3-13-70165/38 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70165

Haldusasi

AS Saaremaa Laevakompanii kaebus majandus- ja

kommunikatsiooniministri 08.11.2013 otsuse nr 13-

0050 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Saaremaa Laevakompanii, esindajad v.

adv Jüri Sirel ja v. adv Janno Kuusk

Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-

rium, esindaja Ulla Saar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mää-

ruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70165 osas,

millega kohus mõistis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt AS Saaremaa

Laevakompanii kasuks välja menetluskulu 4875 eurot (resolutsiooni p 4). Teha selles

osas uus määrus, millega rahuldada AS Saaremaa Laevakompanii taotlus esindaja kulu

hüvitamiseks osaliselt.

3. Mõista Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt AS Saaremaa Laevakompa-

nii kasuks välja menetluskulu 3000 (kolm tuhat) eurot (sisaldab käibemaksu) ja kanda

see Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE XXXXXXXXXAS-s

Swedbank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-13-70165

2(8)

1. Majandus- ja kommunikatsiooniminister allkirjastas 08.11.2013 AS Tallinna Sadam

ainuaktsionäri otsuse nr 13-0050: AS-l Tallinna Sadam anda oma tütarettevõtjale OÜ TS

Shipping ülesandeks soetada riigihankega 4 parvlaeva Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-

Heltermaa liinide opereerimiseks (p 1); AS-l Tallinna Sadam anda p-s 1 nimetatud eesmärgil

oma tütarettevõtjale OÜ TS Shipping järgmised ülesanded: a) p-s 1 nimetatud parvlaevade

omandamiseks viia läbi riigihange koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

(edaspidi ka MKM), kooskõlastades viimasega hanke dokumentatsiooni ning -tingimused; b)

hanke tulemusel soetatavad parvlaevad anda rendile ettevõtjale, kellega MKM sõlmib avaliku

teenindamise lepingu alates 01.10.2016 veoteenuse osutamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-

Heltermaa liinidel (p 2); AS-l Tallinna Sadam tagada projektile asjaomase sektori keskmine

aastane tasuvus (p 3) (tl 32).

2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 09.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl

3-19), milles palus majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.11.2013 otsus nr 13-0050 tü-

histada, peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmine ning küsida Euroopa

Kohtult eelotsus küsimuses, kas majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.11.2013 otsuse nr

13-0050 alusel riigi avalike ressursside eest laevade ostmine riigile kuuluvale äriühingule ja

riigi äriühingule soetatud laevade väljarentimiseks lepingute (turunõudluse) tagamine on riigi-

abi Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 järgi, mille lubatavuse suhtes tuleks seisukoht

võtta Euroopa Komisjonil.

3. Tallinna Halduskohus võttis 12.12.2013 määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas

HKMS § 252 lg-le 4 tuginedes põhjendusteta määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, peata-

des kuni 11.01.2014 vaidlustatud otsuse täitmise p 1 osas ja p 2 osas, millega AS Tallinna

Sadam andis OÜ-le TS Shipping ülesandeks viia läbi riigihange otsuse p-s 1 nimetatud parv-

laevade omandamiseks, sh keelates kuni 11.01.2014 OÜ-l TS Shipping hankemenetluse alus-

tamise parvlaevade soetamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinide opereerimi-

seks. Sama määrusega andis kohus MKM-le 30-päevase tähtaja kaebuse kohta kirjaliku sele-

tuse ja dokumentide esitamiseks ning võimaluse esitada hiljemalt 30.12.2013 seisukoht esi-

algse õiguskaitse taotluse suhtes. MKM esialgse õiguskaitse taotluse suhtes kohtule määratud

tähtajaks seisukohta ei esitanud ning 09.01.2014 määrusega kohaldas halduskohus esialgset

õiguskaitset kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Majandus- ja kommunikatsiooniminister allkirjastas 20.12.2013 AS Tallinna Sadam

ainuaktsionäri otsuse nr 13-0056 (tl 65), millega tunnistati 08.11.2013 otsus nr 13-0050 kehte-

tuks „seoses täiendava analüüsi tulemusel selgunud asjaoludega, millest lähtuvalt ei ole 4

parvlaeva riigihankega soetamine OÜ TS Shippingu poolt Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-

Heltermaa liinide opereerimiseks enam asjakohane.“

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 13.01.2014 taotluse jätta kae-

bus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata; alternatiivselt, kui kohus

peab tuvastatuks kaebajal kaebeõiguse olemasolu ning vaidlustatud otsuse näol on tegemist

eelhaldusaktiga, siis lõpetada asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et vaidlus-

tatud otsus on tunnistatud kehtetuks; jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on võtnud

kaebuse ekslikult menetlusse. Otsusest nähtuvalt andis riik kui äriühingu ainuomanik juhiseid

AS-le Tallinna Sadam alustada hanke läbiviimisega. Tegemist ei ole eelhaldusakti, vaid toi-

minguga, mistõttu tuleks kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Menetluse

lõpetamise korral ei ole menetluskulude vastustaja kanda jätmine õiglane, sest vaidlustatud

otsuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebusest (HKMS § 108 lg 6). Otsus tunnista-

ti kehtetuks ennekõike analüüsi käigus selgunud ainuaktsionärile ebarahuldavate tulemuste

tõttu. Kaebuse menetlusse võtmise ajal kaalus vastustaja juba otsuse kehtetuks tunnistamist ja

seetõttu puudus vajadus vaidlustada esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3-13-70165

3(8)

6. AS Saaremaa Laevakompanii palus jätta MKM taotlus kaebuse läbivaatamata jätmi-

seks rahuldamata, rahuldada taotlus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamiseks,

mõista MKM-lt välja kaebaja menetluskulu 4875 eurot (koos käibemaksuga) ja tagastada

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Vastustaja väited kaebajal kaebeõiguse puudu-

mise ja kaebuse eksliku menetlusse võtmise kohta on põhjendamatud. Põhimotiivide osas

toetub kaebus riigiabiga seotud küsimustele, mille kohta ei ole vastustaja kohtule midagi vas-

tanud. Vaidlustatud otsusega anti OÜ-le TS Shipping avalik ressurss laevade soetamiseks ja

võimalus anda soetatud laevad rendile. Otsustus, et kaebajaga sarnases tegevusvaldkonnas

tegutsev ettevõte saab alusetult riigiabi, rikub eelduslikult kaebaja õigusi. Vaidlustatud otsus

on eelhaldusaktiks ka siis, kui ta osaliselt reguleerib haldusorgani sisemisi küsimusi. Otsusega

on hankemenetluse jaoks siduvalt kindlaks määratud, et riigi ressurssi kasutades saab parvlae-

vad endale soetada OÜ TS Shipping ja ettevõttele soetatud parvlaevad antakse edasi rendile,

millega tagatakse ettevõtjale juba ette renditulu. Sellega välistatakse pakkujate hulgast need

(s.h kaebaja), kellel on teenuse pakkumiseks endal laevad olemas. Nimetatud küsimusi ei ot-

sustata enam ühegi haldusaktiga, seega on need hankemenetluse jaoks siduvalt kindlaks mää-

ratud. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend 3-3-1-52-11 toetab pigem kaebaja seisukohti.

Riigikohus on leidnud, et kui haldusorgani otsustusega määratakse kindlaks menetluse ees-

märgid ja tingimused, on tegemist eelhaldusaktiga, mida isikul on oma õiguste kaitseks õigus

vaidlustada.

Vastustaja väited kaevatud otsuse kehtetuks tunnistamisest analüüsi tulemusel, samuti see, et

kehtetuks tunnistamist kaaluti juba kaebuse menetlusse võtmise ajal, on põhjendamata ja ei

ole võimalik hinnata, kas otsuse kehtetuks tunnistamise tingis mingi muu asjaolu peale esita-

tud kaebuse.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2014 määrusega rahuldamata MKM taotluse kae-

beõiguse puudumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 1), lõpetas hal-

dusasja menetluse (resolutsiooni p 2), tagastas riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3) ning

mõistis MKM-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4875 eurot (koos käibemaksuga) (reso-

lutsiooni p 4).

Kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ei

ole põhjendatud. Kaebuses toodud asjaoludel ei saa isiku õiguste rikkumise võimalust ja hal-

duskohtusse pöördumise õigust välistada. Vaidlustatud otsus on tunnistatud kehtetuks ja kae-

baja ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mistõttu kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tuleb kaebajale

tagastada riigilõiv 15 eurot.

HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldus-

akti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetlus-

kulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tun-

nistamisel puudub seos esitatud kaebusega. Vaidlustatud otsust kehtetuks tunnistavast otsu-

sest, samuti vastustaja 13.01.2014 menetlusdokumendis esitatud põhjendusest on võimalik

järeldada, et otsuse kehtetuks tunnistamine ei leidnud aset vastustaja tahtest sõltumatutel asja-

oludel. Vastustaja väide, mille kohaselt kaaluti otsuse kehtetuks tunnistamist juba kaebuse

menetlusse võtmisel, on põhjendamata ning kohtul ei ole võimalik hinnata, milline oli vaid-

lustatud otsuse kehtetuks tunnistamise ajend. Ka vastustaja poolt esialgse õiguskaitse määru-

sele määruskaebuse esitamata jätmine ei veena kohut selles, et otsuse kehtetuks tunnistamine

ei seostu esitatud kaebusega. Vastustaja väide otsuse kehtetuks tunnistamisest sõltumatuna

kaebusest, on põhjendamata.

3-13-70165

4(8)

HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menet-

luskulud. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ 31.12.2013 arvel nr 21312066 sisalduvale

osutatud õigusteenuste spetsifikatsioonile lisaks on kaebaja selgitanud, et kaebus põhines suu-

res osas riigiabiga seotud õiguslikel küsimustel, mistõttu tuli kaebuse koostamiseks analüüsi-

da Euroopa Kohtu vastavat praktikat ning läbi töötada Euroopa Kohtu asjassepuutuvaid õi-

gusakte, mis on tavapärasest keerukam ja aeganõudvam. Kohus ei pea kulunud aega 32,5 tun-

di ülemääraseks, samuti ei erine esindajakulu tunnitasu hind keskmisest tunnitasu hinnast, mis

annaks alust pidada kulu ülemääraseks. Kulu kandmine kaebaja poolt on tõendatud

23.01.2014 maksekorraldusega.

8. Halduskohus jättis 12.03.2014 määrusega MKM 26.02.2014 määruskaebuse rahuldama-

ta ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub määruskaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 määrus osas, millega halduskohus mõistis MKM-lt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 4875 eurot (koos käibemaksuga) ning teha uus määrus, millega

vähendada väljamõistetavat menetluskulu 2993,75 euro võrra. Esindaja õigusabikulud ei ole

esitatud mahus põhjendatud ega vajalikud (HKMS § 109 lg 6). Põhjendatud ja asjakohased

õigusabikulud pole suuremad kui 1881,25 eurot (15,05 h eest). Kohtumääruses puudub põhja-

lik analüüs, kus käsitletaks ka kulude vajalikkust.

Vastustajal pole huvi vaielda kohtuasja sisu üle, sest AS Tallinna Sadam aktsiate valitsejale

on olnud ammu teada, et TS Shipping OÜ kaudu parvlaevu ei soetata ja seega on vaidlustatud

otsus olnud sisuliselt kehtetu juba enne ametlikult kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnis-

tamine põhines nõupidamistel, mida ei protokollitud, sest arutelude protokollimine ega salves-

tamine ei ole MKM siseselt tavaks. Vastustaja kinnitab veelkord, et otsus oli enne kaebuse

menetlusse võtmist aktuaalsuse kaotanud ja seda ei tunnistatud kehtetuks esitatud kaebuse

tõttu. Paraku on võimatu selle kohta tõendeid esitada. Siiski väljendab vastustaja seisukohta,

et tegemist ei ole riigiabiga, sest ühtegi tõendit rahaliste ressursside liikumise kohta AS-i Tal-

linna Sadam ei ole esitatud. Nagu öeldud, ei soovi MKM jätkata vaidlust asja sisu üle, küll

aga ebamõistlike kulude üle, mille halduskohus välja mõistis.

Kohtuasi ei olnud ebatavaliselt mahukas või äärmiselt keerukas, vaidluse all ei olnud suurt

rahalist nõuet ning asjas ei ole toimunud ühtegi istungit.

Põhjendamatu on nõuda välja kohtukulusid, mis on seotud riigiametnikega peetud vestlustega.

Ministeeriumi ametnikud nõustavad isikuid tasuta ja on ebamõistlik, et selle eest esitatakse

hiljem ministeeriumile arve. Vastustajale ei ole ka teada, et viidatud telefonivestlus MKM-ga

oleks üldse toimunud. Põhjendamatu on Riigiabi käsiraamatu läbitöötamise kulu. Käsiraama-

tus on loetletud kõik riigiabi valdkonnad, kõigi peatükkide lugemine ei olnud käesoleva hal-

dusasja raames vajalik. Kaebajat esindav advokaadibüroo reklaamib oma kodulehel Euroopa

Liidu õiguse, millest osa moodustavad riigiabi reeglid, samuti merendusõiguse ja konkurent-

siõiguse igakülgset tundmist, kusjuures konkurentsiõiguse tundmisel on riigiabi küsimustes

nõustamine eraldi välja toodud. Seega reklaamib kaebaja esindaja end kui eriliselt professio-

naalsete teadmistega õigusnõustajat riigiabi valdkonnas, vastasel juhul oleks riigiabi valdkon-

na esiletoomine veebilehel eksitav reklaam. Valdkonna eksperdid ei peaks Riigiabi käsiraa-

matut läbi töötama, asjakohane võib olla ainult teatud aspektide meeldetuletamine, millele ei

tohiks kuluda rohkem kui 0,5 h. Konkurentsiseaduse (KonkS) kehtestatud erand koosneb ai-

nult ühest punktist (§ 30 lg 1 p 3) ja selle lause lugemisele ei saa kuluda üle 0,05 h. Transpor-

disektorile antava riigiabi erandiga seoses ei ole põhjust analüüsida riigiabi kohtulahendeid

seoses riigiabi mõistega või seoses siseriikliku menetlusprotsessiga. Kuna kaebaja ei soovinud

3-13-70165

5(8)

taotleda riigiabi, siis käesoleval haldusasjal pole puutumust KonkS-s sätestatud erandiga ning

selle uurimisele kulutatud aeg on põhjendamatu. Kaebuses on kokku esitatud neli riigiabiga

seotud Euroopa Kohtu lahendit, tuginetud ei ole ühelegi Riigikohtu lahendile seoses riigiabi-

ga. Nelja lahendiga tutvumiseks ei kulu 6,25 tundi, vaid kuni 2 tundi, kui sedagi. Kokkuvõttes

ei ole 02.12.2013 ajakulust 6,25 h põhjendatud rohkem kui 2,55 h hüvitamine.

Selgusetu on, miks analüüsisid kaebaja esindajad KonkS § 14, mis kätkeb konkurentsi vald-

konnas üldtuntud printsiipi, mida konkurentsiõiguse ekspertidel ei peaks olema vaja analüüsi-

da. Konkurentsiõigusliku argumentatsiooni osas on tsiteeritud vaid seaduse teksti ilma ühegi

viiteta kohtulahendile. Seega on põhjendamatu esitada arve konkurentsiõiguse argumentat-

siooni koostamise kohta. Konkurentsiõiguse eksperdid peaksid olema valdkonnas toimuvate

muudatustega kursis. Riigikogu võttis 19.06.2013 vastu KonkS muudatuse, millega muudeti

oluliselt KonkS § 14 sisu. Kuigi muudatused jõustusid 01.01.2014, pidi kaebuse esitamise ajal

olema selge, et eri- või ainuõiguse kohta sätestatu on kohe muutumas. Oleks olnud ratsionaal-

ne eeldada, et enne muudatuse jõustumist riigipoolset tegevust seoses kaebuse esemega ei

toimu. Seega ei ole põhjendatud käesolevaks hetkeks relevantsuse kaotanud sätete analüüsi

eest õigusabikulusid välja nõuda. Järelikult ei ole 08.12.2013 ajakulust 5,50 h põhjendatud

rohkem kui 2,5 h hüvitamine.

Kuna 02.12.2013 on juba viidatud Euroopa Kohtu lahendite analüüsile, siis on põhjendamatu

nende 09.12.2013 uuesti läbitöötamise eest tasu nõuda. Nelja lahendi läbitöötamiseks ei saa

kuluda 18,25 h. Riigiabi osas ei ole tsiteeritud Eesti kohtute lahendeid. Ebaselge on, mis osas

erinesid riigiabiga seotud Euroopa Kohtu lahendite analüüs (02.12.2013) ja Euroopa Kohtu

praktika analüüs (09.12.2013), kuna kaebuses puudub viide Euroopa Kohtu praktikale või

dokumentidele, v.a neli mainitud kohtulahendit. Euroopa Kohtu lahendite analüüsiks on põh-

jendatud kuni 2 h. Euroopa Liidu toimimise lepingu riigiabi sätete analüüs, s.t artiklite 107 ja

108 lugemine ja tsiteerimine ei saa võtta riigiabi ekspertidel kauem kui 0,5 tundi. Pisiparan-

duste tegemiseks on olemas laialdaselt kasutatav õigekeelsuskontrolli funktsioon Microsoft

Wordi dokumendiprogrammis, mistõttu ei ole põhjendatud üle 0,1 tunni kulumine kirjavigade

jms parandamisele. Kuna täiskasvanud isiku lugemiskiirus on 200-350 sõna minutis, siis kok-

ku pidi kaebuse (4846 sõna) ülelugemiseks kuluma kuni 0,18 h. Realistlik ei ole ööpäevas

20,25 h veetmine ühe kohtuasja analüüsile. Põhjendatud ei ole kahe vandeadvokaadi kasuta-

mine, et kaebuse dokumenti üle lugeda. Võiks aktsepteerida, et teatud aspektide uuesti meel-

detuletamisele kulus 1 h. Kuna kaebuse lisasid on vaid viis ning need kõik on kas avalikult

kättesaadavad dokumendid või kaebajaga sõlmitud lepingud, siis ei ole põhjendatud doku-

mentide komplekteerimisele kulutada rohkem kui 0,5 h. Arvestades ka kaebuse koostamisele

kulunud ajaga, on 09.12.2013 ajakulust 20,25 h põhjendatud mitte rohkem kui 10 h.

10. AS Saaremaa Laevakompanii palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahulda-

mata ja halduskohtu määrus muutmata. Kuna vastustaja pole vaidlustanud menetluse lõpeta-

mist või menetluskulude jaotust, ei saa enam olla vaidlust selle üle, kas haldusakt oli õigus-

vastane või kas haldusakt on tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Nimetatud põh-

jendused ei oma tähtsust menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemise menetluses. Vaa-

tamata sellele sisaldab määruskaebus uuesti ka väiteid, et otsus oli õiguspärane ja selle kehte-

tuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega. Vastustaja väited haldusakti õiguspä-

rasuse kohta pole usutavad, kuna vastustaja on ise „õiguspärase“ haldusakti kehtetuks tunnis-

tanud. Ka pole vastustaja tõendanud, et sõltumata esitatud kaebusest oli tal endal plaanis hal-

dusakt kehtetuks tunnistada.

Vaidluse keerukust ei saa hinnata üksnes dokumentide arvu järgi, see sõltub eelkõige õigus-

küsimuse keerukusest. Vaidlustatud haldusakt ei sisaldanud selgitusi, miks see vastu võeti.

Seetõttu tuli kaebaja esindajatel kulutada rohkem aega mõistmaks, miks oli vaja selline hal-

dusakt vastu võtta ning milliste argumentidega seda on põhjendatud. Selleks tuli muuhulgas

3-13-70165

6(8)

suhelda vastustaja ja Rahandusministeeriumi ametnikega, mida ei saa pidada ebavajalikuks.

Kuna haldusakti andmine on seotud riigiabi küsimustega, mille regulatsioon põhineb Euroopa

Liidu õigusel ning selle kohaldamise kohta Eestis sisuliselt kohtupraktika puudub, siis on

kaebaja õigusnõustamiseks tulnud läbi töötada rohkelt Euroopa Kohtu lahendeid. Kuna hal-

dusakt sisaldas eelhaldusakti tunnuseid ning selles oli siseaktile omaseid tunnuseid, tuli kae-

bajal õigusliku olukorra ja positsiooni väljatöötamiseks keskmisest õigusvaidlusest rohkem

vaeva näha. Kuna riigiabiga seoses Eestis kohtupraktika puudub, siis on põhjendatud pöördu-

da kõigi abivahendite poole, s.h Rahandusministeeriumi poolt välja antud Riigiabi käsiraamat.

Toimingu kirjelduses märgitud „Riigiabi käsiraamatu läbitöötamine“ ei tähenda, et esindaja

on läbi töötanud vaidlusega mitteseotud peatükid. Esindaja tutvus üksnes vaidluse lahendami-

sel tähtsust omavate peatükkidega. Lisaks riigiabi valdkonnale on advokaadibüroo kodulehel

toodud ka teised tegevusvaldkonnad, kus õigusabi antakse. Üheltki advokaadilt ei saa nõuda,

et ta kõiki õigusvaldkonna norme ja neile antud õigustõlgendusi teaks peast. Samuti ei saa ette

heita seda, et ta õigusakte ja kohtupraktikat tekkinud küsimuse käigus kontrollib. Õigusnõus-

tamine üksnes mälu järgi ning õigusakte ja kohtupraktikat üle kontrollimata või selgitamata

oleks kliendi suhtes lubamatu ja vastuolus advokatuuriseadusega. KonkS § 30 lg 3 p-s 1 mär-

gitud normi selgitamiseks on lisaks grammatilisele tõlgendusvõttele tulnud kasutada õiguslike

hinnangute kujundamiseks ka teisi tõlgendusmeetodeid, milleks on kulunud rohkem aega, kui

on leidnud vastustaja. Euroopa Kohtu uuritud lahendeid oli kaebuses viidatutest rohkem, olu-

lisemate välja selekteerimisele kulub aega. Ka konkurentsiõiguse valdkonnas pole riigiabiga

seotud küsimusi Eesti kohtutes praktiliselt lahendatud, mistõttu saab juhinduda vaid Euroopa

Kohtu praktikast. 02.12.2013 ei kulunud 6,25 h ainult Euroopa Kohtu lahendite läbitöötamise-

le, vaid ka KonkS erisuse selgitamisele, käsiraamatuga tutvumisele, Rahandusministeeriumi

ning MKM-ga suhtlemisele.

KonkS §-ga 14 seoses esitatud seisukohad on vaid ühed erinevatest seisukohtadest. See, et

seadus oli muutumas, ei tähenda, et kaebuse koostamisel nimetatud paragrahv ei kehtinud ja

sellega ei tulnud arvestada. 08.12.2013 tehtud õigustoimingud hõlmasid ka kaebuse argumen-

tatsiooni, s.h esialgse õiguskaitse argumentatsiooni väljatöötamist. Vastustaja ei ole märki-

nud, millises ulatuses ei pea ta põhjendatuks selleks kulunud töötunde ja millele toetudes ta

leiab, et see töö oleks pidanud olema tehtud väiksema ajakuluga. Vastustaja üksnes viitab, et

kulunud aeg oleks pidanud olema 5,5 tunni asemel 2,5 tundi.

09.12.2013 õigusabitoimingutega seoses märgib kaebaja, et kaebuse koostamise etapis on töö

kohtupraktikaga järjepidev kuni lõpliku kaebuse teksti valmimiseni. 18,25 tundi ei kulunud

üksnes kohtupraktika analüüsile. 08.12.2013 tegeleti suures osas kaebuse esialgset õiguskait-

set puudutava osaga, 09.12.2013 kaebuse põhiosaga, mis hõlmas nii haldusakti teooria kui ka

riigiabiga seotud seisukohti. 09.12.2013 lisati kaebusesse veel taotlus Euroopa Kohtult eelot-

suse küsimiseks. Euroopa Kohtu praktika kõrval tuli kaebuse koostamisel selgitada, kas otsu-

se puhul oli üldse tegu haldusaktiga ning selleks tuli analüüsida Riigikohtu praktikat sarnastes

asjades. Käesoleva kohtumenetlusega on tegelenud kaks vandeadvokaati. Seega sisaldab töö-

de loetelu kahe advokaadi toiminguid, kuid põhimõttel, et kliendile esitatud arve ei sisaldanud

tööde eest topelt tasu. Advokaatide tööülesanded olid jagatud, üks tegeles riigiabi ja teine hal-

dusakti problemaatikaga Kaebus on koostatud 17-l lehel (kahel viimasel lehel on taotlused ja

lisade loetelu). Arvestades seda, et ühe lehe sisukama dokumendi sõnastamiseks ja trükkimi-

seks kulub minimaalselt tund, oleks kaebuse lehtede arvu arvestades kaebuse trükkimisele

kulunud vähemalt 15 töötundi. Seega on meelevaldne ja põhjendamatu vastustaja seisukoht,

et Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendite analüüsile, õiguspositsiooni kujundamisele ja kae-

buse trükkimisele ei saanud 09.12.2013 kuluda rohkem kui 10 töötundi.

11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas täiendavad seisukohad. Kae-

baja on esitanud vaid kaks menetlusdokumenti, mille koostamiseks tehtud analüüsid ei ole

3-13-70165

7(8)

sisult erinevad. Kohtuasjaga seoses ei ole toimunud ühtegi istungit. Tõendite hulk on olnud

pea olematu, kohtuasja maht ei ole olnud selline, et kõik kulutatud tunnid oleksid õigustatud.

Kaebaja ei ole põhjendanud kahe esindaja kaasamist ühe kaebuse esitamiseks, mida tavapära-

selt õigustaks mitmete keeruliste valdkondade seotus kohtuasjas. Menetluskulude aruandes ei

ole kahe advokaadi tehtud tööd eristatud või täpsustatud advokaatide pädevusvaldkondi. Põh-

jendatud ei ole väide, et kuna ainuaktsionäri otsus ei olnud motiveeritud haldusaktile kehtesta-

tud nõuete kohaselt, siis on õigustatud riigilt ametnikega suhtlemiseks kulunud aja eest raha-

summa väljanõudmine. Vastustaja rõhutab, et halduskohus ei ole hinnanud, kas ainuaktsionäri

otsus on haldusakt või mitte. Kuna menetluskulude aruandes on märgitud kogu käsiraamatu

läbitöötamine, siis on loogiline eeldada, et läbi töötati kõik peatükid, millest enamik ei oma

haldusasjaga kokkupuudet. Riigiabi puudutavate kaasuste otsimisel oleks kaebaja pidanud

kasutama täpsemaid märksõnu, mitte lugema kõiki riigiabi lahendeid, mis andmebaasis on.

Esialgse õiguskaitse argumentatsioon on osa kaebuse sisust, seega ei saa eristada selle koos-

tamisele kulunud aega ja kaebuse teksti koostamisele kulunud aega. Haldusakti omaduste

kohta jõustunud Riigikohtu lahendid on üldtuntud ning igale haldusõigusega tegelevale juris-

tile teada, mistõttu ei tohiks lahendite otsimisele aega kuluda. On eluliselt ebausutav, et 15

lehekülje kirjutamisele kulub 15 tundi. Lisade loetelu koostamine ei võta üle 5 minuti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. MKM on määruskaebuses palunud halduskohtu 10.02.2014 määruse tühistada üksnes

osas, millega kohus mõistis MKM-lt kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 6 alusel välja esindaja

kulu 1881,25 eurot ületavas osas, kusjuures MKM toonitab, et soovib jätkata vaidlust vaid

ebamõistlike kulude üle, mille halduskohus kaebaja kasuks välja mõistis. Seega on ka ring-

konnakohtu arvates asjakohatu korrata määruskaebuses halduskohtule esitatud väidet, et vaid-

lustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna haldusko-

hus kohaldas HKMS § 108 lg-t 6 ka määruskaebuses vaidlustatud osas (menetluskulu 2993,75

eurot), kohaldatud säte ei võimalda vastustajalt menetluskulu välja mõista juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, ja mää-

ruskaebuses sisaldub muu hulgas ka sellekohane väide, peab ringkonnakohus vajalikuks väl-

jendada nõustumist halduskohtu seisukohaga, et vastustaja väide on põhjendamata. Vastustaja

kinnitus, et otsust ei tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu, on paljasõnaline ja eba-

veenev. Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal. Vastustaja ei ole seose

puudumist tõendanud ega ka põhistanud.

13. Ringkonnakohus nõustub MKM seisukohaga, et halduskohtu poolt vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõistetud esindaja kulu (4875 eurot) ei saa kogu ulatuses pidada HKMS § 109 lg

6 mõttes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Samas ei nõustu ringkonnakohus vastus-

taja hinnanguga, et väljamõistetavat esindaja kulu tuleks vähendada 2993,75 euro võrra ja

mõista kantud esindaja kulust kaebaja kasuks välja vaid 1881,25 eurot.

14. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 03.07.2009 otsus asjas nr 3-07-1257;

19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud,

mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näita-

jatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. See-

tõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale

iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja

menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on prak-

tikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude

suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt

väljamõistetud kohtukulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilm-

3-13-70165

8(8)

selgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise

teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keeruku-

se hindamisel ulatuslik hindamisruum.

15. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb kohtul ana-

lüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse

koostamise keerukust ja aeganõudvust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09, p 11). Praegune

haldusasi ei ole läbitöötamist vajavate materjalide poolest mahukas. Riigiabi ja konkurentsi-

õigusega seonduvaid kohtuvaidlusi võib pidada keskmisest keerukamateks, kuid pelgalt asja-

olu, et kaebuse koostamiseks tuleb analüüsida Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikat, ei saa

õigustada tavapärasest oluliselt suuremas ulatuses menetluskulu. Riigikohtu asjakohast prak-

tikat tuleb analüüsida praktiliselt iga kaebuse koostamisel ning Euroopa Kohtu lahendite ana-

lüüsimise vajadus ei ole halduskohtule esitatava kaebuse puhul midagi erakordset.

Haldusasjas ei toimunud küll kohtuistungit, kuid kohtuistungi mittepidamine ei ole üldjuhul

asjaoluks, mis mõjutab menetluskulude väljamõistmist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-05,

p 13). Määrava tähtsusega pole see, millisesse menetlusstaadiumisse asi enne menetluse lõpe-

tamist jõudis, vaid see, millise mahu ja keerukusastmega tööd tuli õigusteenuse osutajal sel-

leks ajaks teha. Põhjendatud õigusabikulude suurus haldusasjas ei ole otseses sõltuvuses kaa-

lul olevate rahaliselt hinnatavate õiguste väärtusest, vaid need peavad olema põhjendatud si-

suliselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-05, p 16). Praeguses asjas ei saa olla kahtlust, et

tegemist oli kaebaja jaoks väga olulise vaidlusega. Üldjuhul ei oma tähtsust ka see, mitu ad-

vokaati menetlusosalist esindas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-35-13, p 32).

16. Advokaadibüroo 31.12.2013 arve nr 21312066 spetsifikatsiooni kohaselt on teenuse

osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: 02.12.2013 riigiabiga seonduvate Euroopa Kohtu la-

hendite analüüs, KonkS § 30 lg 1 p 3 järgi transpordisektorile riigiabi osas kehtestatud erandi

analüüs, erandiga seonduvate Euroopa Kohtu lahendite analüüs, Riigiabi käsiraamatu läbitöö-

tamine, telefonivestlus Rahandusministeeriumi ja MKM-ga, kokku 6,25 h; 08.12.2013 kaebu-

se projekti läbitöötamine, sellesse muudatuste/täienduste tegemine, konkurentsiõigusliku ar-

gumentatsiooni väljatöötamine, kaebuse struktuuri ja esialgse õiguskaitse argumentatsiooni

täiendamine, kokku 5,50 h; 09.12.2013 Euroopa Kohtu praktika, Riigikohtu praktika ja eri-

alakirjanduse läbitöötamine, seisukohtade kujundamine, kaebuse koostamine, materjalide

komplekteerimine ja halduskohtule edastamine, kokku 18,25 h; 09.12.2013 kaebusesse pisi-

muudatuste tegemine, kaebuse aluseks olevate asjaolude täiendav analüüs ja esialgse õigus-

kaitsega seonduva probleemistiku arutamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja Euroopa Kohtule

esitatava eelotsuse taotluse täiendamine, kokku 2 h; 12.12.2013 halduskohtu määruse analüüs,

ülevaade kliendile, tegevuskava arutelu, kokku 0,50 h.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda arve spetsifikatsioon küll ülearuseid tegevusi, kuid toi-

mingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa esindaja kulu kogu ulatuses pidada

vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Samas ei jaga ringkonnakohus ka vastustaja seisukohta, et

kaebaja esindajad pidanuks kaebuse koostama poole lühema ajaga. Töö mahtu ja keerukuse

astet arvestades on mõistlikuks esindaja kulu suuruseks 3000 eurot. Neil põhjustel rahuldab

ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja vähendab halduskohtu poolt kaebaja kasuks välja

mõistetud esindaja kulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets