2-13-38880/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Mare Merimaa, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-38880 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses A P i hagi D K i vastu elatise saamiseks

1440 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D K i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant D K (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras v/adv Piret Simm Vastustaja A P (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Potehhina Kohtuistungi toimumise aeg 09.04.2014

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.12.2013 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda, välja arvatud riigi poolt määratud esindaja kulu.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 23.08.2013 esitas A P h (hageja) Harju Maakohtule hagi D K i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja elatise seadusega kehtestatud alammääras kuni keskhariduse omandamiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr II-2/356/98 oli kostjalt mõistetud tema alaealise poja ülalpidamiseks välja elatis 500 krooni (31.95 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks XXXXXX, kuid õpib edasi Lasnamäe Gümnaasiumi 12b klassis.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kuna ta ei tööta, on arvel Eesti Töötukassas alates 25.04.2013, on 40% ulatuses töövõimetu ja tal on 12.07.2006 sündinud raske puudega poeg M, kes elab võrdselt oma ema ja kostja juures, siis on tal raskusi oma igapäevase toimetulekuga ning ta ei ole võimeline täisealisele pojale elatist maksma. Kostja sissetulekuks on alates juulist 2013 igakuuline toetus 140.85 eurot, üle kuu laekub tema arvele Mi toetus 80.55 eurot. Igakuiselt tasub ta hagejale elatise võlga (45 eurot kuus; koguvõlg 766.55 eurot), samuti on tal tasuda kohtutäituri tasu 241.20 eurot. Vara ei ole. Egor Consulting OÜ 625 euro suurune osa on kohtutäituri poolt pandud keelumärke alla. Kui kohus ei jäta hagi täielikult rahuldamata, tuleb seda vähendada alla alammäära.

Esimese astme kohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja elatusraha hageja kasuks igakuiselt alammääras alates 23.08.2013 kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja oma vajadusi tõendama. Hageja on kostja poeg, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.

7. Kostja on oma vastuväites osundanud PKS § 102 lg 2 3.lausele, mis sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

8. Kostja on esitanud 06.11.2013 otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, millise kohaselt talle on määratud töövõime kaotus 40% ulatuses. Kostja väidete kohaselt on tema igakuine sissetulek puudepension 141 eurot. Sellest summast tasub kostja elatise võlgnevust kohtutäituri kaudu hageja ülalpidamiseks igas kuus 45 eurot. Üle ühe kuu laekub kostjale peretoetus 80.55 eurot kostja teise lapse ülalpidamiseks (üle ühe kuu laekub sama toetus kostja teise lapse emale). Kostja seletas, et otsib aktiivselt tööd. Sobivat tööd ei ole ta leidnud, kuna ei valda eesti keelt ega saa teha rasket füüsilist tööd. Kostja on laenanud elamiseks raha sõpradel ja tuttavatelt, kostjal on raskusi igapäevase toimetulekuga. Kirjalikust tõendist nähtuvalt on kostja töötuna arvele võetud alates 25.04.2012 ning ei saa ega ole saanud töötutoetust ega töötukindlustushüvitist.

9. Kohtu seisukoht on, et tuleb hageja ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole elatise vähendamise eelduseks olevaks mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 3.lause tähenduses. Kuigi kostjale on määratud töövõimekaotus, ei ole ta täielikult töövõimetu. Kostja on tööealine ja 60% ulatuses töövõimeline isik. Kostja poolt nimetatud põhjused ei ole mõjuvad põhjused elatise tasumise kohustuse vähendamiseks. Kostja peab tegema pingutusi, et täisealist last õppimise ajal elatise alammääras toetada.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Harju Maakohtu 19.09.2013 määrusega on D K ile määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasud ja riigi õigusabi kulud. Muus osas jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista elatis välja suuruses alla alammäära.

12. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuna ei analüüsinud kostja tõendeid, millistest nähtub kostjal selliste mõjuvate põhjuste esinemine, millised annavad aluse rakendada PKS § 102. Sellisteks mõjuvateks põhjusteks on töövõime kaotus 40% ja raske puudega teise alaealise lapse ülalpidamise kohustus.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

1. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud viia ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.

13. Asjakohane on apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12 ja selle punktile 15, milles kõrgeim kohus tõi esile, et alla seaduses ettenähtud miinimummäära on võimalik tasumisele kuuluvat elatist vähendada, kuid seda vaid juhul, kui tõendamist leiavad mõjuvad põhjused ning et selliste põhjustena võivad esineda nii kohustatud isiku töövõimetus kui temal teise alaealise lapse olemasolu, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. Samas on maakohus nimetatud põhjuste olemasolu otsuses analüüsinud ja leidnud, et konkreetses olukorras ei ole tegemist mõjuvate põhjustega PKS § 102 mõttes. Teistsugusele seisukohale ei ole alust asuda ka ringkonnakohtul. Apellandil on tuvastatud püsiva töövõime kaotus 40%, kuid lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest temal puuet ei esine ning lisakulusid ei ole (t lk 84-87). Seega on apellant 60% ulatuses töövõimeline ja registreerunud töötuna alates 25.04.2012. Tööotsimiskavadest (t lk 130-137) nähtub, et oskab inglise keelt, omab autojuhilube ja töökogemusi. Äriregistri andmetel asutas ta tööotsingute ajal (01.08.2012) koos kahe teise isikuga äriühingu Egor Consulting OÜ, tegevusalaga erinevate kaupade vahendamine, kus on juhatuse liikmeks (t lk 46-47). Apellant ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saa sissetulekut oma äriühingu kaudu. Asjaolu, et temale kuuluvale osale on kohtutäituri poolt seatud keelumärge, ei saa olla takistuseks äriühingu tegutsemisele. Juhatuse liikmena on apellandi võimuses organiseerida äriühingu tegevust selliselt, et see tagaks temale vähemalt sellise sissetuleku, millega kindlustada Aleksandrile seaduses ettenähtud minimaalses suuruses elatis kuni gümnaasiumi lõpuni juunis 2014. Alaealisel pojal Mil sügisel 2013 rasket puuet ei pikendatud ja ta käib nn tavakooli 1. klassis. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et seonduvalt Miga ei ole tal mingeid spetsiaalseid kulusid, millised tuleneksid poja tervislikust seisundist.

14. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad poolte apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, välja arvatud temale riigi õigusabina määratud esindaja tasu ja esinduse kulud. Harju Maakohus määras 19.09.2013 kostjale riigi õigusabi selle hilisema riigile hüvitamise kohustuseta ja tulenevalt TsMS § 184 lg-st 4 kehtis see ka järgmises kohtuastmes.

Mare Merimaa Ülle Jänes Imbi Sidok-Toomsalu