. Võib esile tuua, et lepingu p-s 2.1 on viidatud EhS §-le 13. Nimetatud säte ei reguleeri küll ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kohustust (asjassepuutuv võib olla üksnes vihmaveekanalisatsioon), kuid muus osas puudutab see norm teatud tehnovõrkude rajamise kohustust kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, mitte aga selle maaüksuse sees. Seega ei ole võimalik lepingu p-st 4.1.1 tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust rajada kaebajate krundini veevarustusja kanalisatsioonitorustik.

13. Mis puudutab Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekti, millega oli algselt hõlmatud ka Loo tee, siis vaidlust ei ole selles, et käesolevaks ajaks on projekti muudetud ning Loo tee sellest projektist välja arvatud. Seega puudub kohtul võimalus kohustada valda ÜVK- d selle projekti alusel välja ehitama.

14. Kohtuistungil esitati kaebajate nõustaja poolt väide, et 2006. aastal on AS-le Saku Maja ÜVK-ga liitumise eest juba 600 000 krooni makstud. Tasujaks oli tõenäoliselt AK, kellel oli 2006. aastal kehtestatud detailplaneeringu ning sellele eelnevalt sõlmitud lepingu nr 67 kohaselt kohustus oma vahenditega Loo tee planeerimisalal ÜVK väljaehitamist finantseerida. See ei tekita kohustusi Saku vallale, vaid tuleb otsida lahendusi eelnimetatud õigussuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimiseks.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (apellatsioonimenetluse kulud kokku 835,68 eurot). Ka vastustaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse summas 12 726 eurot (hõlmab ka halduskohtus kantud kulusid). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets