3-14-50246/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50246 Haldusasi XXXX kaebus Tallinna Halduskohtu kohustamiseks väljastada 04.02.2014. a teabenõudes taotletud teave Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XXXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XXXX Vastustaja Tallinna Halduskohus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXX määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määruse täies ulatuses põhiseaduse vastaseks ning algusest peale kehtetuks tunnistamise nõuete ja enda täies ulatuses haldusasjas nr 3-14-50246 menetluskulude kandmisest vabastamise, Tartu Halduskohtu kohtuniku M. Aaloe taandamise ja määruskaebuse läbivaatamisel kohtualluvuse muutmise taotluste osas läbi vaatamata.

2. Jätta muus osas XXXX määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 02.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Halduskohtu esimehe toiminguid tema teabenõudele vastamisel. Kaebusest nähtuvalt esitas XXXX Tallinna Halduskohtule 04.02.2014 teabenõude, millele küll 10.02.2014 vastati, ent nõutud teavet siiski ei väljastatud. Kaebaja palus tunnistada vastustaja tegevus põhiseadusevastaseks, kohustada Tallinna Halduskohut väljastama 04.02.2014. a teabenõudes nõutud teave ning kohustada vastustajat määratlema kaebaja õigussubjektsus ja tunnustama teda õigussubjektina. Lisaks palus kaebaja vabastust riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Riigikohtu 11.03.2014. a määrusega anti haldusasi nr 3-14-50246 lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2014. a määrusega XXXX i kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebajal tuli esitada kohtule kaebus allkirjastatult, täpsustada kaebuse nõudeid ning esitada riigilõivust vabastamise taotluse juurde enda pangakonto väljavõte.

4. XXXX esitas 18.03.2014 e-posti teel Tartu Halduskohtule taotluse (tl 44) menetlusabi saamiseks, milles palus, et kohus eraldaks ja maksaks talle välja rahalised vahendid kaebuse iseseisva paberdokumendina käsikirjaliselt allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Kaebaja sõnul puuduvad tal selleks finantsvahendid.

5. Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määrusega jäeti XXXX i 18.03.2014. a menetlusabi taotlus rahuldamata ning talle anti täiendav 10-päevane tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-s 1 sätestatud menetlusabi liigid, mida kohus võib isiku taotlusel määrata. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et: menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (p 1); võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul perioodiliste maksetena (p 2); ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (p 3); vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (p 4). XXXX on aga menetlusabi taotluses soovinud, et kohus eraldaks talle riigipoolse abina rahalised vahendid kaebuse paberdokumendina posti teel edastamiseks. HKMS § 103 lg-st 1 tulenevalt on seoses menetlusega kantud menetlusosalise postikulu kohtuväliseks kuluks. Kuna HKMS-i sätted kohtuväliste kulude kandmiseks menetlusabi andmist ei võimalda, siis ei saa kohus kaebajale tema poolt taotletud menetlusabi määrata. Kaebaja majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda taotluse läbivaatamisel hinnata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. XXXX esitas 31.03.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määruse peale. Määruskaebuses palutakse määrus täies ulatuses põhiseadusevastaseks tunnistada, see tühistada ning algusest peale kehtetuks tunnistada. Teiseks palus kaebaja end täies ulatuses haldusasja menetluskuludest vabastada. Kolmandaks palus kaebaja tunnistada põhiseadusevastaseks HKMS § 103 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) osas, mis ei võimalda kohtul kaebajale menetletava asja raames tagada põhiõiguste ja –vabaduste täitmist. Samuti palus XXXX taandada Tartu Halduskohtu kohtunik M. Aaloe käesoleva haldusasja läbivaatamiselt ja muuta määruskaebuse läbivaatamise kohtualluvust.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu järeldus, et kuna HKMS-i sätted kohtuväliste kulude kandmiseks menetlusabi andmist ei võimalda, siis ei saa kohus kaebajale tema poolt taotletud menetlusabi määrata, kuritahtlikult subjektiivne ning rikub kaebaja põhiõigusi ja –vabadusi. Määrusega rikutakse Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 13 ja 14 ja põhiseaduse (PS) § 15. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus kaebaja kohtueelsete transpordikuludega Tartu Halduskohtusse ja tagasi. HKMS tuleb viia kooskõlla PS §-ga 15. Asjaolu, et kaebaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ei muuda olematuks tema õigust põhiõiguste ja -vabaduste tagamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise õigsuse osas halduskohtu poolt (I). Seejärel kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse sisulist seaduslikkust XXXX ile menetlusabi andmata jätmise osas (II).

I

8. HKMS § 206 lg 1 lause 1 järgi otsustab halduskohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist ning lause 2 kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS § 207 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning lg 2 järgi jätab määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. 31.03.2014. a määruskaebuses esitas XXXX muuhulgas ka nõude tunnistada halduskohtu 19.03.2014. a määrus täies ulatuses põhiseadusevastaseks ning algusest peale kehtetuks. Samuti taotles ta enda täies ulatuses vabastamist menetluskulude kandmisest haldusasjas nr 3- 14-50246, Tartu Halduskohtu kohtuniku M. Aaloe taandamist käesoleva haldusasja läbivaatamiselt ja kohtualluvuse muutmist määruskaebuse läbivaatamisel.

9. Asja materjalidest nähtuvalt jättis kohtunik M. Aaloe 09.04.2014. a määrusega rahuldamata XXXX i taotluse tema taandamiseks käesoleva kohtuasja lahendamiselt ning 10.04.2014. a määrusega jättis ka Tartu Halduskohtu esimees rahuldamata kaebaja taotluse kohtunik M. Aaloe taandamiseks.

16.04.2014. a määrusega võttis halduskohus XXXX i 31.03.2014. a määruskaebuse esitatud kujul menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

10. Kuna haldusasja lahendava esimese astme kohtu kohtuniku taandamise taotluse lahendamine ei kuulu seadusest tulenevalt ringkonnakohtu pädevusse ja halduskohtuniku taandamise küsimus on halduskohtuniku ning Tartu Halduskohtu esimehe poolt seadusest tulenevaid pädevusnorme järgides lahendatud, siis tuleb XXXX i määruskaebus nimetatud taotluse osas jätta läbi vaatamata. Ka halduskohtu 19.03.2014. a määruse täies ulatuses põhiseadusevastaseks ning algusest peale kehtetuks tunnistamise nõuete ja kaebaja täies ulatuses menetluskulude kandmisest vabastamise taotluse lahendamine ei ole HKMS § 210 lg 3 järgi ringkonnakohtu pädevuses, mistõttu tuleb ka eelnimetatud osas XXXX i määruskaebus läbi vaatamata jätta. Määruskaebusest nähtuvalt on XXXX esitanud taotluse muuta määruskaebuse läbivaatamisel kohtualluvust seoses sellega, et ta esitas samas määruskaebuses ka taotluse taandada ringkonnakohtu koosseis, kes tema määruskaebust läbi vaatab. Määruskaebust läbi vaatav kohtukoosseis jättis esitatud taandamisavalduse 17.04.2014. a määrusega rahuldamata ja ka Tartu Ringkonnakohtu esimees ei rahuldanud kohtunike taandamise avaldust oma 21.04.2014. a määruses. Kohtute seaduse § 22 lg-te 1 ja 4 kohaselt vaatab ringkonnakohus apellatsiooni korras läbi maaja halduskohtu lahendeid ning Tartu Halduskohus on Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas, so Tartu Halduskohtu otsuseid ja määrusi vaatab läbi Tartu Ringkonnakohus, so käesolev määruskaebus halduskohtu 19.03.2014. a määrusele on esitatud kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule. Kuna ringkonnakohtul puudub HKMS §-dest 7-9 tulenevalt pädevus muuta ise kohtualluvuse järgi õigesti esitatud määruskaebuse kohtualluvust ja käesolevat asja läbi vaatavate ringkonnakohtu kohtunike kohta esitatud taandamisavaldus on varasemate määrustega jäetud rahuldamata, mistõttu puudub ka alus esitada Riigikohtule taotlus kohtualluvuse määramiseks, siis tuleb läbi vaatamata jätta ka määruskaebuses esitatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks määruskaebuse lahendamisel.

II

11. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a määruse põhjendustega esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks ja kaebajale menetlusabi andmiseks puudub alus, sest ükski menetlusabi andmise küsimusega seonduv määruskaebuse väide selleks alust ei anna. XXXX on määruskaebuses viidanud sellele, et justiitsministri 25.10.2013. a määruse nr 32 „Menetlusabi taotluse ja sellele lisatava teatise näidisvorm ja selles sisalduvate andmete loetelu“ lisa 1 p II 2.1 kohaselt saab menetlusabi taotleda muuhulgas „muude kohtukulude kandmiseks“ ja „kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks“.

HKMS § 101 lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud omakorda on tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud (HKMS § 102).

Seega ei kuulu riigilõivu ja kautsjoni kõrval asuvate „muude kohtukulude“ alla kaebaja postiega transpordikulu. Mõlemad kululiigid on HKMS § 103 lg 1 p 2 alusel kohtuvälised kulud, ning HKMS § 109 lg 2 kohaselt otsustatakse menetlusosaliste poolt kantud menetluskulude jaotus ja nende väljamõistmine kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses tulenevalt sellest, kelle kahjuks või kasuks lahend tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohustusliku kohtueelse menetluse olemust selgitab HKMS § 47 lg 1 ja selle kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Käesolevas asjas ei ole menetlusabi taotluses kirjeldatud asjaolud kuidagi seotud kohustusliku kohtueelse menetlusega HKMS § 47 tähenduses ja seega puudub alus rääkida ka „kohtueelsest transpordikulust“, justkui oleks transpordikulud kantud seoses kohustusliku kohtueelse menetlusega. Toimingud, mida isik teeb enne, kui tema kaebus halduskohtus menetlusse võetakse, võivad küll olla „kohtueelsed“ selle sõna tavatähenduses, kuid mitte HKMS § 47 mõttes.

Kuna halduskohtu vaidlusalune 19.03.2014. a määrus on tehtud enne, kui XXXX käis toimiku materjalidest nähtuvalt Tartu Halduskohtus 25.03.2014 toimikuga tutvumas ja esitatud kaebust allkirjastamas (tl 8 ja 61), siis ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja vastuväide, et halduskohus oleks 19.03.2014. a määruses pidanud käsitlema tema kohtueelseid transpordikulusid Tallinnast Tartusse ja tagasi. 02.03.2014 esitatud kaebus halduskohtule on toimikust nähtuvalt esitatud elektronkirja teel ning toimikus pole ühtegi tõendit selle kohta, et XXXX oleks selle kaebuse esitamisega seoses kandnud nn. kohtueelseid transpordikulusid.

HKMS § 110 ei võimalda kaebajale menetlusabi andmist tema poolt soovitud kujul, so selliselt, et halduskohus eraldaks ja maksaks kaebajale riigi kulul ette välja rahalised vahendid kaebuse iseseisva paberdokumendina käsikirjaliselt allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Samas ei ole selline regulatsioon ringkonnakohtu hinnangul kaebaja põhiõigusija vabadusi rikkuv, sest see ei takista isikul kaebusega kohtusse pöördumast, kuna kaebust on võimalik algusest peale esitada ka digiallkirjastatult või trükituna ja tavalisel viisil allkirjastatuna posti teel. Kui menetlusosalisel esinevad HKMS §-des 101-103 loetletud menetluskulud, sh sõiduja postikulud ja need on kantud ning menetlusosaline esitab taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, siis nende jaotuse, sh hüvitamise poole poolt, kelle kahjuks lahend tehti, otsustab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, nagu ringkonnakohus eelnevalt juba märkis.

HKMS-i menetlusabi andmise sätted ei erista isikuid nende kodakondsuse alusel. Seega on asjakohatu kaebaja väide selle kohta, et ka tema kui Eesti Vabariigi kodanikuks mitteoleva isiku põhiõigused ja –vabadused peavad olema tagatud.

Nagu juba eelpool viidatud, nähtub käesoleval juhul asja materjalidest ka see, et XXXX allkirjastas 25.03.2014 halduskohtule esitatud kaebuse. Samuti nähtub toimikust, et halduskohus tagastas 16.04.2014. a määrusega esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Sellest nähtub, et menetlusabi andmata jätmine kaebaja poolt taotletud viisil ei takistanud kaebajal tegelikkuses realiseerimast PS §-st 15 tulenevat õigust kaebusega kohtusse pöörduda. Käesoleva hetke seisuga pole kaebajale menetlusabi andmise küsimus viisil, et halduskohus eraldaks ja maksaks kaebajale välja rahalised vahendid kaebuse iseseisva paberdokumendina käsikirjaliselt allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks, enam ka sisuliselt põhjendatud, sest halduskohus on esitatud kaebuse juba tagastanud.

12. Samuti puudub alus HKMS § 103 lg 1 ja PSJKS osaliseks põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Esitatud määruskaebusest võib aru saada, et HKMS § 103 lg 1 on kaebaja arvates vastuolus PS §-ga 15. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus (vt. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 p 10). Asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või olukorda tegelikult reguleerib (vt. RKPSJVK 02.11.2006. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06 p 17). Praegusel juhul ei ole HKMS § 103 lg 1 kaebaja menetlusabi taotlusel lahendamisel asjassepuutuv norm, sest taotlus jäeti rahuldamata HKMS menetlusabi sätete, eelkõige HKMS § 110 lg 1 alusel, mitte aga HKMS § 103 lg 1 alusel. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kontrollida käesoleva määruskaebemenetluse raames HKMS § 103 lg 1 vastavust põhiseadusele. PSJKS põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimise osas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, millised selle seaduse sätted on kaebaja arvates vastuolus põhiseadusega ning kuidas need on põhiseadusega vastuolus. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka selge alus ja võimalus kontrollida PSJKS-i põhiseadusele vastavust.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/