2-13-28397/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2014 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-28397 Tsiviilasi MT avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks, ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.11.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KP määruskaebus Menetlusosaline ja tema esindaja Avaldaja MT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Puudutatud isik PP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX XXXXX), määratud esindaja adv. Tiina Mare Hiob Puudutatud isik KP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXXXX XXXXX) Eestkosteasutus Kristiine Linnaosa Valitsus (asukoht Tulika 33b, Tallinn 10615), esindaja Liina Virks Eestkosteasutus Nõmme Linnaosa Valitsus (asukoht Nõmme-Kase 12B, Tallinn 11617), esindaja Kati Valma Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 12.11.2013 määrus tsiviilasjas nr. 2-13-28397 muutmata, KP määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetlusosaliste menetluskulud KP kanda.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

28.05.2010 sündis MT-l ja KP-l ühine laps PP. Vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga. Harju Maakohtu 07.12.2012 määrusega nr. 2-12-9142 kinnitati vanemate kompromiss lapsega suhtlemise korras. Määruse kohaselt otsustusõigus PP viibimiskoha üle on tema emal MT-l.

MT esitas 06.06.2013 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja suhtlemiskorra muutmiseks. Avaldaja täpsustas oma nõudeid ning 26.10.2013 esitatud lõplikest seisukohtadest nähtuvalt palus avaldaja kohtul lõpetada tema ja KP ühine hooldusõigus PP suhtes osaliselt ja anda talle üle ainuotsustusõigus lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku üle, kehtestada isa ja lapse suhtluskord vastavalt avaldaja ettepanekule ning kohaldada KP suhtes MT-le lähenemise keeldu viisil, et keelata KP-l kolme aasta jooksul läheneda MT koduks olevale majale Tallinnas XXXXXX XX lähemale kui 300 m.

KP seisukoht

KP palus lapsega suhtlemise korraldamisel arvestada muusikute tööja elugraafikuga, mis erineb suuresti teiste elualade esindajate omast. Tema tööpäev algab enamasti pärastlõunal ja lõpeb kella seitsme-kaheksa ajal, sageli ka kella üheteistkümne ajal. Sõltuvalt töögraafikust on mõnevõrra erinev ka muusikute uneaeg ja hilisem ärkamine hommikul. KP soovis lapsega veeta esmaspäeva-, neljapäevaja reedehommikud, kuna on sel ajal töölt vaba. Samuti soovib isa lapsega käia neljapäeva õhtuti mudilaste võimlemise trennis ning pärast seda ujumas. Lisaks soovis KP reede õhtud ja avaldaja töölähetuses viibimise aja lapsega veeta.

PP-le määratud esindaja arvamus

Reeglina on mõistlik lapse ja lahuselava vanema suhtlemist korraldada võimalikult üldiselt ja ettetulevaid ootamatusi arvestades hoiduda lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra liigsest detailiseerimisest ja peensusteni lahti kirjutamisest. Käesoleval juhul on vanemate omavahelised suhted sedavõrd halvad, et suhtlemiskorra täpne reguleerimine on pigem mõistlik. Lapse huvides on, et kumbki vanem ei halvustaks teist, vanemate vahel valitseks õigusrahu, lapsega kooselava vanema elukoha jälgimine teise vanema poolt tuleb keelata ja tuleb tagada lapse võimalus korrapäraselt suhelda mõlema vanemaga lähtudes lapse vanusest ja võimekusest. Esindaja toetas lapse ja lahuselava vanema detailse suhtlemiskorra määramist ning leidis, et MT pakutud suhtlemiskord on kooskõlas lapse huvidega, tagab lapse ja isa jätkusuutliku suhtlemise ja säilitab lapse ja lahuselava vanema lähedased suhted.

Nõmme LOV ja Kristiine LOV arvamus

Vanemad on lapsega suhtlemise korraldamisel kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga, kumbki vanem peab austama lapse kiindumust teise vanemasse ja hoiduma lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest. Eestkosteasutused toetasid varemkehtinud suhtluskorra muutmist, kuna PP käib lasteaias ning sellest tulenevalt on muutunud ka tema igapäevane elukorraldus. Samuti toetasid nad KP-le piirangu seadmist MT elukohale Tallinnas XXXXXX XX sisenemiseks.

Maakohtu määrus

Harju Maakohus rahuldas MT avalduse ja kehtestas isa ja lapse suhtluskorra, lõpetas MT ja KP ühise hooldusõiguse PP suhtes osaliselt, et anda MT-le üle ainuotsustusõigus lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas ning kohaldas KP suhtes MT-le ja tema kodule XXXXXX XX lähenemiskeelu. MT ja KP menetluskulud jäid nende endi kanda.

Maakohus määras KP suhtlemiskorra PP-ga järgmiselt:

1. Laps veedab isaga iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni viisil, et isa võtab lapse reedel kl 18.30 paiku lasteaiast ja toimetab ta esmaspäeva hommikul hiljemalt kella 12.30-ks lasteaeda. Lisaks veedab laps iga nädala neljapäeva hommiku isaga – isa võtab lapse kl 9.15 koduvärava juurest, aadressil XXXXXX XX ja viib ta hiljemalt kl 12.30-ks lasteaeda. Selline suhtluskord kehtib kuni 31.08.2014.

2. Alates 01.09.2014 veedab laps isaga iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni viisil, et isa võtab lapse reedel kl 18.30 paiku lasteaiast ja toimetab ta esmaspäeva hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda. Lisaks sellele võtab isa igal paaritul nädalal lapse ühel õhtul lasteaiast ja viib ta järgmisel hommikul hiljemalt kella 9.00-ks lasteaeda.

3. Lisaks eeltoodule veedab laps isaga pühi ja tähtpäevi. Laps veedab iga paarisaasta Jõulud (24.-26.12) emaga ja Uusaasta (30.12-1.01) isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Laps veedab iga paarisaasta Kevadpühad emaga ja Jaanipäeva isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva isaga.

4. Suvepuhkusest veedab laps isaga 24., 26., 28., 33., 35. nädala, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Suvepuhkusest veedab laps emaga 23., 25., 27., 29 kuni 32 ja 34 nädala. Lapse üleandmine toimub esmaspäeval kl.10.00 selle vanema kodu juures, kus laps parajasti viibib.

5. Lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse kohtumised ära. Lapse haigestumisel isa juures teavitab isa sellest koheselt lapse ema ja toimetab ta esimesel võimalusel koju. Lapse haigestumisel ema juures pöördub ema lapsega arsti poole ja pärast lapse tervenemist esitab isale arstitõendi.

6. Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms.) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu.

7. Vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit.

8. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel.

9. Kumbki vanem tagab ja juhib lapse tähelepanu, et lapsel on võimalus helistada teisele vanemale telefoniga päevadel, kui ta viibib teisest vanemast eemal, teisele vanemale telefoniga igal õhtul kl 20.00 ja 20.30 vahel. Juhul, kui lapse vanem ei saa telefonile vastata ja tema telefonist nähtub lapse vastamata kõne, on vanemal õigus helistada tagasi. Samuti on kummalgi vanemal õigus rääkida lapsega telefoni teel nendel päevadel kui laps viibib eemal hommikuti kl 8.30 ja 9.00 vahel ja vanem, kelle juures laps on, tagab, et lapse telefon on sisse lülitatud ja telefonil oleks valmisolek kõneks.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 07.12.2012 kompromissiga on otsustusõigus PP viibimiskoha üle lapse emal MT-l ja PP elukohaks on ema elukoht. Asja läbivaatamisel leidis kinnitust, et vanemad ei ole isa ja lapse suhtlemise korras pooli rahuldavale kokkuleppele jõudnud ning arvestades asjaolu, et varasem suhtlemiskord kehtis kuni PP lasteaeda minekuni, on avaldaja nõue reguleerida lahuselava vanema suhtlemine lapsega põhjendatud. Kohus on korduvalt vanemad ära kuulanud ja püüdnud vanemaid kokkuleppele suunata, kuid erimeelsuste tõttu ei ole vanemad kokkulepet saavutanud.

Maakohtu määratud suhtluskord kord tagab KP ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis arvestab lapse eaga, vastab eelkõige väikelapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ning kontakti mõlema vanemaga. Selline suhtluskord arvestab ka KP 3-aastase väikelapse huvidest lähtuvaid mõistlikke seisukohti, samuti töö eripära ning võimaldab lapsega suhtlemist ja tegelemist isale sobivamal ajal. Lapse kasvades muutuvad lapse sotsiaalsele arengule järjest olulisemaks ka eakaaslastega veedetud aeg ja ühistegevused ning seetõttu ei ole põhjendatud KP püüd väikelapse päeva üle planeerida. Väikelapsele peab jääma võimalus valida endale meelepärast tegevust ka tavapärases keskkonnas, s.o kodus ning lapse pidevas liikumises hoidmine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

PP vanemad elavad eraldi ning nende vahel puudub üksmeel lapse üle hooldusõiguse teostamisel. PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas PP lasteaias käimine on vajalik ja lapse huvides. Harju Maakohus rahuldas 20.06.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras MT avalduse lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku üle otsustusõiguse MT-le andmiseks. Alates 30.08.2013 käib PP Tallinna XXXXXXXXX XXXXXXXX. Ehkki Eesti Vabariigis ei ole lapsel kohustuslik käia koolieelses lasteasutuses, tingib sellise vajaduse lapsevanema tööleasumine hiljemalt lapse 3-aastaseks saamisel. Tallinna XXXXXXXXX XXXXXXX esitatud seisukohtadest nähtub, et PP on lasteaiaga kohanenud, eakohaselt arenenud ja sotsiaalselt tubli laps, kellele meeldib lasteaias käia. Lasteaias käimine ei ole vastuolus lapse huvidega. Kuna vanematel puudub lapse lasteaias käimise osas üksmeel, on põhjendatud lõpetada MT ja KP ühine hooldusõigus PP suhtes osaliselt ja anda lapse lasteadea mineku ja lasteaia valiku osas ainuotsustusõigus MT-le üle.

Vastavalt TsMS § 544 lõikele 1 võib kohus kohaldada isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Avaldaja taotlus KP suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks kuulub MT eraelu puutumatuse ja rahu tagamiseks kohaldamisele.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-59-10 märkinud, et VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga, mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Tunnistajate ütlustega on KP õigusvastane tegevus – MT eraelu puutumatuse ja rahu rikkumine - piisavalt tõendatud. Õigusvastane tegevus on toimunud pika aja jooksul ja süstemaatiliselt; MT kodu ümber luuramist ja salaja jälgimist on KP tunnistanud ka ise lastekaitsetöötajatele. MT on esitanud taotluse KP suhtes keelu kohaldamiseks läheneda tema kodule. Selline piirang on proportsionaalne ega riku vähimalgi määral KP õigusi. Tulenevalt eeltoodust on MT taotlenud kohaldatavaks abinõuks üksnes keeldu läheneda tema kodule.

Määruskaebus

KP palub maakohtu määruse tühistada. 12.11.2013 määrusega kehtestatud suhtluskord on otseses vastuolus kogu valdkonda reguleeriva seadusandluse mõttega tagada lapsele suhtlus oma mõlema vanemaga maksimaalses mõistlikus ulatuses.

Kohus eiras KP õigust oma lapsega suhelda KP soovitud suhtlemiskorra alusel. Määrus seab ohtu lähedase ja usaldusliku suhte püsimise lapse ja isa vahel. Määruse tagajärjel muutuvad isa võimalused osaleda aktiivselt lapse kasvatamises ning rääkida kaasa lapse jaoks eluliselt oluliste küsimuste lahendamises sisuliselt peaaegu olematuks.

Kohus eiras täielikult kõiki KP seisukohti ja põhjendusi lapse panekuks lasteaeda alates septembrist 2014. Ema pole mitte millegagi põhjendanud vajadust 3-aastane laps lasteaeda panna olukorras, kus lapse ema ja isa töögraafikud võimaldavad last hoida pea kogu päeva jooksul ja lõunaune ajal on võimalik last hoida mitmel lapsehoidjal. Isa on oma soovi panna laps lasteaeda septembrist 2014 põhjendanud selgelt ja argumenteeritult ning pakkunud välja detailse graafiku, mille järgi oleks võimalik lapse hoidmist sarnaselt varasemaga väga edukalt korraldada ilma last lasteaeda sundimata. Samuti ignoreeris kohus XXXXXXXXX lasteaia direktori KS seisukohti, milles ta soovitab käia lapsel lasteaias vähemalt kahel hommikul nädalas, mis on täielikus kooskõlas isa esitatud ettepanekutega.

Kohus on lähenemiskeeldu kohaldanud ebaõigesti. Kohus ei ole nimetanud mitte ühtki konkreetset juhtumit, mida võiks käsitleda lapse ema või naabrite eraelu puutumatuse või rahu rikkumisena.

Kuna avaldaja esitas täiesti alusetuid nõudmisi KP-le lähenemiskeelu kehtestamiseks ja KP on pidanud tegema sellega seoses kulutusi oma esindajale, ei ole õige jätta menetluskulud osapoolte endi kanda. Kui lähenemiskeeld jäetakse kehtestamata avaldaja väidete tõendamatuse tõttu, tuleb avaldajal tasuda lisaks enda kuludele ka 1/3 KP menetluskuludest.

Vastus määruskaebusele

MT, PP-le määratud esindaja ja eestkosteasutused vaidlevad määruskaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu määrus on tehtud kooskõlas TsMS §-ga 563 lg. 7 ning maakohus on õigesti juhindunud PKS §-des 119, 123 lg. 1 ja

143 lg. 1 ning VÕS §-is 1055 lg. 1 sätestatust. Määruskaebuses toodut on maakohus oma määruses käsitanud ja andnud neile argumenteeritud ja ammendava vastuse ja lähtunud määrust tehes õigesti eelkõige lapse huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg. 6 ja 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg. 1kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

Tiit Kollom Ulvi Loonurm Ele Liiv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus suhtluskorra kindlaksmääramise ja lähenemiskeelu kohaldamise, samuti menetluskulude jaotamise osas. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega osaliselt lõpetati M. T ja K. P ühine hooldusõigus P. P suhtes ja anti M. T. üle ainuotsustusõigus P. P lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud.

3. Rahuldada K. P määruskaebus osaliselt.

4. Tagastada K. P määruskaebuselt 14. mail 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

5. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.