2-13-20624/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-20624 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses PTD hagi ÜS vastu elatise saamiseks ED hagi ÜS vastu õiguse tuvastamiseks mitte maksta elatist

1440 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.10.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

ÜS apellatsioonkaebus PTD apellatsioonkaebus 01.04.2014 Hageja PTD (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ja E D Hageja E D (IK XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Kostja ÜS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX, XXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2013 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1 Rahuldada PTD hagi osaliselt.

3.2 Välja mõista ÜS poja PTD kasuks igakuine elatusraha lapse PTD ülalpidamiseks alates 01.07.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni 07.04.2021) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Alates 01.01.2013 on igakuise elatise miinimummääraks 160 eurot.

3.3 Anda ED ainuõigus alaealisele lapsele PTD väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

3.4 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

3.5 Elatis tuleb tasuda ED pangakontole, märkides selgituseks “elatis”.

3.6 Rahuldada ED hagi.

3.7 Tuvastada ED õigus mitte maksta lapsele PTD elatist Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel, muuta Harju Maakohtu 26.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitatud elatise suurust ja vähendada elatise suurus 0 euroni alates 06.05.2013 ning vabastada E D Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise maksmise kohustuse täitmisest alates 01.07.2012.

4. PTD apellatsioonkaebus rahuldada ja ÜS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta maakohtu menetluskuludest ED tuvastusnõudega ja elatise maksmise kohustusest vabastamise nõudega seonduvad menetluskulud kostja kanda, PTD elatisenõudega seonduvad menetluskulud ja ÜS menetluskulud nende endi kanda.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta ÜS kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. E D esitasid 06.05.2013 hagi Harju Maakohtusse ÜS vastu õiguse tunnustamiseks mitte maksta elatist ja PTD esitasid hagi ÜS vastu elatise saamiseks.

2. Harju Maakohtu 26.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitati ED ja ÜS kokkulepe, mille kohaselt on lapse elukohaks ema igakordne elukoht ja E D maksab lapse ülalpidamiseks elatist 4000 krooni ehk 255,60 eurot kuus. Alates 01.07.2012 asus laps elama E.D juurde ja on sellest ajast isa ülalpidamisel. 21.11.2012 kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt on ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha ja elukorralduse üle lapse isal ja tema elukoht on isa juures. Ajal, mil laps on isa juures elanud, ei ole lapse ema tema ülalpidamisest osa võtnud. Sellest tulenevalt palus E D, et kohus tunnistaks tema õigust mitte maksta kostjale elatist lapse ülalpidamiseks ja mõista ÜS välja igakuine elatis PTD ülalpidamiseks 255,60 eurot alates 01.07.2012.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Enne 01.07.2012 elas laps ema juures, pärast seda ei ole E D elatist tasunud ja kostja ei ole seda ka nõudnud.

4. Kostja vaidles vastu lapse kulutuste suurusele ja nende vajalikkusele. Kostja palus arvestada kostja ja hageja varalise olukorra erisusi ja seda, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kostja taotles vähendada väljamõistetava elatise suurust 100 euroni.

Esimese astme kohtu otsus

5. Harju Maakohus rahuldas 28.10.2013 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis ÜS PTD kasuks välja igakuise elatise alates 06.05.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, mis alates 01.01.2013 on 160 eurot. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval, ED pangakontole. Kohus tuvastas ED õiguse mitte maksta elatist Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel, vähendada elatise suurus nimetatud määruses 0 euroni alates 06.05.2013 ning vabastada E D määruse nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise maksmise kohustuse täitmisest alates 01.07.2012. Kohus jättis ED tuvastusnõudega ja elatise maksmise kohustusest vabastamisega seonduvad menetluskulud kostja kanda, PTD elatisenõudega seonduvad menetluskulud tema enda kanda ning ÜS menetluskulud tema enda kanda.

6. Kohus tugines hagi rahuldamisel PKS § 100 lg-tele 1 ja 2, § 103 lg-le 2,TsMS § 459 lg-tele

1 ja 2, § 368 lg-le 1 ja § 440 lg-le 1, §-le 359 ja § 368 lg-le 1.

7. Kohus leidis, et arvestades, et tegemist on kasvava noormehega, on hagejale tehtavad kulutused hagiavalduses märgitud ulatuses, s.o toidukulu 450 eurot, riided 100 eurot, kultuur ja meelelahutus 100 eurot, hokimängija varustus 70 eurot, reaalsed. Lapse PTD igakuine transpordikulu on vastavalt teda kasvatava vanema võimalustele ja elulaadile 1500 eurot kuus, kuid kohus ei pidanud niisugust kulutust lapse mõistlikuks vajaduseks. Samuti on vältimatud kulutused hügieenitarvetele, koolitarvetele, ajakirjandusväljaannetele, ravimitele, kultuuriüritustele, telefonile ning sotsiaalsele suhtlemisele. Kõigi nimetatud kulutuste tegemine ja suurus sõltub tavapäraselt vanemate otsustest ja rahalistest võimalustest.

8. Nähtuvalt kohtu tehtud päringust SEB Pank AS-i ja Swedbank AS-i, on ajavahemikul 07.02.2013 – 08.08.2013 ÜS pangakontole laekunud 5514,97 eurot, seega oli kostja keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul 919 eurot ilma peretoetuseta. Kohus leidis, et kuigi hageja igakuised ülalpidamiskulud hagiavalduses märgitud ulatuses on võimalikud, tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks miinimumsummas. Elatise saab väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kostja ei ole menetluse ajal kordagi väitnud, et ta ei ole töövõimeline, samuti kuulub kostjale hagi vastuse kohaselt kaasomandina ½ kinnistust, T OÜ osa, samuti on ÜS osaühingute juhatuse liige. Kohus leidis, et väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

9. Kostja ei tõendanud, et laps elab aastas kolme kuu ulatuses ema juures, mistõttu tuleks elatis välja mõista 9 kuu eest ning kostja ei ole tõendanud ühtegi lapsele tehtud kulutust, mida kohus saaks arvestada tasutud elatisena. Harju Maakohtu 21.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-57409 on määratud PTD viibimiskohaks isa ED elukoht. Kostja ei ole tõendatud, et PTD oleks tegelikult erinevalt nimetatud kohtumäärusest vahelduv elukoht ning et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Praegusel juhul ei ole ülalpidamise kohustuse täitmises kokkuleppele jõutud.

10. Kohus rahuldas elatisenõude osaliselt mõistes kostjalt välja elatise miinimummääras alates hagi esitamisest 06.05.2013 kuni täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud, kuna sama aja eest oli Harju Maakohtu määrusega 26.02.2009 tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitatud kompromissi kohaselt PTD kohustatud elatist maksma E D. Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud ED õiguse mitte maksta lapsele PTD elatist ja muutnud Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel kindlaksmääratud elatise suuruse 0 euroni alates 06.05.2013.

Hageja apellatsioonkaebus

11. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 01.07.2012. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

12. Kohus pidas nõuet põhjendamatuks, kuna sama aja eest 26.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustati elatist maksma ED. Samas tuvastas kohus E D õigust lapsele elatist mitte maksta ja vabastas ta elatise maksmise kohustusest alates 01.07.2012, s.o sama aja eest, mille eest on esitatud tagasiulatuv elatise nõue. Kohus tuvastas, et alates 01.07.2012 elab alaealine PT oma isa juures ja on tema ülalpidamisel. Vaidlus puudus, et sellest ajast ema tema ülalpidamises ei osalenud. Jättes rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, rikkus kohus PkS § 97 p 1, § 100 lg 2 ning § 108 sätteid.

Kostja apellatsioonkaebus

13. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise alates 06.05.2013 miinimummääras ja määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele, vaid leiab, et selle määratud viis ei ole kooskõlas tegeliku eluga.

14. Kostja on seisukohal, et lisaks asjas nr 2-08-57409 (lapse viibimiskoht) on maakohus teinud kohtulahendi 06.06.2013 asjas nr 2-13-16784, mille kohaselt on vastustajaga kindlaks määratud suhtluskord. Arvestades, et elatise asjades on kohtul õigus ka omal algatustel tõendite kogumine, siis oli kohtul kohustus esmalt selgitada nõude maksmapanemiseks apellandile tema tõendamiskoormust ja teiseks pidi kohtule olema teada, et poolte vahel on sõlmitud kompromiss, mille sisu kohaselt kalendriaasta jooksul veedab laps kokkuvõttes emaga aastas 3 kuud kui mitte rohkem. See oli ka apellandi väide kohtus, et kuna laps viibib aasta jooksul 3 kuu vältel tema juures suhtluskorras märgitud graafiku alusel, siis ei peaks selles osas elatist vastaspool saama.

15. Seega kannab kostja kulutusi, mida peaks arvestama elatise väljamõistmisel ning mis tingivad elatise vähendamise – sisuliselt on kostja vastuväide käsitletav kui vastuhagi, sest kui laps elab ema juures, siis on arusaadav, et ka vanemal, kes last parasjagu hooldab või kelle juures laps viibib, kaasnevad sellega seoses kulutused ja teine vanem on kohustatud selle eest maksma elatist. Seega on kaks kohtulahendit omavahel vastuolus ja ühe täitmise tulemusena on teise täitmine võimatu. Põhjendatud ja elulisi asjaolusid arvestades on vastuoluline kohtu seisukoht, et vanemad võivad selles omavahel kokku leppida, sest kolm erinevat kohtulahendit räägivad iseenda eest, et sellist kokkulepet ei sünni ilma kohtuta.

16. Kohus on jätnud tõendid osaliselt kogumata ja ei oleks pidanud tegema kiirustades otsust, vaid uurima põhjalikumalt, milles seisneb kostja vastuväide 9 kuu eest maksta elatist ja andma võimaluse ning selgitama kostjale, mida oleks kostja pidanud kohtule veel esitama. Kuna hageja esindaja sellele vastu ei vaielnud, kohus antud küsimust ei arutanud, siis on hageja asjaolu sisuliselt omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 alusel.

Ringkonnakohtu põhjendused

17. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb selles osas rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

18. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on PTD elatise nõude osas.

19. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuv elatise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud, kuna sama aja eest oli kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt PTD kohustatud elatist maksma E D.

20. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja esitas elatisehagi kostja vastu 06.05.2013, milles taotles elatise väljamõistmist alates 01.07.2012. Maakohus tuvastas, et alates 01.07.2012 elab alaealine PT isa juures ja on tema ülalpidamisel, samuti seda, et sellest ajast ema tema ülalpidamises ei osalenud. Ühtlasi tuvastas kohus E Di õiguse lapsele elatist mitte maksta ja vabastas ta elatise maksmise kohustuse täitmisest alates 01.07.2012, s.o sama aja eest, mille eest on esitatud tagasiulatuv elatise nõue. Seega on hagejal PKS § 108 alusel õigus nõuda kostjalt elatise maksmist ka tagasiulatuvalt. Asjaolu, et sel ajal kehtis ka kohtumäärus, mis kohustas isa elatist maksma, ei vabasta ema elatise maksmise kohustuse täitmisest, kui ema oma ülalpidamiskohustust ei täitnud.

21. Kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et elatis tuleks välja mõista üksnes 9 kuu eest aastas, ei ole põhjendatud. PKS §-st 100 tuleneb, et elatist lapse ülalpidamiseks maksab lahuselav vanem igakuulise maksena, mida kasutab see vanem, kes lapsega koos elab lapse huvides. Last ei saa jätta kolm kuud ilma elatiseta selle tõttu, et laps külastab regulaarselt ka lahuselavat vanemat. Elatise suuruse kindlaksmääramisel võib arvestada sellega, milliste kulutuste tegemisest vabaneb lapsega kooselav vanem sel ajal, kui laps on teise vanema juures, näiteks toiduraha. Käesolevas asjas on elatis mõistetud välja miinimummääras ja asjaolusid, mis annaksid mõista elatis välja alla miinimummäära, välja toodud ei ole.

22. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm