2-13-42248/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi J. S.i vastu.

2. Välja mõista J. S.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 1 109 (üks tuhat ükssada üheksa) eurot 98 senti.

3. Poolte menetluskulud jätta kostja J. S.i kanda.

3.1 Välja mõista J. S.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viimase menetluskulude katteks

501 (viissada üks) eurot 51 senti.

Kohtuasja number 2-13-42248 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi J. S.i vastu võlgnevuse 1 109,

98 euro nõudes Hagihind

1 109, 98 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

OÜ Aktiva Finants (RK 10746479,

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: inkasso@julianus.ee)

xx xx (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost: J.st@julianus.ee

J. S. (IK xxx, elukohtxxx)

3.2 Välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja J. S. 11.10.2011 liitumislepingu nr 1388126, 31.12.2010.a. liitumislepingu nr 1059282 ja 06.02.2012.a järelmaksuga müügilepingu nr 1598988 lisa, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja omaltpoolt kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012.a nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants (nii põhikui kõrvalnõuded). Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingu lahutamatuks osaks olevatele üldtingimustele kohustus kostja tähtajaks tasumata arvelt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlg hageja ees on 640, 47 eurot ja viivised 469, 51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 109, 98 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 501, 51 eurot. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et tunnistab nõuet osaliselt so põhinõude osas summas 640, 47 eurot. Kostja selgitab, et tema majanduslik olukord halvenes, kostja jäi töötuks ning tema ainus sissetulek on xx eurot xx. Muid sissetulekuid kostja perel ei ole. Arvestades kostja majanduslikku seisundit käib viivise nõue talle selgelt üle jõu. Kostja lubab kirjalikus vastuses, et teeb omaltpoolt kõikvõimaliku põhinõude tasumiseks mõistliku aja jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi.

4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on tasumata kohustusi hageja ees. Kostja tunnistab nõuet põhivõla osas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

5. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.

Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks oleva Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7. 8 kohaselt tuleb maksete tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,15% põhivõlgnevuselt päevas. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.

6. Kostja vastuväited töökoha kaotuse ja raske majandusliku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Kostja esitatud vastuväited on tõendamata, kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt välja põhinõude ja viivised kokku summas 1 109, 98 eurot.

7. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 501, 51 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 351, 51 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik