3-14-50319/50 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50319

Haldusasi

Nortal AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

04.03.2014 otsuse nr 19-14/144739 ning Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse juhatuse 20.01.2014 otsuse p-

de 1.2.2, 1.3, 1.4 ja 1.5. tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Nortal AS, volitatud esindajad

v.adv Kuldar-Jaan Torokoff ja v.adv Jaana Nõgisto

Vastustaja (hankija) – Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-

tus, volitatud esindaja Olavi Malla

Kolmas isik (pakkuja) – AS Datel, volitatud esindaja

v.adv Taivo Ruus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nortal AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse AS Nortal määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2014.

a määruse p 3 peale haldusasjas nr 3-14-50319.

2. Jätta AS Nortal määruskaebus rahuldamata osas, milles AS Nortal vaidlustab Tal-

linna Halduskohtu määruse nr 3-14-50319 resolutsiooni p 3.

3. Ülejäänud osas saata määruskaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avaldas 10.10.2013 riigihangete registris riigihanke

„Turismiinfosüsteemi arendus- ja majutushange 2014-2017“ (viitenumber 144739) hanketea-

te. Pakkumused esitasid kaks pakkujat – Nortal AS ja Datel AS. Ettevõtluse Arendamise Siht-

asutuse juhatus kvalifitseeris 20.01.2014 (otsusel on kuupäev 15.01.2014, otsus allkirjastati

20.01.2014) otsusega mõlemad pakkujad ja tunnistas nende pakkumused vastavateks. Sama

otsusega tunnistati AS Datel pakkumus edukaks (tl 106).

3-14-50319

2(9)

2. Nortal AS esitas 29.01.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse,

milles palus tunnistada hankija otsuse AS Datel kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vas-

tavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. VAKO jättis 04.03.2013 otsusega nr 19-

14/144739 vaidlustuse rahuldamata (tl 125-132 pöördel).

3. Nortal AS esitas 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 04.03.2014 otsuse

nr 19-14/144739 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 20.01.2014 otsuse p-de

1.2.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 tühistamiseks.

Tallinna Halduskohus rahuldas 18.03.2014 määrusega Nortal AS esialgse õiguskaitse taotluse

ning kohaldas tähtajaliselt 30 päevaks esialgset õiguskaitset, millega keelas Ettevõtluse Aren-

damise Sihtasutusel sõlmida hankelepingu AS-ga Datel. Tallinna Ringkonnakohus jättis

02.04.2014 määrusega AS Datel määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

18.03.2014 määruse muutmata.

4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus esitas 02.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse,

milles palus kohtul välja selgitada, kas kaebajal on õigus pärast riigihangete seaduse (RHS) §

45 lg-s 2 sätestatud viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist pikendada esitatud pakkumise

jõusoleku tähtaega. Seda eitades palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata või tagastada see

kaebajale kaebeõiguse puudumise tõttu.

Vastustaja märgib, et kaebaja pakkumuse jõusoleku viimane kuupäev oli 27.03.2014. Hankija

on kaebajale 17.03.2014 esitanud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse. Esitatud

taotlus pakkumuse pikendamiseks oli kooskõlas RHS § 45 lg-ga 2 ehk esitatud 10 päeva enne

pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppu. Kaebaja ei ole sellele vastanud. Seega ei saa hankija aru,

kas kaebaja on üldse huvitatud raamlepingu sõlmimisest. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama

ning hankijal tekib hankelepingu sõlmimise õigus, siis ei saa hankelepingut sõlmida, kui sel-

leks ei ole kehtivat pakkumust. Hankija jaoks tähendaks see luhtunud riigihanget ning turis-

miinfosüsteemi töös hoidmiseks uue avatud või piiratud hankemenetlusega riigihanke korral-

damist. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui Nortal AS nüüd pakkumuse jõusoleku tähtaega

tagantjärele pikendab, ei ole see kooskõlas RHS § 45 lg-ga 2, sest tähtaeg selle tahteavalduse

tegemiseks on möödunud.

5. AS Datel esitas 03.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse AS Nortal kaebuse läbi vaa-

tamata jätmiseks, kuna kaebajal puudub kehtiv pakkumus, millele hankija saaks anda nõus-

tumuse.

Kaebaja ainsaks subjektiivseks õiguseks, mida saab käesolevas vaidluses kaitsta, on õigus

sõlmida hankeleping. Ilma kehtiva pakkumuseta ei saa hankija anda nõusolekut hankelepingu

sõlmimiseks ka juhul, kui kohus peaks kaebaja kaebuse rahuldama. Hankija on RHS § 45 lg-s

1 sätestatud kohustust järginud. Hankija tegi 17.03.2014 vastavalt RHS § 45 lg-le 1 õigeaeg-

selt pakkujatele ettepaneku oma pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks 120 kalendri-

päeva võrra. Kolmas isik pikendas 18.03.2014 oma pakkumust. Kaebaja jättis oma pakkumu-

se pikendamata ning kaebaja pakkumuse jõusolek lõppes 27.03.2014. Kaebaja ei saa tagantjä-

rele oma pakkumuse tähtaega pikendada, kuna valitseva kohtupraktika kohaselt saab pakkuja

pikendada oma pakkumuse jõusoleku tähtaega RHS § 45 kohaselt üksnes ajal, mil pakkumus

on jõus. Kaebaja on pöördumatult minetanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks.

6. AS Nortal esitas 07.04.2014 Tallinna Halduskohtule seisukoha, milles palus jätta vastus-

taja ja kolmanda isiku taotlused rahuldamata.

Hankija ei ole talle saatnud ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Pakkuja

volitatud esindajaks vaidlusaluses hankes on Lauri Tammiste. Kaebaja on esitanud pakkumu-

se koosseisus L. Tammiste kui kaebaja volitatud esindaja poolt allkirjastatud kinnituskirja.

Seega oli hankija teadlik isikust, kes kaebajat vaidlusaluses hankemenetluses esindab ning kes

3-14-50319

3(9)

on volitatud pakkumust pikendama. Järelikult pidanuks hankija ettepaneku pakkumuse jõus-

oleku tähtaja pikendamiseks esitama volitatud esindajale L. Tammistele. L. Tammiste ei ole

aga hankijalt vastavat ettepanekut saanud. RHS § 45 lg 1 sätestab hankija ettepanekule kirja-

liku vormi nõude. Juhul kui hankija on kaebaja üldisele e-posti aadressile või mistahes teisele

konkreetses hankes volitusi mitteomavale isikule edastanud mistahes teateid, siis neid võima-

likke ettepanekuid ei saa lugeda kehtivalt kaebajale esitatuks juhul, kui need ei vasta kirjaliku

vormi nõudele, st pole omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud (TsÜS §-d 78 ja 80). Kaeba-

ja on läbivalt kinnitanud oma soovi hankijaga hankeleping sõlmida ning on selleks pöördunud

nii VAKO poole kui kohtusse, s.t pakkumuse jõusoleku tähtaeg tuleb lugeda pikendatuks vä-

hemalt kaudse tahteavaldusega.

7. Tallinna Halduskohus palus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutustel edastada hiljemalt

09.04.2014 kell 14.00 tõendid kaebajale pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse

edastamise kohta.

8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus edastas 09.04.2014 edastas Tallinna Halduskohtule

nõutud dokumendid.

Vastustaja selgitas, et E-riigihangete keskkonnas (eRK) korraldatava elektroonilise hankeme-

netluse puhul määravad pakkujad kontaktisiku. See isik määratakse hanke juurde registreeri-

misel. Hankija ei oma kontrolli selle üle, missugused pakkuja töötajad on eRK-s teavitatava-

teks isikuteks, sh isikuteks, kes teevad registri toiminguid. See, et pakkumusega koos esitati

notariaalne volikiri L. Tammiste esindusõigusega, on vajalik selleks, et hankijal oleks õigus

sõlmida pakkuja esindajaga hankeleping. Hankedokumentides (HD) on kokku lepitud, et suht-

lemine hankijaga toimub läbi eRK-i. Reeglid suhtlemiseks on hankija määrata, mis tähendab,

et hankija ei saa vastutada selle eest, kui pakkuja jätab eRK-s midagi täitmata. Täpsemalt on

sätestatud kõik tingimused HD p-s 6.4.1. jj. Pakkuja peab olema tähelepanelik e-posti aadres-

side sisestamisel hanke juurde registreerimisel. Ilma e-posti aadressi sisestamiseta ei saa pak-

kuja end hanke juurde registreeridagi. Kui hankija saadab eRK-s teavitusi, siis hankija saab

valida adressaadiks üksnes pakkuja, mitte pakkuja füüsilisest isikust vastavat esindajat. Han-

kijal puudub pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse esitamisel muu võimalus kui

eRK vahendusel teate edastamine. See, missugune füüsiline isik on pakkujaga seotud teabe

vahendamisel ja saamisel, on üksnes pakkuja enda määrata. Kaebaja esitatud L. Tammiste

volikiri on kehtetu alates 01.01.2014. Ettepaneku pakkumuse pikendamiseks tegi hankija aga

17.03.2014. Seega poleks hankija saanud ka L .Tammistele teha ettepanekut, kui kaebaja on

seda silmas pidanud.

9. AS Datel teatas 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule, et vastustaja edastatud taotlus tuli

talle eRK kaudu e-postile, kuna ta on eRK-s hanke juurde registreeritud. Selle hanke juurde

oli registreeritud ka kolmanda isiku tarkvaraosakonna üldmeil, mille peale samuti nimetatud

teavitus tuli.

10. AS Nortal esitas 11.04.2014 Tallinna Halduskohtule täiendava seisukoha koos taotlusega

istungi pidamiseks ning Tarmo Pruunese tunnistajana üle kuulamiseks. Tunnistaja ütlustega

soovis kaebaja tõendada, et hankija esindajale oli teada, et registris märgitud kaebaja kontakt-

isik M. Petder ei tööta alates veebruarist 2014. a kaebaja juures ning teda asendab T. Pruunes.

Vastavalt riigihangete registri põhimääruse §-le 3 on registri andmetel õiguslik tähendus vaid

RHS-s sätestatud juhul. RHS-st ei tulene, et pakkuja registris määratud kontaktisikule teate

edastamisega saab lugeda RHS §-s 45 sätestatud kohase ettepaneku pakkujale kätte toimeta-

tuks või pakkuja poolt kätte saaduks. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja esitas vastava ette-

paneku vorminõudeid rikkudes (TsÜS § 78 ja 80).

HD ei sätesta, et vastav ettepanek saadetakse pakkujale eRK-s märgitud kontakti vahendusel.

Nii ei ole kirjas ka HD p-des 6.4.1. jj. HD 7. ptk reguleerib teabevahetust, mitte siduvate õi-

3-14-50319

4(9)

guslike tagajärgede kaasa toomisele suunatud hankija toiminguid, nagu seda on RHS § 45

kohase ettepaneku edastamine. Tahteavalduste vahetamist ei saa võrdsustada infovahetusega.

Kuivõrd HD kohta küsimuste esitamise ja selgitamise menetlus oli läbi ning ka hankija otsu-

sed vaidlusaluses riigihankes olid tehtud, siis on mõistetav, et kaebaja ei kaasajastanud oma

registris esitatud andmeid, vaid keskendus hankija õigusvastaste otsuste vaidlustamisele

VAKO-s ja kohtus. Alates veebruarist 2014 ei tööta kaebaja kontaktisikuks märgitud Martin

Petder enam kaebaja juures. Sellest teavitati hankijat T. Pruunesi ning M. Petderi poolt hanki-

ja juures toimunud nõupidamisel 2013. a detsembri lõpus. Nõupidamisel osales ka Raili Hein,

kes on hankija poolt määratud hanke eest vastutavaks isikuks ning kes on eRK-s M. Petderile

vaidlusaluse teate edastanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja veendunud, et hankija on sihi-

likult soovinud kahjustada kaebaja positsiooni käimasolevas kohtuvaidluses. Hankijal pidi

tekkima kahtlus, et kaebaja ei ole tema ettepanekut kätte saanud. Tulenevalt hankijal olnud

teabest ning uurimisprintsiibist, oleks hankija pidanud vähemalt pöörduma L. Tammiste või

teiste teadaolevate kaebaja kontaktide poole, et veenduda teate kättesaamises.

11. AS Datel esitas 14.04.2014 Tallinna Halduskohtule täiendava seisukoha, milles palus

jätta tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, kuna tunnistaja ei oska anda ütlusi asjas

tähtsust omavate asjaolude kohta. Lisaks on kolmas isik seisukohal, et pakkuja peab ise mää-

rama registris õiged kontaktandmed ja hoolitsema kontaktandmete ajakohastamise eest. ERK-

s oma kontaktandmete registreerimisega võttis kaebaja teadlikult endale teadete sellel e-posti

aadressil kättesaamise riski. Olukorras, kus kaebaja oma kontaktandmeid ei muutnud, pidi ta

hoolitsema selle eest, et tema endise töötaja e-posti aadressile saadetavad teated jõuaksid töö-

andjani. Seetõttu leiab kolmas isik, et hankija pakkumuse pikendamise ettepanek on kaebajale

TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kättetoimetatud. Asjaolu, et käesoleval juhul edastati tahteavaldus

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mitte kirjalikus vormis allkirjastatuna, ei muuda

tahteavalduse kehtivust.

12. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus esitas 14.04.2014 Tallinna Halduskohtule täiendavad

seisukohad, milles taotles kaebaja tunnistaja ülekuulamise taotluse ja kohtuistungi pidamise

taotluse rahuldamata jätmist ning kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõt-

tu. Seisukohtade sisu kattus 02.04.2014 ja 09.04.2014 menetlusdokumentides esitatuga.

13. AS Nortal esitas 14.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse asjas kohaldatud esialgse

õiguskaitse pikendamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.

14. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2014 määrusega rahuldamata Nortal AS taotlused

asja arutamiseks istungimenetluses ja tunnistaja ülekuulamiseks (resolutsioon p 1), jättis

Nortal AS kaebuse läbi vaatamata seoses kaebeõiguse puudumisega (resolutsioon p 2), jättis

rahuldamata Nortal AS taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks (resolutsioon p 3) ning

mõistis välja menetluskulud (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kaebajal puudub kaebeõigus ning esi-

tatud kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kuivõrd

kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, ei ole kohtul menetlusseadustikust tulenevalt võimalik

kohaldatud esialgset õiguskaitset pikendada.

Käesolevas hankeasjas on poolte vahel tekkinud vaidlus, kas vastustaja on kaebajale edasta-

nud RHS § 45 nõuetele vastava ettepaneku kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendami-

seks. Kohus leiab, et vastustaja on kaebajale nõuetekohase ettepaneku edastanud. Hankija on

kuulutanud välja hanke viitenumbriga 144739, mille HD andmetest (I kd, tl 50) nähtub, et

selles hankes toimub e-menetlus eRK keskkonnas. Ka HD tingimustest nähtub, et kogu han-

kemenetlus toimub eRK keskkonnas (HD p 6.4. jj), mille eesmärgiks on võimaldada riigihan-

gete elektroonilist menetlemist (RHS § 105 lg 1 p 3). HD p-dest 7.1. ja 7.2 nähtub, et hanke-

menetluse kogu infovahetus toimub eRK kaudu, mille jaoks peab pakkuja ennast vaidlusaluse

hanke juurde registreerima. Asjaolu, et HD p 7 kannab pealkirja „HD sisu kohta selgituste

3-14-50319

5(9)

saamise kord“, ei tähenda, et HD p-s 7.1 ja 7.2 sätestatut peaks kitsendama üksnes HD sisu

kohta selgituste saamisele. Nendest HD punktidest koosmõjus teiste juba viidatud HD punkti-

dega nähtub hankija selge tahe menetleda kogu riigihanget elektrooniliselt. Ühestki HD punk-

tist ega RHS sättest ei tulene, et ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks oleks

välistatud eRK vahendusel toimuvast teabevahetusest. Vastustaja on õiguspäraselt käitunud,

edastades kaebajale tema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku eRK vahen-

dusel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eRK vahendusel edastatud ettepanekul puudub õiguslik

tähendus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 07.06.2012 määrusega nr 42 kinnitatud „Riigihangete

registri põhimääruse“ §-st 3. Viidatud määruse § 5 lg 4 p-st 3 tuleneb, et registrisse edastatak-

se andmed ka hankija ettepanekute kohta. Järelikult esitatakse sinna andmed ka RHS §-s 45

sätestatud ettepaneku kohta ning sellisel ettepanekul on seega ka õiguslik tähendus.

E-hankemenetluse puhul määravad pakkujad eRK-s ise kontaktisikud, kellele saadetakse eRK

vahendusel konkreetset hanget puudutavad teavitused. Eelkõige pakkujal endal lasub hool-

suskohustus tema kontaktisikut puudutavate andmete õigsuse tagamisel. Hankijal ei olnud

seadusest tulenevat kohustust täiendavalt saata e-posti teel L. Tammistele, kelle volitused lõp-

pesid juba 31.12.2013, RHS §-s 45 sätestatud ettepanekut, kuna nimetatud isikut polnud kae-

baja eRK-s kontaktisikuks määranud. Läbi eRK-i ei saa hankija edastada teateid isikutele, kes

pole kontaktisikuks määratud või kelle e-posti aadressi pole kontaktisiku juurde määratud,

kuna hankija saadab teateid üksnes pakkujatele kui juriidilistele isikutele (vt II kd, tl 47).

Kaebaja on märkinud, et M. Petder, kes oli määratud kaebaja kontaktisikuks eRK-s, ei tööta

enam kaebaja juures alates veebruarist 2014 ning kaebajal on jäänud eRK-sse parandused

tegemata. Seega tunnistab kaebaja ise, et ta pole oma hoolsuskohustust täitnud. Kaebaja hoo-

letus on etteheidetav eelkõige kaebajale endale, mitte vastustajale. Kaebaja argument, et vas-

tustaja pidi olema teadlik, et M. Petder ei tööta enam kaebaja juures, ei ole asjakohane, kui-

võrd kontaktisiku andmete uuendamise kohustus on pakkujal. Hankija käitumises pahataht-

likkust ega kuritarvitusi ei esine.

E-Riigihangete keskkonnas ei toimunud mitte üksnes HD sisu täpsustavate küsimuste-

vastuste esitamine, vaid HD-st tulenevalt toimus kogu hankemenetlus läbi eRK. Reaalselt

ongi läbi eRK näha, et kogu teabevahetus, otsuste edastamine jms on hankemenetluses siiani

toimunud üksnes eRK vahendusel. Pole ühtegi objektiivset põhjendust, miks kaebaja pidi ar-

vama, et pärast hankija otsuste tegemist ning nende vaidlustamist ei saada hankija enam eRK

vahendusel teateid otsuste, ettepanekute või muude dokumentide avaldamise kohta eRK-s,

vaid hakkab neid e-postiga eraldi saatma. Pakkumuse esitamisel pidi kaebaja olema teadlik

oma pakkumuse jõusoleku tähtajast ning vastustaja otsuse vaidlustamisel teadlik ka RHS §-st

45 tulenevast hankija kohustusest. Kuivõrd tegemist oli e-hankemenetlusega eRK-s, pidi kae-

bajale olema ka arusaadav, et vastav ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks

saab tulla üksnes läbi eRK.

Vastustaja edastatud ettepanek on vorminõuetele vastav. Kaebaja on õigesti viidanud, et pak-

kumuse jõusoleku ettepanekule näeb RHS § 45 lg 1 ette kirjaliku vorminõude. Kooskõlas

RHS § 55 lg-ga 1 ongi vastustaja kaebajale edastanud (tl 45) elektroonilise ettepaneku, mida

võib samastada kirjaliku vorminõude täitmisega. Digiallkirja puudumist ettepanekult ei saa

pidada puuduseks, mis tooks kaasa ettepaneku kehtetuse, kuivõrd teade on edastatud läbi

eRK, mille edastamiseks ongi õigus üksnes hankijal. Hankija on tuvastatav läbi eRK süstee-

mi. Et hankemenetluse läbiviimiseks on ette nähtud erikord HD-s e-menetluse näol läbi eRK,

millest tulenevalt on ka erisused dokumentide edastamise osas, leiab kohus, et kaebaja viida-

tud TsÜS-s sätestatud üldnormid käesoleval juhul ei kohaldu. Õigusaktidest tulenevalt puu-

dub hankijal eraldi kohustus kontrollida, kas pakkuja on tema teate kätte saanud, kui teade on

esitatud läbi eRK. Vabariigi Valitsuse 06.05.2010 määrusega nr 56 kinnitatud „Pakkumuste ja

hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise ja elektroonilise oksjoni läbivii-

3-14-50319

6(9)

mise kord ning nõuded pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise

esitamise ja elektroonilise oksjoni läbiviimise seadmetele“ § 4 kohaselt lähtub hankija elekt-

roonilises teabevahetuses RHS §-st 55. RHS § 55 lg 1 teise lause kohaselt loetakse RHS 2. ptk

sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info õigeaegselt esitatuks, kui teade on

nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. Pakkumuse jõus-

oleku tähtaja pikendamise ettepanek on RHS 2. ptk alusel hankija poolt esitatav teade.

Kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaega ei saa lugeda pikendatuks kaudse tahteavaldusega,

kuna vastustaja on käesoleval juhul RHS §-st 45 tuleneva kohustuse täitnud, st kaebajale ette-

paneku teinud, mistõttu ei tule kohaldamisele TsÜS § 68 lg 3 üldnormina (vt ka Tartu Ring-

konnakohtu 01.10.2013 otsust asjas nr 3-13-1514).

Kohtupraktikas on peetud hankemenetluses osalemise ainsaks legitiimseks eesmärgiks hanke-

lepingu sõlmimist. HKMS § 268 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebeõigus pakkujal, taotleja või

riigihankes osalemisest huvitatud isikul, kes võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hanki-

ja tegevuse peale. RHS § 12 lg 1 kohaselt on pakkuja isik, kes on esitanud hankemenetluses

pakkumuse. Käesoleval juhul on kaebaja esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppenud,

mistõttu ei saa kaebajat enam RHS § 12 lg 1 mõttes lugeda pakkujaks. Kaebaja eemärk, mis

seisneb hankelepingu sõlmimises vaidlusaluses riigihankes, pole enam saavutatav, kuna han-

kelepingu sõlmimine on võimalik üksnes kehtiva pakkumuse alusel. Vaidlusalusel hankel

puudub puutumus kaebuse esitaja subjektiivsetesse õigustesse. Eelöeldu tõttu ei ole asjas

võimalik esitada ka tuvastamiskaebust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. AS Nortal esitas 16.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2014 määrus ja pikendada Tallinna Halduskohtu

18.03.2014 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ning keelata Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutusel sõlmida AS-ga Datel hankeleping kuni kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava

määruse jõustumiseni.

Riigihangete registri põhimääruse § 3 sätestab, et eRK andmetel on õiguslik tähendus üksnes

RHS-s sätestatud juhtudel. Väär on halduskohtu seisukoht, justkui põhimääruse § 5 lg 4 p-st 3

saab tuletada eRK-s märgitud andmete õigusliku siduvuse pakkumuse jõusoleku tähtaja pi-

kendamise ettepaneku esitamisel. Viidatud säte ei kujuta endast seaduses sätestatud alust eRK

andmete õigusliku siduvuse kohta. Ekslik on ka halduskohtu järeldus, nagu toimuks kogu

hankemenetlus eRK keskkonnas. HD p-dest 6.4 jj sellist järeldust teha ei saa. Nimetatud

punktid reguleerivad üksnes pakkumuse esitamist läbi eRK. HD p 7 pealkiri on „Hankedo-

kumentide sisu kohta selgituste saamise kord“, reguleerides seega teabevahetust. HD ükski

punkt ei reguleeri, et hankija poolt pakkujatele ettepanekute tegemine toimub eRK kaudu.

Seadusest ei tulene, et eRK-s nimetatud kontaktisikule dokumendi või tahteavalduse edasta-

misel loetakse see pakkuja poolt kättesaaduks.

Arvestades RHS § 55 lg-s 1 ning RHS § 45 lg-s 1 sätestatut, tuleks hankijal RHS § 45 kohane

ettepanek kaebajale edastada posti või faksi teel, isikliku kättetoimetamisega või elektroonili-

selt ning kohustuslikus kirjalikus vormis. Kui hankija on otsustanud kirjaliku vorminõudega

dokumendi kätte toimetada elektrooniliselt, peab see dokument olema digitaalallkirjastatud

ning hankijal peab olema pakkuja nõusolek dokumendi elektroonilise kättetoimetamise kohta

(TsÜS § 80 ja HMS § 27). Kaebaja on teavitanud hankijat pakkumuse esilehel, kes on kaebaja

esindaja seoses pakkumusega ning selle esindaja e-posti aadressi. See tähendab, et kaebaja on

soovinud, et hankija pöördub kaebaja pakkumust puudutavas e-posti aadressil Lau-

ri.Tammiste@nortal.ee. Kuna hankija pole ettepanekut digitaalallkirjastanud, pole täidetud

kirjaliku vormi nõue. Meelevaldne on halduskohtu seisukoht, nagu digitaalse allkirjastamise

3-14-50319

7(9)

nõue ja vastavad TsÜS sätted antud juhul ei kohaldu. Seadusest ei saa teha erisusi tuginedes

faktilisele asjaolule (s.t põhjusel, et hanget viidi läbi eRK kaudu). Hankija ettepanek pakku-

muse jõusoleku tähtaja pikendamiseks on tühine ning seda ei saa lugeda kaebajale õigeaegselt

esitatuks. Sellisel juhul tuleb vaidlustus- ja kohtumenetluse initsieerimist pidada kaebaja

kaudseks tahteavalduseks pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ning kaebaja pakkumus

tuleb lugeda kehtivaks ka pärast 27.03.2014 (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2013 määrus nr

3-13-1358, p 19).

Isegi juhul, kui hankija ettepanek lugeda kaebajale nõuetekohaselt kättetoimetatuks, on kaeba-

ja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega 17.03.2014 pikendanud. Hankija esitatud tõenditest

nähtub, et ta on kaebajale pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku esitanud eRK

kaudu 17.03.2014 kl 13.38. Kaebaja on samal päeval kl 17.24 edastanud mh hankijale taotluse

käesolevas kohtuasjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Nimetatud taotluse p-s 2.2. aval-

dab kaebaja, et soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist, et sõlmida hankijaga hankeleping.

Antud vaidluse asjaoludel ei saa pidada mõistlikuks, uurimispõhimõttele ja hea halduse põhi-

mõttele ning RHS eesmärkidele vastavaks olukorda, kus kaebaja tõrjutakse hankemenetlusest

välja üksnes halduskohtu määruses esitatud äärmiselt formalistlikel alustel, samas kui kaebaja

on korduvalt kinnitanud oma soovi hankeleping sõlmida, osalenud vastavas vaidlustus- ja

kohtumenetluses ning hankijale oli tegelikult teada, et kaebaja ei saa eRK-s esineva eksituse

tõttu pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepanekut kätte.

Kohus pole võimaldanud kaebuse taotluste menetlemist tuvastamistaotlustena, vaatamata

kaebaja poolt 07.04.2014 menetlusdokumendis avaldatud selgesõnalisele soovile. Ekslik on

halduskohtu seisukoht, et hankemenetluses osalemise ainsaks legitiimseks eesmärgiks on

hankelepingu sõlmimine. Kui kaebajal ei ole hankijaga enam võimalik hankelepingut sõlmi-

da, ei välista see kaebaja eesmärki esitada tulevikus hankija vastu hüvitamiskaebus. Juhul kui

hankija ei oleks vaidlustatud õigusvastaseid otsuseid teinud ning oleks sõlminud kaebajaga

hankelepingu, poleks tõusetunud ka pakkumuse jõusolekuga seotud problemaatikat ning kae-

baja õigused poleks saanud rikutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

16. Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus

halduskohtu 15.04.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-50319 p 3 peale tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Mää-

ruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 30 eurot.

17. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks määruskaebuse lahendamisel küsida teiste menet-

lusosaliste arvamust määruskaebuse kohta, sest seda pole võimalik teha esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata (HKMS § 252 lg 1).

Tallinna Halduskohtu poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse lõpeb täna, seega alates

18.04.2014 jääksid kaebaja õigused ilma kaitseta.

II

18. Ringkonnakohus lahendab käesoleva määrusega kaebaja määruskaebuse üksnes osas, mis

puudutab halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse pikendamata jätmist (vaidlustatud määruse

resolutsioon p 3). Kaebuse läbivaatamata jätmise vaidlustamine toimub HKMS-is sätestatud

määruskaebuse esitamise korra kohaselt halduskohtu kaudu (HKMS § 204 lg 1).

3-14-50319

8(9)

19. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu

hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esi-

algse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proport-

sionaalne. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd alates 18.04.2014 on hankijal

võimalik sõlmida hankeleping kolmanda isikuga. Pärast hankelepingu sõlmimist on kaebuse

eesmärgi saavutamine sisuliselt võimatu, kuivõrd HKMS § 267 lg 3 kohaselt ei tühista kohus

kehtivat hankelepingut. Kaebajale jääks hüvitamiskaebuse esitamise võimalus, mida ei saa

lugeda tühistamiskaebusega sama efektiivseks õiguskaitse vahendiks.

20. Halduskohus on jätnud esialgse õiguskaitse pikendamata, leides, et kaebajal puudub an-

tud asjas kaebeõigus. Ringkonnakohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel

võtma arvesse kaebuse perspektiivi, mistõttu tuleb antud asjas hinnata kaebaja kaebeõiguse

olemasolu. Sisuliselt on vaidluse all küsimus, kas hankija on kaebajale edastanud RHS § 45

nõuetele vastava ettepaneku kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

RHS § 45 sätestab, et pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjali-

kul ettepanekul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hankija kohustatud tegema ettepaneku pak-

kujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankeme-

netlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pakkumuse jõusoleku

viimane kuupäev oli 27.03.2014. Hankija on kaebajale 17.03.2014 esitanud e-riigihangete

keskkonnas (eRK) pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt käitunud, kui edastas nii kaebajale kui

kolmandale isikule pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku eRK vahendusel.

Juba HD esimeselt leheküljelt on leitav viide selle kohta, et hankes toimub e-menetlus Riigi-

hangete registri e-riigihangete keskkonnas. Vastavalt RHS § 105 lg 1 p-le 3 on riigihangete

register riigihangete andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille

eesmärgiks on võimaldada riigihangete elektroonilist menetlemist. Vabariigi Valitsuse

07.06.2012 määrusega nr 42 kinnitatud „Riigihangete registri põhimäärus“ § 5 lg 4 p-st 3 tu-

leneb, et registrisse edastatakse andmed ka hankija ettepanekute kohta. Hankemenetlus ei ol-

nud 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemist veel läbi ning hanke-

lepingut ei olnud hankija sõlminud, mistõttu polnud kaebajal mingit alust eeldada, et hankija

eRK keskkonna kaudu talle enam teateid ei edasta. Ka HD tingimustest nähtub, et kogu han-

kemenetlus toimub eRK keskkonnas (HD p 6.4. jj). Eeltoodud punktid reguleerivad pakku-

muse vormistamist. HD p-dest 7.1. ja 7.2 tuleneb, et hankemenetluse kogu infovahetus toi-

mub eRK kaudu, mille jaoks peab pakkuja ennast vaidlusaluse hanke juurde registreerima.

HD p 7 pealkiri viitab tõepoolest üksnes hankedokumentide sisu kohta selgituste saamise

võimalusele, kuid HD p-de 7.1 ja 7.2 sõnastusest ilmneb, et kogu infovahetus toimub läbi

eRK ning pakkuja peab end eRK-s registreerima, et talle oleks kättesaadav kogu infovahetus.

Olukorras, kus hankes toimub e-menetlus, ei keela RHS ega ükski teine hankemenetlust regu-

leeriv õigusakt pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku esitamist pakkujatele

eRK kaudu.

21. Kaebaja leiab, et kui hankija on otsustanud kirjaliku vorminõudega dokumendi kätte toi-

metada elektrooniliselt, peab see dokument olema digitaalallkirjastatud ning hankijal peab

olema pakkuja nõusolek dokumendi elektroonilise kättetoimetamise kohta (TsÜS § 80 ja

HMS § 27). Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

3-14-50319

9(9)

RHS § 45 lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirja-

likul ettepanekul. RHS § 55 lg 1 sätestab, et RHS II peatükis nimetatud teadete ja muu info

esitamine võib toimuda posti või faksi teel, isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt,

kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. RHS II peatüki sätete alusel hankija esitatav

mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja

saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. Hankija on teate nõuetekohaselt edasta-

nud elektrooniliselt eRK keskkonna kaudu. Ringkonnaohtu hinnangul on hankija sellega täit-

nud RHS § 55 lg-st 1 tuleneva nõude esitada ettepanek elektrooniliselt. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et digitaalallkirja puudumist ettepanekult ei saa pidada

puuduseks, mis tooks kaasa ettepaneku kehtetuse. Hankija on tuvastatav läbi eRK süsteemi.

Halduskohus on õigesti leidnud, et TsÜS §-d 78 ja 80 ei ole käesoleval juhul kohaldatavad,

sest hankemenetluse elektrooniliseks läbiviimiseks on ette nähtud erikord e-menetluse näol.

22. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et isegi juhul, kui hankija ettepanek lugeda kae-

bajale nõuetekohaselt kättetoimetatuks, on kaebaja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega

17.03.2014 pikendanud, sest on 17.03.2014 kl 17.24 edastanud mh hankijale taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Nimetatud taotluse p-s 2.2. kohaselt soovib kaebaja esialgse õi-

guskaitse kohaldamist, et sõlmida hankijaga hankeleping.

Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja poolt 17.03.2014 kl 17.24 esitatud dokument ei ole tah-

teavaldus pakkumuse tähtaja jõusoleku pikendamiseks RHS § 45 lg 1 tähenduses. Tegemist

on halduskohtule esitatud menetlusdokumendiga, millega kaebaja palus kohtul kohaldada

esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole hankijale tehtud otsene tahteavaldus,

vaid võib olla teatud juhtudel käsitletav kaudse tahteavaldusena. Pakkumuse jõusoleku piken-

damine saab toimuda läbi kaudse tahteavalduse ainult juhul, kui hankija ei ole nõuetekohaselt

pakkujale esitanud ettepanekut pakkumuse tähtaja pikendamiseks. Tartu Ringkonnakohus on

leidnud 23.09.2013 otsuses haldusasjas nr 3-13-1358, et kohtumenetluses aktiivselt osalemine

on kaudne tahteavaldus, millega kaebaja on kinnitanud pakkumuse jõusolekut. Samas nähtub

nimetatud kohtuasjast, et hankija ei esitanud kaebajale uut ettepanekut oma pakkumuse jõus-

oleku tähtaja pikendamiseks. RHS § 45 lg-s 2 on sellise ettepaneku tegemine sätestatud selge-

sõnaliselt hankija kohustusena. Tartu Ringkonnakohus leidis, et hankija ei saa kohustuse täit-

mata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi jätta pakkuja kanda. Käesolevas asjas ei ole

aga hankija jätnud ettepanekut pakkumuse tähtaja pikendamiseks esitamata. Hankija on palu-

nud kaebajal vastata ettepanekule elektrooniliselt eRK keskkonna kaudu, millele kaebaja on

jätnud reageerimata.

23. Kaebaja on märkinud, et M. P kes oli määratud kaebaja kontaktisikuks eRK-s, ei tööta

enam kaebaja juures ning kaebajal on jäänud eRK-sse parandused tegemata. Kaebaja hooletus

on etteheidetav kaebajale endale, mitte vastustajale. Kaebaja jättis oma pakkumuse pikenda-

mata, mistõttu tema pakkumuse jõusolek lõppes 27.03.2014. Pakkuja saab oma pak-kumuse

jõusoleku tähtaega pikendada RHS § 45 kohaselt üksnes ajal, mil pakkumus on jõus. Seetõttu

on kaebaja minetanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebus on muutunud perspektiivituks,

mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine enam põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman