2-13-61911/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-61911 Tsiviilasi J.L. hagi V.L. vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 26. märtsi 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast J.L. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 26. märtsi 2014. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus J.L. le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses oli J.L. hagi V.L. vastu elatise nõudes. Hageja taotles alates 01. jaanuarist 2014. a igakuise elatise summas 200.- € ning perioodi jaanuar-veebruar 2014 puuduoleva summa 45.- € väljamõistmist. Kostja võttis 24. märtsi 2014. a menetlusdokumendiga hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmise tõttu rahuldas kohus 26. märtsi 2014. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 200.- € kuus alates 01. jaanuarist 2014. a kuni J.L. täisealiseks saamiseni 08. novembril 2017. a.

2. J.L. seaduslik esindaja C.L. esitas 02. aprillil 2014. a e-kirjana Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 26. märtsi 2014. a otsuse peale. Apellant palus mõista vastustajalt välja elatis muutuva suurusena, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, samuti mõista elatis välja J.L. õpingute jätkamisel, s.h keskhariduse gümnaasiumis või kutseõppeasutuses omandamise ajal ka täisealiseks saanuna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus keeldub J.L. apellatsioonkaebust menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 2 alusel. TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud sisu nõuete rikkumine. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisele või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Ringkonnakohus märgib, et hageja J.L. soovib vaidlustada maakohtu otsust, millega on hagi maakohtule esitatud ulatuses täielikult rahuldatud. J.L. on Tartu Maakohtu 26. märtsi 2014. a otsusele apellatsioonkaebust esitades palunud siduda väljamõistetud elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääraga ning mõista elatis välja J.L. kasuks kuni tema õpingute lõpetamiseni ka täisealiseks saanuna, kuid selliseid nõudeid ei ole J.L. maakohtule esitanud. Kuna J.L. on esitanud apellatsioonimenetluses uusi nõudeid, mida ta ei ole maakohtu menetluses esitanud, puudub apellatsioonkaebusel alus TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 mõttes. 4. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 5. Ringkonnakohus märgib, et apellandil on TsMS § 459 lg 1 p 2 alusel õigus asjaolude muutumisel, s.h ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alammäära muutumisel, pöörduda nõude suurendamise hagiga kohtu poole. 6. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb järgida muuhulgas ka selle esitamiseks ettenähtud vormilisi nõudeid, s.o apellatsioonkaebuses peab olema märgitud apellandi selgelt väljendatud taotlus selle kohta, missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb, muuhulgas tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus rikkunud ning apellatsioonkaebus peab olema pädeva isiku poolt allkirjastatud (TsMS § 633 lg 2 ja 3). Kuna apellatsioonkaebusel puudub alus, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaega apellatsioonkaebuse muude puuduste kõrvaldamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks