3-14-297/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-297 Haldusasi Raino Oti (Ott) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raino Oti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Raino Ott Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 14.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta palub Viru Vanglalt välja mõista talle hingeliste kannatuste tekitamise eest kahjutasu summas 250 eurot. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et soovis 09.12.2013 helistada oma advokaadile, kuid Viru Vangla valvur S. Normak ei võimaldanud talle seda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vangla on teda sellise tegevusega diskrimineerinud, käitunud lubamatult ning teda alavääristanud. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, põhjendades enda taotlust maksejõuetusega. 2. Tartu Halduskohus jättis 24.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks. Määruses on halduskohus seisukohal, et kuigi määruskaebuse esitajat saab pidada maksejõuetuks isikut, kuna tal puuduvad halduskohtule kaebuse esitamisele eelneval neljal kuul sissetulekud, ei ole siiski tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine menetlusabi korras põhjendatud. Halduskohus selgitab, et menetlusabi andmisel hindab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel ka kaebuse edukust menetluses

ning Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevalt ei ole väheintensiivse riive korral isiku riigilõivust vabastamine põhjendatud. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist määruskaebuse esitaja õiguste väheintensiivse riivega, kuna advokaadile helistamise mittevõimaldamine ühel korral ei riiva tema õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav inimväärikuse alandamisena. Lühiajalised ebamugavused ei saa üldjuhul kaasa tuua hüvitamisväärset mittevaralist kahju isegi siis, kui esinevad vanglapoolsed rikkumised. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. 31.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule R. Oti määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määruse peale, milles palub tema määruskaebus rahuldada ning võimaldada talle riigipoolset menetlusabi. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebuses kirjeldatud intsident ei ole esmakordne ning selliseid juhtumeid esineb vähemalt korra nädalas. Määruskaebuse esitaja sõnul on Viru Vangla valvur S. Normak võtnud eesmärgiks teda kompromiteerida ja provotseerida ning teeb seda vahendeid valimata. Sellise avaliku võimu omavoli ohjeldamiseks on ainuõige rahalise hüvitise nõue, mis hoiaks ära tulevikus analoogsete intsidentide kordumise. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle tuleks anda võimalus kaitsta oma õigusi. Viru Vangla juhtkond on tema korduvaid kaebusi ignoreerinud ega ole probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5. Menetlusosalisele menetlusabi andmiseks näeb HKMS § 111 lg 1 ühe eeldusena ette selle, et esineks piisav alus eeldada, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas. Tulenevalt HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta menetlusosalisele menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et kohtul tuleb menetlusabi andmise otsustamisel hinnata nii taotleja majanduslikke võimalusi riigilõivu tasumiseks kui ka kaebusel eduväljavaadete olemasolu ning menetlusabi andmisest keeldumiseks võib olla piisav üksnes ühe menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemine. Et menetlusabi andmisel taotleja eeldatava menetluses osalemise edukust tuli halduskohtul kontrollida ka HKMS kuni 31.01.2011 kehtinud redaktsiooni kehtivuse ajal, on selles osas kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi praktika enne kehtiva HKMS redaktsiooni jõustumist (vt ka RKHK 12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12, p 7).Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuste osas on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sel juhul sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine ka sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille 2 2

rikkumise eest mittevaralist kahju nõutakse. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p-d 10 ja 11). 6. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt halduskohtule esitatud kaebuse näol ei ole tegemist perspektiivitu kaebusega ning tema poolt kaebuses kirjeldatud probleem on tõsine. Eelkõige viitab määruskaebuse esitaja konkreetse Viru Vangla valvuri korduvale õigusvastasele käitumisele määruskaebuse esitaja suhtes ning leiab, et valvur provotseerib teda teadlikult. Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodu ei anna alust käesolevas asjas esitatud kaebuse perspektiivikuse osas halduskohtuga võrreldes erinevale seisukohale asumiseks. Nii kaebuses halduskohtule kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõuab määruskaebuse esitaja talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses 09.12.2013 toimunud intsidendiga, mil Viru Vangla vanemvalvur S. Normak ei võimaldanud tal helistada advokaadile. Seega saab kohus käesoleva määruse punktis 5 selgitatud menetlusabi andmise eelduse täidetuse kontrollimisel aluseks võtta üksnes valvuri poolt 09.12.2013 helistamise mittevõimaldamist ning selle mõju määruskaebuse esitajale, mitte aga teisi sama valvuri toiminguid, millele määruskaebuses on viidatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja õiguste riivet ei saa kaebuses kirjeldatud asjaoludel pidada intensiivseks ning kaebuse eesmärgi saavutamine, so rahalise hüvitise väljamaksmine määruskaebuse esitajale, on vähetõenäoline. Määruskaebuse esitaja sõnul tekitas Viru Vangla ametnik talle oma 09.12.2013. a tegevusega hingelisi kannatusi. Kaebuses kirjeldatud asjaolud aga ei anna tunnistust sellest, et määruskaebuse esitajale oleks vanglaametniku poolt tema helistamise taotluse rahuldamata jätmise mõjul tekkinud selliseid hingelisi kannatusi, mis kvalifitseeruksid hüvitamisele kuuluva väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes. Seega ei saanud üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja taotlus advokaadile helistamiseks jäeti vanglaametniku poolt rahuldamata, kujutada endast sellise intensiivsusega määruskaebuse esitaja õiguste riivet, mis tooks endaga kaasa vajaduse menetleda tema kaebust riigi kulul. 7. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud menetlusabi taotluse rahuldamata kaebusel eduväljavaadete puudumise tõttu ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas võib esineda vajadus juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu tema õiguste kaitsele paremini kaasa aitava kaebuse esitamise võimalusele (HKMS § 2 lg-d 4, 5). Nimelt on määruskaebuse esitaja märkinud, et lisaks rahalise hüvitise saamisele on tema huviks ka vangla korduvate sarnaste õigusvastaste toimingute vältimine. Sellise eesmärgi saavutamiseni võib aidata jõuda kohtu poolt tuvastusnõude lahendamine. Seega tuleb halduskohtul juhul, kui määruskaebuse esitaja jätab kahju hüvitamise kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumata, enne HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse tagastamist kaaluda, kas asjas võib olla põhjendatud jätkata menetlust Viru Vangla 09.12.2013. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mis sisuliselt on juba halduskohtule esitatud, kuna see sisaldub kahju hüvitamise kaebuses. Siiski tuleb ka juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib menetluse jätkumist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, tasuda tal tulenevalt riigilõivu seaduse § 571 lg-st 1 riigilõiv summas 15 eurot ning võimalikult esitatava menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul lisaks määruskaebuse esitaja maksevõime kontrollimisele hinnata tuvastusnõude edulootusi. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits 3 3