3-12-796/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-796 Haldusasi Montola OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31. jaanuari 2012. a otsuse nr 13- 6/227 tühistamiseks ja täiendavate hindepunktide andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. juuni 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Montola OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

2. aprill 2014 Menetlusosalised Kaebaja Montola OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. juuni 2012. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. mai 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Montola OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse lintkuivati ostmiseks toetuse saamiseks. Taotlus esitati põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 119) alusel.

PRIA peadirektori 31. jaanuari 2012. a otsusega nr 13-6/227 jäeti Montola OÜ taotlus rahuldamata. Taotlus sai hindamise tulemusena 82 hindepunkti, kuid viimasena sai toetust 84,08 hindepunktiga taotleja.

2

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas Montola OÜ kaebuse, milles palus eelnimetatud otsus tühistada ja kohustada PRIA-t kaebaja taotlusele täiendavate hindepunktide andmiseks. Kaebuse kohaselt pidanuks tema hindepunktide arv olema 90, kuna ta pidanuks saama hindamiskriteeriumite 10.2 ja 11 eest vastavalt 3 ja 5 punkti.

3. Tartu Halduskohtu 28. juuni 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. Määruse nr 119 lisa 6 hindamiskriteerium 10.2 järgi eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkond on seotud kohaliku ja traditsioonilise teenusega. Eelistatud tegevusvaldkonnaks on põllumajandustootja toodangu töötlemine, mille eest saab taotlus 3 hindepunkti. Kaebaja taotles toetust teravilja kuivatamiseks vajaliku lintkuivati soetamiseks. Pooled on eri meelt selles, kas teravilja kuivatamist liimi tootmise tarbeks saab pidada põllumajandustoodangu töötlemiseks või mitte. Vastustaja on leidnud, et kaebaja investeering on suunatud saagikoristusjärgsele tegevusele, mitte aga põllumajandustoodangu töötlemisele, tuginedes justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord" lisale 16 "Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)". Kohus nõustus, et puuduvad kaalukad põhjused tegevusalade klassifitseerimiseks EMTAK-ist erinevalt. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel ettevõtjaportaalis avaldatud EMTAK-i kommentaarides selgitatakse, et tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Töötleva tööstuse alla ei kuulu muuhulgas ka põllumajandustoodete esmatöötlus, sh saagikoristusjärgsed tegevused, näiteks saagi puhastamine, korrastamine, kuivatamine, desinfitseerimine. Ka tulumaksuseaduse § 32 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi tähenduses ei loeta töötlemiseks põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. Seetõttu leidis kohus, et vastustaja ei ole sisustanud mõistet "põllumajandustoodangu töötlemine" erinevalt selle mõiste tähendusest õiguskorra teistes harudes ja on hinnanud kaebaja taotlust hindamiskriteeriumi 10.2 järgi õigesti.

3.2. See, et vilja kuivatamisega valmistab kaebaja ühtlasi toorainet liimi tootmiseks, ei mõjuta hinnangut sellele, kas vilja kuivatamist saab pidada põllumajandustoodete töötlemiseks, sest vilja kuivatamine ei ole liimi tootmisprotsessi osa. Kaebaja on küll väitnud, et vilja kuivatamine on osa liimi tootmisest, kuid samas on ta kinnitanud, et lintkuivatit saab kasutada ka vilja ja puidu kuivatamise teenuse osutamiseks. Seega ei kavatse kaebaja rakendada lintkuivatit otseselt liimi tootmisel, vaid üksnes tootmiseks vajaliku tooraine ettevalmistamisel, kasutades investeeringuobjekti lisaks ka tootmisega üldse mitteseotud eesmärgil, st kolmandatele isikutele teenuse osutamiseks.

3.3. Kaebaja taotlust on õieti hinnatud ka hindamiskriteeriumi 11 alusel. Selle kriteeriumi järgi eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevus vähendab ettevõtlustegevuse hooajalisust, st investeeringu tulemusel lisandub uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust. Taotluse esitamisele eelneval ja järgneval majandusaastal oli kaebaja majandustegevuseks kleepvalgust liimi tootmine ja teravilja jahvatamine. Vastustaja on leidnud, et kaebaja olemasolevad tegevusalad (liimi tootmine ja teravilja jahvatamine) ei ole hooajalised. Kaebaja väitel on viljakoristuskuudel tema käive varasemalt langenud, kuna tootjatel on otstarbekam müüa kuivatamata vili teistele kokkuostjatele. Kuivatatud vilja hind nendel perioodidel tõuseb ja kaebaja tegevus muutub kahjumlikuks. Kohus leidis, et need põhjendused ei tingi liimi tootmist ega teravilja jahvatamise kvalifitseerimist hooajalise tegevusena. Kuivatamata vilja ostmine viljakoristuskuudel võib olla majanduslikult otstarbekam kuivatatud vilja ostmisest, kuid kaebaja ei ole isegi väitnud, et kuivatatud vilja soetamine viljakoristusperioodil oleks võimatu, või et põhimõtteliselt oleks välistatud tootmistegevuse mahu säilitamine viljakoristuskuudel toorainevarude suurendamise teel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3

4. Montola OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Vilja kuivatamine on osa liimi tootmisprotsessist, kus saab vilja kuivatamise parameetreid muutes liimi tootmisprotsessi optimeerida. Vilja kuivatamise käigus muutuvad nii vilja füüsilised kui ka keemilised omadused, mis on lõpptoote - liimi - omaduste seisukohast määravad.

4.2. Kaebaja on PRIA-le esitatud avalduses ka selgelt esile toonud EMTAK koodi, millise tegevuse jaoks lintkuivati soetatakse - C20251, mis hõlmab liimitootmise.

4.3. Kaebaja äriplaan näeb ette, et ca 90% planeeritavast käibest moodustab liimi tootmine ning vaid 10% muud teenused. See, et kõrvaltegevusena 10% käibest tegeletakse teenuse pakkumisega, ei muuda asjaolu, et investeeringu eesmärk on liimitootmine.

4.4. Lintkuivatil on liimi tootmisel ka tooraine ning substraadi transportimise funktsioon, mis on vajalik osa liimi tootmisprotsessis. See on osa tootmisprotsessist ning seda ei saa käsitleda saagikoristusjärgse tegevusena.

4.5. Kaebajal on kehtiv leping põllumajandustootjaga tema toodangu töötlemiseks, mis on PRIA- le ka esitatud.

4.6. Kaebaja on juhtiv nisust liimitootja Baltikumis, kelle põhitegevuseks jääb liimi tootmine.

4.7. Investeering vähendaks kaebaja tegevuse hooajalisust. Kaebaja soovis kohtuistungil esitada tõendina hinnapakkumise koopia, millest nähtub, et lintkuivati abil on võimalik kuivatada ka saepuru ja muud puidulist päritolu materjali. Kohus seda ei arvestanud. Samuti ei arvestanud kohus kaebaja väidet, et lintkuivati soetamine annaks kaebajale võimaluse toorainet soetada otse tootjatelt viljakoristusperioodil, mil kuivati puudumine raskendab tooraine kättesaadavust.

5. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:

5.1. Investeeringuobjektiga, millele toetust taotletakse, hakatakse kuivatama teravilja liimi tootmise tarbeks ning see tegevus ei ole töötlemine, vaid saagikoristusjärgne tegevus. Asjaolu, et lintkuivatil on muuhulgas ka transpordifunktsoon, ei tähenda seda, et tegemist ei ole saagikoristusjärgse tegevusega. Kuivati põhifunktsiooniks on ikkagi tooraine kuivatamine.

5.2. Taotleja ei taotle toetust mitte liimi valmistamisele, vaid selleks vajaliku tooraine kuivatamiseks, st saagikoristusjärgseks tegevuseks.

5.3. Kaebaja ei kavatse lintkuivatit rakendada otseselt liimi tootmisel, vaid üksnes tootmiseks vajaliku tooraine ettevalmistamisel, kasutades investeeringuobjekti lisaks ka tootmisega üldse mitteseotud eesmärgil, st kolmandatele isikutele teenuse osutamiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, et 90% planeeritavast käibest moodustab liimi tootmine ja vaid 10% muud teenused, sest tegemist pole investeeringuga liimi tootmisesse, vaid tooraine ettevalmistamisse. Võimalus, et kuivatit saab kasutada kolmandatele isikutele saagikoristusjärgse teenuse osutamiseks, rõhutab vaid seda, et tegemist on saagikoristusjärgse iseseisva tegevusega.

5.4. Tooraine hinna kõikumine ei muuda liimi tootmist veel hooajaliseks tegevuseks. Seega on kaebajale põhjendatult jäetud punktid andmata ka hindamiskriteeriumite p 11 eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea neid HKMS § 201 lg-st

4 tulenevalt vajalikuks korrata. Valdavalt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud uusi seisukohti ega ka ära näidatud, et halduskohus oleks mõne kaebaja väite osas seisukoha võtmata jätnud.

8. Kaebaja väidab, et vilja kuivatamine on osa liimi tootmisprotsessist, kus saab vilja kuivatamise parameetreid muutes liimi tootmisprotsessi optimeerida. Sellest väitest hoolimata ei saa lugeda vilja kuivatamist liimi tootmisprotsessi osaks. Seda kinnitab veenvalt juba asjaolu, et

4

kaebajal ei ole kuivatit varem olnud ning ta on enda kinnitusel varem liimi tootnud kokkuostetud kuivatatud viljast. Järelikult on võimalik liimi tootmine ka kokkuostetud kuivatatud viljast.

Möönda võib, et enda viljakuivati omamine võib teha kaebaja jaoks liimi tootmise lõppkokkuvõttes odavamaks ja paindlikumaks, kuna kaebaja ei pea sellisel juhul maksma vilja kuivatamise eest ning võib osta kuivatamata vilja ja seda ise kuivatada või siis vajadusel kogutud vilja järelkuivatada. Kuid see ei tähenda, et vilja kuivatamine oleks liimi tootmisprotsessi osa.

Asjaolu, et lintkuivati abil saab vilja transportida, ei muuda seda ringkonnakohtu hinnangul liimi tootmisprotsessi osaks. Ka kuivatatud vilja, mis on ostetud, tuleb transportida.

9. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud kaebaja esindaja selgitada, miks täpselt on liimi valmistamiseks vaja vilja kuivatada erilisemal viisil kui tavaliselt vilja kuivatatakse, või milles see erilisem viis seisneb.

10. Õige on kaebaja väide, et tema taotluses on EMTAK-i koodi abil viidatud liimi tootmisele kui tegevusele, mille jaoks lintkuivati soetatakse (vt tl 19p). Kuid see ei tähenda, et vastustajal puuduks õigus hinnata, kas see viide on ka paikapidav. Lisaks on kaebaja taotluses viidanud ka EMTAK-i koodile, mis tähistab saagikoristusjärgset tegevust. Vastustaja ongi leidnud, et vilja kuivatamisel toimubki just saagikoristusjärgne tegevus EMTAK-i klassifikatsiooni tõttu.

11. Kavandatava liimitootmise (ca 90%) ja vilja või puidulise materjali kuivatamise teenuse (10%) mahuline vahekord ei oma ringkonnakohtu hinnangul sellist tähtsust, nagu kaebaja sellele omistab. Vaidluse põhiküsimus ei ole see, millised on nende tegevuste mahulised vahekorrad, vaid see, kas vilja kuivatamine on käsitatav liimi tootmisprotsessi osana. Samal põhjusel ei oma tähtsust ka kaebaja rõhutatu, et ta on Baltikumi juhtivamaid liimitootjaid.

12. Eelneva valguses ei ole tähtsust asjaolul, et kaebajal on leping põllumajandustootjaga tema toodangu töötlemiseks, nagu on leidnud ka halduskohus.

13. Ringkonnakohus nõustub ka seisukohaga, et viljakuivati omamine ei vähendaks kaebaja tegevuse hooajalisust. See, et kaebaja saaks kuivati omamise korral vilja saagilõikusperioodil kokkuvõttes odavamalt (seda ise kuivatades), ei ole käsitatav tegevuse hooajalisuse vähendamisena. Liimi tootmine ei ole käsitatav hooajalise tegevusena. See, et viljakoristusperioodil kaebaja käive langeb, kuna vilja on kuivatatud kujul sel ajal raskem hankida või see on kallim, ei tähenda liimi tootmise hooajalisust. Liimi on võimalik toota põhimõtteliselt aastaringselt.

Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse etteheide halduskohtule, et viimane on kaebaja esitatud tõendeid vastu võtmata jätnud. Nende tõenditega arvestamine kaebaja soovitud viisil ei tingiks samuti teistsuguse otsuse tegemist.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene