3-13-2067/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2067 Haldusasi OÜ Baltic Midline kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.08.201.a ehitusloa nr 15889 tühistamiseks, õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.02.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Baltic Midline määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Baltic Midline Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus RESOLUTSIOON

1. Määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.2014. a määrus ja saata asi asjaolude täiendavaks kontrollimiseks tagasi samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.08.2012. a ehitusloaga nr 15889 anti luba Kohtla-Järve linnas Puru tee, Ahtme mnt ja Maleva tn elamute kaugküttetorustiku rekonstrueerimiseks.

2. OÜ Baltic Midline esitas 02.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.08.2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamiseks, õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tutvus kaebaja vaidlustatava ehitusloaga 04.09.2013 ning leidis, et see rikub tema asjaõigusi ja varalisi õigusi. Rekonstrueerimisloa tühistamise aluseks on esiteks asjaolu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p 1 alusel on enam kui 9000 m2 pindalaga ehitise rekonstrueerimiseks nõutav detailplaneering, kuid detailplaneeringut koostatud ei ole. Pealegi suureneb oluliselt ehitise kubatuur. Teiseks rekonstrueerimisluba ei kooskõlastatud kinnisvara omanikega, kelle territooriumil ehitis asub, kuigi rekonstruktsiooniprojekt kooskõlastati tingimusel, et maaomanikelt saadakse kooskõlastused trasside paigaldamise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ebaseadusliku tegevusega tekitati kaebajale kahju, sest tema kinnisvarale oli 2013. a augustis ebaseaduslikult ehitis rajatud. Kolmandaks kirjutas ehitusloale alla pädevuseta isik. Kaebaja ei leidnud asja materjalidega tutvudes, et Kohtla-Järve Linnavalitsus oleks ehitusjärelevalve spetsialisti volitanud ehitusluba allkirjastama.

3. Tartu Halduskohus jättis 25.11.2013. a määrusega kaebuse käiguta ning andis selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus märkis, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-le 4 tuleb tuvastamisnõude puhul selgitada, miks on selle nõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega palus kohus kaebajal kaebust vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 täiendada. Teiseks palus kohus vastavalt HKMS § 38 lg-le 2 täpsustada kahjunõude suurust ja selgitas, et sellest oleneb ka kohtule tasutava riigilõivu summa.

4. Tartu Halduskohtule jõudis 05.12.2013 OÜ Baltic Midline puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja teatas, et loobub tuvastamisnõudest ja jääb tühistamisning hüvitamisnõude juurde. Kaebaja märkis, et jätab hüvitise suuruse kohtu otsustada, kuna tal on raske kindlaks teha varalise ja mittevaralise kahju suurust. Kaebaja täpsustas, et tema kinnistu asukoht on Ahtme mnt 27a, Kohtla-Järve ja ta sattus oma kinnistul peale AS-i EG Ehitus töölistele, kes teostasid töid maa-aluse torujuhtmega.

5. Tartu Halduskohus jättis 27.12.2013. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja kohustas kaebajat kohtule teatama, milles seisneb vaidlustatava haldusakti alusel tehtud kaugkeskküttetorustike rekonstrueerimisega tekitatud mittevaraline kahju ning võimaluse korral kinnitada väiteid mittevaralise kahju kohta vastavate tõenditega.

6. Tartu Halduskohtule jõudis 14.01.2014 kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja selgitas äriühingule tekkinud varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja märkis ka seda, et ta ei esita rikkumise kõrvaldamise nõuet, kuna mõistab, et ehitist kasutavad linnaelanikud.

7. Vastavalt kohtu nõudmisele esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus 31.01.2014 oma seisukoha kaebuse menetlusse võtmise kohta.

8. Tartu Halduskohus tagastas 18.02.2014. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osaliselt, s.o tühistamisnõude osas. Määruses märkis kohus, et 31.01.2014 kohtule laekunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohast nähtub, et vaidlustatava ehitusloa nr 15889 alusel alustatud kaugkeskküttetorustike rekonstrueerimistööd lõpetati 09.07.2013. Seega vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 2 lõppes vaidlustatava haldusakti kehtivus 09.07.2013. Vaatamata ehitusloa kehtivuse lõpetamisele saab huvitatud isik taotleda õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutusettekirjutuse tegemist vaid pärast ehitusloa tühistamist (RKHKo 3-3-1-42-03, p 14). Järelikult on kunagi kehtinud ehitusloal ka pärast kehtivuse lõppemist veel valminud ehitise lammutamist välistav toime. Õigusi rikkuva haldusakti tühistamist ei mõjuta ka see, kas kaebajale on haldusaktiga kahju tekitatud või mitte. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et on oluline tuvastada, milline on kaebaja eesmärk vaidlustatava ehitusloa tühistamisnõude esitamisel. Kaebusest nähtuvalt ei ole tühistamisnõude eesmärgiks kaugkeskküttetorustikelt rekonstrueerimistööde käigus ehitatu kõrvaldamine. Tema eesmärgiks on õigusvastase haldusakti alusel talle tekitatud kahju hüvitamine, mida ta taotles esitatud kaebuses eraldi koos tuvastamisnõudega. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus tühistada kehtivuse kaotanud haldusakti. Seetõttu tühistamisnõue juba kehtetu haldusakti peale ei saa enam kaebajale tuua mingisugust kasu ehk tühistamisnõue ei täida enam õiguskaitse funktsiooni (HKMS § 44 lg 1), mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohus märkis, et jätkab menetlust 28.08.2012. a ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Baltic Midline esitas 04.03.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleb määrus tühistada. Nõue põhineb materiaalõigusnormidel, mis on ette nähtud ehitusseaduse (EhS) §-s 28. See nõue täidab kaitseõiguse funktsiooni. Seetõttu taotles kaebaja oma arvamuses (tl 49-50), mille ta esitas vastuseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastusele, et Kohtla-Järve Linnavalitsust kohustataks võtma vastu akti, millega tunnistada vaidlustatav ehitusluba kehtetuks. Ehitusloa saamiseks on esitatud valeandmeid ja ehitusloaga on rikutud kaebaja õigusi.

10. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.03.2014. a vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses selgitas linnavalitsus, et 28.08.2012. a ehitusluba nr 15889 väljastati VKG Soojus AS-ile küttesüsteemi renoveerimiseks, mitte väljaehitamiseks, see tähendab küttesüsteem oli juba seal olemas. Ehitusloa väljastamise aluseks olid 22.03.2011. a Krihvel Projekt OÜ poolt koostatud Puru tee, Ahtme mnt ning Maleva tn elamute kaugküttetorustike rekonstrueerimise „Töö nr 01-KK-11“ ning 29.03.2011. a Kohtla-Järve linna ehituskomisjoni protokoll nr 41, millega kooskõlastati antud projekt tingimusel, et enne ehitusloa taotluse esitamist teostatakse kirjalik kooskõlastus trasside kulgemise kohta maaomanikega. Vaidlustatava ehitusloa andmetes on märgitud ehitusloa kehtivus aadressi täpsusega. Kaebaja kinnistut aga selles nimekirjas ei ole. Selliselt antud ehitusluba ei saa kuidagi kitsendada kaebaja õigusi, sest tema kinnistut antud ehitusluba ei puuduta ning kaebaja poolt kirjeldatud olukord tema kinnistul ei ole otseselt seotud 28.08.2012. a ehitusloaga nr 15889. Kaebaja väited valeandmete esitamise kohta on paljasõnalised ja ebakonkreetsed ning ei ole kaebaja ja pädevate spetsialistide poolt kuidagi tõendatud. Vastustaja nõustub kohtuga, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus tühistada oma kehtivuse kaotanud haldusakti. Seetõttu tühistamisnõue juba kehtetu haldusakti peale ei saa enam kaebajale tuua mingisugust kasu ehk tühistamisnõue ei täida enam õiguskaitse funktsiooni (HKMS § 44 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

12. Halduskohus on OÜ Baltic Midline kaebuse osaliselt tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse põhjendustes märgib halduskohus aga tühistamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamiseks, kuna juba kehtetu haldusakti tühistamise nõue ei saa tuua kaebajale enam mingisugust kasu ehk tühistamisnõue ei täida enam õiguskaitse funktsiooni. Seega on halduskohus asunud määruse põhjendavas osas sisuliselt seisukohale, et kaebuse osalise tagastamise põhjuseks on asjaolu, et tühistamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vääralt mõistnud HKMS § 121 lg 2 p-s 1 ning HKMS § 44 lõikes 1 sätestatut. Kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mitte aga HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Seda, kas esitatud kaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki, saab aga asuda välja selgitama alles pärast seda kui on selge, et kaebajal on kaebeõigus olemas. Seega tuleb HKMS § 121 alusel esmalt kontrollida kaebeõiguse olemasolu. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lõikest 1, mis sätestab, et kaebaja võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 44 lõikes 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta haldusasjas nr 3-3-1-29-13 märkinud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Haldusasjades nr 3-3-1-9-08 ja 3-3-1-20-08 on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa isiku õiguste rikkumise võimalust ja seega halduskohtusse pöördumise õigust välistada, ei saa halduskohus kaebust tagastada.

14. Vastustaja on asja materjalidest nähtuvalt viidanud sellele, et kaebaja poolt vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, sest kaebajale kuuluvat kinnistut ja seal tehtud võimalikke torustike remonditöid ehitusluba ei puuduta ( tl 38, 68p ja 72). Toimiku materjalidest nähtub, et kaebajale kuulub kinnistu aadressil Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 27a (tl 21). Ehitusluba nr 15889 on antud Puru tee, Ahtme mnt ja Maleva tänava elamute kaugküttetorustiku rekonstrueerimiseks. Ehitusloal on maatükid, mida rekonstrueerimistööd puudutavad, märgitud aadressi täpsusega (tl 5-6). Kaebajale kuuluvat kinnistut Ahtme mnt 27a ehitusloal märgitud ei ole. Ahtme mnt 27a on samas aga märgitud OÜ Krihvel Projekt poolt koostatud kaugküttetorustike rekonstrueerimise projektil (tl 14). Toimikus on olemas ka kaebaja pretensioon, mis on esitatud AS-le EG Ehitus. Selles väidab kaebaja, et avastas 09.07.2013, et AS EG Ehitus teostas kaebajale kuuluval kinnisasjal ilma loata mullatöid, kaevas süvendeid ja paigutas torustiku (tl 26). Vastuseks kaebaja pretensioonile teatas AS EG Ehitus, et teostas VKG Soojus AS tellimusel kaebajale kuuluval kinnistul hoopis avariitöid (tl 27).

15. Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohus välja selgitanud kõiki kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osalise tagastamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus ei ole kontrollinud, kas ehitusloa nr 15889 alusel toimunud renoveerimistööd puudutasid üldse kaebaja kinnistut. Kohus ei ole välja selgitanud ka seda, kas kaebaja kinnistul toimunud väidetavad avariitööd toimusid käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa alusel või ei ole neil avariitöödel üldse seost ehitusloa nr 15889 alusel teostatud kaugküttetorustiku renoveerimistöödega. Sellest aga oleneb, kas ehitusluba nr 15889 on asjassepuutuv haldusakt ning kas see ehitusluba riivab kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte. Alles pärast eelnimetatud asjaolude väljaselgitamist saab öelda, kas OÜ-l Baltic Midline on kõnealuse ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus olemas või ei ole. Juhul, kui kaebaja poolt kirjeldatud ja 2013. a juulis-augustis Ahtme mnt 27a teostatud mullatööd ning sinna küttetorustiku paigutamine või seal juba olnud torustiku renoveerimine ei ole seotud ehitusloaga nr 15889, ei pruugi kaebajal olla õiguslikku alust ka linnavalitsuse vastu tuvastamisja hüvitamisnõude esitamiseks. Kui on õige AS EG Ehitus selgitus, et ta teostas 2013. a juulis kaebaja kinnistul ehitustöid hoopis VKG Soojus AS tellimusel ja kaebaja leiab, et selle tegevuse tulemusel tekitati talle kahju, võib tegemist olla hoopis eraõigusliku vaidlusega.

Juhul, kui selgub, et kaebaja kinnistul 2013. a juulis-augustis teostatud mullatöödel ja küttetorustiku renoveerimisel või paigaldamisel siiski on seos ehitusloaga nr 15889, so kaebajal on kaebeõigus olemas, on halduskohtul vähemalt tühistamisnõude osas õigus uuesti hinnata seda, kas kaebuse tagastamiseks selle nõude osas ei esine muid aluseid, so HKMS § 121 lg 2 p-st 2 tulenevat alust.

Mis puudutab kaebaja poolt määruskaebuses esitatud väidet, et ta esitas oma arvamuses (tl 49-50) halduskohtule nõude Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamiseks võtta vastu akt, millega tunnistada ehitusluba nr 15889 kehtetuks, siis see arvamus on esitatud 20.02.2014, so pärast vaidlusaluse 18.02.2014. a määruse tegemist. Sel põhjusel ei saanud ega pidanud halduskohus oma 18.02.2014. a määruses selle kaebaja poolt esitatud uue kohustamisnõude kohta omapoolset seisukohta avaldama.

16. Lähtudes eeltoodud põhjendustest tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.02.2014. a määruse ning tagastab asja asjaolude täiendavaks kontrollimiseks halduskohtule.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/