2-12-44759/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-44759

Tsiviilasi

Toetusjuht OÜ hagi OÜ Omedu Rand ja Paul Kärbergi

vastu võla ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

24 374 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04. detsembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Omedu Rand apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

OÜ

Omedu

Rand

(registrikood

10163861), esindajad vandeadvokaat Karin Antsov,

vandeadvokaat Aivar Pilv, advokaat Epp Lumiste

Vastustaja

(hageja):

Toetusjuht

OÜ

(registrikood

12027033), esindaja advokaat Ramil Pärdi

Kostja: Paul Kärberg (isikukood XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 04. detsembri 2013 otsus

osaliselt väljamõistetud põhivõla ja viivise suuruse osas

(otsuse resolutsiooni punkt 3) ja välja mõista OÜ-lt

Omedu Rand Toetusjuht OÜ kasuks põhivõlg summas

7080 eurot ja viivis seisuga 28.04.2014 summas

1784,16 eurot.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 04. detsembri 2013

otsus muutmata.

4. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Jätta rahuldamata Toetusjuht OÜ hagi Paul

Kärbergi vastu käendusest tulenevate kohustuste

täitmiseks.

4.3. Välja mõista OÜ-lt Omedu Rand Toetusjuht OÜ

kasuks põhivõlg summas 7080 eurot (seitse tuhat

kaheksakümmend eurot) ning viivis seisuga 28.04.2014

summas

1784,16

eurot

(üks

tuhat

seitsesada

kaheksakümmend neli eurot 16 senti).

4.4. Välja mõista OÜ-lt Omedu Rand Toetusjuht OÜ

kasuks viivis 0,05% päevas põhivõlalt 7080 eurot alates

29.04.2014 kuni kohustuse täitmiseni.

3.5. Paul Kärbergi menetluskulud maakohtus jätta

Toetusjuht

OÜ

kanda,

OÜ

Omadu

Rand

menetluskulud jätta 63,5 % ulatuses Toetusjuht OÜ

kanda ja Toetusjuht OÜ menetluskulud jätta 36,5 %

ulatuses OÜ Omedu Rand kanda.“

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36,5 % ulatuses

OÜ Omedu Rand kanda ja 63,5 % ulatuses Toetusjuht

OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Toetusjuht OÜ (hageja) esitas 02. novembril 2012 Tartu Maakohtule hagi OÜ Omedu Rand

(kostja I) ja Paul Kärbergi (kostja II) vastu teenuste osutamise lepingutest tulenevate rahaliste

kohustuste täitmiseks. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse

23 289,60 eurot ja viivise kuni põhiõla tasumiseni. 02.07.2013 hageja täpsustas nõuet ja palus

kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja mõista põhivõlg 11 200 eurot ning summade tasumisega

viivitamise eest viivise lepingutes kokkulepitud määras ehk 0,05% tasumata summalt päevas,

kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi 0,05% tasumata põhivõlalt 23 289,60 eurot päevas

kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palus lisaks OÜ-lt Omedu Rand hageja kasuks välja põhivõla

12 089,60 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid kostja I ja Keskkonna Toetusjuht OÜ 30.01.2012

kümme teenuste osutamise lepingut, mille alusel Keskkonna Toetusjuht OÜ kohustus teenuse

osutajana koostama kostjale I toetusprojektid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametilt (PRIA-lt) toetuste saamiseks ja kostja I tellijana kohustus Keskkonna Toetusjuht OÜ-le

tasuma projektide eest tasu kokku summas 19 408 eurot. Lepingutes on P. Kärberg (kostja II)

käendajana võtnud kohustuse tagada kostja I rahaliste kohustuste täitmine Keskkonna Toetusjuht

OÜ ees kokku 11 200 euro ulatuses, s.o mitte kogu lepingute summas.

Keskkonna Toetusjuht OÜ on lepingutest tuleneva kohustuse täitnud. Kostja I on hageja poolt

koostatud toetusprojektid üle vaadanud ning need vastu võtnud. Kostja I ei ole esitanud

pretensioone toetusprojektide osas. Lepingute alusel kohustus kostja I tasuma Keskkonna

Toetusjuht OÜ-le kahes osas: ettemaksu lepingus kokkulepitud summas toetusprojekti

valmimisel ja ülejäänud lepingus kokkulepitud osa pärast projekti kohta positiivse otsuse ja

vastavasisulise akti tegemist teenuse osutaja arve alusel. PRIA rahuldas 07.06.2012 Keskkonna

Toetusjuht OÜ poolt lepingute alusel koostatud toetusprojektid ja tegi nende suhtes positiivse

otsuse ning andis vastavasisulise akti. Seega muutus lepingute tasumata osa sissenõutavaks

07.06.2012. Kostjad on jätnud lepingutest tuleneva maksekohustuse täitmata ja ei ole Keskkonna

Toetusjuht OÜ-le toetusprojektide eest tasunud.

Keskkonna Toetusjuht OÜ on 01.09.2012 lepinguga loovutanud lepingutest tuleneva nõude

hagejale. Hageja saatis 02.10.2012 kostjale I võlateate, andes kostjale I võla tasumiseks

täiendava tähtaja kuni 10.10.2012. Kostja I vaatamata võlateatele kohustust ei täitnud.

10.10.2012 saatis hageja võlateate kostjale II, nõudes temalt kui käendajalt kohustuste täitmist.

Kostja II võlateatele ei reageerinud ja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.

Hageja väitel ei ole kostjad ega ka mõni muu kolmas isik tasunud teenuse osutajale Keskkonna

Toetusjuht OÜ-le või hagejale lepingute alusel. Kostja väide, et hageja on saanud kostjalt I

11.11.2012 sularahas 12 048 eurot, ei vasta tõele. Kostja poolt tõendina esitatud kassa

väljamineku order on väljastatud 11.11.2010 ning selle on väljastanud Omedu Ranna Sadama

Ühing MTÜ, mitte kostja I.

Põhjendamata on kostja väide, et tegelikuks teenuse osutajaks ei olnud Keskkonna Toetusjuht

OÜ, kes on lepingutes märgitud lepingupooleks, vaid mingi teine Risto Oitmaaga seotud

äriühing.

Ka on hageja arvates põhjendamatud kostjate väited lepingu alusel tehtud töö ebakvaliteetsuse

osas. PRIA on 07.06.2012 otsusega Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt lepingute alusel koostatud

toetusprojektid rahuldanud.

Hageja leidis, et põhjendamata on kostjate väited selle kohta, et justkui oleks toetustaotlustes

märgitud kalamõrdade suurus kirjas ebaõigesti (4 meetrit 7 meetri asemel). Hageja saatis

kostjatele vahetult pärast taotluste sisseandmist ka kokkuvõtte, kus olid kirjas mõrdade

mõõtmed. Sel hetkel ei esitanud kostjad mitte ühtegi märkust. Arusaamatud on kostjate väited

selle kohta, et laeva BMA-835 asemel esitas R. Oitmaa taotluse hoopis laeva BMA-017 osas.

Hageja pidigi esitama taotlused mõlema laeva kohta ning need ka esitas. PRIA rahuldas mõlema

laeva kohta tehtud taotlused.

Hageja leidis, et ebaõige on kostjate seisukoht, et hageja on juba enda nõuet vähendanud, kuid

nõuab nüüd kogu lepingute summat. Hageja tegi kostjale ettepaneku tasu alandamiseks ning

saatis kostjale I e-kirjaga ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks. Kuna kostja seda ettepanekut

mõistliku aja jooksul ei aktsepteerinud ega kinnitanud, siis hageja tõlgendas kostja I käitumist

selliselt, et kostja lükkas tehtud ettepaneku tagasi.

Hageja oli seisukohal, et põhjendamata on kostjate vastuväited selle kohta, et kostja II poolt

antud käendused on tühised.

2. Kostja I ja kostja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue nende vastu lepingute alusel tasu saamiseks

põhjendatud, kuna kostjad ei ole lepinguid sõlminud, tellimuse täitjaks ei olnud tegelikult

lepingu pooleks märgitud Keskkonna Toetusjuht OÜ ja lisaks ei vastanud tellimusena tehtud

toetusprojektid nõuetele.

Kostja I on maksnud R. Oitmaale 11.11.2012 sularahas 12 048 eurot, mille kohta kostjad esitasid

kassa väljamineku orderi. Kostjad olid seisukohal, et projektide eest tasu nõue ei ole põhjendatud

ka seetõttu, et projektitaotlused ei olnud koostatud ja esitatud nõuetekohaselt. R. Oitmaa koostas

projektid ebakvaliteetselt ja hooletult ning on tekitanud oma käitumisega nii kostjale I kui ka

teistele Peipsi Grupi ettevõtetele kahju saamata jäänud toetuste näol.

Kostjad jäid seisukoha juurde, et lepingu pooleks olev Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole teostanud

hagiavaldusele lisatud lepingute alusel töid, mistõttu puudus tal ka õigus nõuda tasu lepingu alusel

ning loovutada vastava tasu nõude õigus hagejale. Olukorras, kus teenuse osutajaks ei olnud

Keskkonna Toetusjuht OÜ, vaid mingi teine R. Oitmaaga seotud äriühing, kellele on ka tasu juba

makstud, puudub Keskkonna Toetusjuht OÜ-l õigus nõuda tasu teenuste eest, mida ta tegelikult

ei ole osutanud, kuid mille kohta on ekslikult koostatud leping.

Kostjate väitel ei ole tasu nõutavas ulatuses põhjendatud ka seetõttu, et R. Oitmaa Toetusjuht OÜ

esindajana on 06.09.2012 e-kirjaga muutnud lepingutega kokkulepitud tasusid ning neid oluliselt

vähendanud. Kostjad leidsid, et hageja poolt esitatud lepingutes P. Kärbergiga sõlmitud

kokkulepe kostja I kohustuste käendamise kohta on heade kommetega vastuolu tõttu tühine ning

hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt II sel alusel tasu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 04. detsembri 2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Omedu

Rand välja Toetusjuht OÜ kasuks välja põhinõude 19 408 eurot ja viivise 04.12.2013 seisuga

summas 5288,68 eurot, lisaks viivis 0,05% päevas põhinõudelt (19 408 eurot) alates 05.12.2013

kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis rahuldamata Toetusjuht OÜ hagi Paul Kärbergi vastu käendusest tulenevate

kohustuste täitmiseks.

Hageja esitas oma nõude alusena kümme lepingut, mis on allkirjastatud teenuse osutaja

Keskkonna Toetusjuht OÜ esindaja Risto Oitmaa ja tellija OÜ Omedu Rand esindaja P. Kärbergi

poolt. Kostjad on seadnud kahtluse alla nimetatud lepingute kehtivuse. Algselt kostjad esitasid

vastuväiteid, et P. Kärberg ei ole OÜ Omedu Rand esindajana neid lepinguid üldse sõlminud,

kuid menetluse lõpus kostjad möönsid, et P. Kärberg võis kostja I esindajana lepingutele alla

kirjutada. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud lepingutega, millel on igal leheküljel

tellija allkiri ning kuigi kostja algul väitis, et tegemist võib olla võltsitud allkirjaga, siis

menetluses nimetatud väitest loobuti. Algselt esitasid kostjad menetluses ka vastuväite, et kõik

kümme lepingut on hea usu põhimõttega vastuolus, kuid menetluse lõpus kostjate esindaja väitis,

et käendust puudutavad kokkulepped lepingutes on heade kommetega vastuolus.

Kostjad lepingute hea usu põhimõttega vastuolu ei sisustanud ja kohus nimetatud asjaolu ei

tuvastanud. Kohus leidis, et kostjat I ei vabanda asjaolu, kuidas ta lepingutele all kirjutas:

P. Kärbergi ütluste kohaselt allkirjastas ta lepingud koos suure hulga muude dokumentidega

31.01.2012 pärastlõunal, mis oli taotluste esitamise viimane päev ja seega oli asjaga kiire.

P. Kärberg ise kinnitas, et on ärimees pikka aega, millest kohus järeldas, et ta on suurte

ärikogemustega isik ja sellest tulenevalt teadlik allkirja andmisega kaasnevast vastutusest ning,

et erandlikud asjaolud (nt anti allkiri kiirustades) ei vabasta sellest vastutusest. P. Kärberg

kinnitas vande all, et erinevate R. Oitmaa äriühingutega tehti koostööd pikka aega: kolme aasta

jooksul väga palju projekte. Varem olid lepingud olnud suulised. Kokkulepe oli, et R. Oitmaa

jälgib, kui mingi meede avaneb, siis hakkab kohe taotlust kirjutama.

Maakohtu hinnangul oli tõendantud, et OÜ-l Omedu Rand oli tahe tellida tööd, mis on lepingutes

märgitud: kõigi lepingute p 1.1 all on esitatud teenuse sisu. P. Kärberg vande all kinnitas, et

OÜ Omedu Rand soovis meetmest 2.2. saada toetust, sooviks oli laevade remont ja iga laeva

kohta 2 mõrda. Taotluste kirjutamiseks kasutati spetsialist R. Oitmaa teeneid. Samuti kinnitas

P. Kärberg, et OÜ Omedu Rand teistelt firmadelt taotlusi ja projekte ei tellinud. Asjaolu, et

R. Oitmaaga seotud äriühingul, Keskkonna Toetusjuht OÜ-l, oli tahe sõlmida OÜ-ga Omedu

Rand lepingud, tuleneb juba sellest, et kirjalikele lepingutele on alla kirjutatud ja hageja ei ole

neid lepingud kahtluse alla seadnud.

Maakohus leidis, et OÜ-l Omedu Rand ja Keskkonna Toetusjuht OÜ-l oli tahe sõlmida lepingud,

selleks olid olemas kokkulepped, peeti läbirääkimisi ja tellija oli andnud ka juhised töö

teostamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud lepingus kokku lepitud konkreetseid tingimusi (tööde

sisu, hinda, tasumise korda jne). Kuna tegemist on oma olemuselt töövõtulepinguga, mida

reguleerib VÕS § 635 jj, siis leidis kohus, et pooled olid saavutanud kokkuleppe tehingu

tingimustes. Asjaolu, et seni tavapäraselt suuliselt sõlmitud lepingud sõlmiti seekord kirjalikult,

ei muuda neid lepinguid kehtetuks ning neid lepinguid ei saa lugeda ka hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks.

Maakohus leidis, et kostjate vastuväited, nagu poleks teada, kes tööd teostab, ei anna alust

lugeda lepingut kehtetuks. VÕS § 635 lg-s 3 on sätestatud, et töövõtja ei pea täitma lepingust

tulenevaid kohustusi isiklikult. Lepingus sellist piirangut kokku lepitud ei olnud.

Kohus ei hinnanud kostja esindaja poolt kohtulikes vaidlustes üllatuslikult esitatud uut väidet, et

Keskkonna Toetusjuht OÜ ei saanud olla lepingute pooleks, sest nimetatud äriühing registreeriti

alles 25.01.2012. Kostja esindaja eksis TsMS § 402 lg-s 2 sätestatu vastu – asja sisulisel

arutamisel kostja esindajad nimetatud asjaolule ei viidanud. Kohus märkis siiski, et Keskkonna

Toetusjuht OÜ registreeriti enne, kui sõlmiti kirjalikud lepingud ja seega oli nimetatud äriühing

õigusvõimeline (TsÜS § 26 lg 2) .

Seega, kuna lepingud on kehtivad ja on üheselt tuvastatav, kes on töövõtulepingute poolteks ning

poolte kohustused ja õigused on lepingutes kokku lepitud, kuulub lepingutes tasu saamise õigus

lepingu poolele, Keskkonna Toetusjuht OÜ-le. Keskkonna Toetusjuht OÜ on 01.09.2012

lepinguga loovutanud lepingutest tuleneva nõude Toetusjuht OÜ-le ja teatanud sellest kostjale I

Kostjad nõude loovutamisele muid vastuväiteid esitanud ei ole, kui see, et Keskkonna Toetusjuht

OÜ-l nõue puudus. Nimetatud asjaolu kohus eelpool käsitles ja leidis, et nõue kuulus Keskkonna

Teostusjuht OÜ-le.

Hageja viitas nõude tekkimise alusena töövõtulepingute p-dele 2.1 ja 2.2. Kõigis lepingutes on

punktis 2.3 kokku lepitud, et tellija on kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma

7 päeva jooksul pärast arve esitamist. Hageja väitel ei ole kostja tasunud ühegi lepingu alusel

midagi. Kostjad algselt vaidlesid sellele vastu, kuid tõendeid selle kohta, et nad on tasunud just

nende lepingute alusel, ei esitanud. Kostjad on menetluses kaudselt, s.o oma vastuväidete läbi (et

hagejal puudub nõudeõigus, et töid ei teostatudki, et oli erikokkulepe tasumise kohta jne) omaks

võtnud, et nende taotlusprojektide koostamise eest, seega nende lepingute alusel, tasutud ei ole.

Kostjate poolt esitatud tõend tasumise kohta 13.01.2012 summas 1597 eurot ei tõenda samuti

tasumist nimetatud kümne lepingu alusel, sest esiteks esitas arve ja see tasuti Toetusjuht OÜ-le,

tasumine toimus enne lepingute sõlmimist ja töö valmimist ning arvelt nähtub, et teenus, mille

eest tasuti, ei kuulunud meetme 2.2 alla ega olnud seotud laevade remondi ja mõrdade

soetamisega.

Maakohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud 26.01.2012 R. Oitmaa e-meil ei tõenda tööde

teostaja Keskkonna Toetusjuht OÜ poolt arvete esitamist OÜ-le Omedu Rand. Kostjad soovis, et

kohus võtaks seisukoha Marina Grudkina ja Tanja Gudina saadetud või vastu võetud kirjade ja

e-meilide suhtes. Maakohus leidis, et kuna nimetatud isikutel puudus OÜ Omedu Rand

esindusõigus, kostjad on selle ka menetluses vaidlustanud (st ei ole esindajate tegevust heaks

kiitnud), ei saa kohus lahendi tegemisel kasutada ega ka hinnata ühtegi kostjate või ka hageja

poolt esitatud tõendit, kus kirja või meili saatjaks oli Marina Grudkina või Tanja Gudina.

Maakohus leidis, et hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et tasus

lepingute p 2.2.1 ette nähtud ettemaksu, mis tulnuks tasuda projektide valmimisel. P. Kärberg on

vande all kinnitanud, et taotlusprojektid esitati talle allkirjastamiseks ja viidi PRIA-sse

31.01.2012. Seega tulnuks ettemaksud tasuda hiljemalt samal päeval, st nad muutusid

sissenõutavaks 01.02.2012. Ülejäänud osa lepingute tasust tuli vastavalt p-le 2.2.2. tasuda, kui

toetuste osas saadakse positiivne otsus. PRIA peadirektori 07.06.2012 otsusega nr 17/6254

määrati projektide alusel kostjale I toetust kogusummas 150 286,55 eurot. Kostja OÜ Omedu

Rand on saanud positiivse otsustuse kõigi kümne lepingu alusel koostatud taotluse osas. Seega

muutus ülejäänud summa sissenõutavaks 08.06.2012. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kuna lepingute

alusel tasumisele kuuluvad summad on muutunud sissenõutavaks, tasumise kohustust ei ole

kostja, OÜ Omedu Rand, täitnud, on hagejal õigus nõuda kohuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1

alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks alust väita, et kohustuse

rikkumine kostja poolt oli vabandatav VÕS § 103 alusel.

Kohus leidis, et kokkulepet lepingutasu vähendamiseks ei ole pooled sõlminud. Hageja poolt oli

selge väide, et kuna nimetatud kokkulepet vastavalt lepingute p 5.1. kirjalikult ei sõlmitud, siis

kokkulepet poolte vahel selles küsimuses ei ole. Kostja leidis, et kokkulepe oli olemas ja esitas

nimetatud asjaolu tõendamiseks 14.08.2012 e-meili, mille R. Oitmaa on saatnud Peipus Fish

OÜ-le ja Tanja Gudinale. Samas andis kostja esindaja P. Kärberg vande all selgituse, et tema

hinnangul oli 14.08.2012 tasumisegraafik tingimuslik. Kohus leidis, et pooled ei ole lepingus

kokku lepitud kohustuste täitmise muutmiseks kokkulepet saavutanud ja kohustus tuli täita

lepingu kohaselt.

Lepingute alusel kuulus tasumisele kokku 19 408 eurot. Lepingute p-s 2.1. on lepingu pooled

kokku leppinud, et tasule ei lisata käibemaksu, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane.

Maakohus leidis, et pooled on lepingus kokku leppinud riski selles, et hageja võidakse

registreerida käibemaksukohuslaseks, millega kaasneb maksude tasumise kohustus, jätmise

hageja kanda, mistõttu ei saa lepinguid selles osas kohtumenetluse käigus muuta. Seega tuleb

nõue selles osas jätta rahuldamata.

Kostjad esitasid lisaks lepingu kehtetuse vastuväitele ka alternatiivse vastuväite: lepingus kokku

lepitud tööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Kohus ei saanud tõendina nimetatud väite osas

arvestada 14.08.2012 kirja R. Oitmaale, sest selle on saatnud esindusõiguseta isik. Tõendatud on

07.11.2012 P. Kärbergi poolt kirja saatmine R. Oitmaale, kus teatatakse vigadest taotlustes, nt on

esitatud vale laeva number, ning tellijale on esitamata taotlused, hinnapakkumiskutsed ja

hinnapakkumised. Maakohus leidis, et lepingust ei tulene asjaolu, et taotlusprojekti originaal pidi

jääma tellijale ja PRIA-le esitatakse selle koopia. Maakohus järeldas, et hageja ei ole lepingut

taotlusprojekti esitamise osas rikkunud ja kostja I nõue originaaldokumentide saamiseks on

alusetu.

Maakohus märkis, et P. Kärberg kogenud äriinimesena pidanuks siiski tutvuma dokumentidega,

millele ta alla kirjutas. Lepingutes on ta kinnitanud, et projektide osas pretensioone ei ole.

Käesolevalt saab lepingutingimistele mittevastavuseks lugeda kostja viited mõrdade valele

suurusele ning taotluses olevat vale laeva numbrit. Nimetatud konkreetsete etteheidetega on

kostja esindaja P. Kärberg pöördunud kirjalikult tööde teostaja R. Oitmaa poole 07.11.2012.

Maakohus leidis, et nimetatud teatises on VÕS § 644 lg-s 2 nõutud piisava selgusega märgitud

vaid üks puudus: laeva BMA-835 asemel taotlusesse märgitud laev BMA-712. Mõrdade vale

suurust puudutavad etteheited ei ole esitatud selgelt ja piisava täpsusega. Kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit ega konkreetseid andmeid selle kohta, millal ta ise puudusest taotluse projektis

teada sai – seega, kas ta teatas puudusest mõistliku aja jooksul või mitte. Toetusprojekt, milles

oli väidetavalt vale number, teostati lepingu nr 30_01_2012-2 alusel. PRIA peadirektori

07.06.2012 otsuses on punkti nr 16 all määratud toetus summas 8280 eurot kalalaevale

BMA-835 soomkala mõrra ostmiseks. Väidetavalt ebaõige laeva number BMA-712 oli aga

lepingu 30_01_2012-1 objektiks ning ka nimetatud laevaga seoses on PRIA-s toetus määratud

(jrk nr 49). Seega kui ka taotlusprojektides laevade numbrite osas viga esines, oli see 07.06.2012

otsuse tegemise ajaks kõrvaldatud. Seega oli kostja juba 2012. a kevadel teadlik puudusest

projektis, kuid teavitas hagejat sellest alles 07.11.2012 kirjaga. Maakohus leidis, et nimetatud

ajavahe ei ole mõistlik ja kostja ei ole puudusest teatanud tähtaegselt.

Kostja ei ole tõendanud VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud erandlike asjaolude esinemist tööde teostaja

tegevuses: tema tahtlust või rasket hooletust või siis puudusest teadmist ja sellest tellija

teavitamata jätmist. Kohus nõustus kostja etteheitega hagejale, et viimane keeldus hilisemast

suhtlemisest PRIA-ga, kuigi lepingu p 1.2 kohaselt volitas tellija tööde teostajat selles. Kohus

leidis, et Keskkonna Toetusjuht OÜ on nimetatud lepingulist kohustust rikkunud. Samas ei ole

kostjad esitanud oma seisukohta, millist konkreetset kahju nimetatud rikkumine talle põhjustas.

Kohtu hinnangul ei saanud kahju olla suur, kuna toetused 07.06.2012 PRIA otsusega siiski

määrati. Seetõttu puudub kostjal nõue lepingu tasu (hinna) vähendamiseks ja kohus nimetatud

vastuväidet hagi rahuldamisel arvestada ei saanud. Maakohus leidis, et OÜ Omedu Rand

vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest summas 19 408 eurot.

Pooled on lepingute p-s 2.4 kokku leppinud viivises 0,05% päevas iga viivitatud päeva kohta.

Nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks 08.06.2012 ning hageja esitas kohtule hagi

02.11.2012, kuid palus viivise välja mõista kuni võla tasumiseni. Kohus saab viivise välja

arvestada lahendi tegemise seisuga, s.o 04.12.2013. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega

viivituses olnud seega 545 päeva (365+180). Viivise päevamääraks on 9,70 eurot ja viivise

kogusuuruseks on seega 5288,68 eurot. Nimetatud viivis tuleb kostjalt välja mõista ning alates

lahendi tegemistest protsendina põhivõlast.

Maakohus leidis, et nõue P. Kärbergi vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et

Keskkonna Toetusjuht OÜ esindaja ei tegutsenud tagatise osas lepingut sõlmides hea usu

põhimõtte kohaselt. Kohus leidis, et käenduse osas ei olnud selle pooled Keskkonna Toetusjuht

OÜ ja eraisik P. K. kokkulepet saavutanud. Kostja on tõendanud, et temal tahet

käenduskokkulepet sõlmida ei olnud ja sellest juttu ei olnud, seega puudub kokkulepe lepingu

sõlmimiseks. Kohus leidis, et teenuse osutaja ei käitunud käendust ilma kokkuleppeta lepingusse

pannes hea usu põhimõtte kohaselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Omedu Rand esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 04. detsembri 2013

otsuse tühistamist osas, millega mõisteti OÜ-lt Omedu Rand Toetusjuht OÜ kasuks põhinõue

19 408,00 eurot ja viivis 04.12.2013 seisuga summas 5288,68 eurot ning viivis alates 05.12.2013

kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas põhinõudelt, ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta Toetusjuht OÜ hagi OÜ Omedu Rand vastu rahuldamata ja menetluskulud jätta

Toetusjuht OÜ kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus TsMS § 402 lg-t 2 rikkudes lugenud ebaõigesti üllatuslikuks ja

mittearvestatavaks kostja esindaja poolt kohtulikes vaidlustes esitatud seisukoha Keskkonna

Toetusjuht OÜ poolt teenuse osutamise võimatuse osas, kuivõrd Keskkonna Toetusjuht OÜ oli

äriregistrisse kantud alles 25.01.2012. Maakohtu poolt menetlusnormi rikkumine on viinud asjas

ebaõige lahendini, kuivõrd maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite selle kohta, et

Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole osutanud teenuseid, mille eest nõutakse tasu maksmist.

Apellant on kostjana kogu menetluse kestel viidanud, et temal olid tööalased suhted

R. Oitmaaga, mitte Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga, keda polnud tööde tegemise ajal faktiliselt

olemas;

2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et Keskkonna Toetusjuht OÜ on osutanud teenuseid

OÜ-le Omedu Rand ning seega on Keskkonna Toetusjuht OÜ-l tekkinud tasu maksmise nõue

OÜ Omedu Rand vastu ning rikkunud seeläbi TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus on

tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et on tõendatud, et OÜ-l Omedu Rand oli tahe

tellida tööd, mis on lepingutes märgitud. OÜ-l Omedu Rand ei olnud tahet tellida töid teenuse

osutamise lepingu pooleks olevalt Keskkonna Toetusjuht OÜ-lt, kuivõrd OÜ Omedu Rand ei

leppinud kokku ja ei pidanud töökoosolekuid ega läbirääkimisi nimetatud äriühingu,

s.o Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga. Vaidlust ei ole selles, et R. Oitmaa tõi P. Kärbergile kui

OÜ Omedu Rand esindajale 31.01.2012 allkirjastamiseks dokumendid mitmesajal lehel, kuid

vaidlus on selles, et R. Oitmaa tegutses Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana, st P. Kärbergile ei

olnud teada, et R. Oitmaa esines Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana. P. Kärberg ei saanudki

eeldada, et R. Oitmaa esineb Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana, sest Keskkonna Toetusjuht

OÜ on kantud äriregistrisse alles 25.01.2012, dokumendid toodi kuus päeva hiljem,

s.o 31.01.2012 ning mingeid läbirääkimisi või töökoosolekuid või töid antud äriühinguga ei

olnud toimunud;

3) on maakohus jätnud ebaõigesti VÕS § 635 lg 1 kohaldamata ja kohaldanud VÕS § 635 lg-t 3.

Apellant leiab, et isegi kui lugeda hagiavaldusele lisatud kümme teenuse osutamise lepingut

kehtivaks, siis tsiviilasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et Keskkonna Toetusjuht OÜ

ei ole teostanud nimetatud kümnes lepingus kirjeldatud töid, sest töökoosolekud ei toimunud

Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga ning väidetavate tööde teostamise ajal ei eksisteerinud lepingu

poolena märgitud Keskkonna Toetusjuht OÜ-d. Apellant nõustub VÕS § 635 lg 3 tõlgendusega,

et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti,

kuid tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Keskkonna Toetusjuht OÜ oleks volitanud

kedagi teist töid teostama. Samas on tsiviilasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et

Keskkonna Toetusjuht OÜ, mis on äriregistrisse kantud alles 25.01.2012, ei ole teostanud töid.

Apellant oli seisukohal, et kui 30.01.2012 kuupäeva kandvad kümme lepingut esitati 31.01.2012

suure hulga toetustaotluste vahel salaja P. Kärbergile allkirjastamiseks, ei ole taoline tegevus

kooskõlas tsiviilõiguste heas usus teostamise põhimõttega. Tsiviilõiguste heas usus teostamiseks

ei ole ka see, et Keskkonna Toetusjuht OÜ nõuab OÜ-lt Omedu Rand lepingu täitmist, kuid ta

ise ei ole faktiliselt antud lepingu täitmises osalenud ega ole ka faktiliselt lepingus, mille alusel

tasu nõutakse, viidatud töid teinud. Seega on hagiavalduse lisaks olevad lepingud ühepoolsed,

mis ei saa tekitada OÜ-le Omedu Rand lepingule vastavaid kohustusi. OÜ Omedu Rand ega ka

P. Kärberg ei olnud faktiliselt Keskkonna Toetusjuht OÜ lepingupartner, faktiliselt ei teinud

nimetatud äriühing kostjale teenuseid, samuti ei ole OÜ Omedu Rand volitanud Keskkonna

Toetusjuht OÜ-d tegema tööd ega ka koostama PRIA-le toetusprojekte;

4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et OÜ-l Omedu Rand ja Keskkonna Toetusjuht OÜ-l oli

tahe sõlmida lepingud, selleks olid olemas kokkulepped, peeti läbirääkimisi ja tellija oli andnud

ka juhised töö teostamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata P. Kärbergi poolt vande all antud

seletused, et hagiavaldusele lisatud lepingute sõlmimiseks ei olnud kummagi lepingupoole poolt

esitatud pakkumist ja nõustumust ega muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi, samuti ei olnud

pooled saavutanud kokkulepet lepingu sõlmimiseks, mistõttu maakohus on ebaõigesti

kohaldanud VÕS § 9 lg-t 1. Samuti on maakohus esitatud tõendite pinnalt kohaldanud ebaõigesti

VÕS § 29 lg-s 1 sätestatut ning lugenud, et poolte ühiseks tegelikuks tahteks on olnud sõlmida

leping Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga, sest P. Kärbergi poolt vande all antud seletused on

vastupidise sisuga. Ekslik on maakohtu põhjendus, et kuivõrd P. Kärberg esindas mitut

äriühingut ja R. Oitmaa tegutses mitme äriühingu kaudu, siis millise äriühingu nime alt

R. Oitmaa tegutses, ei olnud OÜ Omedu Rand jaoks oluline, sest samamoodi olid P. Kärbergi ja

R. Oitmaa vahel asjad käinud kolm aastat. P. Kärberg on vande all antud seletustes öelnud, et

koostöö oli kestnud kolm aastat ning suhted põhinesid suusõnalisel kokkuleppel. Seega võib

öelda, et tegemist oli usaldusel põhineva suhtlemisega, mida 31.01.2012 R. Oitmaa kuritarvitas,

lisades toetusprojektidele lisaks allkirjastamiseks ka teenuse osutamise lepingud, kuigi taoliste

lepingute sõlmimisest ei ole poolte vahel kordagi juttu olnud. Seega on maakohus

põhjendamatult lugenud teenuse osutamise lepingud sõlmituks poolte vaba tahte ja

läbirääkimiste tulemusena. P. Kärberg on kohtuistungil selgitanud, et OÜ Omedu Rand,

P. Kärbergi ja R. Oitmaa (veel vähem Keskkonna Toetusjuht OÜ) vahel ei olnud avaldatud soovi

teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks. Tsiviilasjas puuduvad tõendid, mis antud seisukoha

ümber lükkaks;

5) puudus Keskkonna Toetusjuht OÜ-l nõue OÜ Omedu Rand vastu, mistõttu puudub ka nõue,

mida oli võimalik loovutada hagejale Toetusjuht OÜ-le. Olukorras, kus Keskkonna Toetusjuht

OÜ-l puudus nõue OÜ Omedu Rand vastu, kuivõrd Keskkonna Toetusjuht OÜ ei ole teostanud

töid OÜ-le Omedu Rand, puudus Toetusjuht OÜ-l ka võimalus antud nõuet omandada. Kuivõrd

maakohus on otsuses viidanud, et kostjad nõude loovutamisele muid vastuväiteid esitanud ei ole,

kui see, et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l nõue puudus, palub apellant ringkonnakohtul tuvastada,

et Keskkonna Toetusjuht OÜ-l puudus nõue OÜ Omedu Rand vastu, mistõttu ei saanud nõude

loovutamist Toetusjuht OÜ-le teostada. Kostja on esitanud ka tervikuna hageja poolt esitatud

nõudele motiveeritud vastuväite ja selgitanud, miks hagejal puudub nõue, seega oleks tulnud

maakohtul neid asjaolusid tervikuna ka nõude loovutuse seaduslikkuse puhul hinnata;

6) on maakohus TsMS § 231 lg-t 2 rikkudes lugenud kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, mida

kostja pole tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks võtnud. Omaksvõtu võimatus on seda enam

selgitatav maakohtu enda poolt sedastatuga, et kostjad on väidetavalt kaudselt omaks võtnud

teatud asjaolusid. TsMS § 231 lg 2 ei näe ette kaudset omaksvõttu. Kohus on ka ekslikult enne

Keskkonna Toetusjuht OÜ asutamist toimunud võimaliku R. Oitmaa tegevuse ühildanud

hilisema Keskkonna Toetusjuht OÜ tegevusega, seostades seda ebaõigesti väidetava

omaksvõtuga;

7) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 76 ja § 82 lg-t 1. Apellant on jätkuvalt

seisukohal, et maakohus ei saa pooltevahelistes suhetes lähtuda hagiavaldusele lisatud kümnest

teenuse osutamise lepingust, sest pooltel puudus tahe antud tingimustel lepingu sõlmimiseks.

Juhul, kui ringkonnakohus peab pooltevaheliste suhete raames põhjendatuks lähtuda siiski

hagiavaldusele lisatud kümnest lepingust, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue

kostjate vastu oli muutunud sissenõutavaks. Maakohus on jätnud kohaldamata lepingute punkti

2.3., milles on kirjas, et tellija on kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma 7 päeva

jooksul pärast arve esitamist. Apellant leiab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks,

kuivõrd OÜ-le Omedu Rand ei ole väljastatud arveid, kuid just arvete väljastamisega on

Keskkonna Toetusjuht OÜ sidunud lepingus tasude maksmise.

Isegi kui kohus otsustas hagi rahuldada, ei oleks olnud võimalik rahuldada nõuet suuremas

ulatuses kui 7080 eurot. Kuivõrd maakohus ei ole 26.01.2012 e-kirjast kui tõendist lähtunud ja

kohtule ei ole esitatud arveid, on olemasolevate tõendite alusel tuvastatud, et Keskkonna

Toetusjuht OÜ ei ole OÜ-le Omedu Rand arveid esitanud. Oluline on ka asjaolu, et kuigi arvete

tegelik esitamine pole tõendamist leidnud, siis on Keskkonna Toetusjuht OÜ väitel tema

väljastanud arved 26.01.2012, samas on väidetavad teenuse osutamise lepingud, mille alusel on

justkui arved väljastatud, sõlmitud alles 31.01.2012. Maakohus on küll viidanud, et

kohaldatavateks õigusnormideks on VÕS § 76 ja § 82 ning lähtuda tuleb lepingus märgitud tasu

maksmise tähtaegadest, kuid samas on maakohus eksinud nõude sissenõutavaks muutumise

tähtaja määratlemisel, mis on ilmselgelt viinud asjas ebaõige otsuseni. Seega on maakohus

ebaõigesti arvestanud ka viivisevõlgnevuse, sest viivist ei saa arvestada nõuete eest, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks;

8) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid tervikuna,

sealjuures P. Kärbergi poolt vande all antud seletusi selle kohta, et R. Oitmaa ainult tõstis

dokumente ja näitas, kuhu allkiri kirjutada ning P. Kärberg ei saanud ühtegi dokumenti nendest

lugeda, sest selleks ei olnud aega. Maakohus on ebaõigesti tuginenud lepingu p-is 3.2. sätestatud

kinnitusele, et toetusprojektid on lepingu allkirjastamise ajaks üle vaadatud, kuivõrd tõendeid

kogumis hinnates tuleneb, et tegelikkuses dokumente sel kuupäeval läbi ei vaadatud, mistõttu ei

tugine maakohtu otsus asjas kogutud tõenditele. P. Kärberg on vande all selgitanud ja ka

kohtuistungil näidanud dokumentide hulka viies kaustas, millele ta 31.01.2012 alla kirjutas ja

tegemist oli väga suure hulga dokumentidega. Seega on asjakohatu P. Kärbergi kritiseerimine

tema poolt suure hulga dokumentide vahel 31.01.2012 esitatud lepingute allkirjastamist, sest

lähtuda tuleb lepingule allkirja saamise faktilisi ja tegelikke asjaolusid, mida on kirjeldanud

vande all P. Kärberg.

5. Toetusjuht OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 04. detsembri 2013 otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ebaselge, milles seisneb maakohtu poolt TsMS § 402 lg 2 rikkumine. Maakohus on

kohtuotsust põhjendanud;

2) on maakohus õigesti tuvastanud, et teenuse osutas R. Oitmaa. Selles ei ole poolte vahel kunagi

vaidlust olnud. Hageja juhib tähelepanu sellele, et töid füüsiliselt teostas ja saigi teostada üksnes

füüsiline isik, mistõttu on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu kostja väide, justkui oleks töid

pidanud teostama juriidiline isik Keskkonna Toetusjuht OÜ. Hageja hinnangul on üldteada

asjaolu, et üldjuhul kuulub või võib kuuluda ettevõtlikele inimestele samaaegselt mitmeid

äriühinguid, mille kaudu teenuseid osutatakse. Käesoleval juhul leppisid nii kostja kui hageja

tegelikud kasusaajad (s.o R. Oitmaa ja P. Kärberg) omavahel kokku, et arved vaidlusaluste

lepingute täitmise eest esitab Keskkonna Toetusjuht OÜ. Samuti on oluline, et kostja tasus

Keskkonna Toetusjuht OÜ-le tema poolt esitatud arved. Sellega kostja kinnitas, et formaalseks

tehingupartneriks oli just nimelt Keskkonna Toetusjuht OÜ. Kui kostja oleks olnud seisukohal,

et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei olnud ega tohtinud olla tehingupartneriks, siis oleks ta pidanud

keelduma esitatud arvete tasumisest. Hageja hinnangul ei oma asjaolu, et Keskkonna Toetusjuht

OÜ kanti äriregistrisse alles 25.01.2012, selle vaidluse kontekstis tähendust. Mis puudutab

varasemat koostööd R. Oitmaaga ja temaga seotud teiste äriühingutega, siis selles osas ei ole

kostja mitte millegagi tõendanud, et ta oleks kunagi tasunud mingit teenustasu R. Oitmaale kui

eraisikule. Maakohus on ka selgitanud, et mistahes kostja selleteemalised väited ei saa õigusliku

tagajärjena kaasa tuua lepingute kehtetust;

3) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 231 lg-t 2. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ning

teinud tõendeid kogumis hinnates õige ja põhjendatud lahendi. Isegi kui ringkonnakohus peab

põhjendatuks kostja väiteid TsMS § 231 lg 2 rikkumises maakohtu poolt, ei muuda see mitte

kuidagi maakohtu otsuse põhjendatust ega õiguspärasust;

4) on maakohus õigesti tuvastanud, et nõue muutus sissenõutavaks 08.06.2012. Riigikohus on

asunud seisukohale, et „ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool

esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud

tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma

arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve

esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata

jätmine temapoolse kohustuse täitmist.“ Tasumisele kuuluv summa oli lepingutest üheselt ja

selgelt tuvastatav. Seega on kostja väited on ainetud ning maakohus on materiaalõigust õigesti

kohaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 04. detsembri 2013 otsuse osaliselt väljamõistetud põhivõla ja viivise

suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ja mõistab välja OÜ-lt Omedu Rand Toetusjuht OÜ

kasuks põhivõla summas 7080 eurot ja viivise seisuga seisuga 28.04.2014 summas

1784,16 eurot.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata

Toetusjuht OÜ hagi P. Kärbergi vastu käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks ning

ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhejndatust.

7. Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid OÜ Omedu Rand ja Keskkonna Toetusjuht OÜ

30.01.2012 kirjalikult kümme teenuse osutamise lepingut (I kd tl 12-31).

VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on

lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud

lepingudokumendid või kirjad.

Antud juhul on lepingupooled lepingud allkirjastanud ning seetõttu saab lugeda lepingud

sõlmituks. Asjakohatu on apellandi väide, et OÜ-l Omedu Rand ei olnud tahet tellida töid

teenuse osutamise lepingu pooleks olevalt Keskkonna Toetusjuht OÜ-lt. Kui OÜ-l Omedu Rand

vastava tahe puudus, siis ei oleks ta sõlminud lepinguid Keskkonna Toetusjuht OÜ-ga. Samuti ei

oma tähtsust apellandi väide, et ta ei pidanud töökoosolekuid ega läbirääkimisi Keskkonna

Toetusjuht OÜ-ga. Lepingu sõlmimisele ei pea alati eelnema töökoosolekute pidamine ning ka

läbirääkimised võivad toimuda eelnevalt suuliselt või koheselt enne lepingu allkirjastamist.

Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et kostja on pidanud töökoosolekuid ja läbirääkimisi

R. Oitmaaga, kes on Keskkonna Toetusjuht OÜ seaduslik esindaja.

8. Lepingute kehtivust ei mõjuta apellandi väide, et OÜ Omedu Rand esindajale P. Kärbergile ei

olnud teada, et R. Oitmaa esines Keskkonna Toetusjuht OÜ esindajana.

Vaidlusaluste lepingute preambulast nähtub, et lepingud on sõlmitud OÜ Omedu Rand, mida

esindab P. Kärberg, ja Keskkonna Toetusjuht OÜ, mida esindab R. Oitmaa, vahel. Allkirjastades

lepingud pidi P. Kärberg aru saama sellest, kes on teine lepingu pool.

Arusaamatu on siinkohal apellandi väide, mille kohaselt 30.01.2012 kuupäeva kandvad kümme

lepingut esitati 31.01.2012 suure hulga toetustaotluste vahel salaja P. Kärbergile

allkirjastamiseks ning taoline tegevus ei ole kooskõlas tsiviilõiguste heas usus teostamise

põhimõttega. Allkirjastades äriühingu nimel dokumente, sh ka vaidlusaluseid lepinguid, pidi

P. Kärberg täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning hoolsuskohustus välistab

juhatuse liikme poolt lepingute ning teiste dokumentide allkirjastamise nende sisuga tutvumata.

Seega ei ole P. Kärberg ise, allkirjastades väidetavalt lepinguid nende sisuga tutvumata, käitunud

vajaliku hoolsusega, ning alusetu on heita ette teisele lepingupoolele hea usu põhimõtte vastast

käitumist.

9. Apellandi väite kohaselt ei ole Keskkonna Toetusjuht OÜ käitunud hea usu põhimõtet järgides

seetõttu, et nõuab kostjalt lepingu täitmist, kuid ise ei ole teinud töid, mille eest tasumist

nõutakse.

Õige on siinkohal maakohtu seisukoht, et kuna oli tegemist sisuliselt töövõtulepingutega, siis

VÕS § 635 lg 3 kohaselt ei pidanud Keskkonna Toetusjuht OÜ täitma lepingust tulenevaid

kohustusi isiklikult. Lisaks eeltoodule täidab juriidiline isik lepingust tulenevaid kohustusi oma

esindajate/töötajate vahendusel ning kuna R. Oitmaa oli Keskkonna Toetusjuht OÜ juhatuse liige

lepingute sõlmimise ajal, siis oligi tema kui juhatuse liikme kohustuseks tagada osaühingu poolt

sõlmitud lepingute täitmine.

Apellandi väitel on vaidlusalused lepingud ühepoolsed ning ei saa tekitada kostjale kohustusi,

sest kostja ei olnud faktiliselt Keskkonna Toetusjuht OÜ lepingupartner ning OÜ Omedu Rand ei

ole volitanud Keskkonna Toetusjuht OÜ-d tegema tööd ega ka koostama PRIA-le toetusprojekte.

Selline apellandi väide on alusetu, sest Keskkonna Toetusjuht OÜ ja kostja vahel on sõlmitud

kehtivalt mitmepoolsed lepingud. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud asjaolusid, mis oleksid

vaidlusaluste lepingute tühisuse aluseks. Samuti ei ole kostja lepinguid tühistanud või lepingutest

taganenud. Lepingute p 1.1. kohaselt kohustus Keskkonna Toetusjuht OÜ koostama kostjale

toetusprojekti, mille alusel on võimalik taotleda PRIA-lt toetust kostja poolt planeeritava

investeeringu teostamiseks, ning lepingute p 2 järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu

toetusprojekti koostamise eest. Lepingutest tulenevad pooltele vastastikused õigused ja

kohustused ning asjaolu, et lepingute p 3 kohaselt (p-d 3.1., 3.2.) lepingute sõlmimise hetkeks oli

toetusprojektide koostamine lõpetatud ja need olid valmis ning kostjale üle antud, ei muuda

lepinguid ühepoolseks.

10. Vastavalt TsÜS § 26 lg-le 1 juriidilise isiku õigusvõime on võime omanda tsiviilõigusi ja

kanda tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime

tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.

Asja materjalide kohaselt kanti Keskkonna Toetusjuht OÜ äriregistrisse 25.01.2012. Kuna TsÜS

§ 26 lg 1 järgi tekib juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisest, siis omas Keskkonna

Toetusjuht OÜ 30.01.2012 lepingute allkirjastamisel õigusvõimet. Siinkohal nõustub

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja, esitades alles kohtuvaidluse käigus väite selle

kohta, et Keskkonna Toetusjuht OÜ ei saa olla lepingu pooleks, sest osaühing kanti registrisse

alles 25.01.2012, rikkus TsMS § 402 lg-s 2 sätestatut.

11. Apellandi väitel on maakohus rikkunud TsMS § 231 lg-t 2, lugedes kostja poolt

omaksvõetuks asjaolu, mida kostja pole tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks võtnud. Siinkohal

viitab apellant maakohtu otsuse põhjendustes märgitule, mille kohaselt „Kostjad on menetluses

kaudselt, s.o oma vastuväidete läbi (et hagejal puudub nõudeõigus, et töid ei teostatudki, et oli

erikokkulepe tasumise kohta jne) omaks võtnud, et nende taotlusprojektide koostamise eest,

seega nende lepingute alusel, tasutud ei ole.“

Ringkonnakohus leiab, et viidatud lausest ei tulene, et maakohus oleks lugenud TsMS § 231 lg 2

mõttes kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et ta ei ole lepingutes märgitud taotlusprojektide

koostamise eest tasunud. Vaatamata vaidlusaluse lause halvale sõnastusele on arusaadav, et

maakohus, tuvastades asjas esitatud asjaolusid ja hinnates tõendeid, on asunud seisukohale, et

kostja ei ole tasunud taotlusprojektide koostamise eest ei lepingupoolele ega ka mõnele teisele

isikule.

12. Apellandi väite kohaselt ei ole hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, sest

lepingute p-i 2.3. järgi on tellija kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma 7 päeva

jooksul pärast arve esitamist, kuid kostjale ei ole siiani lepingutejärgseid arveid esitatud. Samuti

on apellant seisukohal, et isegi kui hageja nõue oleks sissenõutav, ei oleks võimalik selle

rahuldamine suuremas summas kui 7080 eurot, sest R. Oitmaa on ise 14.08.2012 e-kirjas

vähendanud tasu nõuet.

Nähtuvalt asja materjalidest on R. Oitmaa (Keskkonna Toetusjuht OÜ seaduslik esindaja)

saatnud 14. augustil 2012 Peipus Fish OÜ-le (mille seaduslik esindaja oli P. Kärberg) e-kirja

(I kd tl 90-92). Viidatud e-kiri sisaldab muuhulgas täiendavat kokkulepet lepingutejärgse tasu

maksmiseks ning kirjas märgitu kohaselt on „/../vähendatud Omedu Rand OÜ mõrdade taotluse

tasu vastavalt kokkulepitule.“ Samuti tuleneb viidatud kirjast, et viimasel kohtumisel leppisid R.

Oitmaa ja Omedu Rand OÜ kokku, et laevade renoveerimise taotluse tasu jääb 1316 eurot ja

mõrdade taotluse tasu 100 eurot, kokku 7080 eurot. Täiendavat kokkulepet lepingutejärgse tasu

osas on kinnitanud ka kostja oma vastuses hagiavaldusele (I kd tl 100), märkides, et „/…/ kõne

alla ei saanud isegi tulla mitte taolises ulatuses summade tasumine mida lepiti kokku 14.08.2012.

a rääkimata sellest mida hagiga nõutakse vaid veel vähem, sest kui keegi osutab ebakvaliteetset

teenust siis selle-eest ei saa ega pea tasuma.“

VÕS § 13 lg 2 järgi kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda

vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud

vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis

tema käitumisest aru saada, et poolt oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses

vormis.

Antud juhul tuleneb lepingute p-st 5.1., et lepinguid võis muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

Samas võis Keskkonna Toetusjuht OÜ kostja käitumisest aru saada, et ta on nõus lepingu

muutmisega suulise kokkuleppe alusel (hageja e-kiri ja kosta enda seisukoht vastuses

hagiavaldusele). Asjas olevate tõenditega on võimalik tuvastada asjaolu, et pooled muutsid

suuliselt vaidlusalustes lepingutes kokkulepitud tasu ning leppisid kokku, et laevade

renoveerimise toetusprojekti tasu on 1316 eurot ja mõrdade toetusprojekti tasu 100 eurot, kokku

kõigi kümne lepingu kohta 7080 eurot.

Arvestades lepingute muutmist tasu suuruse osas saab olla Keskkonna Toetusjuht OÜ

lepingutejärgne tasunõue kostja vastu summas 7080 eurot.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et pooltele siduvana ei saa käsitleda R. Oitmaa 14.08.2012

e-kirjas sisalduvat graafikut tasu maksmise kohta. E-kirjas on küll märgitud, et tasumine toimub

aasta jooksul vastavalt kokkuleppele, kuid kostja esindaja P. Kärberg vande all antud ütluste

kohaselt (I kd tl 171-173), et ta oli nõus maksegraafikuga ainult juhul, kui R. Oitmaa täidab kõik

tingimused lõpuni, s.o kostja on jaatanud tingimuslikku kokkulepet maksegraafiku osas, ning

seetõttu ringkonnakohus ei arvesta vaidluse lahendamisel e-kirjas sisalduva maksegraafikuga.

13. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et Keskkonna Toetusjuht OÜ on lepingud täitnud

ja seetõttu on Keskkonna Toetusjuht OÜ-l tekkinud tasu maksmise nõue OÜ Omedu Rand vastu

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtus erinevale

seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid.

Ebaõige on apellandi väide, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et R. Oitmaa

koostas toetusprojektid lohakalt ja ei teostanud projektijuhtimist lõpuni, s.o kuni faktiliselt raha

saamiseni.

Lepingute p-i 1.2. kohaselt tellija volitab teenuse osutajat toetusprojekti PRIA-le esitamiseks ja

asjaajamiseks PRIA-ga.

Vaidlust ei ole selles, et R. Oitmaa esitas toetusprojektid PRIA-le. Lepingute viidatud punktist ei

tulene, millist tegevust pidi hõlmama asjaajamine PRIA-ga, võib eeldada, et asjaajamine

PRIA-ga pidi hõlmama tegevust toetusprojektide esitamisel. Seetõttu ei saa väita, et hageja

teostas asjaajamist väiksemas mahus, kui oli lepingutes kokku lepitud.

Maakohus on õigesti, tuginedes lepingute p-s 3.2 märgitud kinnitusele, leidnud, et kostja oli

valminud toetusprojektid üle vaadanud, vastu võtnud ning tal ei olnud nende osas pretensioone,

ning apellandi väide, et ta seoses suure arvu dokumentide allkirjastamisega tegelikkuses ei

tutvunud toetusprojektidega, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus juba märkis käesoleva otsuse p-s 8, et P. Kärberg kostja juhatuse liikmena on

rikkunud hoolsuskohustust, kui ta enne dokumentide allkirjastamist nendega ei tutvunud.

Kuna Keskkonna Toetusjuht OÜ-l on lepingutejärgne tasunõue OÜ Omedu Rand vastu summas

7080 eurot, siis oli võimalik nimetatud nõue loovutada VÕS § 164 alusel hagejale, s.o Toetusjuht

OÜ-le.

14. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esitanud konkreetseid andmeid selle

kohta, millal ta sai teada väidetavatest puudustes töös ning nendest puudustest teatamine, millede

teadasaamise aeg on tuvastatav, ei ole toimunud hagejale tähtaegselt. Siinkohal ei korda

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.

15. Lepingute p-i 2.3. järgi on tellija kohustatud teenuse osutaja poolt esitatud arve tasuma

7 päeva jooksul pärast arve esitamist.

Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostjale oleks arved esitatud lepingute p-i 2.3. järgi.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-05 p-s 18 asunud seisukohale et „/…/ ainuüksi asjaolu, et

lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist

poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu

täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa

suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud

tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse

täitmist.“

Lähtudes Riigikohtu eelnimetatud seisukohast saab asuda seisukohale, et olenemata arvete

esitamisest on hageja tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, s.o kostjal on kohustus

tasuda lepingujärgne tasu vastavalt lepingus kokkulepitule. Tasu maksmist käsitleb lepingute

p 2.2. ning viidatud punktis on sätestatud, millal ja millises summas on tellijal kohustus tasuda

teenuse osutajale. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tasu nõue oli

lepingute p 2.2. alusel sissenõutav kogu ulatuses 08.06.2012. Samas aga kuigi tasunõue on

sissenõutav, välistab lepingute p 2.4. viivise nõudmise enne, kui on esitatud vastav arve

(p 2.4. – tellija on kohustatud tasuma teenuse osutajale viivist 0,05% arve mittetasutud summalt

iga arve maksmisega viivitatud päeva eest).

Ringkonnakohus leiab, et arve esitamisega on võrdsustatud kostjale hagimaterjalide

kättetoimetamine. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.11.2012 (I kd tl 65).

Arvestades seda, et kostjale peaks jääma mõistlik aeg nõutava tasu maksmiseks, peab

ringkonnakohus õigustatuks arvestada viivist alates 10. detsembrist 2012.

Vastavalt lepingute p-le 2.4. on viivise määraks 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva

eest. Seisuga 28.04.2014 on kostja viivituses 504 päeva. Arvestades viivise suuruseks 3,54 eurot

päevas, on ajavahemiku 10.12.2012 – 28.04.2014 eest väljamõistmisele kuuluva viivise

suuruseks 1784,16 eurot (504 päeva x 3,54 eurot = 1784,16 eurot).

16. Kõige eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 7080 eurot,

viivised ajavahemiku 10.12.2012 – 28.04.2014 eest summas 1784,16 eurot ning alates

29.04.2014 viivis 0,05% päevas põhivõlalt 7080 eurot kuni kohustuse täitmiseni.

17. Apellant on 04.04.2014 koos täiendava seisukohaga esitanud ringkonnakohtule Keskkonna

Toetusjuht OÜ 2012. a majandusaasta aruande ja Toetusjuht OÜ 2012. a majandusaasta aruande.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel nimetatud tõendid tähelepanuta.

18. Kuna hagi OÜ Omedu Rand vastu rahuldatakse 36,50 % ulatuses, siis tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta Toetusjuht OÜ menetluskulud maakohtus 36,50 % ulatuses OÜ Omedu Rand kanda

ja OÜ Omedu Rand menetluskulud 63,5 % ulatuses Toetusjuht OÜ kanda. P. Kärbergi

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel Toetusjuht OÜ kanda.

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 36,50 % ulatuses

OÜ Omedu Rand ja 63,5 % ulatuses Toetusjuht OÜ kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson