2-12-27968/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27968

Tsiviilasi

Nexen Trade OÜ hagi AS-i Karme vastu müügilepingust

tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9788,42 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. juuni 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Nexen Trade OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2014. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Nexen Trade OÜ (registrikood:

11958947; asukoht: Tallinn Rävala pst 8-A209),

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Vastustaja (kostja): AS Karme (registrikood: 10215730;

asukoht: Viljandimaa Karksi vald Karksi küla), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2013. a otsuse

resolutsioon muutmata. Täiendada kohtulahendit

käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Nexen Trade OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nexen Trade OÜ esitas 18.07.2012. a hagi AS-i Karme vastu põhivõlgnevuse

5352,80 euro, viivise 4435,62 euro ja viivise 0,15% põhivõlgnevuselt päevas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2011. a novembris kostjale suhkrut. Vastavalt

pooltevahelisele kokkuleppele võimaldas hageja kostjal hagejale kuuluvast laost

suhkrukotid kaasa võtta ning hiljem esitada hagejale kalkulatsioon soetatud suhkru

koguse kohta. Hageja esitas kostjale müüdud suhkru eest 07.11.2011 arve nr

1121074; 23.11.2011 arve nr 1121094; 30.11.2011 arve nr 1121085; 10.11.2011 arve

nr 1121076; 15.12.2011 arve nr 1121106 ning 16.11.2011 arve nr 1121093. Kuivõrd

kostja viivitas eelpoolnimetatud arvete tasumisega, arvestas hageja vastavalt

pooltevahelise kokkuleppe tingimustele tasumata võlgnevuselt viivist 0,15% päevas.

Kostja ei ole hagejale tasunud arvete nr 1121106 ning nr 1121093 eest. Lisaks ei ole

kostja tasunud antud põhivõlgnevuselt viivist, mis käesoleva hagi esitamise seisuga

on 2497,70 eurot. Samuti ei ole kostja tasunud nüüdseks tasutud arvetelt nr

1121074, 1121094, 1121085 ning 1121076 kulgenud viiviseid, kogusummas 1937,92

eurot. Seega moodustab kostja viivisevõlgnevus hageja ees käesoleva hagi

esitamise seisuga 4435,62 eurot.

Nexen Trade OÜ esitas 30.04.2013. a hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas koos

hagiavalduse terviktekstiga veel kaheksa arvet, mida hageja on viiviste arvutamisel

arvestanud.

2. AS Karme vaidles hagile vastu. Kostja andmetel on ta tasunud põhivõlgnevuse

07.08.2012, mistõttu on hagi põhjendamatu. Hageja nõutud viivisemäär ei ole

põhjendatud. Pelgalt arve väljastamine ja sellel märgitud 0,15%-line viivisemäär ei

tähenda seda, et pooled oleksid leppinud kokku 0,15%-lises viivisemääras. Hageja ei

ole tõendatud kõrgendatud viivisemäära kokkulepet.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 12.06.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis AS-ilt

Karme Nexen Trade OÜ kasuks välja viivise 696,35 eurot. Kohus jättis

menetluskulud hageja kanda.

Kohus leidis, et hageja tuginemine viiviseprotsendile 0,15% ei ole põhjendatud. Arvetest ei

nähtu, et pooled on selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes.

Hagi esitamise järgselt tugines hageja ka tellimuse kinnitustele (tl 50, 52, 53, 55, 57 - 61,

samuti 91, 92, 94, 96, 97, 99, 101, 102, 103, 104, 105), hageja selgituste kohaselt saatis

hageja kostjale arvete esitamise eelselt tellimuse kinnitused, milles on viiviseprotsendiks

märgitud 0,15%. Esialgses hagiavalduses ei esitanud hageja tellimuse kinnitusi (tl 45 p 7-10).

Eluliselt usutavuse mõiste kaudu (väidetav elektronkirjade saatmine aadressile

suule@karksi.com; sh tl 49, 51, 54, 56, samuti 90, 93, 95, 98,100) ei ole tõsikindlalt võimalik

järeldada, et kostja sai kätte ka kõik tellimuse kinnitused, mis puudutavad esialgses hagis

nimetatud arveid ja nõustus seadusjärgsest kõrgema viivisemääraga. Seega ei ole hageja

tõendanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitust kõrgema viivisemäära kokkulepet esialgses

hagis nimetatud arvete osas.

Hageja esitas hagi kohtusse 18.07.2012 (tl 1). Kostja tasus hagiavalduses nimetatud

põhivõlgnevuse summa (5352,80 eurot) 07.08.2012 (tl 46-47, samuti 120-121). VÕS § 88 lg 8

kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi,

loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Põhjendatud ei ole tuginemine VÕS § 88 lg-le 8

olukorras, kus pooled ei ole selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata

tingimuses (viivise määras) ja hagi esitamise järgselt tasuti kostja poolt hagiavalduses

nimetatud põhivõlgnevus. Kostja esindaja väite kohaselt on hageja pooltevahelise praktika

kohaselt viiviste nõudmiseks koostanud eraldi viivisearved. Hageja on seda osaliselt

kinnitanud (tl 17 pöördel p 2.2.5).

Asjaolu, et hageja ei ole arvestanud vaidlusesemega otseses puutumuses kostja poolt tasutud

põhivõlgnevuse summat, ei ole tõlgendatav kostja kahjuks olukorras, kus hageja oli tasumise

eelselt esitanud hagi, nõudes konkreetset põhivõlgnevust. Kuivõrd pooltel ei olnud kokkulepet

viivisemäära osas, siis puudus hagejal alus arvestada viivist 0,15% päevas. Iseenesest on

hageja seisukoht õige, et vaidlus kohtus ei välista tsiviilkäivet mittevaidlusaluste arvete osas.

Samas olukorras, kus hageja esitas hagi, mille menetlusse võtmise järgselt kostja tasus

põhivõlgnevuse, ei ole põhjendatud hageja poolt esialgses hagiavalduses mittemärgitud

arvetele tuginemine, st tasutu arvestamine ka esialgses hagiavalduses märkimata arvete eest.

Hageja arvutuskäik esialgses hagiavalduses märgitud kuue arve osas seadusjärgse

viivisemääraga (tl 89 ja 127) vastab osaliselt uuritud asjaoludele. Kohus lähtus andmetest,

mille kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit on järgmine: 01.07.2005 – 2; 01.01.2006 -

2.25; 91.07.2006 - 2.75; 01.01.2007 - 3.5; 01.07.2007 - 4; 01.01.2008 - 4; 01.07.2008 - 4;

01.01.2009 - 2.5; 01.07.2009 - 1; 01.01.2010 - 1; 01.07.2010 - 1; 01.01.2011 - 1; 01.07.2011

-1.25; 01.01.2012 - 1; 01.07.2012 - 1.

Kostja oli tasumisega viivituses esialgses hagis nimetatud arvete osas järgmiselt: 07.11.2011

arve nr 1121074: summa 2944.80 eurot, perioodi algus 21.11.2011, perioodi lõpp 19.03.2012;

viivituses päevi 119, VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgne summa 76.81 eurot; 10.11.2011 arve nr

1121076: summa 3926.40 eurot, perioodi algus 24.11.2011, perioodi lõpp 28.05.2012;

viivituses päevi 187, viivise summa 160.93 eurot; 16.11.2011 arve nr 1121093: summa

3926.40 eurot, perioodi algus 30.11.2011, perioodi lõpp 19.06.2012; viivituses päevi 202,

viivise summa 173,84 eurot; 23.11.2011 arve nr 1121094: summa 981.60 eurot, perioodi algus

07.12.2011, perioodi lõpp 07.08.2012; viivituses päevi 244, viivise summa 52.25 eurot;

30.11.2011 arve nr 1121085: summa 1030.68 eurot, perioodi algus 14.12.2011, perioodi lõpp

19.06.2012; viivituses päevi 188, viivise summa 42.47 eurot; 15.12.2011 arve nr 1121106:

summa 3926.40 eurot, perioodi algus 29.12.2011, perioodi lõpp 07.08.2012; viivituses päevi

222, viivise summa 190.05 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

696.35 eurot.

Kuivõrd hagis nimetatud põhivõlgnevus on tasutud, siis alus lisanduva viivise

väljamõistmiseks puudub.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 kohaselt hageja kanda, sest hagi rahuldatakse

osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja. Kuivõrd

nimetatud pakkumise tegi kostja esindaja esimesel istungil ja viivitamata ning hageja esindaja

kompromissiga ei nõustunud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Nexen Trade OÜ esitas 12.07.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsus tegemist,

millega rahuldada hagi täielikult. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1. Tartu Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub,

et kohus ei ole kohaldanud VÕS § 88 lg 8;

2) rikkus maakohus TsMS § 4 lg 2. Kohus on arvutanud seadusjärgse viivise üksnes kuuelt

arvelt, mis olid lisatud 18.07.2012 esialgsele hagiavaldusele. Kohus on jätnud põhjendamata,

miks ta ei arvestanud viiviseid 14 arvelt;

3) hindas maakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Esiteks on kohus ekslikult

jõudnud seisukohale, nagu oleks hageja poolt viiviseprotsendile 0,15% tuginemine

põhjendamatu. Apellant leiab, et pooltevahelist kõrgemas viivisemääras kokkulepet

tõendavad: 1) tellimuse kinnitused; 2) arved; 3) asjaolu, et enne kohtumenetlust ei esitanud

AS Karme kordagi viivisemäära osas vastuväiteid.

Viivisemäär 0,15% päevas ei ole majandus- ja kutsetegevuses haruldane ega põhjendamatult

kõrge. Viivis on kooskõlas VÕS § 25 lõike 2 nõuetega ja VÕS §-idega 6 ja 7;

5) on kohus ebaõigesti hinnanud, et kostja on arvetest tuleneva põhivõlgnevuse hagejale

tasunud. Apellant leiab, et kohus on jõudnud sellele ebaõigele järeldusele jättes VÕS § 88 lg 8

kohaldamata. Kostjal on endiselt ka põhivõlgnevus kokku summas 5 352,80 eurot.

5. AS Karme vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei olnud pooltel kokkulepet kõrgendatud viivisemääras. Hageja ei tuginenud

tellimuse kinnitustele ega nende saatmisele e-kirjadega esialgses hagis. Hageja on

hagis ise tunnistanud, et vaadeldavad suhkru müügid (novembris 2011. a) ei

toimunud tellimuse kinnituste kaudu, vaid kostjal oli vaba voli laost suhkur võtta ja

esitada alles hiljem kalkulatsioonid võetud koguste kohta. Hageja selgitused suhkru

müümise kohta on ka ilmselgelt vastuolulised;

2) soovib hageja tugineda arvetele (asjaoludele), millele esialgne hagi ei tuginenud. Hageja on

oma uues viivisearvestuses lugenud ka varasemate (8 arve) pinnalt tekkinud viivise kaetuks

kostja poolt põhivõlgnevuse kustutamiseks tehtud maksega. Maakohus on õigesti leidnud, et

põhjendatud ei ole hageja poolt esialgses hagiavalduses mittemärgitud arvetele tuginemine, st

tasutu arvestamine ka esialgses hagiavalduses märkimata arvete eest. Kohus on kostja

hinnangul iseenesest tuvastanud hageja hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise;

3) on hageja 30.04.2012. a hagi terviklikus tekstis muutnud nii hagi asjaolusid kui ka hagi

eset;

4) ei ole põhjendatud hageja poolt tuginemine VÕS § 88 lg-le 8 olukorras, kus pooled ei ole

selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (viivise määr) ja

hagi esitamise järgselt tasuti hageja poolt hagiavalduses nimetatud põhivõlgnevus. Kostja

hinnangul on kohus võtnud VÕS § 88 lg 8 mitterakendamise aluseks hageja poolse hea usu

põhimõtte vastase käitumise, mis väljendub ka selles, et hageja on andnud VÕS § 88 lg-le 8

tuginemisest teada alles 17.09.2012. a seisukohtades. 07.08.2012. a maksekorralduse

selgitusena on märgitud konkreetsete arvete andmed, mis tähendab, et võlgnik on ise

määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või

võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8

sätestatust erinevat järjekorda.

Iseenesest on kohtuotsuses kajastamata kostja väljatoodud vastuolu, mille kohaselt on hageja

17.09.2012. a dokumendis rakendanud VÕS § 88 lg 8 reeglit vaid arve nr 1121093 puhul,

teise hagis tasumata märgitud arve nr 1121106 puhul seda tehtud ei ole. Samas on hageja

17.09.2012. a dokumendis viide, et VÕS § 88 lg 8 on rakendatud arve nr 1121076 puhul, mis

on täiesti arusaamatu, sest hagiavalduse punkt 2.2. kohaselt on 10.11.2011. a arve nr 1121076

tasutud. Hageja väidab, et see arve (nr 1121076) summas 1646,52 euro ulatuses (peale

VÕS § 88 lg 8) on maksmata. Selline käitumine on vastuoluline ja kinnitab kostja väidet, et

hageja ei ole varasema praktika kohaselt rakendanud VÕS § 88 lg 8.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab

maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused poole taotluse kohta,

seejärel võtab seisukoha apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsuse osas:

milline on kohustuste täitmise järjekord, viivise määra suurus ja milliste arvete osas

on viivise nõue põhjendatud.

8. Apellant soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas

apellatsioonkaebuse vastuses taotluse võtta asja juurde saldoteatis nr 2612.

Vastustaja põhjendas uue tõendi esitamist sellega, et nimetatud teatis kinnitab, et

13.01.2012 seisuga esitati saldoteatis viiviseta. Vastustaja soovis asja läbivaatamist

ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi

25. märtsil 2014. Apellandi esindaja soovis, et kohus määraks asja arutamise

kirjalikus menetluses ja alternatiivselt nõustus asja läbivaatamisega kohtuistungil ilma

apellandi osavõtuta. Taotlusi ega seisukohti apellant esitada ei soovinud.

Ringkonnakohus vaatas asja läbi 25.03.2014 kohtuistungil ilma menetlusosalisteta.

Ringkonnakohus jättis seisukoha võtmata vastustaja esitatud taotluse osas uue

tõendi vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 654 lg 5 ja TsMS § 238 lg

4 alusel saab kohus võtta seisukoha vastustaja taotluse osas käesolevas otsuses.

Ringkonnakohus saab arvestada uue tõendiga vaid TsMS § 652 lg 4 toodud

eeldustel. Käesolevas asjas esitas vastustaja koos vastusega uue tõendi ja põhistas

seda. Apellandile toimetati kostja taotlus kätte, apellant ei osalenud määratud

kohtuistungil ja ei esitanud seisukohti ega vastuväiteid vastuse kohta.

Ringkonnakohtu arvates saab õigusteadmistega isiku poolt esindatud apellandi

selgesõnalist avaldust, et ta midagi esitada ega väita ei soovi, lugeda tõendi

vastuvõtmisega nõustumuseks. Ringkonnakohus rahuldab vastustaja taotluse ja

võtab asja juurde saldoteatise nr 2612.

9. Apellandi väide, et maakohus ei põhjendanud, miks tuleb käesolevas vaidluses

jätta VÕS § 88 lg 8 kohaldamata, ei ole õige. Maakohus on otsuses märkinud,

et poolte vahel oli kujunenud praktika, et viivise nõudmiseks esitas hageja eraldi

viivisarved.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Käesolevas asjas esitas hageja

kostjale korduvalt arveid, sealhulgas esitati järgnevad arved olukorras, kus eelmised

olid tasutud viivitusega, kuid uutel arvetel ei ole märgitud viivise nõuet. VÕS § 113 lg

1 annab võlausaldajale viivise nõudeõiguse, kohustus viivist tasuda ilma arveta saab

tuleneda poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kostja on sellise kokkuleppe sõlmimist

eitanud ning hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise tasumises ilma

arvet esitamata.

VÕS § 88 lg-s 9 sätestatud võlausaldaja nõusolek võib olla antud ka vaikimisi

vastavalt praktikale või tavale. Kui võlgnik täidab kohustuse vastavalt arvele, kuid

võlausaldaja soovib, et eelnevalt täidetaks kõrvalkohustused (sh viivis), siis peab

võlausaldaja sellest võlgnikku eraldi teavitama. Teavitamine saab eelkõige toimuda

viivisearve eraldi esitamisega või järgneval arvel viivise kajastamisega.

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud arved kinnitavad, et pooltevaheline

praktika oli selline, et hageja esitas kostjale arved, millel oli kajastatud üksnes kauba

maksumus, kostja tasus arvel märgitud summa. Kostja ei saanud ega pidanud ise

arvel olevale summale liitma viivist. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja ei ole

õigustatud lähtuma VÕS § 88 lg 8 toodud kohustuste täitmise järjekorrast, kuna

poolte vahel oli hageja vaikiva nõustumise tõttu välja kujunenud praktika, et kostjal

on kohustus tasuda arvel olev summa.

10. Apellandi väide, et pooltel oli kokkuleppe suurema viivise määra osas, ei ole

tõendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et poolte vahel puudus kokkulepe

viivise suuruse osas. Asjaolu, et hageja esitas arve, millel oli märgitud viivise suurus

ning kostja tasus nimetatud arvel oleva summa viivitusega, ei kinnita poolte vahel

viivise suuruse osas kokkuleppe sõlmimist.

Arve tasumist ilma viiviseta ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otseseks või

kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks kostja soov tuua kaasa õiguslik tagajärg,

st nõustumine arvel märgitud viivise suurusega. Ka hageja poolt kostjale saadetud

kinnitused ei tõenda kostja poolt tahteavalduse tegemist viivise määra kohta.

11. Apellandi väide, et maakohtu lahendis puuduvad põhjendused hageja poolt hagi

terviktekstis täiendavalt esitatud 8 arve tasumisega viivitamise osas, on õige.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust. Arvestades menetluse käiku

on pooled saanud hageja poolt täiendavalt esitatud nõude osas oma seisukohad

esitada ning apellatsioonimenetluses esitati üks uus tõend, mille ringkonnakohus

asja juurde võttis.

Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas täiendava nõude 30.04.2013 (hagi esitati

18.07.2012). Täiendusest on raske aru saada hageja nõude suuruse kujunemisest.

Hagi terviktekstina pealkirjastatud dokumendi p-s 2.13. on esitatud arvestused hagile

lisatud kuue arve osas, kuid nõude põhjenduse jaotises 3.1. viidatakse 14-le arvele,

hagi resolutsioonina sõnastatud nõudes on viivise suurus sama suur kui esialgses

hagis toodud summa 4435,62 (lk 82-88).

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et hageja poolt 30.04.2013 esitatud viivise

nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb seetõttu jätta

rahuldamata. Esialgses hagis, mille hageja esitas 18.07.2012, esitas hageja nõude

viivise väljamõistmiseks novembris ja detsembris 2011 kostja poolt arvete

tasumisega viivitamise eest. Täiendavas nõudes, mille hageja esitas 30.04.2013,

hakkas hageja tuginema tasumisega viivitamisele arvete osas, mis esitati enne neid

arveid, mis esialgses hagis nimetati, s.o perioodil september kuni oktoober 2011.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei käitunud heas usus, kui algselt väitis, et kostja

oli viivituses novembri maksetega ning pärast kostja poolt põhivõlgnevuse täielikku

tasumist ja enam kui poole aastast kohtumenetlust, esitas täiesti uue väite, et kostja

oli erinevate arvete tasumisega viivituses juba varasemast perioodist.

Hageja jättis hagi esitades kostjale eksitava mulje, et varasemate maksete tasumise

osas tal pretensioone ei ole, viivise nõude täiendamist uute arvetega ei nimetanud

hageja ka maakohtu menetluse käigus enam kui poole aasta jooksul.

Hageja poolt täiendavalt esitatud viivise nõude vastuolu hea usu põhimõttega toetab

ka apellatsioonimenetluses esitatud saldoteatis, mis esitati ilma viiviseta.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista välja viivis perioodil 16.09.2011

-20.10.2011 esitatud 8 arve eest, tuleb jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, mille

kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti TsÜS § 138 lg 2 alusel,

mille kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

12. Ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt

allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi