2-12-15909/109 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-15909

Tsiviilasi

Tulundusühistu VDV Autoteenindus ja OÜ Gulib avaldus

OÜ Gansiti vastu kinnistule juurdepääsutee määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Gansiti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): OÜ Gansiti

(registrikood: 10067749), seaduslik esindaja Sergei Zelenjajev

Vastustaja I (avaldaja I): Tulundusühistu VDV Autoteenindus

(registrikood: 10229330)

Vastustaja II (avaldaja II): OÜ Gulib (registrikood: 10019549)

Vastustajate esindaja advokaat Epp Landberg

Puudutatud isik II: OÜ Spitak Aragil (registrikood:10660542)

Puudutatud isik III: OÜ Mustang (registrikood: 10829461)

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda ning menetluskulud

ringkonnakohtus OÜ Gansiti kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tulundusühistu (TÜ) VDV Autoteenindus, OÜ Gulib, OÜ Mustang, OÜ Spitak Aragil esitasid

23. aprillil 2012. a kohtule avalduse OÜ Gansiti vastu kinnistule juurdepääsutee määramiseks

ning taotlesid:

1. Rahuldada TÜ VDV Autoteenindus avaldus ja määrata juurdepääs TÜ VDV Autoteenindus

kinnistule (registrisosa nr 3620309, Narva Joala 25f) üle OÜ-le Mustang ja OÜ-le Gansiti

kuuluva kinnistu (registrisosa nr 3812309) Narva Joala 25a 4 meetri laiuses ja 69 meetri ulatuses,

sealt edasi üle OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3805009) Narva Joala 25b 4 meetri

laiuses ja 77 m ulatuses, sealt edasi üle OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3812109)

Narva Joala 25 4 meetri laiuses ja 99 meetri ulatuses.

2. Kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna registrisosa nr 3812309, asukohaga Narva Joala 25a,

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3812109, asukohaga Narva Joala 25 ja

registriosa nr 3805009 asukohaga Narva Joala 25b, III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registrisosa nr 3620309 kantud kinnistule, asukohaga Narva

Joala 25f jalgsi ja autotranspordiga ja juurdepääsu kasutamise eest tasu kinnistu registriosa nr

3812109 omanikule 10,51 eurot, kinnistu registriosa nr 3805009 omanikule 8,17 eurot ja kinnistu

registriosa nr 3812309 omanikule 7,32 eurot kuus.

3. Rahuldada OÜ Gulib avaldus ja määrata juurdepääs OÜ Gulib kinnistule (registrisosa

nr 3248909), asukohaga Narva Joala 25g üle OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa

nr 3805009) asukohaga Narva Joala 25b 4 meetri laiuses ja 60 m ulatuses, sealt edasi üle OÜ-le

Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3812109) asukohaga Narva Joala 25 4 meetri laiuses ja

95 meetri ulatuses ning kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3812109,

asukohaga Narva Joala 25 ja registriosa nr 3805009 asukohaga Narva 25b, III jakku märkus

tähtajatu juurdepääsu kohta Viru Maakohtu kinnistusoakonna registrisossa nr 3248909 kantud

kinnistule, asukohaga Narva Joala 25f jalgsi ja autotranspordiga ja juurdepääsu kasutamise eest

tasu kinnistu registriosa nr 3805009 omanikule 6,40 eurot, kinnistu registriosa nr 3812109

omanikule 10,20 eurot kuus.

Avaldajad palusid jätta menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

Maakohtu 03.04.2013 määrusega lõpetati osaliselt menetlus seoses OÜ Mustang, OÜ Spitak

Aragil avaldusest loobumisega.

Avalduses märgitu kohaselt kuulub TÜ-le VDV Autoteenindus kinnistu Joala 25f, millelt

puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele Joala tänavale ning juurdepääs kulgeb üle

puudutatud isikule OÜ Gansiti kuuluvate kinnistute Joala 25b, Joala 25 ja puudutatud isikule

OÜ Mustang ning puudutatud isikule OÜ Gansiti kuuluva kinnistu Joala 25a.

OÜ-le Gulib kuulub kinnistu Joala 25g, millelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele

Joala tänavale ning juurdepääs kulgeb üle puudutatud isikule OÜ Gansiti kuuluvate kinnistute

Joala 25b ja Joala 25.

Kinnistute eelmine omanik OÜ Joala Ehitus ei teinud avaldajatele takistusi juurdepääsutee

kasutamiseks, kuid OÜ Gansiti ei luba enam juurdepääsuteed kasutada. AÕS § 156 lg 1 kohaselt

on omanikul, kelle kinnisasjalt puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avaldajad on nõus maksma tasu tee kasutamise eest

tulenevalt maamaksu suurusest, mida kasutatav juurdepääsutee hõlmab. Avaldajad rajasid

selleks, et pääseda avalikult kasutatavale teele, ajutise tee üle OÜ Spitak Aragili kinnistu, kust

kulgeb tee üle reformimata riigimaa Joala tänavale.

2. OÜ Gansiti palus jätta avalduse rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt kasutasid avaldajad teed, mis läbis Joala 25, 25b Narva asuvat krunti.

Avaldajate majandustegevus on seotud suuremahuliste veoautode kasutamisega, mistõttu

avaldajate poolt tee pikaaegne kasutamise tulemusena vajab tee remonti ja olulisi materiaalseid

kulutusi selle taastamiseks ja remondiks. Puudutatud isik pöördus avaldajate poole tee remondi-

ja taastamistööde finantseerimisküsimustes, kuid sellest keelduti. Avaldajate omavahelise

läbirääkimise käigus asuti kasutama OÜ Spitak Aragil territooriumi läbivat sissesõiduteed

üldkasutatavalt teelt oma territooriumile.

Avaldajad pole käesoleva ajani kordagi viidanud ega dokumentaalselt tõestanud asjaolu, et

seoses OÜ-le Gansiti kuuluvalt territooriumilt läbisõidu kokkuleppe puudumisega on häiritud

nende majandustegevus. Avaldajal II on läbisõiduks kaks võimalust – läbi OÜ Spitak Aragil

territooriumi ning mööda teed, mille katastritunnus on 51106:001:0107, ning mööda teed, mille

katastritunnus on 51106:001:0086. Puudutatud isik leidis, et läbisõidukohaks ei ole tee, vaid

ainult eraterritooriumi osa.

3. Narva Linnavalitsus pidas avaldust põhjendatuks. Joala tänav on Narva linna

munitsipaalomandis ja avalikult kasutatav. Ligipääs avalikule teele toimub lähtuvalt endise

kinnisasja omaniku heast tahtest ja väljakujunenud tava kohaselt. Maaüksusel (Joala tn 25

Narva) asuvate ehitise omaniku OÜ Joala Ehitus avalduse alusel on ehitistele Narva

Linnavalitsuse 28.01.2004 korraldustega 57-k, 58-k, 59-k määratud teenindusmaa iga ehitise

osas eraldi. Teenindusmaa määramise plaanil on ära näidatud olemasolev sissesõit Joala tänavalt

iga ehitise juurde. Narva Linnavolikogu 22.12.2011 otsusega nr 160 on algatatud Joala tn 25c

maa-ala detailplaneering. Narva Linnavalitsuse 05.09.2012 korraldusega nr 824-k määrati Narva

linna haldusterritooriumil asuvale reformimata riigimaale ligikaudse pindalaga 2740 m2, mis

piirneb maaüksustega Joala tn 25 (51106:001:0156) ja Joala tn 25c (51106:001:0098) aadressiks

Narva linn Joala tn 43. Narva Linnavalitsus 05.09.2012 korraldusega nr 828-k andis nõusoleku

reformimata riigimaa (Joala tn 43) liitmiseks OÜ-le Spitak Aragil kuuluva kinnisasjaga.

4. OÜ Mustang palus jätta avaldajate nõuded rahuldamata. OÜ Spitak Aragil oma seisukohta ei

avaldanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2013 määrusega avalduse järgmiselt:

1. Määras juurdepääsu TÜ VDV Autoteenindus kinnistule (registriosa nr 3620309), asukohaga

Narva Joala 25f, üle OÜ Mustang ja OÜ Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3812309),

asukohaga Narva Joala 25a 4 meetri laiuses ja 69 meetri ulatuses, sealt edasi OÜ Gansiti kuuluva

kinnistu (registriosa nr 3805009) asukohaga Narva Joala 25b 4 meetri laiuses ja 77 m ulatuses,

sealt edasi OÜ Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3812109) asukohaga Narva Joala 25 4

meetri laiuses ja 99 meetri ulatuses.

2. Seoses määratud juurdepääsutee ja selle kasutamise tasuga kanda Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 3812309, asukohaga Narva Joala 25a Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 3812109, asukohaga Narva Joala 25 ja registriosa nr 3805009

asukohaga Narva Joala 25b, III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 3620309 kantud kinnistule, asukohaga Narva Joala 25f, jalgsi

ja autotranspordiga ja juurdepääsu kasutamise eest tasu kinnistu registriosa nr 3812109

omanikule 15,01 eurot, kinnistu registriosa nr 3805009 omanikule 30,50 eurot ja kinnistu

registriosa nr 3812309 omanikule 19,72 eurot kuus.

3. Määras juurdepääsu OÜ Gulib kinnistule (registriosa nr 3248909), asukohaga Narva Joala 25g

üle OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3805009) asukohaga Narva Joala 25b 4 meetri

laiuses ja 60 m ulatuses, sealt edasi OÜ Gansiti kuuluva kinnistu (registriosa nr 3812109)

asukohaga Narva Joala 25 4 meetri laiuses ja 95 meetri ulatuses.

4. Seoses määratud juurdepääsutee ja selle kasutamise tasuga kanda Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 3812109, asukohaga Narva Joala 25 ja registriosa nr 3805009

asukohaga Narva 25b, III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 3248909 kantud kinnistule, asukohaga Narva Joala 25f , jalgsi

ja autotranspordiga ja juurdepääsu kasutamise eest tasu kinnistu registriosa nr 3805009

omanikule 23,78 eurot, kinnistu registriosa nr 3812109 omanikule 18,93 eurot kuus.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et avaldajate ja puudutatud isikute

kinnistud asuvad endisele Kreenholmi Manufaktuuri remondi- ja ehitusvalitsusele kuulunud

territooriumil, s.o kinnisel telliskiviaiaga ümbritsetud territooriumil, milles asub üks väljapääs

Joala tänavale, mida avaldajad ja puudutatud isikud kasutasid kuni 2012 kevadeni. Avaldajad

jätkasid pärast erastamist ajalooliselt väljakujunenud ja selleks otstarbeks tehtud tee ning värava

kasutamist. Kui OÜ Gansiti võõrandas OÜ Joala Ehituselt kinnistud, paigaldas ta väravasse

tõkkepuu ning sildi, mis keelasid sisenemise.

OÜ Gansiti nõudis avaldajalt ja puudutatud isikutelt tasu juurdepääsutee kasutamise eest.

Avaldajad selleks, et pääseda avalikult kasutatavale teele, rajasid ajutise tee üle OÜ Spitak

Aragil kinnistu, kus kohast kulgeb tee üle reformimata riigimaa Joala tänavale. Kohus tuvastas,

et avaldajad ei loobunud juurdepääsu senisest ühendusest vabal tahtel, vaid kohtule esitatud

kirjalike tõendite ja selgituste kohaselt on puudutatud isik OÜ Gansiti sulgenud väljapääsu

avalikule teele ja esitanud mitmesuguseid nõudmisi tee kasutamise eest.

Narva Linnavalitsuse poolt 29.08.2012 edastatud seisukohast ning sellele lisatud tõenditest

nähtub, et teenindusmaa määramine puudutatud isiku kinnistule toimus tingimusel, et tagatakse

vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumitele (Narva Linnavalitsuse korraldus 28.01.2004

nr 57-k ja 28.01.2004 nr 58.k). Asjaolu, et maaüksuse Joala 25 Narva, mille osas teenindusmaa

määramine toimus, omanik OÜ Joala Ehitus võõrandas enda kinnistud puudutatud isikule

OÜ-le Gansiti, ei muuda väljakujunenud tava ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega.

Riigikohus on märkinud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-41-08 p 20).

Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel

ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks ning, kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja

jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06 p 28, otsus ja 3-2-1-48-10 p 22).

Kohus selgitas paikvaatlusel välja, et territooriumil asub üks väljapääs Joala tänavale, kuna

territoorium on ümbritsetud telliskivimüüriga ning selle maha lõhkumine ning läbi mitme

kinnistu või teeseaduse nõuetele vastava tee rajamine nõuaks kõigilt menetlusosalistelt kulutuste

tegemist. Vaatluse käigus jõudis kohus järeldusele, et kõige vähem kulutusi nõudvaim ja teisi

menetlusosalisi vähem koormav juurdepääs avalikule teele peaks toimuma aastaid

väljakujunenud tee kaudu, mida avaldajad on soovinud. Kohus leidis, et nii avaldajate kui

puudutatud isiku OÜ Gansiti jaoks on vähem koormav väljakujunenud tee kasutamine ja selle

eest tasu maksmise otsustamine. Samuti on taotletav juurdepääs maakorralduslikult teostatav,

kuna see on paika pandud Narva Linnavalitsuse korraldustega 28.01.2004 nr 57-k ja 28.01.2004

nr 58-k.

Samuti on tõendatud, et juurdepääs avaldajate kinnisasjadele üle puudutatud isiku OÜ Gansiti

krundi on olnud kõigile talutav, mõistlik ja aastate jooksul väljakujunenud ega ole olnud

koormav ühelegi menetlusosalisele oma õiguste teostamisel. Puudutatud isiku sõnul on ta tee

hoolduseks ja remondiks kulutusi teinud, kuid mahukaid remonditöid, s.o teele asfaldi panekut

jm sellega kaasnevad remonditöid, teostanud ei ole.

Kohus märkis, et ajutine tee, mille rajas ebaseaduslikult puudutatud isik OÜ Spitak Aragil üle

reformimata riigimaa ja mida kasutavad kõik menetlusosalised põhjusel, et OÜ Gansiti tee

tõkkepuuga sulges, ei kinnita, et avaldajatel oleks võimalik kasutada seaduslikku juurdepääsu

Joala tänavale Narvas.

Narva Linnavalitsuse poolt esitatud Narva Linnavolikogu 22.12.2011 otsusest nr 160 „Joala

tn 25 maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“ nähtub, et OÜ Spitak Aragil soovib

kinnistule ehitada neli 4-korruselist maja ehitusalase pindalaga 2000 m2, seega ei ole teada, kas

ja kuhu hooned ehitatakse ning seetõttu ei ole võimalik juurdepääsu üle OÜ Spitak Aragil

kinnistu määrata. Samuti ei saa juurdepääsuteed määrata OÜ Spitak Aregil kinnistu kaudu enne

detailplaneeringu kehtestamist.

AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille

langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Kehtiv materiaalõigus ei seo

juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki

hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule

õiguse määrata õiglane tasu (Riigikohtu otsus 3-2-1-90-11 p-d 6, 11).

Kohus andis pooltele aega esitada tõendid tasu suuruse kohta. Puudutatud isik OÜ Gansiti ja

OÜ Mustang ei soovinud esitada kohtule omapoolseid ettepanekuid, tõendeid, sh kulutusi

tõendavaid dokumente tee hoolduseks ja remondiks.

Riigikohus on selgitanud, et tasu/hüvitis eratee kasutamise eest pole ainuüksi teeomaniku vaba

otsustus. Teeomanikul on õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses

ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist ning arvestada tuleb ka tee omamisega

kaasnevaid kohustusi, mis tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast (vt Riigikohtu lahendid

nr 3-2-1-90-11, p-d 11 ja 12; nr 3-2-1-44-11, p 28). Eelviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11

selgitas kolleegium lisaks, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada

teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise

eest, kuid seda vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest.

Samas kohtuotsuses käsitles kolleegium ka olukorda, kui juurdepääsuna taotletud teed kasutab

mitu isikut. Kolleegium märkis, et sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta

arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks.

(Riigikohtu otsus 3-2-1-170-12 p 12).

Kohus leidis, et õiglaseks tasuks tee kasutamise eest on protsent maa ostuhinnast jagades

teenindusmaa pindala kasutatava tee pindalaga, arvestades sellest ühes kuus tasumisele

kuuluvaks 0,5 protsenti. Kohus lähtus õiglase hinna määramisel asjaolust, et teed soovivad

kasutada avaldajatest juriidilised isikud, kelle majandustegevuseks on reisijate ja suuremahuliste

kaupade vedu. Kohus leidis, et raskeveomasinate kasutamine puudutatud isiku(te)le kuuluval teel

lõhub teed ning selle intensiivne kasutamine äritegevuses toob paratamatult kaasa tee remondi-

ja hooldusvajaduse, mis on suurem tavapärasest tee kasutamisest.

Kohus märkis, et tee kasutamisel sõiduautode, mootorrataste jm väiksema registrimassiga

transpordivahenditega, sh jalgsi liiklemisel, võiks väljamõistatavata tee kasutamise hüvitis olla

väiksem, sellisel juhul peaks kohus põhjendatud hüvitist, mis oleks võrdväärne avaldajate poolt

välja toodud ja arvestatud maamaksu protsendiga.

Kohus lähtus õiglase hinna määramisel järgmisest arvestusest:

OÜ-le Gansiti ja OÜ-le Mustang kuuluva kinnistu (Narva Joala 25a) maa ostuhinnaks on

171 900 eurot, teenindusmaa pindalaks on 15 802 m2, avaldaja I soovib kasutada maad 276 m2

(4x 69) ulatuses, 276 m2 x 171 900 eurot, jagatud 15 802 m2 on 3002,43 eurot, mis jagades

100-ga on 30,02 eurot, jagades 2-ga 15,01 eurot. Avaldajal I tuleb maa kasutamise eest tasuda

15,01 eurot kuus.

OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (Narva Joala 25b) maa ostuhinnaks on 90 000 eurot,

teenindusmaa pindalaks on 4543 m2, avaldaja I TÜ VDV Autoteenindus soovib kasutada maad

308 m2 (4x 77) ulatuses, 308 m2 x 90 000 eurot, jagatud 4543 m2 on 6101,69 eurot, mis jagades

100-ga on 61,01 eurot, jagades 2-ga 30,50 eurot. Avaldajal I tuleb maa kasutamise eest tasuda

30,50 eurot kuus.

OÜ Gulib soovib kasutada maad 240 m2 (4x 60) ulatuses, 240 m2 x 90 000 eurot, jagatud 4543

m2 on 4754,57 eurot, mis jagades 100-ga on 47,55 eurot, jagades 2-ga on 23,78 eurot. Avaldajal

II tuleb maa kasutamise eest tasuda 23,78 eurot kuus.

OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (asukohaga Narva Joala 25) maa ostuhinnaks on 63 911,65 eurot

(1 miljonit krooni), teenindusmaa pindalaks on 6417 m2, avaldaja I TÜ VDV Autoteenindus

soovib kasutada maad 396 m2 (4x 99) ulatuses, 396 m2 x 63 911,75 eurot, jagatud 6417 m2 on

3944,06 eurot, mis jagades 100-ga on 39,44 eurot, jagades 2-ga on 19,72 eurot. Avaldajal I tuleb

maa kasutamise eest tasuda 19,72 eurot kuus.

OÜ Gulib soovib kasutada maad 380 m2 (4x 95) ulatuses, 380 m2 x 63911,65 eurot, jagatud 6417

m2 on 3784.70 eurot, mis jagades 100-ga on 37,85 eurot, jagades 2-ga on 18,93 eurot. Avaldajal

II tuleb maa kasutamise eest tasuda 18,93 eurot kuus.

Kohus leidis, et lahend on kõikide menetlusosaliste huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. OÜ Gansiti esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldused rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti viidanud Narva Linnavalitsuse arvamusele, sest Narva Linnavalitsus

ei ole menetlusosaline. Kuigi asja materjalides on kaks erinevat Narva Linnavalitsuse seisukohta,

viitab kohus neist vaid ühele, jättes teise tähelepanuta. Narva Linnavalitsuse seisukoha

kasutamisel võib rääkida huvide konfliktist, sest OÜ-l Gulib on pikaajalised lepingulised suhted

linnavalitsusega ning linnale teenuste osutamine on üks OÜ Gulib tegevusaladest;

2) on maakohus ebaõigesti viidanud asjaolule, et varem oli olemas kokkulepe avaldaja

territooriumi läbisõiduks kasutamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et territooriumi

läbisõiduks kasutamise õigus pole ühegi notariaalse lepinguga kehtestatud ega kinnitatud;

3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et OÜ Spitak Aragil territooriumi avaldajate poolt

läbisõiduks kasutamist ei saa arvesse võtta, kuna sissesõit on ehitatud seadusliku aluseta.

OÜ Spitak Aragil poolt tee ning üldkasutatavale teele väljasõidu ehitamise seaduslikkuse

küsimus pole avaldajate OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus nõuete esemeks;

4) ei ole maakohus andnud hinnangut OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus poolt OÜ Gansiti

territooriumilt läbisõitmisest loobumise vabatahtlikkusele. Samuti ei ole kohus arvestanud, et

pärast vabatahtlikku OÜ Gansiti territooriumilt läbisõitmisest loobumist ei lõppenud OÜ Gulib ja

TÜ VDV Autoteenindus majandustegevus;

5) on maakohus ekslikult leidnud, et kogu territoorium on piiratud kiviaiaga ning muid

väljasõidukohti ei ole. Toimiku materjalides olevalt skeemilt on näha, et OÜ-l Gulib ja TÜ-l

VDV Autoteenindus on väljasõiduväravad ja need väljasõidukohad on samuti ajalooliselt välja

kujunenud. TÜ-l VDV Autoteenindus on ajutised lepingulised suhted firmaga Narva Gate OÜ -

varem Kreenholmi manufaktuur -, nende tee kasutamiseks üldkasutatavale teele väljasõitmiseks.

See kinnitab veelkord, et kohus eiras faktiliselt väravate ja väljasõidukohtade olemasolu.

Määruse tegemise päeval oli igal avaldajal teine väljasõiduvõimalus üldkasutatavale teele, neil

oli võimalik kokku leppida teiste omanikega nende omandi kasutamise suhtes;

6) on maakohus jätnud hindamata asjaolu, et asja läbivaatamise käigus saatis OÜ Gansiti, täites

kohtu nõuet esitada läbisõiduterritooriumi ülalpidamiseks vajalike kulutuste arvestus, OÜ-le

Gulib ja TÜ-le VDV Autoteenindus avalduse, mis on toimiku materjalides olemas, palvega

esitada põhjendatud kulutuste arvestuse tegemiseks vajalikud andmed, kuid avaldajad

ignoreerisid nimetatud avaldust;

7) on maakohus ületanud oma volitusi. Toimiku materjalides puuduvad igasugused OÜ Gulib ja

TÜ VDV Autoteenindus arvestused kulude kohta, mida nad võiks kanda eraldi

väljasõidukohtade ehitamisel. Kohus jõudis ise järeldusele, et nende jaoks on see koormav ning

on seotud suurte materiaalsete kulutustega ning on vaja vähendada OÜ Gulib ja TÜ VDV

Autoteenindus koormust. Samas ei ole kohus välja selgitanud koormust OÜ Gansiti jaoks;

8) on põhjendamata maakohtu poolt tehtud tasu arvestus, mida OÜ Gulib ja TÜ VDV

Autoteenindus peaks tee kasutamise eest maksma. Määruses puudub viide normatiivaktile, mille

alusel on arvestus tehtud. Maakohus ei ole kaalunud tasu summa põhjendatust, arvestades

individuaalseid asjaolusid (liikluse intensiivsus, autotranspordi tonnaaž jne) ning kulusid, mida

on vaja teha ilma avariideta liikluse korraldamiseks, läbisõidu remondiks ning pidevaks

ülalpidamiseks. Kohtu seisukohast võib teha järelduse, et OÜ Gansiti peab organiseerima oma

territooriumil tee ning täitma kehtivaid nõudeid teedele ning linna teedestandardeid. Samas on

keskmine läbisõidu korraldamise ning tee maksumus Eestis praegusel ajal 31 eurot/m2 pluss

käibemaks;

9) on maakohus jätnud tähelepanuta OÜ Gansiti majanduslikud huvid temale kuuluva omandi

kasutamisel – territooriumi majanduslik areng, uute hoonete ehitamine, mis võivad riivata

läbisõidu territooriumi.

7. TÜ VDV Autoteenindus ja OÜ Gulib paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru

Maakohtu 30. septembri 2013 määruse muutmata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et kohus ei saa tugineda Narva Linnavalitsuse

arvamusele, kuna linnavalitsus ei ole menetlusosaline. Vastavalt TsMS § 6182 lg-le 2 kohtu

ülesandel kogub ja esitab valla- või linnavalitsus kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid,

sõltumata sellest, kas ta on kaasatud asja lahendamisse menetlusosalisena. Seega oli kohtul õigus

Narva Linnavalitsuse vastusele tugineda. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja paljasõnaline väide

võimaliku huvide konflikti kohta;

2) puudub vaidlus asjaolu üle, et vastustajate kinnistu kasuks puudub servituut juurdepääsuks.

Teeservituudi puudumisest tingituna olid vastustajad sunnitud pöörduma kohtusse pärast seda,

kui kaebuse esitaja keelas juurdepääsutee kasutamise läbi temale kuuluva kinnistu;

3) on maakohus avalduse rahuldamist piisavalt põhjendanud. Kuna vastustajad vajasid

juurdepääsu igapäevaseks majandustegevuseks ning probleemid läbisõiduks kaebuse esitajaga

süvenesid (näiteks suleti juurdepääsutee värav), siis OÜ Spitak Aragil (kes samuti kasutas

juurdepääsuks kaebuse esitaja kinnistut ja esialgu soovis samuti juurdepääsu üle avaldaja

kinnistu), lõhkus maha telliskividest piirdeaia ning võimaldas siis nii endal kui teistel

vastustajatel ajutiselt sõita üle tema kinnistu ning üle reformimata riigimaa avalikult kasutatavale

Joala tänavale;

4) on asjas tuvastatud, et ajaloolise juurdepääsuna kasutati teed üle kaebuse esitaja ja

OÜ-le Mustang kuuluvate kinnistute, mis on tõendatud vastustajate poolt koos avaldusega

esitatud tõendite, Narva Linnavalitsuse poolt esitatud 29.08.2012 seisukohaga ning sellele lisatud

tõenditega ja kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt antud ütlustega ning tema poolt esitatud

menetlusdokumentidega, milles ta on kinnitanud, et vastustajad kasutasid juurdepääsuteena

temale kuuluvaid kinnistuid. Samuti on kaebuse esitaja kinnitanud, et teadis kinnistuid ostes, et

üle nende kulgevad juurdepääsuteed avaldajate kinnistuteni;

5) ei oma tähtsust asjaolu, et vastustajad väidetavalt jätsid kaebuse esitaja kirjale vastamata.

Kohtumenetluses peab kumbki pool ise tõendama oma väiteid. Kaebuse esitaja poolt 18.02.2013

esitatud menetlusdokumendile lisatud kirjast 21.01.2013 nähtub, et juhul, kui kirjale ei vastata,

jätab kaebuse esitaja endale õiguse teostada arvestusi vastavalt varem olnud läbisõidupraktikale

ning neil olevate faktiliste andmete alusel. Seega ei pidanud kohus kohtumääruses peatuma

eelnimetatud asjaolul, veel vähem andma sellele õiguslikku hinnangut;

6) on ebaõige väide, et kohtumaterjalide hulgas puuduvad arvestused kulude kohta. Kuna

kaebuse esitaja loobus ise esitamast kulude arvestusest, esitasid vastustajad arvestused

juurdepääsu tasu määramiseks, võttes aluseks Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud maamaksu

tasumise kohustuse suuruse vastavalt juurdepääsutee pindalale 10-kordses määras. Kohus on tasu

määramisel lähtunud maa ostuhinnast ning teinud sellekohased arvestused. Kohtu poolt määratud

tasud on suuremad, kui seda vastustajad oma täpsustatud avalduses 15.03.2013 esitasid, seega ei

saa väita, et kohus ei oleks arvestanud kaebuse esitaja huvidega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. augusti

2013 määrus muutmata.

Kuna maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme

kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

Maakohus on juurdepääsu ja selle kasutamise tasu määramisel selgitanud välja vajalikud

asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ning kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme.

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja asjas

teistsuguse otsustuse tegemiseks.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:

9.1. Käesolevas asjas on avaldajad, s.o TÜ VDV Autoteenindus ja OÜ Gulib, taotlenud nendele

kuuluvatele kinnistutele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramist avalikult kasutatavalt

teelt.

AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitustele (näiteks lahendites nr 3-2-1-41-08,

p 20; nr 3-2-1-170-12, p 9), et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Samuti on Riigikohus selgitanud (lahendid nr 3-2-1-48-10, p 22; nr 3-2-1-14-06, p 28), et vaidlus

kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning

kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks ning, kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla

avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav.

Asjas ei ole sisuliselt vaidlust selles, et avaldajatel puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning kuna avaldajate kinnistud on ümbritsetud teiste isikute kinnisasjadega,

puudub neil ka võimalus rajada juurdepääs viisil, et läbida ei tuleks ühelegi teisele isikule

kuuluvaid kinnistuid.

Kuna avaldajad juurdepääsu kasutamises OÜ-ga Gansiti kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud

ja pöördusid juurdepääsu määramise avaldusega kohtusse, tuli maakohtul juurdepääs määrata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaalunud menetlusosaliste huvisid ning põhjendatult

leidnud, et menetlusosalisi kõige vähem koormavaks on juurdepääs üle OÜ-le Gansiti ja

OÜ-le Mustang kuuluvate kinnistute. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga oluliseks

asjaolu, et ajalooliselt on väljasõit toimunud praegu OÜ-le Gansiti ja OÜ-le Mustang kuuluva

territooriumi kaudu (selle üle ei ole vaidlust, muuhulgas on OÜ Gansiti seaduslik esindaja

17.01.2013 kohtuistungil kinnitanud (I kd lk 162), et seda teed on 10 aastat juurdepääsuna

kasutatud) ning sellel territooriumil on Narva Linnavalitsuse seisukoha ja esitatud teenindusmaa

määramise korralduste (I kd lk 102–109) kohaselt teenindusmaa määramine toimunud

tingimusel, et tagatakse vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumidele.

Kuna asja materjalidest nähtuvalt tekkisid probleemid juurdepääsu kasutamisel alles pärast

OÜ Gansiti kinnistute omanikuks saamist, on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et juurdepääs

avaldajate kinnisasjadele eelnimetatud viisil on aastate jooksul olnud kõigile talutav ja mõistlik

ega ole olnud liigselt koormav ühelegi osalisele. Asjaolu, et juurdepääsu kasutamiseks ei olnud

sõlmitud notariaalset lepingut, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole asjaolus, et

avaldajad on saanud kokkuleppel eelmise omanikuga pika aja vältel kõnealust juurdepääsu

kasutada.

Maakohus on kaalunud ka avaldajate võimalust kasutada avalikult kasutatavale teele

pääsemiseks OÜ-le Spitak Aragil kuuluvat kinnisasja (Joala 25c, millega asja materjalidest

nähtuvalt (II kd lk 55–60) on otsustatud liita reformimata riigimaa, mida avaldajad ja OÜ Spitak

Aragil on pärast OÜ Gansiti poolt juurdepääsu takistamist oma kinnistutele pääsemiseks

kasutanud). Maakohus leidis selles osas, et Narva Linnavolikogu 22.12.2011 otsusest nr 160

„Joala tn 25c maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“ (II kd lk 61–64) nähtub, et

OÜ Spitak Aragil soovib kinnistule ehitada neli 4-korruselist maja ehitusalase pindalaga

2000 m2. Kuna ei ole teada, kas ja kuhu hooned ehitatakse, ei ole võimalik juurdepääsu üle

OÜ Spitak Aragil kinnistu määrata. Samuti ei saa juurdepääsuteed määrata OÜ Spitak Aragil

kinnistu kaudu enne detailplaneeringu kehtestamist. Ringkonnakohus märgib, et praegusel hetkel

ei ole tegelikult veel lõpule viidud ka kõnealuse reformimata riigimaa OÜ-le Spitak Aragil

kuuluva kinnistuga Joala 25c liitmise menetlus. Arvestades, et ajalooliselt on väljasõit toimunud

praegu OÜ-le Gansiti ja OÜ-le Mustang kuuluva territooriumi kaudu, millega on arvestatud ka

Narva Linnavalitsuse haldusaktides, puudub ringkonnakohtu arvates igasugune põhjendus

eelistada juurdepääsu määramisel OÜ Gansiti (ja OÜ Mustang) huvisid avaldajate ja OÜ Spitak

Aragil huvidele.

Määruskaebuses esitatu kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et kogu territoorium on piiratud

kiviaiaga ja muid väljasõidukohti ei ole. Toimiku materjalides olevalt skeemilt on näha, et

avaldajatel on väljasõiduväravad, mis on samuti ajalooliselt välja kujunenud väljasõidukohad.

Seega on igal avaldajal teine väljasõiduvõimalus üldkasutatavale teele ja neil on võimalik kokku

leppida teiste omanikega nende omandi kasutamise suhtes.

Määruskaebuse esitaja ei täpsusta, millisele toimikus olevale skeemile ta viitab. Maakohus viis

05.03.2013 asjas läbi paikvaatluse (protokoll koos lisatud fotodega II kd lk 4–9). Paikvaatlusel

selgitati välja, et territoorium on piiratud telliskivist seinaga, metallist väravat, mis viib Narva

Gate OÜ valvatavale territooriumile, oleks võimalik kasutada TÜ-l VDV Autoteenindus, mitte

aga OÜ-l Gulib, kes peaks sõitma läbi OÜ Gansiti territooriumi.

Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 p-s 16 märgitu kohaselt on kohus

juurdepääsuõiguse tingimuste määramisel üsna palju seotud väljakujunenud tavaga – kui

juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee teise

kohta määramiseks olema mõjuv põhjus.

Käesolevas asjas sellise mõjuva põhjuse olemasolu ei nähtu.

Kuna avaldajate taotletud ja maakohtu poolt määratud juurdepääsuga avaldajate kinnisasjadele

on arvestatud ka Narva Linnavalitsuse teenindusmaa määramise korraldustes, on selge, et

nimetatud juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ja eelduslikult ka parim lahendus.

9.2. Õige ei ole määruskaebuse väide, et kohus ei andnud hinnangut avaldajate OÜ Gansiti

territooriumilt läbisõitmisest loobumise vabatahtlikkusele. Kohus on nimetatud asjaolu

käsitlenud, märkides määruse p-s 8, et pärast OÜ Gansiti poolt läbisõidu sulgemist olid avaldajad

sunnitud otsima teisi võimalusi oma kinnistutelt avalikult kasutatavale teele pääsemiseks.

9.3. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja etteheide seoses Narva Linnavalitsuse seisukohaga.

TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjas

menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab,

samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või

linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja

lahendamisele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohtu ülesandel kogub ja esitab valla- või

linnavalitsus kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid, sõltumata sellest, kas ta on kaasatud

asja lahendamisse menetlusosalisena.

Maakohus ei pidanud 17.08.2012 määruses (I kd lk 92–94) vajalikuks kaasata Narva

Linnavalitsust menetlusse menetlusosalisena, leides, et esitatud avaldus ei puuduta linnavalitsuse

huve ja linnavalitsuse kaasamine ei aita kaasa asja lahendamisele. Maakohus kohustas

linnavalitsust esitama kohtule omapoolse seisukoha avalduse suhtes.

Narva Linnavalitsus esitas maakohtule 29.08.2012 seisukoha, milles pidas avaldust

põhjendatuks. Linnavalitsus selgitas, et Joala 25 asuvate ehitiste endise omaniku OÜ Joala

Ehitus avalduse alusel määrati teenindusmaa iga ehitise osas eraldi. Ehitiste juurdepääsud

kooskõlastati 07.01.2004 ehitiste omanikuga (OÜ-ga Joala Ehitus) ja teenindusmaa määramise

plaanidel on ära näidatud olemasolev sissesõit Joala tänavalt iga ehitise juurde. Linnavalitsus

lisas seisukohale Narva Linnavalitsuse 28.01.2004 korraldused nr 57-k, 58-k ja 59-k, millega on

määratud teenindusmaa Joala 25, Joala 25a ja Joala 25b tootmishoonetele ning kus on

muuhulgas märgitud, et tagada tuleb vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumidele.

11.04.2013 vastuses selgitas Narva Linnavalitsus kohtu nõudel asjaolusid seoses reformimata

riigimaa liitmisega OÜ Spitak Aragil kinnistuga ja algatatud detailplaneeringuga.

Maakohus arvestas asja lahendamisel linnavalitsuse eeltoodud seisukohti.

Määruskaebuse esitaja väide, et asja materjalides on kaks erinevat Narva Linnavalitsuse

seisukohta, kuid kohus jättis teise tähelepanuta, ei põhine asja materjalidel. Määruskaebuses ei

täpsustata, millist teist linnavalitsuse seisukohta määruskaebuse esitaja silmas peab. Toimiku

lk 15–16 (tõlge lk 17) olev aselinnapea vastus Juriidilisele Büroole Aleksandr Gamazin, Joala 25

kaasomanikele ja OÜ-le Gansiti ei ole linnavalitsuse TsMS § 6182 lg 2 kohane seisukoht kohtule.

Samas ei ole nimetatud vastus, kus selgitatakse, et linnavalitsusel ei ole õigust sekkuda

kaasomanike vaidlusesse ja viidatakse AÕS § 156 lg regulatsioonile, vastuolus linnavalitsuse

poolt kohtule esitatud seisukohaga.

Linnavalitsuse kohustus TsMS § 6182 lg 2 alusel kohtu ülesandel koguda ja esitada kohtule asja

lahendamiseks vajalikke andmeid ei muutu sellest, et ühel menetlusosalisel võivad olla

linnavalitsusega lepingulised suhted.

9.4. Kuna menetlusosalised ei ole juurdepääsu tasus kokkuleppele jõudnud, pidi kohus määrama

ka selle.

Riigikohus on leidnud (lahendid nr 3-2-1-90-11, p 11; nr 3-2-1-85-05, p 24), et AÕS § 156 lg 1

järgi on juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab

kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Tsiviilasjas toimus maakohtus kaks kohtuistungit, kus mõlemal arutati ka tasu määramise

küsimust ning tehti menetlusosalistele ettepanek esitada selles osas oma seisukohad.

Avaldajad esitasid oma arvamuse tasu suuruse kohta 15.03.2013 täpsustatud avalduses, võttes

arvestustes aluseks maamaksu tasumise kohustuse suuruse vastavalt juurdepääsutee pindalale

10-kordses määras.

OÜ Gansiti ja OÜ Mustang ei soovinud maakohtule oma seisukohta tasu suuruse osas esitada.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12 (p 11) selgitanud, et olukorras, kus teeniva kinnisasja

omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu määramise

eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks õiglane juurdepääsu tasu.

Maakohus on õigesti välja toonud ka Riigikohtu seisukohad juurdepääsu kasutamise tasu osas

(lahendid nr 3-2-1-90-11, p-d 11, 12; nr 3-2-1-170-12 p 12), mille kohaselt teeomanikul on

õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega

seotud kulutuste hüvitamist ning arvestada tuleb ka tee omamisega kaasnevaid kohustusi, mis

tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast. Tee omamisega kaasneva kohustusena saab

käsitada maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab juurdepääsutee pindalale. Eratee

omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist

teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest, kuid seda vaid ulatuses,

milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. Juhul kui juurdepääsuna

taotletud teed kasutab mitu isikut, tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku

osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks.

Maakohus kaalus tuvastatud asjaolusid ning leidis, et antud juhul ei saa lähtuda avaldajate

väljapakutud tasu suurusest, märkides, et sellist hüvitist peaks kohus põhjendutaks tee

kasutamisel sõiduautode, mootorrataste jm väiksema registrimassiga transpordivahenditega,

sh jalgsi liiklemisel. Praegusel juhul määratakse juurdepääs juriidilistele isikutele, kelle

majandustegevuseks on reisijate ja suuremahuliste kaupade vedu, mille puhul tuleb arvestada, et

raskeveomasinate intensiivne kasutamine äritegevuses toob puudutatud isikutele kuuluval teel

kaasa tavapärasest suurema tee remondi- ja hooldusvajaduse. Maakohus leidis ka, et eeltoodut

arvestades on õiglane tasu tee kasutamise eest protsent maa ostuhinnast jagades teenindusmaa

pindala kasutatava tee pindalaga, arvestades sellest ühes kuus tasumisele kuuluvaks 0,5%.

Maakohus nõudis välja vajalikud tõendid, s.o kinnistute Joala 25, Joala 25a ja Joala 25b müügi-

ja asjaõiguslepingud, ning tegi vastavad arvestused.

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus ei ole

kaalunud juurdepääsu kasutamise tasu määramisel liikluse intensiivsust, autotranspordi tonnaaži

jms. Samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud maakohtule (ega ka määruskaebuses

ringkonnakohtule) oma seisukohta, milline oleks määruskaebuse esitaja arvates õiglane tasu

juurdepääsu kasutamise eest. Asjaolu, et avaldajad ei vastanud määruskaebuse esitaja 21.01.2013

kirjale, kus nõuti avaldajatelt erinevaid andmeid, ei saanud takistada määruskaebuse esitajat

kohtule oma seisukohta esitamast, kuna nimetatud kirjas on öeldud, et juhul kui kirjale ei vastata,

jätab määruskaebuse esitaja endale õiguse teostada arvestusi vastavalt varasemale

läbisõidupraktikale ja olemasolevatele andmetele.

Maakohus määras juurdepääsu kasutamise tasu tunduvalt suuremas summas kui avaldajad

põhjendatuks pidasid. Maakohus on oma seisukohta asjakohaselt põhjendanud ning

määruskaebuse väidete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et määratud tasu ei ole õiglane,

st ei arvesta piisavalt juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kuludega.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et määruskaebuse esitaja oli kinnistuid ostes teadlik, et avaldajad

kasutavad kinnistuid juurdepääsuks oma kinnisasjadele (seda kinnitas OÜ Gansiti seaduslik

esindaja 17.01.2013 kohtuistungil (I kd lk 164)). Seega pidi määruskaebuse esitaja tee

kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba kinnistute ostmisel, sh kinnistute ostuhinna

kujundamisel, ning omandi väärtuse vähenemise alusel hüvitise arvestamine ei ole enam

põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole ka viidanud vajadusele arvestada talle hüvitist omandi

väärtuse vähenemise eest, seega tuli antud juhul juurdepääsu kasutamise tasu määramisel

arvestada vaid juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kuludega.

9.5. Ülaltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu määramisel diskretsiooni piire ületanud ning maakohtu määruse muutmiseks puudub seega

alus.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson