3-13-567/65 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-567

Haldusasi

OÜ Inland Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti

11.02.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4365-28 tühistami-

seks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Inland Holding, volitatud esindaja Alek-

sei Ratnikov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Inland Holding apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Istung 31. märtsil 2014. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Inland Holding apellatsioonkaebus rahuldamata Tallinna Halduskohtu 13.

novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-567 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-13-567

2(12)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 25.10.2011

korraldusega nr 12.2-3/4365-1 Inland Holding OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust

perioodil august 2011. a. PMTK koostas 23.10.2012 kontrollakti nr 12.2-3/4365-26. Inland

Holding OÜ esitas eriarvamuse 27.11.2012.

2. Maksu- ja Tolliamet vähendas 11.02.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/4365-27 OÜ Inland

Holding 2011. a augustikuu deklareeritud sisendkäibemaksu 3700 euro võrra ja jättis tagastus-

nõude summas 3700 eurot rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et OÜ Inland Holding ei soetanud

OÜ HH&SS nimel väljastatud 03.08.2011 arve nr 3IN alusel kajastatud kaupa nimetusega „fer-

tiliser“ (eesti keeles väetis) OÜ-lt HH&SS, vaid tundmatult kolmandalt isikult, kuid OÜ Inland

Holding pidi olema teadlik, et kauba tegelik müüja ei olnud OÜ HH&SS, mistõttu ei ole tal

õigust selle arve alusel sisendkäibemaksu arvestada. Maksuhaldur põhjendas oma seisukohta

järgmiste asjaoludega:

1) OÜ Inland Holding ja OÜ HH&SS vahel on 02.02.2010 sõlmitud maksetingimuste leping,

mis väidetavalt on ostu-müügileping, leping on üldsõnaline ning selles ei nimetata kaubana

väetist, vaid polüstüreeni, samas puuduvad peale arve muud kirjalikud dokumendid, mis kajas-

taks kokkuleppeid kauba liigi, koguse, hinna kohta;

2) puuduvad tõendid, mis võimaldaksid kontrollida, mis oli tegelikult OÜ Inland Holding poolt

soetatud ja Itaaliasse edasi müüdud kaubaks ning kust see kaup pärines, sh. puuduvad andmed,

et OÜ HH&SS oleks väidetavalt OÜ-le Inland Holding müüdud koostisega kaupa soetanud.

Põllumajandusministeeriumil puuduvad andmed sellise kauba Eestisse saabumise kohta ning

seda ei ole Eestis väetiseregistris registreeritud;

3) puuduvad dokumendid, mis kinnitaks kauba kättesaamist OÜ Inland Holding või selle esin-

dusõigusliku isiku poolt, kauba väidetavalt vastu võtnud BF seletus ei ole veenev, kuna ta ei

osanud kaupa toonud isikuid ega sõidukeid kirjeldada;

4) OÜ Inland Holding juhatuse liige HR, esitades väetise ostutellimused telefonitsi ning saades

arved posti teel, ei saanud olla kindel, et tehingupartneriks on OÜ HH&SS;

5) OÜ Inland Holding 2011. a laoarvestus ostetud ja müüdud väetise kohta ei kajasta kaupade

reaalset liikumist, vaid on koostatud ostu- ja müügiarvete põhjal ning lisaks ei ühti laoarvestus

ühendusesisese käibe aruannetega ning BF-i seletusega, et kaupa toodi ainult suvekuudel ning

maksimaalselt kahel korral;

6) OÜ Inland Holding, OÜ HH&SS ning OÜ Lloyd Investments vaheline kolmepoolne leping,

mille alusel tasus OÜ Inland Holding OÜ-lt HH&SS soetatud kauba eest OÜ-le Lloyd Invest-

ments, on üldsõnaline ja ebausutav;

7) OÜ Lloyd Investments pangakontodele laekuva raha on SS sularahas välja võtnud, mis an-

nab alust kahtluseks, et see võis liikuda tagasi OÜ-le Inland Holding;

8) OÜ HH&SS ning OÜ Lloyd Investments ei ole täitnud maksuhalduri korraldusi teabe ja

dokumentide esitamiseks ega ole seega kinnitanud tehingute toimumist. OÜ HH&SS näol ei

olnud tegemist äriühinguga, millel vaatlusalusel perioodil oleks olnud iseseisev majandustege-

vus, tema poolt 2011. a augustikuu käibedeklaratsioonide parandamise eesmärk oli mulje jät-

mine tehingute toimumisest;

3-13-567

3(12)

9) OÜ-l HH&SS on maksuvõlg alates 2010, HR-il oleks pidanud asjaolust, et OÜ-l HH&SS

on maksuvõlg, tekkima kahtlus, kas viimane on võimeline tegelikult kaupu tarnima ning see, et

ta OÜ HH&SS tausta ei kontrollinud, viitab sellele, et tehinguid tegelikult ei toimunud; tavapä-

ratu on, et kauba ostja ei kontrolli müüja tausta ega volituste olemasolu, eriti kui tegu on kalli

ja spetsiifilise kaubaga, allkirjastades seejuures lepingu, mis tehingu tegelikku sisu ei kajasta.

3. OÜ Inland Holding esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 11.02.2013 mak-

suotsuse nr 12.2-3/4365-27 tühistamist. Kaebuse põhjendused on järgmised.

Põhjendamatu on maksuhalduri etteheide, et OÜ Inland Holding ei esitanud menetluse käigus

tehingute toimumist kinnitavaid täiendavaid dokumente. Kaupade üleandmise-vastuvõtmise

dokumendid koostati, kuid kaebaja jaoks ei olnud need olulised, sest müüja tõi kauba alati õi-

geaegselt ja õiges koguses kohale. Kaebaja püüdis menetluse käigus saada vastavaid doku-

mente kauba müüjalt, ent see ei õnnestunud ning maksuhaldur, andmata enne maksuotsuse te-

gemist kaebajale võimalust neid dokumente esitada, on rikkunud hea halduse põhimõtet.

OÜ HH&SS poolt esitatud arve vastas raamatupidamise seaduse nõuetele ning sellel oli ka all-

kiri. Põhjendamatu on maksuhalduri etteheide kauba liiga üldsõnalise kirjeldamise kohta arvel.

Kauba nimetus oli kaebajale teada, sest ta oli sama väetist saanud samalt müüjalt pikema aja

jooksul, suuremas koguses ning samuti oli kauba nimetusest ja koostisest teadlik klient, kes

kaebajalt sedasama väetist ostis. Arvel kajastatud kauba nimetus fertiliser kajastab ka reaalselt

tehingu sisu, milleks oli väetise müük. Sageli ei olnud kauba pakendid korrektselt märgistatud,

ent kaebaja klient Itaalias võis kaupa testida ning kui see poleks vastanud nõutud kvaliteedile,

oleks tal olnud õigus see tagastada. Kauba eest maksmist OÜ-le Lloyd Investments selgitab

kaebaja sellega, et kauba eest tasumiseks OÜ-le HH&SS andis talle krediiti OÜ Loyd Invest-

ments, millest tulenevalt sõlmiti kolmepoolne leping ja määrati kindlaks, et kaebaja tasub kauba

eest otse OÜ-le Lloyd Investments. Kolmepoolsest kokkuleppest nähtub, kuidas ja kellele arved

tasuma peab, et tegemist on OÜ HH&SS poolt nõude loovutamiseks OÜ-le Lloyd Investments.

Kaebaja viitab kohtuistungil SS-i poolt antud ütlustele ja heidab maksuhaldurile ette uurimis-

põhimõtte rikkumist. OÜ HH&SS ning OÜ Lloyd Investments raamatupidamisdokumendid

olid vaidlusaluse maksuotsuse tegemise ajal maksuhalduri valduses, kuna need olid SS-ilt kri-

minaalmenetluses toimunud läbiotsimisel ära võetud. OÜ-ga HH&SS sõlmitud müügilepingu

kohta selgitab kaebaja, et tegemist oli raamlepinguga ning sellistes raamlepingutes ei lepitagi

kokku detailselt kauba koguseid, transpordiviise, maksumust ja kaupade üleandmise üksikasju.

Raamlepingus müüdava kaubana polüstüreeni kajastamine on lihtsalt eksitus, nagu ka säte vaid-

luste lahendamise kohta Inglismaa õiguse alusel. Seda eksitust põhjendab kaebaja asjaoluga, et

ilmselt oli tegemist müüja poolt ette valmistatud lepingu tekstiga. Tulenevalt võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 29 ei saa poolte poolt ekslikult kasutatud ja nende tahet vääriti väljendav sõnastus

olla aluseks lepingu tõlgendamisel.

Kaebaja juhatuse liige HR ei saanudki teada kauba vastuvõtmise asjaolusid, kuna ta ise kauba

vastuvõtmise juures ei viibinud, küll aga koostati kauba üleandmisel vastavad aktid, millest

mõned, mis õnnestus tal kaebuse esitamise ajaks leida, esitas kaebaja koos kaebusega ka koh-

tule.

Vastuseks maksuhalduri seisukohale, et Itaaliasse müüdud kauba pidi kaebaja soetama enne

03.08.2013, selgitab kaebaja, et OÜ HH&SS esitas müüdud kauba eest arve pärast kauba

üleandmist, ent maksetingimuste kohaselt oli selle tasumiseks OÜ-l Inland Holding aega 60

päeva.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, nagu oleks HR menetluse käigus andnud vas-

tuolulisi seletusi. OÜ Inland Holding ei ole kauba pakendeid kunagi muutnud, ent saades väe-

3-13-567

4(12)

tisekotid, pakendas kaebaja need alustele ja kiletas, milles seisneski kogu pakendamine. Kae-

baja vaidleb vastu maksuhalduri seisukohale, nagu oleks kaebaja klient tasunud kauba eest alles

pärast selle kättesaamist. Pärast oma kliendilt tellimuse saamist esitas OÜ Inland Holding kõi-

gepealt arve ning ostjaga oli kokkulepe, et viimane tasub 20-50% arve summast ettemaksuna

ning ülejäänud pärast kauba kättesaamist.

Põllumajandusministeeriumist saadud teave ei ole asjassepuutuv, kuna kaebaja ei olnud väetise

maaletooja, vaid soetas selle Eestist. Kohtuistungil rõhutas kaebaja ka täiendavalt, et ta ei ka-

vatsenud seda kasutada ega turustada Eestis. Kaebaja kontrollis, et kauba müüja on registreeri-

tud käibemaksukohustuslasena, samuti seda, et avalikult kättesaadavates andmebaasides ei näh-

tunud müüjal võlgade olemasolu. Kaebaja hinnangul on tema juhatuse liige menetluse käigus

andnud piisavalt täpseid seletusi tehingute kohta. Kuna tehingute tegemisest oli möödas umbes

7 kuud, ei pruukinud HR kõiki üksikasju mäletada. Kaebaja oli juba varem OÜ-ga HH&SS

sarnast koostööd teinud suulise kokkuleppe alusel ning selle koostöö raames OÜ HH&SS kõik

oma kohustused täitis, mistõttu ei olnud kaebajal põhjust tehingupartnerit umbusaldada. Mak-

suhaldur ei ole tõendanud, et kaupa ei ostetud OÜ-lt HH&SS või et kaebaja oleks tahtlikult

kõrvale hoidnud maksude tasumisest. Kaebaja tegutses heas usus, kontrollides müüja tausta,

millega näitas üles äris nõutavat hoolsust müüja tuvastamiseks.

Kohtuistungil märkis kaebaja, et vaidlusaluse tehingu toimumist tõendavad ka tunnistajana üle

kuulatud tehingu teise poole seadusliku esindaja SS-i ütlused, mis langevad kokku maksume-

netluses antud HR-i ja BF-i seletustega. Tulenevalt tunnistaja ütlustest peab kaebaja põhjenda-

matuks maksuhalduri seisukohta, et vaidlusaluste tehingute kohta ei olnud võimalik saada tea-

vet ei OÜ-lt HH&SS ega OÜ-lt Lloyd Investments. Kaebaja viitab tunnistaja selgitusele, mille

kohaselt võtsid MTA ametnikud talt 23.11.2011 ja 10.09.2012 toimunud läbiotsimiste käigus

ära kõigi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumendid ning samuti viibis ta kuus

kuud vahi all. Kaebaja järeldab sellest, et kõik OÜ HH&SS dokumendid, sh. vaidlusaluseid

tehinguid kajastavad, olid maksuhalduri valduses, samuti oli maksuhalduril võimalik küsitleda

SS-it ajal, mil ta vahi all viibis.

4. MTA palub vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb maksuotsuses esitatud sei-

sukohtade juurde. SS-i poolt kohtuistungil antud ütlused ei kinnita tehingute toimumist ega

kõrvalda maksuotsuses tuvastatud vastuolusid.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2013 otsusega OÜ Inland Holding kaebuse rahulda-

mata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ

Inland Holding ei ole soetanud OÜ HH&SS arvel nimetatud kaupa OÜ-lt HH&SS, mistõttu ei

olnud tal õigust selle arve alusel sisendkäibemaksu arvestada. Vaidlust ei ole selles, et 2011. a

augustikuus olid nii OÜ Inland Holding kui ka OÜ HH&SS registreeritud käibemaksukohus-

tuslastena. OÜ HH&SS 03.08.2011 arve nr 3IN vastab formaalselt KMS § 37 lg-s 7 loetletud

tunnustele. Samas maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes

formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku ma-

janduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-s 3

ning KMS § 37 lg 7 p-s 5 sätestatud nõuetele.

Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et OÜ HH&SS arvel nimetatud kaup oli kaebajal

reaalselt olemas, seega taandub vaidlus sellele, kas kaebaja soetas selle OÜ-lt HH&SS või

mitte. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et tehinguid kaebaja ning OÜ HH&SS

vahel ei ole toimunud ning kahtlust, et kaebaja, soetades vaidlusaluse kauba tundmatult isikult,

kajastas teadvalt oma raamatupidamisarvestuses OÜ-lt HH&SS saadud fiktiivset arvet selleks,

et õigustada selle alusel sisendkäibemaksu maha arvamist ning varjates seejuures kauba tege-

liku soetamise asjaolusid. Seda kahtlust õigustavad maksuotsuses välja toodud asjaolud, et te-

hingu kohta vormistatud dokumendid on üldsõnalised (ühestki raamatupidamisdokumendist ei

3-13-567

5(12)

selgu, millise väetisega oli tegemist) ning mõnel juhul ka tehingu väidetavale sisule mittevas-

tavad (ostja ja müüja vahel sõlmitud lepingus selle esemena polüstüreeni nimetamine). Samuti

õigustab kahtlust see, et kaebajal ei olnud maksuhaldurile esitada dokumente ega muid veen-

vaid tõendeid, mis kinnitaksid kauba reaalse vastuvõtmisega seotud asjaolusid. Kahtlust õigus-

tavad täiendavalt ka maksuhalduri poolt tehingupartneri OÜ HH&SS (reaalse majandustege-

vuse puudumine ning pangakontode aresti all olemine 2011. a augustis) ning reaalselt kaebajalt

raha saanud OÜ Lloyd Investments (arvele laekunud summade sularahas väljavõtmine) kohta

maksuotsuses tuvastatud asjaolud. Maksuhalduril oli põhjendatult kahtlus, et kaebaja osales

maksupettuses, ent kaebaja ei ole menetluse käigus esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinni-

taksid, et kauba müüjaks oli OÜ HH&SS või et kaebaja vähemalt õigustatult uskus, et see nii

on. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud uusi veenvaid tõendeid ega andnud maksume-

netluse kogutud tõendite pinnalt selgitusi, mis veenaksid selles, et kaup soetati OÜ-lt HH&SS.

Põhjendamatu on kaebuses esitatud seisukoht, nagu takistanuks maksuhaldur kaebajal asjasse-

puutuvate kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamist. Kohustus esitada 2011. a augusti-

kuu kohta kõik kaupade/teenuste üleandmise-vastuvõtmise aktid, pandi kaebajale PMTK

25.10.2011 korralduses nr 12.2-3/4365-1 (kd I, tl 115). Kaebaja neid dokumente maksuhaldu-

rile ei esitanud. 09.05.2012 suulisi seletusi andes (kd I, tl 119) märkis HR maksuhaldurile, et

tehingu kohta koostati ainult leping ja arve, ning sellist dokumenti, kust nähtuks kauba üleand-

mine, vist ei ole. Maksumenetluse tulemusena koostas maksuhaldur kontrollakti 23.10.2012

(kd I, tl 14) ning tegi maksuotsuse 11.02.2013. Kaebajal oli kogu maksumenetluse kestel MKS

§ 56 lg-st 1 tulenev kaasaaitamiskohustus. Kaebaja seda aga ei täitnud ning väide, et selleks

esinesid mingisugused objektiivsed takistused, on alusetu. Kaebaja on maksuhalduri ametni-

kule saadetud e-kirjas (kd I, tl 130) väitnud, et on suhelnud SS-iga, kellel need aktid on olemas.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esile toonud ühtki tõsiseltvõetavat põh-

jendust, miks ta ise, olles SS-iga sel teemal ometi suhelnud, neid dokumente viimaselt ei küsi-

nud.

Kaebaja poolt kaebusele lisatud üleandmise-vastuvõtmisakti (kd I, tl 64) ei saa pidada usaldus-

väärseks. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et selline akt õnnestus tal leida, täpsustamata,

kuidas või kust ta selle sai. Aktil on kaks allkirja, ent pole märgitud, kes need sinna andnud on.

Samuti ei nähtu sellest aktist, kus kauba üleandmine toimus, kaubasaaja asukohaks on aktil

märgitud Tallinn, kaebaja kinnitusel ning S-Si poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt viis

OÜ HH&SS vaidlusaluse kauba hoopis Narva. Aktile on kantud kuupäev 02.08.2011, samas ei

nähtu kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud väidetavast 2011. a laoarvestusest (kd I, tl 161), et

nimetatud kuupäeval oleks lattu kaupa toodud. Asjaolu, et vaidlusalusel arvel puudus allkiri või

et selles on tehingu eset kirjeldatud üldsõnaliselt, ei tingi eraldivõetuna kaebaja maksustamist

ega välista iseenesest tehingu toimumist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et arvel allkirja

puudumine ei ole asjaoluks, millel tehingu toimumise seisukohast mingi märkimisväärne tä-

hendus oleks. Samas ei ole maksuhaldur selle allkirja puudumisest teinud mingisugust olulist

järeldust ning lõppjärelduses oleks maksuhalduri seisukoht samavõrd õige ka siis kui vaidlusa-

lusel arvel vastav allkiri oleks.

Kohus nõustub maksuotsuses toodud seisukohaga, et tehingu kohta vormistatud dokumentides

tehingu eseme kirjeldamine vaid üldsõnaliselt kinnitab kahtlust, et tehingut ei ole toimunud. Ka

pole poolte vahel sõlmitud lepingus (kd I, tl 152) väidetavalt müüdud väetist täpsemalt kirjel-

datud. Seega ei ole pooled tegelikult omavahelise kokkuleppe sisu kirjalikult fikseerinud. Ar-

vestades, et tegemist oli väga spetsiifilise kaubaga, ei saa eluliselt usutavaks pidada, et kogu

suhtlus kaebaja ning kauba müüja vahel toimus suuliselt. Oluline on SS-i poolt kohtuistungil

antud seletus, mille kohaselt oli OÜ HH&SS arvega kaasas müüdava kauba spetsifikatsioon või

sertifikaat. Samas ei olnud selliseid dokumente kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud raamatu-

pidamisdokumentide hulgas ning kaebaja selgitas maksuhaldurile, et peale lepingu ja arvete

3-13-567

6(12)

muid dokumente ei vormistatudki. Eelnev asjaolu kinnitab maksuhalduri järeldust, et tehingut

ei toimunud. Eluliselt usutav ei ole, et kauba müüja edastas koos arvega kauba spetsifikatsiooni

või mingisuguse vastavussertifikaadi, ent kauba ostja ei säilitanud seda. Olukorras, kus pole

vaidlust selle üle, et kaebajal see kaup reaalselt olemas oli, on usutav, et vastavat täiendavat

dokumentatsiooni varjati maksuhalduri eest seepärast, et sealt oleks võinud selguda kauba te-

gelik päritolu ja tegelik müüja.

Maksuhalduri seisukohta, et tehingut ei toimunud, kinnitavad ka kaebaja ning teiste menetluse

käigus seletusi andnud isikute poolt esitatud väited, mis puudutavad vaidlusaluse kauba paken-

deid ja pakendamist. HR-i, BF-i ja SS-i ütlustes esinevad vastuolud kauba pakendite suuruse ja

välimuse osas. Maksuhaldurile 09.05.2012 antud seletuses (kd I, tl 119) selgitas HR, et kaup

oli pruunides 20-25 kg paberkottides, kuhu peale kirjutatud ei olnud. 07.08.2012 antud seletuses

(kd I, tl 123) kinnitas HR, et kaup oli ilma kirjadeta rohelistes ja pruunides paberkottides. See-

vastu selgitas BF, kes nii kaebaja väitel kui ka maksuhaldurile OÜ-lt Maanteekuller laekunud

teabe kohaselt tegeles HR-i kauba vastuvõtmisega Narvas, et HR-i kaup oli umbes 10-kilostes

kottides, millel oli peal venekeelsed kirjad. SS väitis kohtuistungil, et vaidlusalune kaup oli

suhkrukottide moodi riidest kottides.

Kaebaja väide, et OÜ Lloyd Investments andis kaebajale krediiti ning OÜ HH&SS loovutas

sellest tulenevalt oma nõude kaebaja vastu OÜ-le Lloyd Investments, ei kinnita samuti tehingu

tegelikku toimumist. See ei kinnita seda, et OÜ HH&SS oli kauba tegelikuks müüjaks. Küll on

maksuhaldur põhjendanud oma kahtlust, et OÜ-le Lloyd Investments võis tegelikult tasumine

toimuda selleks, et sealt äriühingust (ka SS kinnitas kohtuistungil, et OÜ-l Lloyd Investments

oli suur sularahakäive) välja võetud sularaha saaks liikuda tagasi kaebaja kontrolli alla. Lisaks

sellele nähtub maksuotsusest, et OÜ HH&SS pangakontod on olnud arestitud alates 2011. a

veebruarist, mis omakorda selgitab põhjust, miks toimus tasumine teise äriühingu kontole ning

kinnitab maksuhalduri kahtlust, et 2011. a augustis vormistati kaebaja maksuarvestuse jaoks

fiktiivne arve selleks ajaks reaalse majandustegevuseta ja suure maksuvõlaga äriühingu nimel,

samas tasus kaebaja arve kohase summa teisele äriühingule, kust oli võimalik see raha kätte

saada.

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et OÜ-ga HH&SS sõlmitud lepingus kaubana polüstüreeni ni-

metamine ja viitamine vaidluste lahendamisele välisriigi õiguse alusel olid väheolulised eksi-

mused. Kui kaks reaalselt tegutsevat ettevõtjat sõlmivad omavahel kirjaliku lepingu, on loogi-

line, et leping kajastab nende vahelisi kokkuleppeid ega sisalda sätteid, millel nende kokkule-

petega mingit seost olla ei saa. Seda, et leping tegelikku tehingut ei kajasta, kinnitab ka HR-i

poolt maksuhaldurile antud seletus (kd I, tl 119), et ta ei lugenud seda lepingut läbi. Olukorras,

kus kauba ostja tunnistab, et allkirjastas lepingu ega pööranud mistahes tähelepanu sellele, mis

seal kirjas on, ei saa ühelgi juhul rääkida ostja poolt müüja tuvastamisest. Kaebaja viide VÕS

§-le 29 on asjakohatu, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis võimaldaks välja selgitada

poolte tegeliku tahte ning millest nähtuks, et tegelik tahe oli suunatud vaidlusaluse väetise müü-

mise kokkuleppimisele.

Kaebaja etteheited, et maksuhaldur on valesti tõlgendanud tema poolt esitatud laoarvestuseta-

belit ( kd I, tl 161), ei ole põhjendatud. Kinnitades maksuhaldurile, et esitatud laoarvestus on

koostatud arvete järgi ning sealt ei nähtu, millal kaup tegelikult lattu saabus, kinnitas HR mak-

suhaldurile üksnes seda, et lisaks kaupade lattu saabumist kajastavate algdokumentide puudu-

misele, ei ole ta pidanud ka tegelikku laoarvestust. Antud juhul ei ole maksustamise aluseks

olnud mitte see, et kaebaja laoarvestus on imelik, vaid maksustamise tingis asjaolu, et kaebaja

ei esitanud veenvaid tõendeid tehingu tegeliku toimumise kohta. Seega oleks kaebaja etteheited

maksuhalduri järeldustele, mis puudutavad laoarvestust, õigustatud siis, kui laoarvestus või-

maldaks hinnata, millal kaup saabus ja millal laost välja viidi. Kui kaebaja isegi märgib, et

sissetuleku poolel märgitud kuupäev on vastava kauba kohta esitatud arve kuupäev, mitte kauba

3-13-567

7(12)

reaalse lattu toomise kuupäev, siis ei saagi see laoarvestus tegelikult laos toimunu kohta mingit

tõendusteavet anda.

Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et kaebaja on andnud vaidlusaluste kaupade ümberpa-

kendamise kohta vastuolulisi seletusi. Maksuhaldurile 02.11.2011 antud seletuses selgitas HR,

et nad muudavad pakendit ning teevad Narvas olevas laos uue pakendi ümber. 07.08.2012 sel-

gitas HR, et mõnikord pakendatakse kaup ümber ning ühel korral pandi kaup ümber ämbritesse.

See seletus ei ühti hilisema seletusega, et ümberpakendamine seisnes üksnes kottide alusele

laadimises ja kiletamises. HR on oma kirjas (kd II, tl 22) AS-lt DHL Estonia küsinud veotee-

nuse hinda, millele lisandub aluse hind ja kiletamise hind. See kiri veenab selles, et Itaaliasse

viidava kauba alusele laadimine ja kiletamine telliti hoopis isikult, kes kauba Itaaliasse viis.

Kauba pakendamise kohta antud vastuolulised seletused seavad kahtluse alla HR-i kinnituse, et

tehingud toimusid nii nagu OÜ Inland Holding oma raamatupidamises kajastas.

Kaebaja ei ole suutnud veenvate tõenditega ümber lükata maksuhalduri kahtlust, mis põhinevad

maksuotsuses välja toodud vastuoludel isikute seletustes, sellel, et tehingu kohta vormistatud

dokumendid on kas puudulikud või ei vasta ka tehingu väidetavale sisule. Reaalselt tehinguid

tegevate tavaliste ettevõtjate vahel ei saa eluliselt usutavaks pidada, et sedavõrd kallihinnalise

ja loomult spetsiifilise kauba ostmine ja müümine toimub selliselt, et hiljem ei jää ostjal min-

gisuguseid taasesitamist võimaldavaid tõendeid vastavate konkreetsete kokkulepete kohta. As-

jaolust, et kaebaja kontrollis, et OÜ HH&SS on käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei

saa teha järeldust, et tehingu teine pool oli tõepoolest OÜ HH&SS või et kaebaja võis seda

heauskselt eeldada.

Kohtuistungil SS-i poolt antud ütlused ei ole veenvad ega kinnita tehingute toimumist. SS-i

ütlused ühtisid teiste isikute poolt maksumenetluses antud seletustega küll mõnede detailide

osas, ent läksid jälle olulisel määral lahku teiste osas. Ekslik on kaebaja seisukoht, et SS-i ütlu-

sed kauba reaalse saatmise kohta Narvas asuvasse lattu lähevad kokku BF-i ja HR-i seletustega.

SS ei väitnud kaupade veo kohta tegelikult muud kui vaid seda, et kaupu vedasid Narva tema

hankijad tema poolt antud punase Hummer-tüüpi sõidukiga. Seda, et kaupa veeti punase Hum-

meriga, väitis maksuotsuse kohaselt maksuhaldurile saadetud allkirjastamata e-kirjas NI, mitte

aga kauba vastuvõtmisega väidetavalt kokku puutunud BF. Viimane selgitas maksuhaldurile

(kd II. tl 9), et HR-i kaupa toodi mitmel korral erinevate autodega ning millistega täpsemalt, ta

ei tea. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et kummaline on, et konkreetne sõiduki mark nimetati

maksuhaldurile saadetud allkirjastamata e-kirjas, kus samuti märgiti, et kauba vastuvõtmisega

tegeles BF, ent BF ei osanud kaupa toonud sõiduki kohta sellist infot anda. See asjaolu tekitab

pigem kahtluse, et kaebaja ja OÜ HH&SS esindajad on omavahel kokku leppinud mingisugus-

tes üksikutes detailides kinnitamaks tehingute toimumist. Samas on väidetavate tehingupoolte

poolt muude asjaolude kohta antud seletused vastuolulised. SSi seletuse seab kahtluse alla see,

et tema väitel olid arvetega kaasas müüdavat kaupa täpsemalt kirjeldanud spetsifikatsioonid või

sertifikaadid, ent kaebaja poolt esitatud arvete juures neid polnud. Samuti kinnitas SS, et kaup

oli riidest kottides, kaebaja väitel oli kaup paberkottides. SS-i seletuste usaldusväärsust kahan-

dab ka see, et OÜ Inland Holding suhtes käimas olnud maksumenetlusest oli ta tõenäoliselt

teadlik, vähemalt HR kinnitas maksuhalduri ametnikule, et on sel teemal SSiga suhelnud. Sa-

muti olid SS-il HR-i väitel veel 2012. a maikuus olemas vaidlusaluseid tehinguid kinnitavad

üleandmise-vastuvõtmise aktid, ent millegipärast neid maksuhaldurile ei esitatud. Need as-

jaolud viitavad võimalusele, et HR ja SS on omavahel kooskõlastanud antavate selgituste üldise

sisu, samuti leppinud kokku mõningates üksikutes detailides.

Kriminaalmenetlust ning MKS alusel läbi viidavat maksude tasumise õigsuse kontrollimise

menetlust tuleb teineteisest selgelt eristada. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid, sh. võetu-

sega ära võetud tõendid koondatakse kriminaalmenetlust kajastavasse kriminaaltoimikusse,

3-13-567

8(12)

millele juurdepääs on äärmiselt piiratud. Pole mistahes põhjust, miks kaebaja suhtes kontrolli-

menetlust läbi viivad ametnikud oleksid pidanud teadma OÜ HH&SS suhtes läbi viidavast kri-

minaalmenetlusest, veel vähem sellest, milliseid tõendeid on kriminaalmenetluses kogutud.

Maksuhaldurile ei tulene uurimispõhimõttest kohustust kontrollida seda, kas mõni asjas tähtsust

omav dokument võib olla kriminaalmenetluse raames ära võetud ning MTA-s peetavas krimi-

naaltoimikus hoiul. Samamoodi ei saa maksuhaldurile ette heita, et SS-ilt ei ole võetud seletusi

ajal, mil ta vahi all viibis. Kolmandalt isikult seletuse võtmist ja dokumentide nõudmist regu-

leerib MKS § 61 ning seal sätestatud viisil on maksuhaldur ka nii OÜ Lloyd Investments kui

OÜ HH&SS poole korraldusega pöördunud, ent pole sealt tähtsust omavate asjaolude kohta

täiendavat teavet saanud. Samamoodi on maksuhaldur korduvalt pöördunud ka OÜ Maantee-

kuller poole. Maksuhaldur on piisavalt teinud selleks, et vajalikku lisateavet saada.

Kaebaja leiab ekslikult, nagu välistanuks vaidlusaluse maksuotsuse tegemise see, et OÜ

HH&SS on kontrollitava perioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonil vaidlusaluse arve sisuks

oleva käibe deklareerinud. Asjaolu, et tehingu teine pool käibe deklareerib, ei kinnita iseenesest

käibe toimumist. Näiliku tehingu kajastamist maksuarvestuses peaks maksuhaldur aktseptee-

rima vaid juhul, kui on ilmne, et näiliku tehingu maksuarvestuses kajastamisega ei saanud isi-

kud maksueelist. Käesoleval juhul selline eeldus ei kehti tulenevalt maksuhalduri põhjendatud

kahtlusest, et OÜ HH&SS arve on esitatud just maksueelise saamiseks. Vaidlusalusest mak-

suotsusest nähtub, et OÜ-l HH&SS oli märkimisväärse suurusega maksuvõlg juba alates 2010.

a. Seega ei ole alust väita, et OÜ HH&SS, isegi kui ta 2011. a augusti käibedeklaratsioonides

vaidlusalust tehingut kajastas, oleks konkreetselt sellest tehingust tuleneva maksukohustuse

täitnud, mis välistaks antud juhul maksueelise saamise. Käesoleva vaidluse lahendamise seisu-

kohast ei oma mingit tähtsust see, et OÜ-l HH&SS praegu maksuvõlgu ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Inland Holding OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja kaebus

rahuldada.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud kohtumenetluse

normi. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid ja ei ole arvestanud tunnistaja ütlustega, samuti

ei ole selgitanud, miks peab kohus kauba müüja ütlusi mitteusaldusväärseks.

Põhjendatud ei ole kohtu väide, et tunnistajate ütlused langesid kokku mõnedes detailides. Mil-

listes „teistes“ olid ütlustes erinevused, kohus ei selgita. Kohtu tuginemine OÜ HH&SS suhtes

tehtud maksuotsusele on alusetu, kuna kohtuotsusest ei selgu, millal kohus nimetatud tõendit

uuris ja kus see toimikus paikneb. Kaebajale on teadmata nimetatud dokumentaalse tõendi sisu.

Kohus on rikkunud kohtumenetluse normi, tuginedes otsust tehes tõendile, mida ei ole kogutud

ega uuritud.

Kõik tehingud on raamatupidamislikult õigesti kajastatud. Kaebaja on esitanud kõik tõendid

tehingu raamatupidamisliku soorituse kohta. Kohus ei saanud järeldada, et maksuhalduril oli

põhjendatud kahtlus kaebaja maksupettuses osalemise kohta. Kaebaja selgitas vastustajale kor-

duvalt, et tegemist oli reaalselt toimunud tehingutega. Lepingu üldsõnalisus ei tähenda seda, et

leping ei vastaks seaduse nõuetele. Täiendavate tõenditega (akti, selgituste, kolmandate isikute

ütluste, tunnistajate ütlustega kohtumenetluses) tõendas kaebaja tehingu toimumist. Kohtume-

netluse käigus selgus, et väetis oli väga spetsiifiline ja selle markeeringu näitamine arve alusena

arves kasutatud sõna fertiliser asemel ei tooks vastustaja jaoks kaasa tehingu selgust. Haldus-

menetluse käigus selgitas kaebaja vastustajale kaubaga seonduvat ning vastustaja ei vaidlusta-

nud, et tehingu objektiks oli kõnealune väetis. Asjaolu, et kaebaja soetas antud väetise OÜ-lt

HH&SS, tõendas kaebaja kirjalike tõendite, selgituste ja ütlustega.

3-13-567

9(12)

Ekslik on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud uusi tõendeid. Kaebaja esitas täiendavate

tõenditena kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on tõendiks tehingute toimumisele. Kohtu

arvamus lugeda kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlused mitteusaldusväärseks ei ole millegagi

kinnitatud ega põhistatud. Seisukoht on põhjendamata seda enam, et kohtumenetluse käigus

selgus, et vastustaja varjas dokumente, mis võisid tõendada kaebaja väidete õigsust.

Üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, millal see on koostatud ja kes on selle allkirjasta-

nud. Vastustaja ei ole vaidlustanud ei akti koostamise aega ega aktis olevaid allkirju, st vastus-

taja oli aktis toodud faktiliste asjaoludega nõus. Seega aktis kajastatud informatsioon on õige

ja tõendab tehingu toimumist. Vastustaja ei ole taotlenud dokumendi ekspertiisi tegemist. Seega

on õiguslikult motiveerimata kohtu arvamus, et tehingut kajastavaid akte ei olnud olemas, kuna

toimikus puudub tõend, mis tõendaks, et akt on koostatud muul ajal, kui on märgitud aktis.

Kaebaja on menetluse käigus selgitanud, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist

raamlepinguga, millega sätestati toimuvate tehingute üldtingimused. Kuna kaubaga kaasas ol-

nud dokumentatsioon oli edastatud lõppostjale originaalis, ei ole kaebajal säilinud kauba serti-

fikaate.

HR-i, BF-i ja SS-i ütlused on sarnased. Kaua aega tagasi toimunud tehingute detailide täpselt

mäletamine ei ole võimalik, samuti ei ole koti suuruse põhjal võimalik täpselt öelda, kas tege-

mist on 10, 15, 20 või 25 kilose kotiga. Arusaamatuks jääb, miks kohus pidas SS-i väidet, et

kaup oli suhkrukottide moodi riidest kottides, vastuoluliseks. Kui SS-ile tundus, et väetise kotid

sarnanevad suhkrukottidega, siis see võis ka nii olla. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei võinud

väetise kotid välja näha nagu suhkrukotid. Kaebajale kui ostjale esitati kauba eest arve, mille ta

tasus või mille tasus temale faktooringu andja, seega ei ole põhjendatud väide, et arve tasuti

teisele äriühingule, kust oli see raha võimalik kätte saada. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas ja

miks oleks pidanud kaebaja teadma OÜ HH&SS raskustest.

Kohus leidis, et OÜ-ga HH&SS sõlmitud lepingus kaubana polüstüreeni nimetamine ja viita-

mine vaidluste lahendamisele välisriigi õiguse alusel olid olulised eksimused. Kaebaja leiab, et

lepingutes võivad ilmneda igapäevase majandustegevuse käigus ettetulevad eksimused. SS kin-

nitas, et raamleping oli koostatud OÜ HH&SS poolt. Kaebaja on igal juhul lepingust aru saanud

ja asunud seda täitma. OÜ HH&SS ei ole kunagi esitanud pretensioone, et kaebaja ei ole täitnud

kõnealust lepingut.

Kohus ei ole selgitanud, millise seadusega on vastuolus kaebaja laoarvestus. Vastustaja ei ole

pidanud kaebaja laoarvestust imelikuks ja on teinud arvestusi. Kohus pidi võtma seisukoha, kas

vastustaja arvestus oli matemaatiliselt põhjendatud või mitte. Kaebaja tõendas kohtumenetluse

käigus, et vastustaja arvestuskäik on matemaatiliselt vale. Seega on kaebaja laoarvestuse käik

õige.

Kaebaja selgitab, et 2010. a oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe, kus müüja transportis kauba

Tallinnasse, 2011. a lepiti poolte vahel kokku, et ostja võtab kauba vastu Narvas. Logistiliselt

lahendati kauba edasitoimetamine erinevalt, kuna see oli selliselt OÜ-le Inland Holding otstar-

bekam. Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust. SS selgitas, kuidas lepinguosaliste esindajad

tuttavaks said. SS kinnitas kohtuistungil, et lepingu teiseks pooleks oli OÜ HH&SS. Kohus oli

kohustatud lähtuma tegelikust olukorrast. Kui BF ei mäletanud kauba kohale toimetamise fakti,

siis ei tähenda, et teised isikud ei võiks mäletada kauba kohaletoimetamise asjaolusid. Kohtu-

toimikus on kolmanda isiku seletus, mis tõendab kauba liikumist OÜ HH&SS ja kaebaja vahel.

Kohus on rikkunud HKMS § 152 lg-t 2, kuna on otsuses viidanud mingitele kokkulepetele,

mida kohtutoimikus ei ole.

Kohus ei ole selgitanud, kuidas kohus lähtuvalt uurimispõhimõttest kontrollis kohtuistungil

ilmsiks tulnud teavet, et kaebaja ja OÜ HH&SS vahel toimunud tehingu kohta on dokumendid

3-13-567

10(12)

vastustaja valduses. Kaebajale jääb selgusetuks, miks kohus ei ole tundnud huvi vastustaja val-

duses olevate dokumentide vastu ja kuidas kohus tegi kindlaks, et SS-ilt ära võetud dokumendid

ei oma tähtsust asja läbivaatamisel.

Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ja andnud vale hinnangu kaebaja poolt esitatud

asjaoludele seoses kaebaja ja OÜ HH&SS vaheliste kokkulepete ning äritegevusega. Kohus

oleks pidanud analüüsima kõiki tõendeid kogumis ja arvestama ka tunnistaja SS-i ütlustega.

7. MTA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi varase-

malt maksumenetluses ja halduskohtumenetluses antud seisukohtade juurde. Vastuseks apel-

latsioonkaebusele lisab järgmist.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt kajastab te-

hingute alusel toimunud kauba vastuvõtmist ja seega tehingute toimumist. Kaebaja on maksu-

menetluse käigus selgitanud maksuhaldurile, et tehingu kohta koostati leping ja arve ning sellist

dokumenti, kust nähtuks kauba üleandmine, vist ei ole. Kogu maksumenetluse kestel oli kae-

bajal piisavalt aega välja selgitada kauba üleandmise-vastuvõtmise akti olemasolu ning see

maksuhaldurile esitada, kuid kaebaja esitas kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alles kohtu-

menetluses. Tehingu toimumise kinnituseks ei saa kuidagi olla asjaolu, et kauba üleandmise-

vastuvõtmise akt on väidetavalt olemas ainult OÜ-l HH&SS, kes ei olnud aga maksumenetluse

ajal maksuhaldurile kättesaadav. Normaalse äritegevusega ettevõte (sh kaebaja) peaks olema

suuteline tõendama reaalselt toimunud tehinguid ka dokumentaalselt. Vastustajal on raske anda

hinnangut kauba üleandmise-vastuvõtmise aktile isegi siis, kui tehakse ekspertiis, sest do-

kument on esitatud tagant järele ja ei saa automaatselt kinnitada tehingu tegelikku toimumist.

Maksumenetluse käigus kaebaja poolt esitatud 2011. a laoarvestus ei kajasta kauba tegelikku

liikumist, s.t seda, millal mingi kogus kaupa tegelikult lattu tuli ja millal ning kui palju kaupa

laost välja läks.

Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et maksuhaldurile esitati ainsa dokumen-

dina arve, kus oli fikseeritud kauba liik, kogus ja hind. Maksuhaldurile esitati küll ostu-müügi-

leping, mis on väidetavalt väetise ostu-müügileping, kuid kontrolli käigus selgunud asjaolud

(kaubaks on lepingus nimetatud polüstüreen, mitte väetis, vaidluste lahendamisel juhindutakse

Inglismaa seadusandlusest ja kaebaja ei lugenud tehingupartneriga sõlmitud lepingut üle) ei

veena vastustajat vastupidises. Vastustaja nõustub, et tegemist oli raamlepinguga, kuid sel juhul

ongi tegemist vaid formaalse dokumendiga, mis ei kajasta kuidagi tehingu tegelikku toimumist

arvel märgitud kauba osas. Leping on vaid üks tõenditest, millele maksuhaldur maksuotsuses

tugineb, kui väidab, et kaebaja ei ole väetist soetanud mitte OÜ-lt HH&SS, vaid tundmatult

kolmandalt isikult.

SS on kohtumenetluse käigus öelnud, et arve sisu tuleneb konkreetselt sertifikaadist ja lepin-

gust. See ütlus on vastuolus kaebaja poolt esitatud dokumentatsiooniga. Maksuhaldurile ei ole

esitatud kaebaja poolt sertifikaate, kuigi SS on kohtumenetluses öelnud, et arvega oli kaasas

sertifikaat. Maksumenetluse käigus ei juhtinud kaebaja ise kordagi tähelepanu lepingus kajas-

tatud väidetavatele eksimustele, vaid need eksimused ning vastuolud arve ja lepingu osas tu-

vastas maksuhaldur, mis omakorda kinnitab vastustaja seisukohta, et kaebaja ei ole täitnud äris

tavapärast hoolsuskohustust, milleks tal oleks olnud võimalus, kui ta oleks tutvunud lepingu

sisuga nii väidetava tehingu toimumise ajal kui ka enne dokumentide esitamist vastustajale.

Kaebaja on apellatsioonkaebuses läbivalt leidnud, et SS-i, HR-i ja BF-i poolt antud ütlused on

sarnased, mitte aga vastuolus, nagu kohus kohtuotsuses on leidnud. Vastustaja leiab, et nime-

tatud isikute ütlustes kauba pakendite suuruse ja välimuse kohta esinevad ilmselged vastuolud.

SS on öelnud kohtumenetluse käigus, et pakendatud kotid olid hallikad ja kollakad ning riidest

ja seestpoolt nähtus kilet. Teised isikud ei ole öelnud, et kauba pakendimaterjaliks oleks olnud

3-13-567

11(12)

riie, vaid et pakendi värviks oli pruun ja/või roheline ning materjaliks kile. Kile ja riie on üks-

teisest piisavalt eristatavad materjalid ja erinevus on tuvastatav. Samuti on asjakohatu kaebaja

väide, et kohus ei ole selgitanud, millistes „teistes“ ütlustes olid isikute ütlused erinevad. Kohus

on kohtuotsuses läbivalt selgitanud ja põhjendanud, miks kõnealuste isikute ütlused kokku ei

langenud. Ütlused ei langenud kokku nt kauba pakendite koguse, suuruse ja välimuse osas,

ütlused langesid kokku ainult kaupa väidetavalt transportinud auto värvi ja mudeli osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on

asjas kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud ning põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustu-

mist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kohus on analüüsinud tunnistajate ütlusi ning toonud välja nii kokkulangevused kui ka

vastuolud ning ütlusi hinnates leidnud, et need viitavad sellele, et ütlused on hiljem kooskõlas-

tatud – on kokku lepitud mingites detailides, kuid juhul, kui isikud reaalselt pole tehingus osa-

lenud, tekivad reeglina mingis osas lahknevused. Käesoleval juhul olid lahknevused sellist

laadi, et tegemist ei saanud olla tehingust möödunud ajast tuleneva unustamisega. Kottide kaalu

ja pakkematerjali osas oleks ütlused pidanud kokku langema vähemalt SSil ja BF-il, kellest üks

oli kauba väidetav müüja ning teine tõstis ja komplekteeris üksikutest kottidest saadetise.

10. Kaebaja viide, et kohus on tuginenud HH&SS OÜ kohta koostatud maksuotsusele, mida

pole toimikusse lisatud, on ebaõige. Kaebaja tegi selle järelduse kohtuotsuse p-st 17, milles

kohus leidis, et arvestades HH&SS OÜ kohta maksuotsuses kajastatud asjaolusid, ei saa SSi

poolt esitatud kinnitust tehingute toimumise kohta pidada usaldusväärseks. Kohus pidas siinko-

hal silmas käesolevas asjas vaidluse all olevat maksuotsust ning kaebaja seisukoht, et kohus on

tuginenud asja juurde võtmata tõendile, ei ole põhjendatud.

11. Kauba üleandmise-vastuvõtuakt, mis esitati kohtumenetluses, ei ole usaldusväärne, nagu

kohus põhjendatult järeldas. Dokumendil puuduvad kauba üleandnud ja vastuvõtnud isikute ni-

med ja sellel esitatud informatsioon ei võimalda tehingu toimumise asjaolusid kuidagi põhjali-

kumalt kontrollida. Akti usaldusväärsust ei aitaks seetõttu tõsta ka ekspertiis, kui isegi leiaks

asjaolu, mille uurimiseks oleks vaja eriteadmisi.

12. Kaebaja laoarvestuse puudusi on kohus käsitlenud üksnes lähtuvalt sellest, kas laoarvestu-

sest saab teha järeldusi kauba liikumise kohta või mitte. Laoarvestuse vastuolu seadusega pole

kohus väitnud. Õige on kaebaja väide, et maksuotsuses on arvutusviga laoarvestuse kajastami-

sel, kuid see ei mõjuta maksuotsuse järeldusi antud konkreetsete tehingute kohta.

13. Kaebaja on kohtule ette heitnud uurimispõhimõtte rikkumist seoses sellega, et kohus ei

tundnud huvi SS-i poolt kohtuistungil avaldatud teabe vastu, et raamatupidamisdokumendid,

mis käsitlevad väetise ostmist ja müüki kaebajale, on maksuhalduri valduses. Ringkonnakohus

juhib kaebaja tähelepanu HKMS §-le 59, mille kohaselt tõendamiskoormus lasub menetlusosa-

lisel, kes mingi väite esitab. Maksuvaidluses sätestab erinormina MKS § 150, et maksuotsuses

näidatud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kui menetlusosalisel endal puudub juurdepääs tõendile, saab

kohtult taotleda tõendite kogumist. Kaebaja pole kohtule esitanud taotlust konkreetsete krimi-

naalmenetluse raames SS-ilt ära võetud dokumentide väljanõudmiseks. MKS § 150 lg 2 näeb

ette, et määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril

tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab maksuhaldur. Käesoleva asja menetluses

on selgunud, et HH&SS OÜ pole vaidlusaluse maksumenetluse raames mingeid dokumente

3-13-567

12(12)

esitanud. SSi ütlustest kohtuistungil selgus, et ta ei tea äriühingu nime, kellelt ta ostis väetise,

ei mäleta, kas maksis sularahas või pangaülekandega. Seega pole selge, milliste tõendite kogu-

mata jätmist kaebaja kohtule ette heidab.

14. Kohus pole jätnud tunnistaja SS-i ütlusi tähelepanuta. Tunnistaja üldsõnalised ja põiklevad

ütlused kaebajale müüdud väetise soetamise ja üleandmise osas viitasid veelkord sellele, et

HH&SS OÜ ei olnud selle kauba tegelikuks müüjaks. Tunnistaja seletused tehinguid mittepuu-

dutavate asjaolude kohta olid tunduvalt detailsemad kui tehinguid puudutavas osas, mis kinnitab

kahtlust, et tunnistaja väited tehingute toimumise kohta pole usaldusväärsed.

15. Kaebaja on apellatsioonimenetluses tasunud 111 eurot riigilõivu. Kuna kaebus jääb rahul-

damata, jäävad kaebaja poolt taotletud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe