3-13-480/29 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-480

Haldusasi

SR kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusele

Menetlusosalised

Kaebaja – SR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2013 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SR määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta SR määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2013. a mää-

rus kohtuasjas nr 3-13-480 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoime-

tamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) viis SR 08.03.2012 ja 20.03.2012 avalduste alusel läbi

järelevalvemenetluse Valgas XXXXXX XX asuvate hoonete (elamu ja kõrvalhoone) ehitamise

ja kasutamisega seotud asjaolude ning järelevalvemeetmete rakendamise vajaduse väljaselgita-

miseks. Naaberkinnistu XXXXX XX X omanik S. R taotles TJA-lt ettekirjutuse tegemist Val-

gas XXXXXX XX asuva kõrvalhoone õigusvastase kasutamise lõpetamiseks, juhtis tähelepanu

kõrvalhoone-sauna ehitamisele ehitusluba ületavas mahus ja elamu õigusvastasele kasutamisele

üksnes majutushoonena ning taotles hoonete ekspertiisi ja mõõdistamise läbiviimist. Samuti

väitis S. R, et mõlemad ehitised, s.o nii elamu kui kõrvalhoone-saun, on ehitatud kolmekorru-

selisteks, mistõttu on hooned vastuolus detailplaneeringuga ja ei vasta tuleohutusnõuetele ning

selle tulemusel on seatud kõrgendatud tuleohtu nii kaebaja, kelle hooned asuvad kinnistu

XXXXXX XX uusehitiste tuleohutuskujas, kui ka XXXXXX XX kolmandale korrusele maju-

tatud kliendid, sh lapsed. Lisaks väitis kaebaja, et hooned ei vasta ehitusprojektidele.

2. TJA märkis 04.01.2013 kirjas nr 6.12-2/12-0631-029 „Valgas XXXXXX XX ehitatud

ehitiste riikliku järelevalve menetluse tulemused ning teade järelevalvemenetluse lõpeta-

misest“, et ei tuvastanud mingit ehitise kasutamisega kaasnevat ohtu ja omaniku taotluse alusel

algatas kohalik omavalitsus haldusmenetluse, et muuta ehitise kasutamine õiguspäraseks. Sel-

lest tulenevalt ei ole ettekirjutuse tegemine ehitise kasutamise peatamiseks kohane ega vajalik.

3-13-480

2(7)

TJA pädevuses on ehitusseaduse (EhS) § 63 lg 1 p 5 alusel kontrollida valminud ehitiste vasta-

vust nõuetele lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest.

TJA leidis, et XXXXXX XX kõrvalhoone-sauna omanikul tuleb ehitise kasutamiseks elamuna

taotleda ehitise tegelikke mõõtmeid kajastava mõõdistusprojekti alusel esmalt uus ehitusluba

EhS § 23 lg 81 alusel ja seejärel kasutusluba ning uuel ehitusloal tuleb märkida ehitise õige

kasutusotstarve.

TJA pädevuses ei ole hinnata ehitiste vastavust planeeringutele, selles osas on hinnangu and-

mise õigus kohalikul omavalitsusel, sh ehitiste korruselisuse küsimuses (EhS § 23 lg 1 ja § 24

lg 1 p 1 ning § 59 lg 2 ja § 60 lg 1 p 5).

Vastavalt päästeseaduse (PäästeS) 5 lg 1 p-le 3 ja EhS § 64 lg-le 2 teostab järelevalvet tuleohu-

tusnõuete täitmise üle Päästeamet.

3. SR esitas 03.03.2013 halduskohtule kaebuse TJA 04.01.2013 riikliku järelevalve menet-

luse lõpetamise otsuse tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt.

1) TJA jättis EhS-ga pandud riikliku kohustuse täitmata. TJA andis vaidlustatud otsustuses

kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaid ja objektiivse õiguse normidega vastuolus olevaid hin-

nanguid ning soovitusi ja keeldus riikliku järelevalve menetlust uuendamast. TJA jättis kont-

rollimata Valgas XXXXXX XX uusehitiste tuleohutusnõuetele vastavuse. TJA peab lähtuma

riikliku järelevalve läbiviimisel nii EhS-st kui ka selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus-

test, sh 27.10.2004 antud määrusest nr 315. Kuna haldusasjas nr 3-08-1902 tunnistati vaidlus-

alustele ehitistele väljastatud ehitusluba ja kasutusluba õigusvastaseks, tekkis kaebajal vajadus

sõltumatu riikliku järelevalve hinnangu saamisele. Asjaolu, et tuleohutuse riikliku järelevalve

kohustus on EhS-ga pandud ka Päästeametile, ei anna õiguslikku alust kitsendada terviklikku

järelevalve kohustust. TJA ei ole rakendanud EhS §-s 64 sätestatut rikkumiste kõrvaldamiseks.

2) TJA jättis täitmata talle EhS-ga järelevalvemenetluses pandud kohustuse kontrollida ehi-

tusprojekti ja ehitise vastavust nõuetele, sh EhS-s sätestatud nõudele, et ehitusprojekt ja ehitis

vastaksid linna üldplaneeringus ja detailplaneeringus kehtestatud piirangutele. Linna üldpla-

neeringu ja detailplaneeringu kohaselt ei ole lubatud vaidlusalusele kinnistule enam kui 2-kor-

ruseliste ehitiste püstitamine. Puidust elamule ei ole EhS kohaselt õigus kolmandat korrust välja

ehitada. Samuti peab TJA kontrollima ehitise kasutamise vastavust kõigile nõuetele.

3) Saun-kõrvalhoone on lubatust (240 m3) suurema kubatuuriga (273 m3). Samuti on kõrval-

hoone katusekalde nurk ehitusloa aluseks olevas projektis märgitud 45o asemel 56o, mis annab

hoonele hoopis teistsuguse arhitektuurilise ilme.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2013 määrusega S. Ri kaebuse käiguta ja leidis, et vaid-

lustatud TJA järelevalve menetluse tulemuste ja järelevalvemenetluse lõpetamise teatist ei saa

käsitleda haldusaktina. Vaidlustatud dokumendiga teavitati kaebajat järelevalve tulemustest ja

menetluse lõpetamisest. Selline teavitus ei oma iseseisvat regulatiivset toimet, kuna see ei ole

suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ühtlasi ei sätesta

ehitusseadus, et avaldusele, millega soovitakse järelevalvemenetluse algatamist, vastamine

oleks haldusakt. Seetõttu on tegemist haldustoiminguga, mille tühistamist nõuda ei saa.

Kaebusest nähtuvalt on S. Ri tahe suunatud sellele, et TJA tagaks, et XXXXXX XX kinnistul

paiknevate hoonete suhtes lõpetataks õigusvastane tegevus ja seataks sisse õiguspärane olu-

kord. Vaidlus käib selle üle, kas TJA-l tulnuks võtta seisukoht kontrollitavate ehitiste tuleohu-

tuse osas, projektide ja ehitiste kooskõla osas planeeringutega ning ehitiste kasutamise lubata-

vuse osas kooskõlas planeeringutega ja teha konkreetseid ettekirjutusi. Kaitstavaks õiguseks ei

3-13-480

3(7)

saa olla üldsõnalised väited, et TJA on andnud õigusvastaseid hinnanguid. Naaberkrundil asu-

vate ehitiste mittevastavus detailplaneeringule, ehitusloale ja kasutusloale või ehitusprojektile

või mittesihipärane kasutusotstarve iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa.

Arusaamatuks jääb, kuidas kaebuse eesmärgi saavutamine abistaks kaebajat tema subjektiivsete

õiguste kaitsel, pidades silmas, et TJA pädevusest tulenevalt (EhS §-d 62-64) ei ole viimase

järelevalvemenetluse eesmärgiks teiste järelevalve teostajate tegevuse õiguspärasuse kontroll.

5. S. R täpsustas 20.06.2013 kaebust ja palus tuvastada TJA 04.01.2013 riikliku järeleval-

vemenetluse lõpetamise otsuse kui haldustoimingu õigusvastasus Valgas XXXXXX XX

uusehitiste ehitamise ja kasutamise asjaolude väljaselgitamisel ning kohustada TJA-d tegema

õiguspärane otsus riikliku järelevalve tulemuste kohta (tl 157–172). Samuti palub kaebaja koh-

tul kohustada TJA-d tegema erinevaid ettekirjutusi nii Valga Linnavalitsusele kui ka ehitiste

omanikule (tl 165 pöördel, tl 168 pöördel kuni 170, tl 171 pöördel).

Kaebaja leiab (tl 158 pöördel kuni tl 161), et tema vara, tervis ja elu on kaebaja hoonete tuleo-

hutuskujasse tuleohutusnõudeid rakendamata ehitatud naaberkinnistu hoonete tõttu pidevasse

tuleohtu seatud. Naaberkinnistu hoonete, mida õigusvastaselt kasutatakse, püstitamine vas-

tuolus detailplaneeringuga on halvendanud kaebaja elukvaliteeti. TJA objektiivne, tegelikkust

õigesti kajastav informatsioon hoonete ehitamise ja kasutamise kohta võimaldaks kaebajal

efektiivselt kaitsta oma subjektiivseid õigusi kohtuvaidlustes Valga Linnavalitsuse ja Pääs-

teametiga. TJA on kõrgeim riigiasutus, millele on pandud ehituse riikliku järelevalve kohustus.

Olukorras, kus Valga Linnavalitsus ja Päästeamet oma järelevalvekohustusi XXXXXX XX

ehitiste suhtes õiguspäraselt ei täida, tuleb TJA-l kaitsta kaebajat teiste asutuste omavoli eest.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2013 määrusega S. Ri kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 2 alusel. Kohus põhjendas määrust kokkuvõtlikult järgmiselt.

1) Kaebaja soovib kaitsta oma vara, tervist ja elu naaberkinnistult XXXXXX XX leviva tu-

leohu eest. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 62 lg-le 4 teostab ehitise ja selle osa tuleohutus-

nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet Päästeamet. Seega ei kuulu tuleohutusnõuete järgi-

mise üle kontrolli teostamine TJA pädevusse ning TJA teostatud järelevalve tulemuste ja järe-

levalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamisega ning TJA kohustamisega ei saavutaks

kaebaja naaberkinnistu uusehitiste tuleohutuse või -ohtlikkuse kindlakstegemist.

2) Kaebuse eesmärgiks on takistada ja keelata Valgas XXXXXX XX kinnistul asuvate

uusehitiste kasutamine. EhS § 64 lg-st 3 järeldub, et ehitusseaduse või selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks saab TJA teha üksnes järgmised ettekirjutused: 1)

esitada nõude õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) esitada vajaduse korral nõude õigusrikkumisega

seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustada tegema edasise tegevuse

õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutus saab olla EhS § 61 lg-st 1 tulene-

valt adresseeritud üksnes ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule. TJA-l lasub küll ko-

hustus kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest informeerida (EhS § 62 lg 3), ent

kohalikule omavalitsusele TJA ettekirjutuse tegemisest omakorda ehitusloa või kasutusloa keh-

tetuks tunnistamise kohustust ei teki (EhS § 28 lg 1 p 2, § 38 lg 1 p 2). Seega ei kaasneks TJA

teostatud järelevalve tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamise ning

TJA kohustamisega mõju kasutuslubade kehtivusele ning kaebaja ei saavutaks kaebuse ees-

märki.

3) Vastuseks kaebuse täienduses esitatud kaebaja väitele, et ta vajab TJA-lt objektiivset tege-

likkust õigesti kajastavat informatsiooni, kaitsmaks efektiivselt oma subjektiivseid õigusi Valga

Linnavalitsuse ja Päästeameti tegevuse suhtes, selgitas kohus, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Järelevalvemenetluse

algatamise nõudmiseks puudub isikul reeglina subjektiivne õigus (vt Riigikohtu 06.06.2013

3-13-480

4(7)

määrus nr 3-3-1-44-10). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-60-03 on selgitatud, et isikul ei saa olla

põhjendatud huvi säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõ-

nes teises menetluses. Sellisel juhul saab isik oma huve realiseerida teises menetluses tõendi

lubatavuse üle vaieldes ning vajadusel tõendile tuginevat kohtulahendit vaidlustades. Kohus

nõustub kaebajaga, et kehtivas HKMS redaktsioonis on põhjendatud huvi mõistest loobutud,

ent selle asemel on tuvastamiskaebuse esitamisel nõutav kaebaja selgitus, miks on kaebuse esi-

tamine kaebaja huvide kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Seega on osundatud Riigikohtu la-

hend nr 3-2-1-60-03 ka antud kaebusesse puutuvalt asjakohane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. S. R esitas 22.11.2013 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.11.2013 määruse tühis-

tamiseks ja palus saata haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

1) TJA menetles teatisi riikliku järelevalve tulemustest kahel korral haldusaktina ja seega kit-

sendab nende haldustoiminguna käsitlemine kaebaja õigusi.

2) HKMS § 44 lg 1 ei anna kohtule mingit õiguslikku alust varasemas halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud „põhjendatud huvi“ printsiibi rakendamiseks. TJA jättis riikliku järele-

valve toimingud tegemata ja ettekirjutused koostamata. Seega on kaebaja õigustatud nõudma

haldusakti tühistamist. TJA teatises sisalduvad õigusvastased hinnangud ja soovitused rikuvad

kaebaja subjektiivseid õigusi oma kodu puutumatuse ja elukvaliteedi tagamisel. Kohus püüab

kaebajat jätta ilma õiguseta seaduse kaitsele ametnike omavoli eest. Kuna kaebaja hoonetest 4-

6 m kaugusel asuvate hoonete ehituslikest nõuetest kõrvalekaldumine rikub kaebaja subjektiiv-

seid õigusi, siis rikub kaebaja õigusi ka TJA antud hinnang nende nõudmiste täitmise kohta.

3) Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et TJA riikliku järelevalve tulemusi kajastav dokument

ei ole haldusakt. Vaidlustatud otsustus on haldusakt ka juhul, kui õiguspärase järelevalve tule-

museks oleks hinnang, et mingeid õigusrikkumisi ei avastatud.

4) Halduskohtu nõue 06.06.2013 määruses muuta tühistamisnõue tuvastamisnõudeks esitati

eesmärgiga hoiduda kaebuse sisulisest lahendamisest. Kohus peab lähtuma kaebaja poolt esita-

tud taotlustest – tühistada TJA teatis kui haldusakt või tunnistada õigusvastaseks TJA teatis kui

haldustoiming. Kaebaja pöördus TJA poole eesmärgiga saada objektiivne hinnang olukorrale

ja aidata kaasa õiguspärase olukorra loomisele kaebaja naaberkinnistul asuvate hoonete kasu-

tamisel. Kaebaja ei taotlenud kohtult tühistada või tunnistada õigusvastaseks TJA teatist oma

vara, tervise ja elu kaitsmiseks tuleohu eest, vaid kuna teatises sisalduvad õigusvastased hin-

nangud kahjustavad kaebaja subjektiivseid õigusi kaitsta oma kodu puutumatust, normaalset

kogukondlikku ühisolemist ja elukvaliteeti kõrvalkinnistult tuleneva mõju eest. Kohtu seisu-

koht jätab kaebaja ilma seaduse kaitseta TJA teatisse kirjutatud õigusvastaste hinnangute ja

soovituste eest.

5) Halduskohus tunnistas, et TJA-l on pädevus teha ehitise omanikule või ehitajale ettekirju-

tus õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja õiguspärase olukorra loomiseks. Seega on teatis hal-

dusakt ja kaebaja nõue selle tühistamiseks oli esitatud õiguspäraselt ja vajalik kaebaja subjek-

tiivsete õiguste kaitsmiseks ning järelikult on kaebajal põhjendatud huvi vastava kaebuse esita-

miseks. TJA saaks teha ehitise omanikule ettekirjutuse ja seega takistada ehitise õigusvastast

kasutamist.

8. TJA palub vastuses jätta S. Ri määruskaebus rahuldamata.

3-13-480

5(7)

1) Vaidlustatud teatis sisaldab informatsiooni järelevalvemenetluse läbiviimise ja selle käigus

välja selgitatud asjaolude kohta ning selgitusi, kuidas toimub kasutusloa väljastamine olukor-

ras, kus ehitis ei vasta ehitusloa aluseks olevale dokumentatsioonile. Selline õigusliku olukorra

refereerimine ei ole aluseks õiguste ega kohustuste tekkimisele. Vaidlustatud teatis ei vasta oma

sisult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele, vaid tege-

mist on haldusmenetluse toiminguga. Kuna vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja õi-

gusi, siis on täitmata toimingu vaidlustamise õiguslik eeldus.

2) Kaebaja mure lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse ja Päästeameti pädevusse. TJA-

l puudub pädevus asuda täiendavalt uurima juba jõustunud kohtulahenditega tuvastatud asjaolu-

sid. TJA-l puudub pädevus kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmise

kontrollimiseks. Olukorras, kus kaebaja ei nõustu Valga Linnavalitsuse tegevusega, on üldise

järelevalvepädevuse alusel võimalik taotleda Valga maavanemalt linna üksikaktide üle kont-

rolli teostamist Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel.

3) Kaebus on tagastatud õiguspäraselt. TJA koostatud teatis ei ole riikliku järelevalve korras

antud õigusakt. Kaebuse esemeks on ehitusseaduse ja planeerimisseaduse alusel kohaliku oma-

valitsuse ainupädevusse kuuluvad küsimused. Tuleohutusnõuete täitmise üle teostab järeleval-

vet Päästeamet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse esitaja on erinevates kohtuasjades vaidlustanud Valgas XXXXXX XX XX

asuvate hoonete püstitamiseks antud haldusakte ja taotlenud järelevalve teostamist nii kohali-

kult omavalitsuselt, Päästeametilt kui TJA-lt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2014

määrus asjas nr 3-3-1-88-13, p 1).

10. Käesolevas asjas palub kaebaja esmalt TJA poolt järelevalve algatamata jätmise teatise kui

haldusakti tühistamist, leides, et halduskohtu poolt antud soovitus esitada tuvastamisnõue, kuna

teatis ei ole haldusakt, on ekslik. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et järelevalve

algatamisest keeldumine (ja ka järelevalve tulemusel ettekirjutuse tegemata jätmine seaduse ja

selle alusel kehtestatud nõuete rikkumise mittetuvastamise tõttu) ei loo, muuda ega lõpeta kel-

legi subjektiivseid õigusi ega kohustusi. Järelevalve mittealustamine ei oma mingisugust sidu-

vat tähendust, millest saaks järeldada, et haldusorgan edaspidi mistahes ajendil järelevalvet ei

alusta või selle tulemusel ettekirjutust ei tee. Ka teatises esitatud põhjendused ei oma tuvastava

haldusakti iseloomu: TJA saab ise oma varasemaid seisukohti piiranguteta ümber hinnata, seda

saavad teha ka teised järelevalvet teostavad haldusorganid (s.h kohaliku omavalitsuse aktide

üle järelevalvet teostav maavanem) kui kohus. Tegemist ei ole seetõttu haldusaktiga.

11. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Arvestades kaebaja eesmärki saavutada

nõuetele mittevastavate XXXXXX XX ehitiste mittekasutamine ja vastavusse viimine ehitis-

tele esitatavate nõuete ning planeeringuga, ei ole tuvastamisnõuete esitamisega kaebaja õigusi

võimalik kaitsta. Eesmärgipärane saab olla mõne pädeva haldusorgani kohustamine järeleval-

vet teostama, samuti halduskohtu pädevusse mittekuuluvate nõuete esitamine XXXXXX XX

omaniku vastu.

12. Halduskohus leidis määruses, et kaebaja eesmärk tagada XXXXXX XX XX hoonete tu-

leohutus ei ole käesoleva kaebusega saavutatav, sest TJA ei teosta tuleohutusalast järelevalvet

ning selle järelevalve teostamise pädevus on antud Päästeametile.

3-13-480

6(7)

13. EhS § 59 lg 2 näeb ette ehitusjärelevalvet teostavad haldusorganid, kelleks XXXXXX XX

kinnistul saab olla vaid Valga Linnavalitsus. EhS § 61 lg 5 ei ole pädevus-, vaid volitusnorm,

mis ei laienda TJA pädevust ehitusjärelevalve teostamisel. Järelevalve teostamine ei piirdu aga

ehitusjärelevalvega, vaid seisneb ka riiklikus järelevalves. Riiklikku järelevalvet teostab ehitus-

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle TJA (EhS § 62

lg 1). EhS 7. peatüki regulatsioonist saab järeldada, et riiklik järelevalve seisneb ka ehitamise

nõuetele vastavuse kontrollimises ja ehitiste nõuetekohasuse järelevalves (EhS § 63 lg 1 p-d 1

ja 5). Kuigi ehitusseaduse eelnõu seletuskirjas ei peetud vajalikuks ehitusjärelevalve ja riikliku

järelevalve eristamist selgitada, tuleb seadust mõista nii, et EhS 6. ja 7. peatüki sätetest tulene-

valt on ehitamise õiguspärasuse järelevalve antud ühtaegu nii kohaliku omavalitsuse kui TJA

pädevusse. Päästeameti järelevalvepädevus ehitamisel on piiratud EhS § 62 lõikes 4 sätestatud

ülesannetega. Seda sätet tuleb ringkonnakohtu arvates pidada EhS 62 lg 1 suhtes erinormiks,

seega ei saa TJA teostada riiklikku järelevalvet küsimustes, milles järelevalvepädevus on antud

Päästeametile. Isegi kui Päästeameti EhS § 62 lõikest 4 tulenevat pädevust pidada täiendavaks,

ei oleks TJA kohustamine tuleohutuse üle järelevalvet teostama õigustatud. Riigikohtu haldus-

kolleegium märkis kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-88-13 p-s 28 järgmist: „S. Ri 29. jaanuaril 2014

Riigikohtule edastatud Päästeameti 28. jaanuari 2014. a vaideotsusest nr 7.2-8/69-8 nähtuvalt

on XXXXXX XX XX kinnistul teostatud paikvaatlus, mille käigus on tuvastatud tuleohutusa-

laseid puudusi (sh XXXXX XX X poolse tuletõkkeseina nõuetele mittevastavus, vaideotsuse

lk 3). Rikkumiste kõrvaldamiseks on Päästeametil kavas teha XXXXXX XX XX omanikule

ettekirjutus, mille täpne sisu selgub pärast menetlusosalise ärakuulamist. Seega on Päästeametil

pooleli järelevalvemenetlus XXXXXX XX XX tuleohutusnõuete täitmise üle, mistõttu ei pea

vastustaja kaaluma samasisulise järelevalve teostamist (vt ka EhS § 59 lg 3). Kuna kohustamis-

kaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on haldusorganile ko-

hustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise

ajal või kaebuse esitamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-

13-13, p 11, 3-3-1-1-12, p 20, ja seal viidatud varasem praktika), ei ole tähtsust sellel, et tege-

mist on kohtumenetluse kestel muutunud asjaoluga.“ Viidatud sättest nähtub, et kõrvuti Pääs-

teameti riikliku järelevalvega saab kohalik omavalitsus teostada samas küsimuses ehitusjärele-

valvet. Nende järelevalvemenetluste eesmärgid on, nagu eelpool selgitatud, valdavalt kokku-

langevad. Kui ka tuleohutuse valdkonnas on ette nähtud dubleeriv järelevalve kohaliku omava-

litsuse ja Päästeameti poolt, ei ole põhjust asuda seisukohale, et tuleohutuse valdkonnas on TJA

järelevalvepädevus välistatud. Järelevalvemenetluse algatamata jätmise hindamisel ja kohusta-

misnõude eduväljavaate üle otsustamisel tuleb arvesse võtta Riigikohtu halduskolleegiumi la-

hendis väljendatut, et Päästeamet on järelevalvet juba alustanud ning TJA poolt samas küsimu-

ses järelevalve teostamine ei oleks otstarbekas ja põhjendatud.

14. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et TJA ettekirjutus saab olla adresseeritud üksnes ehitise

omanikule või ehitajale. Nõnda on see üksnes ehitusjärelevalve korral (EhS § 61 lg 1), ent riik-

liku järelevalve raames antavate ettekirjutuste adressaatide ringi pole piiratud. Kui ehitussea-

duse või selle alusel antud aktiga kehtestatud nõudeid rikub kohalik omavalitsus oma toimin-

gutega, ei ole välistatud TJA poolt EhS § 64 lg 3 alusel ettekirjutuse tegemine kohalikule oma-

valitsusele. Ringkonnakohus möönab siiski, et ehitusseaduse regulatsioon selles küsimuses ei

ole selge ning vajaks täpsustamist. Ehitusseadustiku eelnõu vastuvõtmise ja jõustamisega on

võimalik neid puudusi kõrvaldada.

15. Kaebaja peab õigusvastaseks nii kohaliku omavalitsuse poolt antud kasutusluba kui ka ehi-

tusjärelevalve ebapiisavat teostamist linnavalitsuse poolt. Asjassepuutuv pole halduskohtu

määruses toodud põhjendus, et TJA ei saa kohustada linnavalitsust kasutusluba või ehitusluba

kehtetuks tunnistama. Vähemalt otsesõnu EhS 7. peatükk sellist võimalust tõepoolest – erine-

valt maavanema järelevalvest kohalike omavalitsuste üle – ette ei näe ja seetõttu võib asuda

3-13-480

7(7)

seisukohale, et järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutusega ei saa TJA nõuda õigusvastaste hal-

dusaktide kehtetuks tunnistamist kohaliku omavalitsuse poolt. Käesolevas asjas on oluline, et

XXXXXX XX elamule väljastatud kasutusluba ei kehti Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse

nr 3-3-1-88-13 tegemisest. Riigikohtu halduskolleegium selgitas selle lahendi p-s 26: „EhS §

32 lg 11 kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitus-

loa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Seega juhul, kui ehitisel on

kehtiv kasutusluba, võib eeldada, et ehitise vastavust ehitusprojektile on kontrollitud, ning puu-

dub alus täiendava järelevalve teostamiseks.“ Kehtiva kasutusloa puudumise tõttu alates

16.04.2014 tuleb Valga Linnavalitsusel kasutusloa taotlus uuesti läbi vaadata ja seejuures ehi-

tise vastavust ehitusprojektile hinnata. Sellise järelevalve läbiviimise kohustuse olemasolu tõttu

kohalikul omavalitsusel ei ole TJA-l kohustust järelevalvet teostada ja kohustamisnõue tuleks

jätta rahuldamata ka selles osas, milles järelevalvet ei teosta juba Päästeamet.

16. Olukorras, kus mitmel asutusel on üheaegselt samasisulise järelevalve pädevus, tuleb ehi-

tusseadust mõista nii, et isikutel, kelle õigusi ehitusseaduse nõuetega kaitstakse – sh ehitise

asukoha kinnisasja naabrid –, ei ole subjektiivset õigust nõuda kõigilt pädevatelt haldusorgani-

telt sama sisuga ja eriti samaaegse järelevalve läbiviimist. Järelevalve läbiviimisel on kohali-

kule omavalitsusele, Päästeametile ja TJA-le jäetud diskretsiooniruum. Seaduse eesmärgiks ei

saa olla mitme haldusorgani kohustamine samasisuliseks järelevalveks samas küsimuses. See

ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja avalike ressursside ebaotstarbeka kasu-

tamise kõrval tooks kaasa ülemäärased piirangud ka järelevalvele allutatud isiku jaoks. Dub-

leeriva järelevalvepädevuse andmisel TJA-le sai eesmärgiks olla vaid laiaulatuslikuma järele-

valvevõimaluse loomine ja üleriigiliselt paremate teadmiste ja ülevaate saamine ja selle parem

kasutamine vajaduse korral ehitusjärelevalve küsimustes. Halduskohus viitas õigesti Riigikohtu

halduskolleegiumi seisukohtadele kohtuasjas nr 3-3-1-44-10 ja selgitas, et seetõttu ei ole kae-

bajal ka õigust nõuda TJA-lt riikliku järelevalve teostamist. Kaebaja väited seonduvalt kohaliku

omavalitsuse järelevalve ebapiisavuse ja -tõhususega ei anna alust asuda seisukohale, et TJA

kaalutlusruum oleks vähenenud selles olukorras nullini ja kohustamisnõudel TJA vastu saaks

olla eduväljavaateid.

17. Seetõttu ei ole kaebusel eduväljavaateid ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli õiguspärane. Halduskohtu mää-

rus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman