3-12-1771/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla 16.04.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/583-T määrati kinnipeetav V.P. tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.04.2012 kuni 16.07.2012. Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1119-D määrati V.P. vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 45 ööpäeva kartserit, lubades tal karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti. Käskkirja kohaselt ei allunud V.P. 07.06.2012 kella 20.45 ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana E8 osakonnas.
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg-le; 3-12-1771/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine vaidemenetluse või kohtumenetluse ajaks võib suure tõenäosusega kaasa tuua olukorra, et seda ei saagi enam täita, sest vaidemenetlus ning sellele järgnev võimalik kohtumenetlus võtavad paratamatult aega ning VangS § 65 lg-st 6 tulenev karistuse täitmisele pööramise kaheksa kuu pikkune tähtaeg on asja lahendamise ajaks juba ammu möödunud. Distsiplinaarkäskkirja täitmise peatamine ei olnud põhjendatud, sest peatamata jätmine ei loo selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1771 Haldusasi V.P. i kaebus Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirja nr 6- 3/1119-D tühistamiseks ning Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirja nr 6.-2/583-T ja 30.07.2012. a haldusakti nr 6- 12/258-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.P. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.P. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud tervisekaardi väljavõte 31.08.2012 ja vastuse lisana esitatud Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi väljavõte.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2013. a otsus muutmata.
3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 17.04.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/583-T määrati kinnipeetav V.P. tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.04.2012 kuni 16.07.2012.
2. Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1119-D määrati V.P. vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 45 ööpäeva kartserit, lubades tal karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti. Käskkirja kohaselt ei allunud V.P. 07.06.2012 kella 20.45 ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana E8 osakonnas.
3. V.P. esitas 05.07.2012 vaide Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning samuti taotluse nimetatud käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamiseks.
4. Viru Vangla jättis 30.07.2012. a haldusaktiga nr 6-12/258-1 V.P. i taotluse Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata. V.P. i vaie jäeti Viru Vangla 03.08.2012. a vaideotsusega rahuldamata.
5. V.P. esitas 20.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.07.2012. a käskkirja nr 6-3/1119-D tühistamiseks ning Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirja nr 6.-2/583-T ja 30.07.2012. a haldusakti nr 6-12/258-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebuse kohaselt tekkisid kaebajal 2012. a jaanuaris psüühikahäired, mistõttu arst O. Toomla määras talle ravi kangete psühhotroopsete ravimitega kuni 01.06.2012. 16.04.2012. a käskkirjaga määras vangla kaebaja tööle, olles selleks 15.04.2012 saanud kooskõlastuse julgeolekuja meditsiiniosakonnast. Kaebaja ei mõista, miks arst J. Kogan lubas ta tööle määrata, kui tema ravi kestis kuni 01.06.2012. Vastavalt kaebaja maikuus esitatud avaldusele kutsus arst J. Kogan kaebaja 04.06.2012 vestlusele, mille käigus kaebaja selgitas, et enesetunne pole kõige parem ja palus ennast infektsionisti juurde kirja panna, sest oli mures C-hepatiidi pärast. Kui 07.06.2012 sisenesid kaebaja kambrisse kaks korrapidajat ja üks neist andis kaebajale korralduse koristama asuda, ütles kaebaja, et käis arsti vastuvõtul ja ootab edasisi protseduure. Kaebaja ei pidanud korrapidajatele pikemalt enda haigusloost rääkima, samuti ei soovinud ta meditsiinitöötajat, sest suvalisi tablette poleks ta niikuinii söönud. Seletuskirja kirjutamisest ta ei keeldunud, vaid ütles, et kirjutab selle hommikul. Kaebaja märkis, et on kaks korda psüühiliselt haigestunud ning samuti põeb ta C-hepatiiti. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Kaebaja viitas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-le 4, VangS § 67 p-le 1 ja Riigikohtu 30.05.2012. a lahendile nr 3-3-1-14-12, samuti põhiseaduse (PS) §-dele 11, 13, 14 ja 5, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-le 1 ja art-le 13 ning Euroopa Vanglareeglistiku p-le 60.5.
6. Tartu Halduskohtu 04.03.2013. a otsusega jäeti tühistamiskaebus rahuldamata ning tuvastamiskaebused läbi vaatamata. Otsuse kohaselt kaebaja enda 16.04.2012. a töölemääramise käskkirja ei vaidlustanud ning 07.06.2012 oli tegemist kehtiva haldusaktiga. Dr O. Toomla andis 03.04.2012 kaebaja terviseseisundi kohta oma seisukoha. Meditsiinilistest õiendist (tl 118, 119) ja tervisekaardist (tl 101-102) nähtub, et kaebaja võis alates 01.04.2012 teha kerge füüsilise koormusega tööd ning 19.06.2012. a meditsiinilisest õiendist (tl 121) nähtub, et kaebajal 07.06.2012 tervise suhtes kaebusi polnud. Kaebajal diagnoositud C-hepatiit eluosakonna koristajana töötamist ei takista (tl 122). Kaebaja keeldus 07.06.2012 tööst, osutades halvale enesetundele tulenevalt
C-hepatiidist, kuid samas sel päeval ta arsti poole ei pöördunud ega palunud arstil töötamise osas seisukohta võtta. Seda, et kaebaja tervislik seisund oleks 07.06.2012 olnud väga halb ja senisest erinev, ei väitnud kaebaja ka 08.07.2012. a vastuväites (tl 151-152). Halduskohus ei näinud põhjust meditsiinitöötajate seisukohtades kahelda. Vastustaja arvestas distsiplinaarkäskkirja andes meditsiiniosakonna õienditega ja sellega, et kaebaja töölemääramiseks oli meditsiiniosakonna kooskõlastus olemas (tl 144). Samuti ei olnud kaebaja tööst vabastatud seoses psühhiaatrilise raviga (tl 158). Kaebaja on soovinud kroonilisele diagnoosile omistada tööst vabastava tähenduse, kuid selle kohta, et haigus takistaks kaebajal töö tegemist, puuduvad igasugused tõendid. Eelnevast tulenevalt pani kaebaja vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmisega toime distsiplinaarsüüteo, sest tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vastustaja on distsiplinaarkorras karistamisel järginud kõiki nõudeid. Seega tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu. Tuvastamiskaebused jättis kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus nõustus vastustajaga, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda 16.04.2012. a käskkirja ega 30.07.2012. a haldusakti kehtetuks ning tuvastamisnõuet ei saa õigustada pelgalt asjaoluga, et vaidlustatud haldusakt oli väidetavalt õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Töölemääramise käskkirja ei ole kaebaja tühistamisnõudega vaidlustanud. Samuti kohtusse pöördumise ajaks oli selle mõjujõud kadunud. Haldusaktide puhul on tõhusaim meede (HKMS § 45 lg 2) tühistamisnõue.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. V.P. esitas 08.04.2013 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus põhjendamata ning kohus on jätnud tähelepanuta vaides, kaebuses ja seisukohtades esitatud faktilised ja õiguslikud põhjendused. Kohus viitas, et kaebaja ei vaidlustanud 16.04.2012. a tööle määramise käskkirja, kuid ei arvestanud, et kaebaja tarvitas alates 08.01.2012 psühhotroopseid ravimeid, ega hinnanud, kas kaebaja oli oma seisundist lähtuvalt üldse võimeline käskkirja vaidlustama. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja terviseprobleeme ei nähtu, on ebaõige, sest tervisekaardist nähtuvad psüühilised häired ning kaebaja põeb kroonilist C-hepatiiti. Kohus hindas õiendit (tl 122) valesti. Kaebaja käis 2012. a mais halva enesetunde tõttu arst Kogani vastuvõtul, palus seoses C-hepatiidiga vereanalüüsi võtta ning jäi analüüsi andmist ootama. Seda, et ta ootab vereanalüüsi andmist, teatas kaebaja ka 07.06.2012, kui talle anti tööle asumise korraldus. Vereanalüüsi tulemuste põhjal määrati kaebajale üheks kuuks ravi maksavitamiiniga (Carsil). See näitab, et tööst keeldumisel oli kaebaja enesetunne halb. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele 31.08.2012. a raviloo nr 65.
8. Viru Vangla 10.05.2013. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt jääb vastustaja täielikult 03.12.2012. a vastuses esitatud seisukohtade juurde, mis olid järgmised (tl 133-135). Kahe haldusakti tuvastamisnõuded on valesti menetlusse võetud, sest kaebaja pole selgitanud, kuidas ta tuvastusnõuete abil enda õigusi kaitsta loodab. Töölemääramise käskkirja mõju oli kohtusse pöördumise ajaks juba möödunud ning 30.07.2012. a käskkirja puhul olnuks tõhusam tühistamisnõue. Kaebaja töölemääramise käskkiri on õiguspärane, mh kooskõlastas meditsiiniosakond käskkirja 15.04.2012 ning 03.04.2012 on O. Toomla kaebajal lubanud teha kerge koormusega füüsilist tööd. Meditsiiniosakonna 06.06.2012 tõendist nähtub, et kaebaja on saanud psühhiaatrilist ravi 08.01.2012 – 01.06.2012, kuid kuskilt ei nähtu, et psühhiaater O. Toomla oleks kaebaja töökohustuse täitmisest seoses psühhiaatrilise raviga ajutiselt vabastanud.
Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine tööst keeldumise eest oli õiguspärane. Kaebaja viitas TTOS § 14 lg 5 p-le 4, mille kohaselt töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Samas VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui arst tuvastab kinnipeetava võimetuse tööd teha. Nii kaua, kui arst ei ole tuvastanud kinnipeetava võimetust tööd teha, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kuna 01.04.2012 lubas arst kaebajal teha kerge koormusega füüsilist tööd, 15.04.2012 on meditsiiniosakond kooskõlastanud kinnipeetava tööle määramise, 25.06.2012. a tõendist nähtub, et kinnipeetavale diagnoositud C-hepatiit ei takista töötamast eluosakonnas koristajana ning 07.06.2012 ei esinenud kinnipeetaval terviseprobleeme, mis takistaksid töökohustuse täitmist, siis oli V.P. kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. 30.07.2012. a haldusakti puutuvalt märgib vastustaja, et tulenevalt tulenevalt VangS § 65 lg-st 1 pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.
Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine vaidemenetluse või kohtumenetluse ajaks võib suure tõenäosusega kaasa tuua olukorra, et seda ei saagi enam täita, sest vaidemenetlus ning sellele järgnev võimalik kohtumenetlus võtavad paratamatult aega ning VangS § 65 lg-st 6 tulenev karistuse täitmisele pööramise kaheksa kuu pikkune tähtaeg on asja lahendamise ajaks juba ammu möödunud. Distsiplinaarkäskkirja täitmise peatamine ei olnud põhjendatud, sest peatamata jätmine ei loo selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada.
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. Kaebaja väitis, et ei saanud töölemääramise käskkirja vaidlustada, kuna oli psühhotroopsete ravimite mõju all. Viru Vangla dokumendihaldusprogrammist Amphora aga nähtub, et ajavahemikul 08.01.2012 – 01.06.2012 on V.P. vanglale esitanud kaks vaiet (14.03.2012 ja 25.04.2012) ning järelikult oli ta võimeline ka töölemääramist vaidlustama. Kaebaja väitis, et käis mais 2012 arsti vastuvõtul ja jäi ootama vereanalüüside andmist. 07.06.2012 sai ta korralduse asuda tööle ja selgitas vanglateenistuse ametnikule, et käis arsti vastuvõtul ja ootab vereanalüüside andmist.
Vastustaja rõhutab, et V.P. ei ole põhjendanud tööst keeldumist halva enesetundega ja vereanalüüside andmisega. Kaebaja pole varasemalt kordagi märkinud, et ootas vereanalüüside andmist. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule oma tervisekaardi 31.08.2012. a raviloo nr 65, millest nähtub, et isik on pöördunud sooviga kontrollida vereanalüüse 06.07.2012, mitte maikuus. Dokumendi kohaselt olid analüüsid tehtud 31.08.2012 ning need ei ütle midagi kaebaja seisundi kohta 07.06.2012, mil teiste tõendite kohaselt kaebajal töötamist takistavaid tervisehäireid ei nähtunud.
Vastustaja lisas vastusele dokumendihaldusprogrammi Amphora väljavõtte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud tervisekaardi väljavõtte 31.08.2012 ja vastuse lisana esitatud Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi väljavõtte.
10. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja küll halduskohtu otsuse tühistamist tervikuna, kuid apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu ühtegi kaebaja selget vastuväidet sellele halduskohtu otsuse osale, mis puudutab tema poolt esitatud tuvastamisnõuete läbi vaatamata jätmist. Apellatsioonkaebuses toodud vastuväited puudutavad neid halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi, mille alusel jättis halduskohus rahuldamata kaebaja nõude tühistada vastustaja 04.07.2012. a käskkiri nr 6-3/1119-D. Ringkonnakohus leiab, et ka sellises sõnastuses esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua vaidlusaluse kohtuotsuse tühistamise. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud seisukoha. Halduskohus on piisava põhjalikkusega uurinud tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud. See, et kaebaja ei ole nõus kohtu antud hinnanguga, ei ole aluseks halduskohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
11. Asja materjalidest nähtuvalt määrati kaebaja Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/583-T tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.04.2012 kuni 16.07.2012. 07.06.2012 ei allunud kinnipeetav vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E-8 osakonna koristajana. V.P. i osas alustati distsiplinaarmenetlus, mille tulemusena määrati Viru Vangla 04.07.2012 käskkirjaga nr 6.-3/1119-D kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks.
12. Halduskohus märkis oma otsuse lehel nr 3 (tl 162), et kaebajale 07.06.2012 antud korraldus asuda tööle oli igati õiguspärane ja kuulus kinnipeetava poolt täitmisele, kuna kaebaja töölemääramise käskkiri oli sel ajal kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt ning sellise korralduse täitmata jätmisel oli õigustatud kaebaja distsiplinaarkorras karistamine, sest puudusid ka muud alused, mis oleksid kaebaja puhul õigustanud tema tööst keeldumist.
Kaebaja väidab esitatud apellatsioonkaebuses, et ta ei olnud suuteline tööle määramise käskkirja kohe vaidlustama, sest oli psühhotroopsete ravimite mõju all.
Halduskohtule esitatud Viru Vangla meditsiiniosakonna 06.06.2012. a tõendist nähtub tõesti, et V.P. on saanud psühhiaatrilist ravi perioodil 08.01.2012 – 01.06.2012. Tõendist ega ka kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu siiski seda, et kaebaja oleks vabastatud töökohustuse täitmisest seoses psühhiaatrilise raviga. V.P. määrati tööle 16.04.2012. a käskkirjaga ja vaidlust selle üle, et enne käesolevas asjas halduskohtule kaebuse esitamist 20.08.2012, kinnipeetav 16.04.2012. a käskkirja vaidlustanud ei ole. Viru Vangla dokumendihaldusprogrammist Amphora nähtub samas, et ajavahemikul 08.01.2012 – 01.06.2012 on V.P. esitanud vanglale kaks vaiet: 14.03.2012 vaie seoses ümberpaigutusega ja 25.04.2012 vaie seoses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/2324-D tühistamisega. Eeltoodust nähtub, et psühhiaatrilise ravi saamise perioodil on kinnipeetav esitanud vanglale vaideid ja seega ei ole usaldusväärne tema poolt apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, mille kohaselt ei saanud ta psühhiaatrilise ravi tõttu esitada õigeaegselt ja õige nõudega kaebust 16.04.2012. a käskkirja peale. Kui kaebaja oli võimeline samal perioodil esitama vanglale vaideid muude vangla haldusaktide peale, siis oli ta võimeline soovi korral vaidlustama ka töölemääramise käskkirja nr 6.-2/583-T, mis on samuti haldusakt ja mille õige nõudega vaidlustamine oleks samuti pidanud algama vaide esitamisest Viru Vanglale haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes.
13. Ka apellatsioonkaebuses toodud väited, et kaebajal esinesid psüühilised häired ja tal oli diagnoositud krooniline C-hepatiit, ei anna iseenesest alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. V.P. i tervisekaardi andmetel põeb ta C-hepatiiti ja tal on olnud psüühilisi häired ning ta on saanud ka vastavat ravi. Samas ei nähtu kinnipeetava tervisekaardist, et oleks esinenud alus V.P. i töökohustuse täitmisest vabastamiseks põhjusel, et tal on esinenud psüühilisi häireid ja tal on diagnoositud krooniline haigus C-hepatiit. V.P. i tervisekaardi 12.02.2012. a raviloost nr 47 nähtub üksnes see, et sel hetkel oli tema töövõimelisus puudulik tulenevalt psüühilisest seisundist ja ravist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et puudulik töövõimelisus 2012. veebruaris ei tähenda automaatselt kohustust kaebaja töökohustusest vabastada ka 2012. a juunis. Tervisekaardist nähtuvalt väljastas arst O. Toomla juba 03.04.2012 tõendi, mille kohaselt võib V.P. teha alates 01.04.2012 kerge füüsilise koormusega tööd. 15.04.2012 kooskõlastas Viru Vangla meditsiiniosakond kaebaja tööle määramise. 25.06.2012. a tõendist nähtub samuti, et kinnipeetaval diagnoositud C-hepatiit ei takista tal töötamast eluosakonna koristajana. Eeltoodust nähtub, et V.P. il esinenud tervisehäired ei takistanud tal 2012. a juunis töötamist ja seetõttu ei ole arstid teda ka sellel ajal tööst vabastanud.
14. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses samuti, et ta käis 2012. a mais arsti vastuvõtul ja jäi ootama vereanalüüside andmist. 07.06.2012 selgitas ta vanglaametnikule, et käis arsti vastuvõtul ja ootab vereanalüüside andmist, mistõttu ei saa ta tööle asuda. Samas ei nähtu asja materjalidest, et V.P. oleks põhjendanud 07.06.2012 tööst keeldumist halva enesetundega ja vereanalüüside andmisega. Viru Vangla II üksuse valvuri A. Kaurili 07.06.2012. a ettekandest ja 18.06.2012. a õiendist nähtub, et kaebaja ei öelnud 07.06.2012 valvurile, et tal on paha olla ja halva tervisliku seisundi tõttu ta ei saa tööle asuda.
Valvuri sõnul ei soovinud kaebaja 07.06.2012 ka meditsiinitöötaja kohale kutsumist ja põhjendas tööst keeldumist vaid sellega, et käis arsti vastuvõtul ja ootab nüüd vastust oma tervisliku seisundi kohta. Ringkonnakohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest kuupäevaga 31.08.2012 nähtub, et V.P. pöördus meditsiiniosakonna poole sooviga kontrollida vereanalüüse alles 06.07.2012, mitte mais 2012, nagu kaebaja ise apellatsioonkaebuses väidab. Viidatud dokumendi kohaselt olid analüüsid tehtud 31.08.2012 ja neist nähtub, et veri oli korras.
See, et 31.08.2012 määrati kaebajale seoses temal diagnoositud kroonilise C-hepatiidiga tarvitamiseks Carsili ühe kuu jooksul, ei tõenda kuidagi seda, et kaebaja ei olnud 07.06.2012 võimeline töötama. Samas tervisekaardi väljavõttes on näiteks ka 06.07.2012. a seisuga leitud, et olenemata valudest maksa piirkonnas ja iiveldusest võib kaebaja töötada. Mis puudutab veel kaebaja viidet mais 2012 arsti juures käimisele, siis tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt (tl 102) teostati kaebajale 25.05.2012 tervisekontroll, sest ta keeldus C-hepatiidi diagnoosi tõttu tööst.
Kuna aga olenemata sellisest diagnoosist oli tema subjektiivne enesetunne korras ja tervislik seisund ei takistanud tegemast kergemat füüsilist tööd, siis leidis arst ka 2012. a mais, et tervislikust seisundist tulenevaid vastuväiteid kaebaja töötamisele vanglas koristajana ei ole. 08.06.2012. a seletuses (tl 143) viitas kaebaja 04.06.2012 arsti vastuvõtul käimisele, kuid tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt (tl 104) soovis ta 04.06.2012 arsti vastuvõtul olles üksnes selgitusi ja seda, et teda saadetaks kroonilise C-hepatiidi tõttu nakkusarstile. 04.06.2012 ei ole olnud juttu vereanalüüside andmisest ega vajadusest nende vastuseid oodata, samuti ei ole kaebaja kurtnud oma tervisliku seisundi halvenemist.
Ringkonnakohus viitab siinkohal aga veelkord sellele, et korraldus asuda tööle anti kaebajale 07.06.2012 ning asja materjalidest nähtuvalt pärast tööle asumise korralduse eiramist kinnipeetav meditsiiniosakonna töötaja kutsumist oma terviseseisundi kontrollimiseks ei soovinud. Meditsiiniosakonna 19.06.2012. a tõendist nähtub, et 07.06.2012 kaebusi V.P. i poolt tervise suhtes ei olnud. Talle anti korraldus asuda tööle kehtiva käskkirja alusel ning kuna kaebajal ei olnud terviseprobleeme, mis takistanuks tal töötamast või seadnuks tema tervise ohtu juhul, kui ta tööle asub, siis karistas vastustaja V.P. it igati põhjendatult distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja 07.06.2012 alusetult tööle asumast keeldus.
Osas, mis puudutab kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse nõuetekohasust ja 04.07.2012. a käskkirja õiguspärasust, motiveeritust ja karistuse proportsionaalsust, nõustub ringkonnakohus samuti halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, pidamata vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata.
Agu Timmi
Einar Vene
Maili Lokk