3-14-244/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-244 Haldusasi AS Raunistal kaebus Sonda Vallavolikogu 29. jaanuari 2014. a otsuse nr 5/2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Raunistal määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS Raunistal, esindaja v. adv Liina Linsi Vastustaja Sonda Vallavolikogu RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sonda Vallavolikogu 29. jaanuari 2014. a otsusega nr 5/2 kehtestati Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti (Purtse tuulikupargi) asukohavaliku Sonda valla üldplaneeringu teemaplaneeringu II etapp, millega määrati kindlaks viie uue tuuliku asukohad.

2. AS Raunistal esitas 6. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas AS Raunistal esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Sonda Vallavolikogu 29. jaanuari 2014. a otsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse taotluses märgiti järgnevat:

2.1. Teemaplaneeringu I etapi alusel väljastati kaebajale viis ehitusluba tuulikute püstitamiseks. Tuulikute püstitamisega seoses on tehtud investeeringuid kolme miljoni euro ulatuses. Uute tuulikute asukohad on määratud kaebaja tuulikute asukoha vahetusse lähedusse.

2.2. Kui vaidlustatud otsuse alusel antakse välja ehitusluba tuulikute ehitamiseks ning kohus hiljem otsuse tühistab, on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu – selleks ajaks võivad tuulikud olla juba püstitatud või on selleks tehtud olulisi kulutusi. Haldusakti täitmise peatamata jätmise tõttu ei pruugi kohtuotsuse tegemise ajaks olla täidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 64–70 sätestatud haldusakti tühistamise tingimused kolmandate isikute huvide arvestamise tõttu. Kolmandatel isikutel võib olla tekkinud õiguspärane ootus, et haldusakt jääb kehtima ning sellega seonduvalt võib kolmas isik olla teinud märkimisväärseid kulutusi. Selliselt võivad kaebaja õigused jääda reaalse kaitseta.

2.3. Eksisteerib reaalne oht, et uute tuulikute rajamine vaidlustatud otsuse alusel muudab kaebaja poolt tuulikute püstitamise uute tuulikute vahetusse lähedusse majanduslikult ebaotstarbekaks, mistõttu võib kaebajale kahju tekkida ligi kolme miljoni euro ulatuses.

3. Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2014. a määrusega jäeti AS Raunistal esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Kuigi pikaajalist maakasutust suunava teemaplaneeringu kehtestamine võib kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutada, ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kaebaja õiguste kaitse raskeks või võimatuks.

3.2. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võib kahjustada avalikke huve, kuna otsuse täitmise peatamisel muutuks kaebaja konkurentidel teistele kinnistutele uute tuulikute püstitamine võimatuks sõltumata sellest, kas kaebaja otsustab oma ehitusõigust realiseerida või mitte.

3.3. Kaebaja valitud esialgse õiguskaitse abinõu ei ole kohane vahend kaebaja poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja näeb enda jaoks põhilist ohtu selles, et kolmandatele isikutele võidakse väljastada ehituslube tuulikute püstitamiseks, ja kui need on püstitatud, on kohtuotsuse täitmine võimatu. Seega oleks ära hoida soovitava tegevuse aluseks juba uus haldusakt, so ehitusluba. Teemaplaneering ei anna luba tuulikute püstitamiseks või tuuliku tööle rakendamiseks. Tuulikute ehitamise ärahoidmiseks tuleks kaebajal vaidlustada ehitusluba. Ehitusloa vaidlustamata jätmisel oleks ehitamise aluseks kehtiv haldusakt ja ehitise lammutamiseks puuduks alus sõltumata sellest, kas teemaplaneering kohtu poolt tühistatakse või mitte.

3.4. Halduskohus leidis, et tal ei ole alust kahelda vastustaja sõnades, et kui selleks õigustatud isik peaks tulevikus vallale esitama taotluse ehitusloa väljastamiseks teemaplaneeringu II etapis ette nähtud asukohas, kaalub vald tuuliku püstitamisega seotud asjaolusid ehitusloa andmise menetluses. Kaebaja tugineb aluseta eeldusele, nagu väljastaks vald esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel kahtlusteta ja kaalumata ehitusloa, mille alusel selle omanik saaks õiguspärasele ootusele tuginedes ehitada kaebaja huve riivavaid tuulikuid.

3.5. Halduskohus leidis, et kahjuliku tagajärje saabumise oht ei ole piisavalt tõenäoline õigustamaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohtu hinnangul kaalub avalik huvi planeerimismenetluse lõpetamiseks ja tuulepargi ehitamiseks kaebaja huvid üles.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. AS Raunistal esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2014. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Kui vaidlustatud otsuse alusel antakse välja ehitusluba tuulikute ehitamiseks ning kohus hiljem otsuse tühistab, on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu – selleks ajaks võivad tuulikud olla juba püstitatud või on selleks tehtud olulisi kulutusi. Haldusakti täitmise peatamata jätmise tõttu ei pruugi kohtuotsuse tegemise ajaks olla täidetud HMS §-des 64–70 sätestatud haldusakti tühistamise tingimused kolmandate isikute huvide arvestamise tõttu. Kolmandatel isikutel võib olla tekkinud õiguspärane ootus, et haldusakt jääb kehtima ning sellega seonduvalt võib kolmas isik olla teinud märkimisväärseid kulutusi. Selliselt võivad kaebaja õigused jääda reaalse kaitseta. Tuulepargi rajamiseks vajalike lubade menetlemine toimub juba teemaplaneeringu alusel ja selle elluviimiseks. Teemaplaneering on koostatud detailplaneeringu täpsusastmes. Teemaplaneeringu kehtestamise otsuse täitmine võimaldab vastustajal alustada ehitusloa väljastamise menetlust. Tuuleparkide rajamine on suuremahuline projekt, mille elluviimine on paratamatult äärmiselt kulukas ning aeganõudev. Esialgse õiguskaitse tagamine aitaks vältida kulutuste asjatuksmuutumist. Uute tuulikute ehitamine kaebajale kuuluvate tuulikute lähedusse võib kaebaja tehtud investeeringud muuta otstarbetuks.

4.2. Halduskohtu 10. märtsi 2014. a määrusega kohustati kaebajat esitama täiendavaid tõendeid majandusliku kahju tekkimise osas hiljemalt 11. märtsiks 2014 kell 15.00. Kaebaja esitas täiendavad tõendid kohtule 11. märtsil 2014 kell 14.49 ning juba samal õhtul 17.08 saabus teavitus kohtumääruse teatavakstegemise kohta. Materjalide mahukuse tõttu ei ole võimalik, et selle vähese aja jooksul hindas kohus ka täiendavalt esitatud tõendeid. Määruse tekstist nähtuvalt ei ole kohus täiendavatele tõenditele hinnangut andnud.

4.3. Otsusega kehtestatud tuulikute asukohad vastavad üksnes OÜ Alikonte huvidele. Kolmandate isikute huvidega saab arvestada ainult siis, kui nende huvid kaaluvad üles kaebuse esitaja õiguste rikkumise. Kui huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada osapoole õigusi, kelle huviks on olemasoleva olukorra säilitamine. Soodustusi ei tohiks luua isikule, kelle huvi on olukorra muutmine pöördumatus suunas. Kaebaja huvides on olemasoleva olukorra säilitamine, OÜ Alikonte huvides aga selle muutmine.

4.4. Otsuse täitmise peatamine ei takista vastustajal ja Lüganuse vallal Purtse tuulepargi arendamise ja teemaplaneeringu menetlusega edasi minna, sest see on kehtestatud ainult osaliselt ning ülejäänud tuulikute asukohtade suhtes on menetluse jätkamine võimalik. Seega ei saa vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine avalikku huvi rikkuda.

4.5. Kaebajal puudub võimalus enne käesoleva vaidluse lõppemist tuulikuid ehitama asuda, sest ei ole kindel, et ta saab realiseerida ehitusloast tulenevaid õigusi just nii, nagu ehitusluba tal võimaldaks. Takistavaks asjaoluks on uute tuulikute ja kaebaja tuulikute vaheline liiga väike vahemaa.

4.6. Vastustaja ja halduskohus leidsid, et ehituslubade väljastamise ennetamiseks tuleb need vaidlustada ehitusloa menetluses. Sellisel juhul ei ole tegemist ennetamise, vaid järjekordse tühistamiskaebusega, mis ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Määruskaebuse esitajal puudub kindlus, et ta kaasatakse ehitusloa menetlusse, kuna teda ei kaasatud ka planeerimismenetlusse. Lisaks ei takista miski ehitusluba väljastamast, sest praegusel juhul on olemas kehtiv planeering ning sellega kooskõlas olev ehitusprojekt.

4.7. OÜ-l Alikonte on olemas kõik vajalikud eeldused ehituslubade taotlemiseks – üldplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjas välja toodud kinnistute osas on sõlmitud juba hoonestusõiguse kokkulepped, mille kohaselt tuleb ehitamist alustada detsembris 2015 ning mis tähendab, et OÜ-l Alikonte on ehitusloa taotlemise võimalus olemas juba praegusel hetkel. Lisaks on OÜ Alikonte ühe hoonestusõiguse omandanud koheselt pärast teemaplaneeringu kehtestamist, mis samuti näitab, et kaebajale kahjulik tagajärg ehk ehituslubade väljastamine ja ehituse alustamine on äärmiselt tõenäoline. Hoonestajal on õigus välja ehitada ja omada hoonestusõiguse tähtaja jooksul hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal tuulegeneraatoreid, nende teenindamiseks vajalikke tehnovõrke ja –rajatisi ning juurdepääsuteid jne. Samuti on iga kinnistu koormatud reaalservituudiga, mis keelab kinnistu omanikel teiste omanikega tuulegeneraatorite püstitamisega seotud kokkuleppeid sõlmida.

5. Sonda Vallavolikogu vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastuse põhjendused:

5.1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too kaebaja jaoks kaasa mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi. Ehitusloa taotluse esitamisel kaalub vastustaja tuuliku püstitamisega seotud asjaolusid ehitusloa andmise menetluses. Ilma ehitusloa olemasoluta ei saa kaasneda ka märkimisväärseid kulutusi ehitamiseks, sest loa puudumisel ehitamine on õigusvastane.

5.2. Kaebaja on kulutused teinud olukorras, kus oli kehtestatud teemaplaneeringu I etapp ning jätkus II etapi menetlus. Kaebaja oli teemaplaneeringu II etapi kehtestamisega nõus ning pidas teemaplaneeringu etapiviisilist kehtestamist põhjendatuks. Seega on kaebaja kulutused teinud teadmisega, et konkureeriv ettevõte kavandab samas tuulepargis tuulegeneraatorite püstitamist ning vastav teemaplaneering on menetluses. Kui kaebaja on teinud ettevalmistusi, oleks tal võimalik alustada oma tuulikute püstitamisega varem ja need ka varem valmis saada. Kehtestatud teemaplaneering selles osas piiranguid ei sea.

5.3. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ei jääks kehtima teemaplaneering, mis võimaldab kolmandal isikul tuulegeneraatoreid püstitada. Teemaplaneeringu terviklik kehtestamine muutuks võimatuks. Avalikes huvides on teemaplaneeringu terviklik kehtestamine kõikide huvitatud isikute õigusi ja avalikke huve kaaludes, mitte teatud teemaplaneeringu osade kehtestamisest loobumine planeerimismenetluse lõppetapis ühe ettevõtja erahuvidest lähtuvalt.

5.4. Sõlmitud eraõiguslikud hoonestusõiguse lepingud ei anna kolmandale isikule siiski õigust ehitada, tuulegeneraatoreid püstitada ja neid kasutusele võtta. Tuulegeneraatorite püstitamiseks on vajalik ehitusloa taotluse esitamine ja ehitusloa väljastamine. Seejärel on vajalik veel ka kasutusloa taotlemine ja väljastamine. Asjaolu, et Alikonte OÜ on omandanud maakasutusõiguse, ei kohusta vastustajat lähtuma mistahes loamenetlustes hoonestusõiguse seadmise lepingutes sätestatud tähtaegadest või eraõiguslikes lepingutes sätestatud ehitiste kasutuselevõtmise ajast.

5.5. Tartu Ringkonnakohtu 13. märtsi 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-58 jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus teemaplaneeringu I etapi osas. Vastustaja ei näe põhjust, miks peaks II etapi puhul esialgset õiguskaitset kohaldama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrus nr 3-3-1-76-04, p 6). Lisaks tuleb HKMS § 249 lg 3 järgi esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Esialgse õiguskaitse taotluses on esialgse õiguskaitse abinõuks märgitud vaidlustatud otsuse täitmise peatamine, eesmärgiga vältida ehituslubade väljastamist kolmandatele isikutele, kes võiksid asuda püstitama tuulikuid kaebaja tuulikute lähedusse.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohtadega, et vaidlusaluse otsuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei ole kaebajal võimalik taotletud eesmärki saavutada. Tuuliku püstitamiseks on tarvilik ehitusloa (ehitusseaduse - EhS § 12 lg 2, § 2 lg 6 p 1) olemasolu, selle kasutusse võtuks on vajalik ka kasutusluba (EhS § 32 lg 1). Kuna nimetatud haldusakte väljastatud ei ole, võib kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlust pidada ennatlikuks.

10. Ehitusloa menetluses tuleb haldusorganil lähtuda kehtestatud planeeringust, kuid iseenesest ei tähenda planeeringu kehtestamine, et ehitusluba igal juhul väljastatakse või et see toimuks taotluses märgitud viisil, mis võiks kahjustada kolmandate isikute huve. Seega on vastustaja põhjendatult viidanud ehitusloa menetluses eksisteerivale vajadusele kaaluda enne loa väljastamist erinevate isikute huve, mistõttu võetakse arvesse ka juba teemaplaneeringu I etapi tulemusi. Põhjendamatu on ka kaebaja kartus, et ta jäetakse ehitusloa väljastamise menetlusse kaasamata.

11. Vaidlusaluse otsusega on paika pandud tuulikute potentsiaalsed asukohad, seega ei saa tõsikindlalt väita, et igale määratud tuulikupositsioonile ka tuulik ehitatakse. Tuulikute ehitamine sõltub ühtlasi sellest, kas ehitusloa taotluse rahuldamise järgselt isik sellest tulenevat õigust ka realiseerima asub. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kolmandale isikule ei ole hetkeseisuga ühtegi ehitusluba väljastatud. Lisaks ei järeldu asjaõiguslikest kokkulepetest loataotluse esitamise peatset kavatsust ning ainuüksi ehitusloa taotluse esitamine ei pruugi kaasa tuua isiku poolt kardetud tagajärgi, millele ringkonnakohus juba eelnevalt viitas.

12. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega võib seevastu muutuda võimatuks üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamisega seatud eesmärkide saavutamine ning ebaproportsionaalselt kahjustuda avalik huvi, milleks on huvi planeerimismenetluse lõpetamise ja tuulepargi rajamise suhtes.

13. Määruskaebuses on viidatud sellelegi, et halduskohus ei ole arvestanud määruskaebuse esitaja halduskohtule esitatud täiendavate dokumentidega, mis tõendavad potentsiaalselt tekkivat kahju, kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jäetakse. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohtu määruse põhjendused toetuvad suuremalt jaolt sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust, kuna kahjuliku tagajärje saabumise oht ei ole piisavalt tõenäoline, sest vaidlusaluse haldusaktiga ei ole ära otsustatud, kas viie uue tuuliku ehitamine realiseerub, kuna see on ehitusloa taotluse lahendamisel otsustatav küsimus, puudub vajadus asuda hindama ka kulutusi, mis kaebaja on senise arenduse käigus teinud. Ringkonnakohus mainib, et praegusi asjaolusid arvesse võttes on kaebajal võimalik teemaplaneeringu I etapi ja väljastatud ehituslubade (vt I kd, tl 11–18) alusel tuulikuid ehitada. Vaidlusalune otsus sellele takistusi ei sea.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seiskohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene