3-11-1196/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-1196 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot (seonduvalt takistuste tegemisega venekeelsete raadiosaadete kuulamisel, esemete mahaloopimisega ja neil trampimisega) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus muutmata. 2. Tagastada vastustajale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kaebaja 13.01.2011. a pöördumine nr V1 679; kaebaja 24.01.2011. a pöördumised nr V1 1225 ja V1 1226, Tartu Vangla 07.02.2011. a vastus nr V1 679-1 ning Tartu Vangla 23.02.2011. a vastus kaebaja pöördumistele nr V1 1225 ja V1 1226. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 26.05.2014. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.01.2011 toimus kaebaja kambris intsident, mil samal ajal, kui kaebaja viibis duši all, tuli valvur kaebaja kambrisse, lülitas välja kambris mängiva raadio ning võttis kambri seinalt maha lipu ja postkaardid. 2. 17.02.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 11−12p), milles taotleb talle vanglaametniku poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas

5000 eurot. Taotluse kohaselt ohustas Tartu Vangla ametnik 03.01.2011. a tegevusega ning venekeelsete saadete kuulamise takistamisega kaebaja rahvuslikku eneseteadvuse ja kultuuriidentiteedi terviklikkust. Samuti kujutavad vanglaametniku teod endast rahvusliku, rassilise ja religioosse vihavaenu õhutamist ja diskrimineerimist. 3. Tartu Vangla jättis 04.05.2012. a otsusega nr 3-30/42-1 (tl 10−10p) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 4. 16.05.2011 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja kaebus, milles ta palus Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt on vanglaametnikud takistanud kaebajal venekeelsete raadiosaadete kuulamist ning 03.01.2011 kell 11.30 toimunud intsidendi käigus, kui kaebaja viibis duši all, viskas vanglaametnik väidetavalt põrandale ja trampis jalgadega vene sümboolikal, millega solvas tema rahvuslikke tundeid. Kaebaja märgib, et sellised sümbolid on tema jaoks osa emotsioonidest ja need on rahvuslike tunnete sümbolid. Kaebaja sõnul valvurid ei mõista seda ja püüavad igati kompromiteerida olemasolevaid sümboleid, neid hävitada või moonutada nende esialgset tähendust. Samuti märgib kaebaja, et vangla töötajad on sorinud tema asjades, võtnud kaebajalt ära tossude paelad ja pükste vöö, mis hiljem tagastati, ning puistanud kaebaja kohvipakki prahti. 5. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 61−61p) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebusest ei ilmne asjaolusid, mis lubaksid arvata, et kaebajat oleks diskrimineeritud rahvuse, keele või poliitiliste veendumuste tõttu. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kleepida või kinnitada kambri ehituselementidele fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Samuti sätestab kodukorra p 10.4.5, et kinnipeetav peab kasutama elektriseadmeid, häirimata sellega teiste isikute rahu. Nende kodukorra punktide täitmise kontrollimisel ei ole oluline, missuguseid pilte või sümboolikat paigutatakse kambri seintele või millises keeles raadiosaadetega häiritakse teiste isikute rahu, vaid vastav fakt iseenesest. Kaebaja ei ole põhistanud, miks tema hinnangul on vastavate kodukorra punktide täitmise näol tegemist tema diskrimineerimisega. Vastustaja selgitab, et 03.01.2011 oli valvuri töö häiritud, kuna kaebaja raadio mängis valjult ning kuna kaebaja ise oli duši all, sisenes valvur kaebaja kambrisse ning lülitas raadio välja. Vastustaja rõhutab, et isegi juhul, kui vangla oleks käitunud viisil, nagu kaebaja kirjeldab, ei kuuluks tema kaebus rahuldamisele. Selleks, et oleks võimalik kõnelda väärikuse alandamise kvaliteedi saavutamisest mingisuguses tegevuses, peab see olema teatava intensiivsusega. Käesoleval juhul oleks isegi kaebuse asjaolusid jaatades võimatu niivõrd intensiivse õiguste rikkumise tuvastamine, et see kvalifitseeruks väärikuse alandamisena. Väite kohta, et kaebaja kohvipakki on lisatud prahti, ei ole kaebaja märkinud ühtegi kuupäeva. Kaebaja kambreid on vahetatud sageli ning Tartu Vanglal puudub võimalus esitatud asjaolusid kontrollida. 6. Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll tl 78−79) juhtis vastustaja halduskohtu tähelepanu, et esemete äravõtmise ja kohvipakki prahi puistamise osas ei ole kaebaja läbinud kohtueelset menetlust. 7. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2012. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole käesolevas asjas tuvastatud kaebaja suhtes põhiõiguste rikkumist ega riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud võimalike tagajärgede tekkimist. Kaebajale ei ole tehtud rohkem piiranguid ega põhjustatud rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisasutuses. 2

Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kaebajat oleks diskrimineeritud tema rahvuskeele või poliitiliste hoiakute tõttu. Kohus ei pea usutavaks, et vanglaametnikud on läbiotsimise käigus astunud sihilikult kaebaja religioossetele sümbolitele, ajaloomuuseumi vaadetele (fotod) või muudele sümboolikat meenutavatele esemetele, mis lebasid maas. Samuti ei ole kohtu hinnangul usutav, et vanglaametnikud on kaebajale kuulunud usuvõi rahvussümboolikat sihilikult põrandale loopinud. Kohus möönab, et läbiotsimise käigus kaebaja kambris võisid kaebajale kuulunud ususümboolika – pildid, fotod ja muud religioossed sümbolid, olla laualt või seinalt maha kukkunud ning keegi võis ka nendele juhuslikult peale astuda, kuid see ei tähenda, et ususümboolikal on sihilikult trambitud ning kaebaja rahvuslikke tundeid solvatud. Samuti ei tuvastanud kohus, et kaebajal oleks keelatud venekeelsete raadiosaadete kuulamist. Halduskohus on seisukohal, et antud juhul ei lülitatud 03.01.2011 raadiot välja mitte seetõttu, et raadiost kostusid venekeelsed sõnumid või muusika, vaid seetõttu, et raadio mängis liialt valjult. Tartu Vangla kodukorra p-i 10.4.5 kohaselt peab kinnipeetav elektriseadmeid kasutama kooskõlas kodukorra ja muude õigusaktidega nii, et see ei häiriks teiste kinnipeetavate rahu ega vanglaametnike tööülesannete täitmist. Eeltoodut arvesse võttes ei ole vangla töötajad kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega kaebajat keeleliselt diskrimineerinud ega kaebaja rahvuslikke tundeid solvanud. Tossude paelte ja püksivöö äravõtmise ning kohvipakki prahi puistamise eest kahju hüvitamise nõudes ei ole kaebaja läbinud kohtueelset kohustuslikku menetlust, mistõttu jätab halduskohus nimetatud asjaolud tähelepanuta. Halduskohus selgitab, et menetlusökonoomia seisukohalt puudub vajadus nimetatu kohta teha eraldi kohtumäärus, kuna kaebaja põhinõue on saada mittevaralist kahju seonduvalt keelelise diskrimineerimise ja väidetava solvamise ja alandamisega seonduvalt ususümboolikaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 95−95p, tõlge tl 96), milles palub halduskohtu otsuse tühistada Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus moonutanud kaebaja ütluste sisu. See, et vanglaametnikud trampisid vene sümboolikal ning nõudsid pidevalt vene raadio ja venekeelsete saadete väljalülitamist, on fakt, mitte pelgalt kaebaja arvamus. Seda näitas kaebaja enda sõnul kujukalt ka halduskohtu istungil. Apellatsioonkaebuses viitab kaebaja enda poolt vanglale esitatud pöördumistele nr V1 679, V1 1225 ja V1 1226, ning märgib, et need kaebused tõendavad asjaolu, et kaebajat on vangla poolt alandatud. Kaebaja sõnul on ta käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses kõik konkreetsed õigusvastased toimingud ära märkinud, kuid kohus ei ole neid läbi vaadanud ega kaebust sisuliselt arutanud. Samuti ei ole kohus otsuses märkinud, mis põhjusel ning millistest õigusnormidest lähtuvalt on kohus kaebaja kaebuse rahuldamata jätnud. Halduskohtu poolne uurimine on olnud poolik ja ühekülgne ning kohus on tuginenud eelkõige vangla poolt esitatud tõenditele. 9. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 106−106p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning on seisukohal, et Tartu Halduskohus on teinud asjas õige ning põhjendatud otsuse. Vastustaja märgib, et käesolevas asjas vaidluse all olevate asjaolude tõendamiseks kasutatavate tõendite nappus on paratamatu. See tuleneb eelkõige asjaolust, et kaebaja ei viibinud tema kirjeldatud sündmuste ajal kambris, kus oleks olnud videovalve, mistõttu ei ole võimalik esitada kambris toimunust ühest pilti. Samas on vastustaja hinnangul üsna keeruline mõista mitut moodi olukorda, kus duši all viibiv kinnipeetav kuuleb, et raadio enam ei mängi. Seega leiab vastustaja, et kohus on sellest õigesti järeldanud, et raadio pandi kinni toona kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 10.4.5 rikkumise lõpetamiseks, so põhjusel, et kinnipeetav peab kasutama elektriseadmeid, häirimata sellega teiste isikute rahu. 3

Vastustaja leiab, et kaebaja ei püüdnudki halduskohtus oma väiteid tõendada ning need jäid lõpuni paljasõnalisteks. Samuti ei puutu käesoleva vaidluse esemesse kaebaja poolt apellatsioonkaebuses nimetatud pöördumised. Halduskohus nõustus õigesti Tartu Vangla seisukohaga, et väidetava prahi kohvipakki puistamise osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seda näitab selgelt kaebaja 17.02.2011. a kahju hüvitamise taotlus nr 3-30/42 (tl 11−12p). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist. 11. Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab sama paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtule kahju hüvitamise nõudega kaebuse esitamisel kaebajal endal kohustus tõendada asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest nähtuvalt vajab antud asjas tõendamist eelkõige asjaolu, kas valvur on 03.01.2011 käitunud kaebaja kambris leidunud rahvuslikke sümboleid kandvate esemetega mingil viisil õigusvastaselt, näiteks neid tahtlikult maha visanud või nendel jalgadega trampinud. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole valvur kaebaja poolt kirjeldatud tegusid toime pannud, ta eemaldas üksnes vangla kodukorra järgimiseks kambri seinale kleebitud esemed seinalt ning asetas need kambris olevale lauale (tl 10p). Halduskohtu hinnangul ei ole alust haldusorgani eeltoodud väidetes kahtlemiseks. Kaebaja ise ei saanud valvuri tegevust pealt näha, kuna vaidlus puudub selles, et kaebaja viibis sel hetkel duši all. Seda vähem usutavad on kaebaja väited ning enda väidete tõendamiseks oleks kaebajal tulnud esitada tõendeid, millele tema väited tuginevad. Kaebaja ei ole aga kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid valvuri õigusvastase tegevuse kohta kinnitaks. Vastavaid tõendeid oleks saanud koguda ainuüksi kaebaja ise ja seda vahetult pärast vaidlusaluse sündmuse toimumist. Näiteks on kaebaja kohtule väitnud, et ta nägi esemetel, millel vanglaametnik väidetavalt jalgadega trampis, saabaste jälgi. Üksnes vastava väite esitamine ei ole kohtul sellise sündmuse aset leidmises veendumuse tekitamiseks piisav. Kaebaja oleks saanud näiteks kohe pärast vaidlusalust sündmust väidetavate saapajälgedega esemed sellisel kujul säilitada ning need tõenditena kohtule esitada. Seda kaebaja aga teinud ei ole, mistõttu ei saa kohus käsitleda kaebaja väiteid tõeste faktidena, nagu apellatsioonkaebuse kohaselt halduskohus seda tegema oleks pidanud. Kuna kaebaja ise kohtule enda poolt väidetavate ning kaebuse aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid kogunud ega neid kohtule esitanud ei ole ning antud juhul ei ole tõendeid kaebaja väidetud asjaolude kohta võimalik hankida ka muul viisil, on halduskohus tulenevalt HKMS § 59 lgst 4 õigesti hinnanud asjaolusid kaebaja kahjuks. 12. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et näitas halduskohtus toimunud istungil halduskohtule kujukalt ette, kuidas vanglaametnikud on tema õigusi rikkunud, mistõttu ei saanud halduskohus asuda seisukohale, et kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta on üksnes arvamus, mitte aga fakt. Kuigi halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt on kaebaja 4

tõepoolest kujukalt proovinud halduskohtule näidata, kus ja kuidas vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal talle kuulunud postkaardid tema kambris paiknesid, ei saa sellega lugeda kaebaja väiteid tõendatuks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kaebaja kohtule selgitanud, et vene sümboolikaga esemed ei paiknenud mitte seinal, vaid need olid tema laual, ning kaebaja näitas kohtule, kuidas kaardid tema kambris olid laua peale asetatud. Kaebaja väitis istungil ka seda, et nägi duši alt tulles esemetel märgi jalajälgi, kuid ei suutnud seda väidet ka istungil kohtule tõendada, märkides üksnes, et istungi ajaks olid piltidel uued pakendid. Seega on ka eeltoodu näol tegemist üksnes kaebaja paljasõnaliste ning tõendamata väidetega, mida kohus võib HKMS § 59 lg 4 kohaselt hinnata kaebaja kahjuks. Lisaks on istungi protokollist nähtuvalt kaebaja viidanud istungil vanglale 12.01.2011 esitatud avaldusele nr V1 679 kui antud asjas kasutatavale tõendile. Nimetatud avaldus ning sellele antud vastus on vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud ning nendest nähtub, et kaebaja on 12.01.2011 vangla poole pöördunud küll seoses sama valvuri tegevusega, kes väidetavalt rikkus kaebaja õigusi ka 03.01.2011, kuid avalduses on kirjeldatud asjaolusid, mis ei puutu käesolevas haldusasjas menetletava kaebuse esemesse. Seega ei saa need dokumendid kuidagi tõendada käesolevas asjas vaidluse all olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et lisaks kaebaja 12.01.2011. a avaldusele (registreeritud 13.01.2011), ei puutu oma sisust lähtuvalt käesoleva haldusasja esemesse ka teised kaebaja poolt apellatsioonkaebuses märgitud avaldused, mistõttu puudub vajadus neid materjale asja juurde liita ning need tuleb vastustajale tagastada. 13. Ringkonnakohus selgitab, et nii vangla poolt kohtueelses menetluses kui halduskohtu poolt esimese astme kohtu menetluses on läbi vaadatud kaebaja kahju hüvitamise nõue seoses konkreetse vangla tegevusega, so 03.01.2011. a valvuri tegevusega kaebajale väidetavalt kahju tekitamisega. Ka ei ole kaebaja käesoleva asja menetluses esitanud kontrollimist võimaldavaid andmeid vanglaametnike tegevuse kohta muul ajal, kui 03.01.2011. Seega on asjakohatud apellatsioonkaebuses esitatud väited vanglaametnike poolt korduvalt kaebajal venekeelsete saadete kuulamise takistamise ning tema rahvusliku diskrimineerimise kohta, mis ei seondu 03.01.2011 aset leidnud sündmusega. 14. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et halduskohtu poolne uurimine on olnud poolik ja ühekülgne, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kuna ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 esimese lause järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole käesolevas asjas kohtule kuludokumente esitanud, mistõttu puudub vajadus lahendada küsimust menetluskulude kandmise kohta. Agu Timmi Einar Vene Madis Ernits 5