3-14-213/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-213

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju 60 000 euro nõudes seonduvalt sooja

vee puudumisega kambris perioodil juuni 2008 kuni

märts 2013

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 28.02.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 60 000 eurot seonduvalt sooja vee

puudumisega kambris perioodil juuni 2008 kuni märts 2013. Koos kaebusega on

määruskaebuse esitaja kohtule esitanud vormikohase eestikeelse riigi õigusabi taotluse.

Taotluse vormi punktis 2 on määruskaebuse esitaja märkinud, et soovib riigi õigusabi 1) isiku

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, 2) isiku esindamiseks

haldusmenetluses, 3) isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ja 4) isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotluse vormi punktis 8 märgib

määruskaebuse esitaja asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna kompensatsiooni.

21.03.2014. a määrusega võttis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse

menetlusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 21.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

Halduskohus on määruses seisukohal, et määruskaebuse esitaja on ise võimeline kaitsma enda

õigusi, mistõttu esineb antud asjas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud

piirang isikule riigi õigusabi andmiseks. Määruskaebuse esitaja on ise esitanud kohtule

kaebuse, see on kohtule arusaadav ja kohus on selle võtnud menetlusse. Samuti on

määruskaebuse esitaja enne kaebusega halduskohtusse pöördumist läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse. Halduskohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja vajadusel võimeline

andma iseseisvalt täiendavaid selgitusi ega vaja selleks täiendavat õigusabi. Määruskaebuse

esitaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning

kasutanud muu hulgas ka edasikaebeõigust, mis kinnitab samuti, et ta on võimeline ise

kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Lisaks osutab halduskohus

halduskohtumenetluses kehtivale uurimisprintsiibile ning kohtu kohustusele tagada oma

selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse. Samuti ei ole halduskohtumenetluses nõutav kaebuse õiguslike põhjenduste

esitamine, kuna õigust kohaldab kohus. Määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud

kaebuse esemest tulenevalt ei ole tegemist sellise asjaga, mille õigeks lahendamiseks on

advokaadi abi poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu ilmselt vajalik. Seega ei

ole tegemist asjaga, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud

piiranguta.

Halduskohus märgib, et riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata ka põhjusel, et

RÕS § 7 lg 1 pst 6 lähtudes ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Täiendavalt märgib halduskohus,

et kuna määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud pöördumised ja kohtu poolt tehtud

lahendid on temale kohtu poolt tõlgitud, ei ole põhjendatud taotluses esitatud väide, et

määruskaebuse esitaja vajab riigi õigusabi põhjusel, et ei oska eesti keelt, mis on takistuseks

kohtusse pöördumisel. Kuna antud asjas esinevad RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenevad alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei hinda halduskohus taotleja majanduslikku seisundit

ega tee kindlaks tema maksejõuetust.

Juhindudes RÕS § 10 lõikest 3 ja § 10 lg-st 7 edastas halduskohus määruskaebuse esitaja

taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses

ja kohtus, isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks

esindamiseks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule, kuna nimetatud riigi õigusabi liikide osas ei

ole halduskohus pädev riigi õigusabi taotlust lahendama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 26.03.2014 saabus kohtule A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.03.2014. a

määruse peale, milles ta palub võimaldada talle juriidilist abi kaebuse asjatundlikuks

koostamiseks ja kaitseks kohtus.

Määruskaebuse esitaja sõnul peab kohus arvestama, et tal ei ole haldusseadustikku, kuna

vangla korjas teadlikult raamatukogust ära kõik seadused, et takistada õiglast lahendamist,

ning kui kohus võimaldaks määruskaebuse esitajale haldusseadustiku, oleks tal võimalik enda

õigusi kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Ringkonnakohus tõlgendab 26.03.2014 kohtule

saabunud määruskaebust selliselt, et määruskaebuses on taotletud Tartu Halduskohtu

21.03.2014. a määruse tühistamist ning määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamist. Kuigi määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt määruskaebuses esitatud ei ole,

on määruskaebuses märgitud Tartu Halduskohtu poolt lahendi tegemise aeg ja selle lahendi

sisu ning määruskaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks võimaldab

järeldada, et määruskaebuse esitaja tegelik tahe on, et Tartu Ringkonnakohus tühistaks Tartu

Halduskohtu 21.03.2014. a määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta ning

rahuldaks tema taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus nimetatud määrusega

õigesti jätnud määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kohus nõustub

halduskohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1,

§ 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väide, et vangla ei

võimalda määruskaebuse esitajal tutvuda haldusseadustikuga ning et vangla on kõik seadused

raamatukogudest teadlikult ära korjanud. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

vangistusseaduse §-st 311 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tutvuda

õigusaktide ja kohtulahenditega Internetis. Kui mingil põhjusel kinnipeetaval ligipääsu

Internetile ei ole, tuleb teabevaldajal see teave väljastada kirjalikult (L. Madise, P. Pikamäe, J.

Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009, lk 81). Seega on vangla

poolt talle seadusest tulenev kohustus võimaldada kinnipeetavatel tutvuda õigusaktidega

täidetud siis, kui vangla loob kinnipeetavatele võimaluse õigusaktidega tutvumiseks Interneti

vahendusel. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses toonud ära ühtegi asjaolu,

millest tingituna puuduks tal ligipääs Internetile, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et

vangla on mingil viisil takistanud määruskaebuse esitajal talle vajalike õigusaktidega

tutvumist seaduses ette nähtud viisil.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

21.03.2014. a määrus muutmata. HKMS § 119 lg 1 kohaselt võib menetlusabi taotleja või

saaja või Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus halduskohtu või

ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/