2-13-42501/58 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-42501

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N K ja K K vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1) K K ainuomandisse jääb sõiduauto Audi. N K ainuomandisse jääb sõiduauto Volkswagen Passat, sõiduauto Volkswagen Transporter.

2) Kõik N K poolt võetud väikelaenukohustused jäävad N K.

3) K K tasub N K kokku 5401 eurot igakuiselt 150 euro osamaksena kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 15.kuupäevaks N K arveldusarvele XXX.

4) Maksete tasumisega viivitamisel on N K õigus nõuda K K viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

5) K K tasub ½ riigilõivust s.o 75 eurot.

6) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-42501 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule; menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Vabastada N K tsiviilasjas nr 2-13-42501 riigilõivu summas 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-42501 Tsiviilasi N K hagi K K vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kohtuistungil 16.04.2014 Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: N K (ik XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja: K K (ik XXX)

2-13-42501

2(3) EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N K hagi K K vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungil sõlmisid poolte esindajad kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele ühisvara jagamise viisis, s.h leppisid kokku ühisvara jagamisel tasumisele kuuluva summa suuruses ja tasumise korras. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad hageja ja kostja kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud protokolli. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2-13-42501

3(3)

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Viru Maakohus 13.11.2013 määrusega andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta osaliselt summas 150 eurot riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Määruse alusel oli hageja tasunud riigilõivu summas 150 eurot.

Kuivõrd hageja oli vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning vastavalt TsMS § 168 lg 3 hageja menetluskulud, s.h hagi rahuldamise korral, jäid hageja enda kanda, siis käesoleval juhul peab hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 150 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Pille Aver kohtunik