3-13-799/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-799 Haldusasi RK kaebus Rae valla kohustamiseks võimaldada EK lasteaiakoht elukoha piirkonnajärgses munitsipaallasteaias ja Rae valla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – RK Vastustaja – Rae vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rae valla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rae valla apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2013. a otsuse tühistamiseks rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-13-799 RK kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurust ning mõista Rae vallalt RK kasuks välja 1612 (üks tuhat kuussada kaksteist) eurot. 3. Mõista Rae vallalt RK kasuks välja 15 eurot menetluskulu katteks. Rae valla menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-799 2(9) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. RK laps EK (sündinud XX.XX.XXXX) on kantud Rae valla elanikeregistrisse ning 25.05.2010 esitas RK Rae Vallavalitsusele avalduse EKile Rae valla munitsipaallasteaias lasteaiakoha võimaldamiseks alates 2012. a septembrist (tl 4). 2. Alates 2012. a septembrist pani RK oma lapse EKi Tallinnas asuvasse eralasteaeda „K“ ning on tasunud selle eralasteaia käitajale igakuiselt lasteaiakoha kohatasu. 3. RK pöördus 30.10.2012 kirjaga Rae valda, soovides teada, millal tema lapsele võimaldatakse lasteaiakoht munitsipaallasteaias. Rae valla 03.12.2012 vastuskirjaga teatati, et RKi laps EK on Rae valla lasteaedade järjekorras oma vanuserühmas lasteaia järjekorras 109. ja seega hetkel lasteaiakohta ei saa. Saanud valla vastusest teada, et tema lapsele lasteaiakohta lähitulevikus ei võimaldata, esitas RK 17.12.2012 vallavalitsusele uue avalduse (tl 10-11), milles palus kompenseerida igakuiselt perioodi 01.01.2013-31.08.2013 (välja arvatud suvine periood, mil munitsipaallasteaed on suletud puhkuse tõttu) EKi kohamaksumuse summas 333 eurot, vastavalt RKi esitatud arvetele. 4. Rae Vallavalitsuse 16.01.2013 (kirjaviga 2012) vastuskirjas (tl 15) märgiti, et kahjuks ei ole võimalik rahuldada RKi nõuet. Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrusele nr 49 eraldatakse toetust eralasteasutustele, kus käivad/õpivad lapsed, kelle elukohana on registreeritud Rae vald. Toetuse suurus on võrdne Rae valla munitsipaallasteaedade keskmise kohamaksu suurusega: 2012. a oli see 196 eurot kuus lapse kohta ning 2013. a 200 eurot kuus lapse kohta. 5. RK esitas 20.02.2013 Rae Vallavalitsusele uue avalduse (tl 13), milles palus kompenseerida EKi kohamaksumus summas 548 eurot ja perioodi 01.01.2013-31.08.2013 osas kompenseerida igakuiselt EKi kohamaksumus summas 329 eurot. 6. Rae Vallavalitsuse 13.03.2013 vastuskirjas nr 10-1.1/12/8035 (tl 17) märgiti veelkord, et kuna RK soovib saada kompensatsiooni suuremas ulatuses, kui Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrus nr 49 ette näeb, pole võimalik RKi nõuet rahuldada. 7. RK esitas 12.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-6) ja 24.04.2013 kaebuse täpsustuse (tl 28-29 pöördel), mille kohaselt jäi kaebuse nõueteks: tühistada Rae Vallavalitsuse 13.03.2013 kirjas nr 10.-1.1/12/8035 sisalduv otsus, kohustada Rae valda EKile lasteaiakoha võimaldamiseks elukoha piirkonnajärgses munitsipaallasteaias alates 01.09.2013 ning Rae valla tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisneb täiendavas kulus, mis kaebajal tuli kanda seoses lapse käimisega eralasteaias. Kahju suuruse määratlemisel on kaebaja võtnud aluseks eralasteaia pidajale igakuiselt makstud lasteaiakoha tasu ning lahutanud sellest Rae valla munitsipaallasteaia kohatasule vastava summa. Kaebaja taotleb perioodil 01.09.2012 − 30.04.2013 tekkinud kahju hüvitamist kokku 1436 euro ulatuses ning alates 01.05.2013 kuni Rae valla poolt EKile munitsipaallasteaiakoha võimaldamiseni kahju hüvitamist summas, mis vastab eralasteaia kohatasu ning munitsipaallasteaia kohatasu vahele. Kokku on kaebaja kahjunõude suurusena määratlenud 2435 eurot, eeldusel, et vald tagab lapsele munitsipaallasteaiakoha alates 01.09.2013. Kaebaja viitab koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-le 1 ning leiab, et Rae Vallavalitsusel on kohustus tagada tema lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias. Kaebajale on tekkinud kahju, kuna vald on jätnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata ja seetõttu pidi kaebaja kandma täiendavaid kulusid lapse eralasteaiakoha tasu näol. Eralasteaia kohatasu

3-13-799 3(9) tasumise kohta on kaebaja esitanud kohtule arved ning väljavõtted pangakontolt, mis kajastavad arvete tasumist. Kaebaja on teinud enda poolt kõik, et kahju tekkimist ära hoida, olles esitanud igati õigeaegselt vallale avalduse oma lapsele lasteaiakoha saamiseks, samas kui avalduses nimetatud tähtpäeva saabudes ega enne seda ei ole vald kaebajat teavitanud, et ei kavatse oma kohustust täitma asuda ega pakkunud omalt poolt välja mõistlikke alternatiivseid lahendusi. 8. Rae vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et koos lasteaiakoha võimaldamiseks kohustamise nõudega tuleks taotleda ka sellest keeldumise otsuse tühistamist, mida kaebaja aga teinud pole. 13.03.2013 kirjas ei keeldutud mitte lapsele lasteaiakoha võimaldamisest, vaid eralasteaia kohamaksumuse hüvitamisest kaebajale. Vastustaja on juba kaebajale 17.04.2013 kirjaga (tl 40) teatanud, et tema lapsele võimaldatakse 2013.a sügisel koht munitsipaallasteaias. Kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning ei selgu, millest lähtudes on taotletava hüvitise summa arvutatud. Samuti on kahju hüvitamise nõue põhjendamatu, kuna kaebaja ei ole kasutanud võimalust oma õiguste kaitseks primaarnõudega, näiteks vastustajale või kohtule kohustamisnõude esitamisega ega ole omapoolse käitumisega näidanud üles soovi hoida tekkiv kahju võimalikult väiksena. Kaebaja pole põhjendanud, miks ta otsustas valida konkreetse eralasteaia, muudes eralasteaedades või lastehoidudes võib kohamaksumus olla odavam. Igal juhul on taotletud hüvitis liiga suur. Vastustaja ei pea võimalikuks tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamist, kuna sellise kahju tekkimine ega suurus pole kindel. Kaebaja pole tõendanud, et leping eralasteaiateenuse kasutamiseks kehtib kuni 31.08.2013 ning isegi kui see nii on, siis on võimalik lepingu ennetähtaegne lõpetamine. Vastavalt Rae Vallavalitsuse 25.03.2013 korraldusele nr 316 toimub 01.07.2013 – 31.07.2013 lasteaedade kollektiivpuhkus ning sel ajal ei saaks kaebaja laps munitsipaallasteaias käia. Kahju hüvitamisel tuleb silmas pidada ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg-t 1 ning see vähendab hüvitist summa osas, mille võrra saab kaebaja lapse lasteaiakulude arvelt vähendada oma maksustamisele kuuluva tulu suurust. 9. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2013 otsusega RKi kaebuse osaliselt, kohustas Rae valda tagama EKile võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias alates 01.09.2013 ning mõistis Rae vallalt RKi kasuks välja 1346 eurot. Muus osas jättis kaebuse rahuldamata. Kohus mõistis Rae vallalt RKi kasuks välja menetluskulu 47 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. Rae Vallavalitsuse 13.03.2013 kirja nr 10-1.1/12/9035 näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid vastusega kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlusele. Kohus luges 13.03.2013 kirjas nr 10- 1.1/12/9035 sisalduva otsuse tühistamise taotluse hõlmatuks kaebuses esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad täidetud olema järgmised eeldused: avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, peab olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada; avaliku võimu kandja ei ole vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09). KELS § 10 lg 1 sätestab, et vallavõi linnavalitsus loob kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sama paragrahvi 2. lõikes on täpsustatud, et selles seaduses ja selle alusel antud määrustes käsitletakse rahvastikuregistri objektiks oleva isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi või kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, määratleb ta oma elukoha ise.

3-13-799 4(9) KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse tekkimise aluseks olevate asjaolude üle vaidlust pole – EK sündis XX.XX.XXXX, olles kohtuotsuse tegemise ajaks seega 3-aastane; rahvastikuregistri kohaselt asub EKi elukoht Rae vallas; EKi vanem on Rae vallale avaldanud soovi, et EK saaks käia Rae valla lasteaias. Seega on Rae vallal kohustus luua EKile võimalus käia alates 01.09.2012 teeninduspiirkonna lasteaias. EKi vanemal on subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmist ning vanem võib selleks esitada kaebuse enda nimel. Asjaolu, et vastustaja on kaebajale 17.04.2013 saadetud kirjas (tl 40) teatanud, et EKil avaneb võimalus 2013. a sügisest hakata käima Rae valla lasteaias, ei välista kohustamiskaebuse rahuldamist. Nimetatud kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis annaks kaebajale või tema lapsele vahetult mingisuguse õiguse või reguleeriks üksikjuhtumi lõplikult ja siduvalt. Tegemist on informatiivse sisuga teadaandega. Seega ei ole selle kirja näol tegemist haldusakti ega toiminguga, mis annaks alust väita, et Rae vald on kaebaja ees KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja peaks kohustamisnõude eeldusena taotlema ka valla poolt kohustuse täitmisest keeldumise kohta antud haldusakti tühistamist. Käesoleval juhul on vaidluse all valla kestva iseloomuga kohustus, mille täitmist on selle kohustusega seotud õiguse kandjal õigus nõuda, sh kohtu poole pöördudes, suvalisel ajal kohustuse kestvusperioodi jooksul. Asjaolu, et Rae vald on kaebajale varasemates kirjavahetustes teatanud, et kaebaja laps on lisatud lasteaiakoha ootejärjekorda ning saab reaalselt lasteaiakoha alles siis, kui järjekord temani jõuab, ei võta kaebajalt õigust kohtule kohustamiskaebuse esitamiseks ega sunni teda iseenesest eraldi vaidlustama ka valla varasemat tegevust, mille sisuks oli see, et lapsele reaalselt varem lasteaiakohta ei tagatud. Haldusakti andmisest keeldumise tühistamise nõude esitamine oleks vajalik juhul, kui nimetatud keeldumist tuleks käsitada vaidlusaluse üksikjuhtumi suhtes lõpliku lahendusena. Asja materjalidest ei nähtu, et vald oleks teinud otsuse, et EKile Rae valla lasteaias käimise võimalusest üldse keeldutakse. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu õigusvastane tegevus ja nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Varaline kahju saab väljenduda kannatanu vara vähenemises, varaliste kohustuse suurenemises või loodetud tulu saamata jäämises. Käesoleval juhul on kaebajale tekkinud kahju, mis seisneb kantud kulutustes EKi lasteaiakohatasudele eralasteaias. Kulutuste tekkimine on tõendatud OÜ K ja OÜ F nimel kaebajale esitatud arvetega (tl 59-68). Samuti kinnitavad kaebaja poolt esitatud kontoväljavõtted OÜ-le F ja OÜ-le K eelnimetatud arvetel näidatud summade tasumist (tl 70, 72). OÜ F ja OÜ K arvetelt nähtuvalt on kaebaja pidanud EKi eralasteaia kohatasu tasuma osaliselt ning ülejäänud osa on kaetud Rae valla poolt eralasteaia pidajale makstud toetusega. Kaebaja on kandnud kulusid EKi eralasteaia kohatasudele 2012. a septembri ja 2013. a juunikuu (k.a) vahelisel perioodil kokku 3800 eurot (kohatasu) - 1984 eurot (Rae valla toetus) = 1816 eurot. Kuna kõik KELS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimused lasteaiakoha saamiseks olid täidetud, oli Rae valla tegevusetus lasteaiakoha võimaldamisel õigusvastane. Kahju tekkimine kaebajale on põhjuslikus seoses Rae valla õigusvastase tegevusega. Juhul kui vald oleks täitnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse ning taganud EKile lasteaiakoha alates 2012. a septembrikuust, ei oleks kaebaja pidanud tegema kulutusi lapse hoidmisele eralasteaias. Vastustaja pole tõendanud, et kaebajal oleks olnud võimalik valida reaalsed ja odavamad alternatiivid, mis olnuksid lasteaiateenuse kvaliteedi poolest vähemalt samal tasemel kui Rae valla lasteaedades. Kaebaja

3-13-799 5(9) esitas Rae vallale taotluse lapsele lasteaiakoha võimaldamiseks alates 2012. a septembrist, selle avalduse esitas ta juba 2010. a mais, vahetult pärast lapse sündi. Seega on kaebaja kogu aeg eelistanud võimalust, et laps käiks valla lasteaias ning mistahes muude alternatiivsete lahenduste kasutamine on kaebaja jaoks olnud sunnitud käik tulenevalt sellest, et vald ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Selles olukorras ei saa kaebajalt nõuda, et tema esitaks kahju hüvitamise nõude põhjendusena analüüsi talle reaalselt võimalike alternatiivsete lasteaiateenuste kättesaadavuse ja maksumuse kohta. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et eralasteaed „K“ oleks pakkunud kaebaja lapsele mingisugust erilist luksust või erilisi tingimusi ja võimalusi, mis olid oluliselt paremad kui need, mida oleks olnud võimalik saada Rae valla lasteaias. Kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei välista ka primaarnõude esitamata jätmine kaebaja poolt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vallale taotluse lapsele lasteaiakoha võimaldamiseks. Sellise avalduse näol on tegemist RVastS § 6 kohase kohustamistaotlusega. RVastS § 7 lg-st 1 ei tulene, et olukorras, kus isik on esitanud haldusorganile taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, ent haldusorgan ei ole haldusakti andnud ega toimingut sooritanud, samas sõnaselgelt ja haldusakti vorminõuetele vastaval moel ka haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keeldunud, peaks isik kohe või esimesel võimalusel esitama haldusorgani kohustamiseks nõude kohtule. Kaebaja on Rae vallaga kirjavahetust lapsele lasteaiakoha võimaldamise osas pidanud alates 2012. a oktoobrikuust. Vald on kaebaja kirjadele vastanud, kuid pole üheski kirjas sõnaselgelt teatanud, et lasteaiakohta ei võimaldata. Asjaolu, et kaebaja on pannud oma lapse eralasteaeda, oli vallale teada hiljemalt kaebaja 30.10.2012. a kirjast (tl 8). Vallale ei saanud teadmata olla, et lapse eralasteaeda panemise põhjustas valla poolt KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Eeltoodud asjaoludel ei saa väita, et kaebaja oleks jätnud kasutamata võimalused kahju tekkimist vältida või et kahju oleks võimalik käesoleval ajal kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 või 6 sätestatud nõuete esitamisega. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Rae valla lasteaia kohatasu oli kogu vaidlusaluse perioodi jooksul 47 eurot kuus. Kuna kaebaja on tõendanud eralasteaia kohatasu maksmise 10 kuu vältel (septembrist 2012 kuni juunini 2013) summas 1816 eurot, siis tuleb hüvitisest maha arvata kümne kuu Rae valla lasteaia kohatasule vastav summa ehk 470 eurot. Kaebaja ei saa nõuda sellise kahju hüvitamist, mis veel ei ole tekkinud. Kaebaja ei ole oma väidet, et igal juhul peab ta tasuma eralasteaia kulusid kuni 31.08.2013, tõendanud. Kaebaja on tõendanud eralasteaia kohatasude maksmise alates 2012. a septembrikuust kuni 2013. aasta juunikuuni. Edasiste perioodide eest ei ole kaebaja eralasteaia kohatasu tasunud ning asja materjalidest ei nähtu, et talle oleks esitatud ka sellekohaseid arveid. Juhul kui kaebajal tekib Rae valla poolt KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega täiendavaid kahjusid, on võimalik nende hüvitamist nõuda pärast kahju tekkimist. Vastustajale ei ole võimalik panna kohustust hüvitada edaspidi kaebaja eralasteaiakoha kohamaksumuse vahe. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et eralasteaia näol on tegemist koolitusluba omava erakooliga, kuid on eitanud võimalust need kulud TuMS § 26 alusel oma sama perioodi maksustatavast tulust maha arvata. Väites, et kaebaja kulud maha arvas, tulnuks vastustajal esitada vastavad tõendid, vastustaja seda teinud ei ole. Mis puudutab aga 2013. a kantud eralasteaia koolituskulusid, siis nende maha arvamise võimalus ei saa selguda enne, kui kaebaja esitab 2013. a tuludeklaratsiooni, mis on võimalik pärast 2013. a lõppu. Lasteaia kohatasudest, mis seni on kantud EKi eest, tuleb maha arvata summa, mille kaebaja oleks pidanud kandma kohatasuna, kui EK oleks käinud Rae valla lasteaias (1816- 10x47=1346). Ülejäänud osas on kahju hüvitamise nõue tõendamata. Kaebajale tuleb hüvitada riigilõiv 15 eurot, mis oleks tulnud tasuda üksnes kohustamiskaebuse esitamise korral ning kuna kahjuhüvitamise nõue rahuldati umbes 55% ulatuses (kaebuses oli

3-13-799 6(9) nõude suurus 2435 eurot, kohus mõistis välja 1346 eurot), siis ülejäänud riigilõivusummast umbes 55% ehk 47 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. Rae vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 28.06.2013 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ning jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks Rae Vallavalitsuse 13.03.2013 kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga. Kuna kaebaja on taotlenud apellandilt eralasteaiakoha maksumuse hüvitamist ja vald on keeldunud kaebajale saadetud kirjas hüvitise maksmisest, omab nimetatud kiri regulatiivset toimet ning seega on tegemist haldusaktiga. Apellant on teatanud 03.12.2012 vastuskirjaga kaebajale, et kaebaja laps on järjekorras nr 109 ning hetkel lasteaiakohta tagada ei saa. Apellant peab järgima Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrust nr 23 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korda“ (muudetud Rae Vallavalitsuse 23.10.2012 määrusega nr 46). Nimetatud kord reguleerib lasteaiakohtade eraldamist ning tegemist on kehtiva määrusega, mis on Rae vallale kohustuslik. Kohus ei saa kohustada Rae valda toimima teistmoodi, kui antud kord ette näeb. Kaebajale on teada antud, et sügisel 2013. a saab kaebaja laps munitsipaallasteaiakoha, kuna järjekord on jõudnud kaebaja lapseni. Seega täidab apellant KELS-st tulenevat kohustust, kuid nimetatud määruse alusel. Kohus on õigesti jätnud rahuldamata tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõude, kuid alusetult jätnud tähelepanuta vastustaja seisukoha, et primaarnõude esitamata jätmise tõttu kahjunõue rahuldamisele ei kuulu, ning vastuväited kaebaja kahjunõude suurusele. Apellant on 13.03.2013 kirjas veelkord kaebajale selgitanud, et Rae Vallavalitsus peab lähtuma Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrusest nr 49. Aastal 2013 hüvitatakse Rae valla laste eest eralasteaedadele 200 eurot lapse kohta ning aastal 2012 oli hüvitise summaks 197 eurot lapse kohta. Kaebaja teadis, et lapsi võetakse munitsipaallasteaeda järjekorra alusel tulenevalt Rae Vallavalitsuse 23.10.2012 määrusest nr 46. Nimetatud määrus on kehtiv ja kohustuslik täitmiseks kõigile, muu hulgas apellandile. Apellant on kirjavahetuses kaebajale selgitanud, et apellant tagab kaebaja lapsele lasteaiakoha, kuid 23.10.2012 määruse nr 46 alusel. Seni, kuni antud määrus on kehtiv, ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist apellandilt. Kaebaja teadis, et apellant hüvitab eralasteaia kohamaksumuse vastavalt määrusele. Kaebaja on endale ise kahju tekitanud, pannes oma lapse „K“ eralasteaeda, mille kohamaksumus on suurem kui apellandi poolt makstav hüvitis. Isegi juhul, kui kaebaja saaks nõuda kahju hüvitamist, oleks kohus pidanud tuvastama, kas kaebaja ise oleks saanud tekkinud kulusid ära hoida või hoida neid ära suures ulatuses (s.o, kas eralasteaed, kus laps käib on hinnalt piirkonna soodsaim). Samuti ei hinnanud kohus, kas vastustaja sai kulu tekkimist ette näha, millises ulatuses on apellant tema õiguseid rikkunud ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kulu hüvitamine täies ulatuses võiks olla apellandi suhtes ebaõiglane. 11. RK palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis lubaks apellandil KELS-st tulenevat kohustust mitte täita. Apellandi poolt välja pakutud lahendus osalise toetuse osas ei ole aktsepteeritav, kuna sel juhul ei kohelda apellandi piirkonnas elavaid ning munitsipaallasteasutusse kohta mitte saanud lapsi võrdselt apellandi piirkonnas elavate ja munitsipaallasteasutuses kohta omavate lastega. Osaline kompenseerimine ei taga EKile kohta eralasteasutuses ning seega ei ole tagatud

3-13-799 7(9) lapsele seadusest tulenev õigus alusharidusele. Selline ebavõrdne kohtlemine on vastuolus PS §-ga 12. Apellandi poolt osalise toetuse tasumisega vahetult eralasteasutuse „K“ teenuse osutajale perioodil 01.09.2012 − 31.08.2013 on apellant aktsepteerinud nimetatud teenuse osutaja sobivust. Apellant ei ole avaldanud kaebajale oma arvamust, et nimetatud teenuse osutaja ei sobi. Kaebajale teadaolevalt ei osuta ükski ettevõtja lapsele sobivas teeninduspiirkonnas (Rae vallas, XXXXXX aleviku lähiümbruses) eralasteasutuse teenust. Eralasteasutuse „K“ teenuse osutaja pakub teenust lapsele lähimas piirkonnas (Tallinnas, Ülemiste piirkonnas). Apellandi poolt ettenähtud osalise toetuse alusel ei õnnestu sobivas teeninduspiirkonnas lapsele eralasteasutuse teenust osta. Apellant ise ei ole teinud midagi, et kaebajale tekkinud kahju ära hoida. Antud juhul on kaebaja analüüsinud apellandi poolse seadusjärgse kohustuse mittetäitmisest tingitud olukorda ja otsustanud vähem kahju tekitava lahenduse kasuks. Kaebaja kinnitab, et juhul, kui ta oleks valinud lapsega lapsehoolduspuhkusel viibimise kasuks, oleks kahju, mida apellandil oleks tulnud kaebajale hüvitada, suurem, kuivõrd kaebajale töölepingu alusel makstav töötasu on kõrgem Eesti Vabariigi keskmisest töötasust. Kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet summade osas, mis tuli kaebajal tasuda lapse toitlustamise eest. Eralasteasutuses on tasu toitlustamise eest samuti kõrgem kui munitsipaallasteaias. Kuna nimetatud eralasteaed asub kaebaja elukohast tunduvalt kaugemal kui XXXXXX lasteaed, tuli kaebajal teha täiendavaid kulutusi lapse lasteaeda viimisel ja lasteaiast toomisel. Ka selles osas ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõuet apellandile esitanud. Seega on kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue väiksem tegelikult apellandi poolt tekitatust. 12. Ringkonnakohus tegi 29.01.2014 määrusega teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, kuid uuendas 25.02.2014 määrusega asja arutamise, sest kaebaja esitas vahepeal taotluse nõude suurendamiseks ning selle puudused olid kõrvaldamata. Samuti palus ringkonnakohus vastustajal täpsustada apellatsioonkaebuse eset, sest kuigi vastuväiteid kohustamiskaebuse rahuldamisele ei esitatud, vaidlustati apellatsioonkaebusega kogu kohtuotsus. 13. RK suurendas nõuet kahe kuu tasude võrra ja palus välja mõista kohtumenetluse kestel tekkinud kahju 266 eurot (juuli ja augusti tasude eest). 14. Rae Vallavalitsus loobus halduskohtu otsuse vaidlustamisest osas, mis puudutas kohustamisnõude rahuldamist. 15. Ringkonnakohtu 13.03.2014 määrusega võeti loobumine vastu ja lõpetati apellatsioonimenetlus selle nõude osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka kahjunõude osas. 17. Vald on rõhutanud, et Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrus nr 23 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (muudetud Rae Vallavalitsuse 23.10.2012 määrusega nr 46) välistas kaebaja lapsele lasteaiakoha võimaldamise väljaspool järjekorda ning Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrus nr 49 välistab kahjunõude rahuldamise, sest aastal 2013 hüvitatakse määruse kohaselt Rae valla laste eest eralasteaedadele 200 eurot lapse kohta ning aastal 2012 oli hüvitise summaks 197 eurot lapse kohta. 18. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsuses nr 3-4-1-63-13 käsitleti küsimust, kas Rae Vallavalitsuse 12.03.2012 määruse nr 12 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 4 lg 2 (näeb ette, et lasteaiakoha eraldamise aluseks on üldjärjekord ja teeninduspiirkond) võib olla takistuseks kohaliku omavalitsuse poolt KELS § 10 lg 1 ettenähtud kohustuse täitmisel. Riigikohus leidis viidatud otsuse punktis 33, et määruse § 4 lg 2 ei ole põhiseaduspärase tõlgenduse korral põhiseadusega vastuolus ega takista

3-13-799 8(9) lasteaiakoha võimaldamist. Riigikohus arutles järgmiselt: „Tulenevalt KELS-st on lasteaiakoha andmise kohustus KOV-l ja selle saamise õigus füüsilisel isikul. Seega on lasteaiakoha andmine haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Lähtuvalt PS § 3 lõikest 1 ja § 154 lõikest 1 peavad KOV-d tegutsema seadustega kooskõlas. Nii on KOV tegevuse ja õigusaktide põhiseaduspärasuse üheks eelduseks kooskõla seadustega. Praeguse asja puhul on oluline, et seadus näeb ette mõistliku menetlusaja põhimõtte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul. Arvestades KELS § 1 lõikes 1 sätestatud lasteaedade lastehoiu funktsiooni, tuleb lasteaiakoha andmise menetluse mõistliku aja sisustamisel arvestada muuhulgas sellega, et lapsevanemad saaksid tööja pereelu ühitada. Lasteaiakoha eraldamise taotluste lahendamise üheks asjakohaseks viisiks on, et laekunud taotlusi käsitletakse nende saabumise järjekorras. Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub lasteaia määruse § 4 lõikes 2 sätestatud järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lõikest 1 tuleneva nõude.“ 19. Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul oleks vald pidanud sõltumata üldjärjekorrast võimaldama kaebaja lapsele lasteaiakoha mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus lasteaiakoha eraldamise taotlus esitati 2010. a mais, vahetult pärast lapse sündi, ning kohta taotleti alates 2012. a septembrist, oli mõistlik aeg taotluse rahuldamiseks ületatud ja seega valla käitumine õigusvastane. 20. Ringkonnakohus leiab, et Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrus nr 49 kahjunõude rahuldamist ei takista, sest kahjunõude rahuldamise eelduste täidetus ei sõltu sellest, millise summa on avalik võim oma õigusvastase tegevuse kompenseerimiseks ette näinud. Kahjunõude rahuldamise eeldusi on halduskohus oma otsuses põhjalikult käsitlenud ning ringkonnakohtul pole neile põhjendustele midagi lisada. Apellandi seisukoht, et kohus oleks pidanud ise välja selgitama, kas kaebajal oli võimalik leida lapsele odavam lasteaed, ei ole põhjendatud. HKMS § 59 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, ning kohtu selgitamiskohustus ulatub üksnes selleni, et teha ettepanek asja õigeks lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks. Käesoleval juhul pidi vald hiljemalt kohtuotsusest teada saama, et tal on oma kahjunõude suurusele esitatud vastuväite asjaolud tõendamata, kuid ta pole ka apellatsioonimenetluses vastavaid tõendeid esitanud ega näidanud, kust kohus neid koguma peaks tingimusel, et vallal nende esitamine võimalik pole. Mis puudutab vallale kulu tekkimise ettenähtavust, siis pidi vallal olema kulu tekkimine ettenähtav, kui ta esitatud taotlust mõistliku aja jooksul rahuldada ei saanud ning teada oli, millises lasteaias kaebaja laps käib. 21. Halduskohus mõistis vallalt välja hüvitise 10 kuu eest ülemäära tasutud lasteaiatasude eest. Apellatsioonimenetluses suurendas kaebaja oma kahjunõuet veel kahe kuu lasteaiatasude ulatuses, taotledes lisaks halduskohtu poolt välja mõistetud 1346 eurole 266 euro väljamõistmist. Tasude maksmist kinnitavad tõendid on kohtule esitatud ning ringkonnakohus leiab, et kaebaja suurendatud nõue tuleb rahuldada (eralasteaia kuutasu 380 eurot - 200 eurot hüvitisena – 47 eurot kokkuhoitud munitsipaallasteaiatasu = ülemäära makstud 133 eurot juulis ja 133 eurot augustis). Kohus muudab halduskohtu otsust väljamõistetud summa osas ning mõistab vallalt kaebaja kasuks välja 1612 eurot (halduskohtu poolt väljamõistetud 1346 + 266). 22. Kaebaja tasus nõude suurendamise tõttu täiendavalt 15 eurot riigilõivu. Kuna tema nõue kuulub rahuldamisele, tuleb HKMS § 108 lg 1 kohaselt ka see summa vallalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

3-13-799 9(9)