3-12-2612/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2612 Haldusasi Fundus Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13.09.2012. a käskkirja nr 136/1977 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Fundus Agro OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 09.04.2014 Menetlusosalised Kaebaja Fundus Agro OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA) investeeringutoetuse taotluse nr 171012780038 (tl 6−12, avalduse märkused tl 13−15p) toetusprogrammi „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 1.7.1 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“ raames toetuse saamiseks tootearenduse elluviimiseks piiritusetootmise kõrvalsaadusest (praagast) loomasööda väljatöötamiseks. 2. PRIA peadirektor jättis 13.09.2012. a otsusega nr 13-6/1977 (tl 16−18) kaebaja taotluse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja Põllumajandusministri 16.03.2010. a määruse nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning

metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 29) § 10 lg 7 alusel rahuldamata, kuna kaebaja taotlus ei vastanud nõuetele. Otsuses tugineb PRIA kavandatava projekti hindamiseks tellitud eksperthinnangutele, mille PRIA tellis vastava eriala eksperdilt Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna juhatajalt Marge Malbelt (tl 34−38) ja majanduslikku hinnangut andvalt eksperdilt EMÜ majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektorilt Inno Kalbergilt (tl 39−40). 3. 12.10.2012 esitas kaebaja PRIA-le vaide (tl 19−19p), mille PRIA peadirektor jättis 14.11.2012. a vaideotsusega nr 13-4/301 (tl 20−21) rahuldamata. 4. 14.12.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, 3-4), milles palus tühistada PRIA 13.09.2012. a käskkiri nr 13-6/1977 ja kohustada PRIA-t kaebaja taotlust viitenumbriga 171012780038 uuesti läbi vaatama. - Kaebaja on seisukohal, et PRIA on menetlenud tema taotlust vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-ga 2 ja §-ga 40, Määrusega nr 29 ja Määruse nr 29 seletuskirjaga. Kaebaja taotlus vastab kõigile Määruses nr 29 ja selle lisades toodud nõuetele tootearenduse kohta. PRIA ei ole andnud taotlejale sisuliselt võimalust oma taotluse kohta lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati. Kaebaja lähtus taotluse koostamisel PRIA poolt taotlemise aluseks avaldatud dokumentidest ning vastas tähtaegselt PRIA järelepärimisele kulude osas. Pärast seda pole PRIA küsimusi esitanud ega täiendavaid selgitusi palunud. PRIA pole kaebajale esitamiseks ette näinud eelarvevormi ega soovinud saada ka 3 hinnapakkumist taotlemise faasis. Kuna tegemist pole konkreetse eseme hankimise, vaid teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik. PRIA poolt kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu Määruse nr 29 nõuetega. Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele antud vastused omavad ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta Määruse nr 29 nõuetele ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata. Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest, on Määruse nr 29 järgi see organ, mis peab hindama taotlust sisuliselt, hindepunkte andes. 5. 06.02.2013 toimus Tartu Halduskohtus kohtuistung (protokoll tl 52−52p). Kohtuistungile ilmus kaebaja esindaja Eero Mikenberg. Istungi alguses tuvastas kohus, et Eero Mikenbergil puudub seadusest tulenev õigus olla kaebaja volitatud esindajaks. Kuna kaebajat oli kohtukutses hoiatatud, et mõjuva põhjuseta puudumise korral võidakse asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta kohtuistungist ning kaebaja ei olnud seadusliku esindaja puudumiseks põhjendust esitanud, jätkas kohus istungit ning vaatas asja läbi ilma kaebaja osavõtuta. 6. Halduskohus jättis 20.02.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. - Alusetud on kaebaja väited vastutaja poolt HMS § 40 nõuete rikkumise osas. Kuna kaebaja etteheited vastustajale on üldsõnalised, piirdudes peamiselt õigusaktide sätete tsiteerimisega, siis ei ole kaebaja väidete õiguspärasust võimalik põhjalikult kontrollida ega hinnata. Kaebaja on kaebuses esitanud küll väite, et sisuliselt ei ole talle antud võimalust lisainformatsiooni andmiseks, kuid ei ole seda väidet täpsemalt selgitanud ega välja toonud, millises etapis ning mille kohta ta lisainformatsiooni anda soovis. Vastustajal olid enne vaidlustatud otsuse tegemist olemas kaebaja täiendavad seisukohad, milliseid sai vastustaja vaidlustatud otsuse 2

tegemisel arvestada. Kaebajal oli võimalus vastata ka PRIA poolt 26.06.2012 kaebajale saadetud järelepärimistele, milles PRIA küsis esitatud taotluse kohta selgitusi. - Ekslik on kaebaja seisukoht, et PRIA on rikkunud Määruse nr 29 §-des 11 ja 12 toodud taotluse hindamise ja rahuldamise korda, kuna pole saatnud taotlust hindamiskomisjoni. Määruse nr 29 §-d 11 ja 12 käsitlevad nõuetele vastavate taotluste hindamist, paremusjärjestuse koostamist ja selle alusel taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist. Kuna kaebaja taotlus nõuetele ei vastanud ning nõuetele mittevastavuse põhjused on vaidlustatud otsuses välja toodud, ei olnudki PRIA-l võimalik ega vajalik saata seda hindamiskomisjoni vastavalt Määruse nr 29 §-le 11 ning menetleda § 12 alusel. - Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et taotluses esitatud kulutuste otstarbekat ning säästlikku kasutamist ei taga ega näita ainult Määruse nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimine ja esitamine. Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks saab kasutada ka teisi kontrollimehhanisme ning HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus. Seega oli PRIA poolt ekspertiisi tellimine õigustatud. - Esitatud tõendite ja selgituste alusel puudub alus kahelda vaidlustatud otsuse õiguspärasuses. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuste järeldused ega ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. 22.03.2013 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a otsuse ning kohustada PRIA-t menetlema kaebaja poolt PRIA-le esitatud taotlust meetmes 1.7.1 Määruses nr 29 ettenähtud korras ja viisil. - Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja ei menetlenud tema esitatud investeeringutoetuse taotlust vastavuses Määrusega nr 29 ja haldusmenetluse seadusega ning kordab kaebuses esitatud väiteid. - Kaebaja leiab, et halduskohus on käesolevas asjas teinud otsuse tagaselja. Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebaja ei saatnud kohtuistungile enda esindajat. Kaebaja selgitab, et saatis enda esindajana istungile Eero Mikenbergi, kel on majanduse erialal doktorikraad ning kelle poolt esindatav ettevõte tegeles kaebajale taotlusmaterjalide koostamisega. Kohtule oli esitatud ka volikiri. Kohtuistungil otsustas kohus Eero Mikenbergi esindajana mitte aktsepteerida. Kuna kaebaja esindaja ei viibinud kohtuistungi toimumise ajal Tartus, ei saanud ta pärast seda, kui selgus, et kohus Eero Mikenbergi esindajana ei aktsepteeri, istungile ilmuda. Kohus ei võimaldanud istungit ka edasi lükata ning istungil toimus arutelu vaid kohtu ja vastustaja vahel. Seega ei võimaldanud halduskohus kaebaja esindaja osalemist kohtuistungil ega andnud talle võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Kaebaja märgib, et kohtupraktika on tõestanud, et just kohtuistungil kokkulepitav kompromiss oleks nii kaebajat kui vastustajat rahuldava lahenduse baasiks. 8. PRIA palub 18.04.2013 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Alusetud on kaebaja väited, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 ning §-s 40 sätestatud ärakuulamise põhimõtet. Samuti on kaebaja valesti aru saanud Määruse nr 29 § 12 sisust, mis käsitleb nõuetele vastavate taotluste menetlemist. Vastavalt määruse nr 29 § 10 lg-le 1 teostas PRIA kõigi vastu võetud taotluste kontrolli nende nõuetele vastavuse osas ning kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud Määruse nr 29 § 4 lg 1 p 1, § 5 lg 2 ja § 5 lg 3 p 12 nõuetele. 3

- Alusetu on kaebaja väide, et halduskohus ei võimaldanud tema esindaja osavõttu kohtuistungilt. Kaebajale oli kohtuistungi aeg eelnevalt teada. Kohtuistungile saabus kaebaja volikirja alusel Eero Mikenberg, kes ei ole kaebaja seaduslik esindaja. Vastavalt Äriregistri andmetele on kaebaja seaduslikuks esindajaks ehk juhatuse liikmeks Egrit Viitkin. Kuna Eero Mikenberg ei kvalifitseerunud HKMS § 32 lõikes 1 toodud volitatud esindajate tunnustele, leidis kohus õigustatult, et nimetatud isikul puudub õigus kaebajat esindada. Kuna kohtuistungi aeg oli kaebajale eelnevalt teada ning kaebaja ei olnud esitanud ühtegi mõjuvat põhjust oma esindaja puudumise kohta kohtuistungilt, siis puudus kohtul alus istungi edasilükkamiseks. Lisaks eeltoodule on PRIA-le täiesti arusaamatud kaebaja viited kompromissile, kuna kaebaja ei ole vastustaja poole üheski menetlusetapis kompromissettepanekutega pöördunud ning esitatud tõendite ja seisukohtade valguses ei näe PRIA kompromissiks ka võimalust. 9. Tartu Ringkonnakohus määras 09.01.2014. a määrusega asja läbivaatamiseks kohtuistungil 09.04.2014. Kaebajale edastati kohtukutse, mille kättesaamist ta 10.01.2014 ekirja teel kinnitas. Kohtukutse sisaldas endas hoiatust, et kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. 10. Tartu Ringkonnakohtus 09.04.2014 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kaebaja ega tema esindaja. Kohtuistungile ilmus vastustaja esindaja, kes väljendas istungil seisukohta, et puudub vajadus asja sisuliselt arutada ning ta on nõus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega määrusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a otsusele tuleb jätta läbi vaatamata. 12. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 195 lg-st 1 võib ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui apellant on taotlenud asjas istungi korraldamist, kuid tema ega tema esindaja ei ilmu kohtuistungile. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses peamise argumendina toonud välja asjaolu, et halduskohus on asja läbi vaadanud kaebaja tagaselja ega ole võimaldanud kaebaja esindajal anda kohtuistungil endapoolseid selgitusi. Samuti on kaebaja apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et kohtuistungil kokkulepitav kompromiss võiks olla nii kaebajat kui vastustajat rahuldav lahendus. Sellistest seisukohtadest saab kohus järeldada kaebaja tahet arutada asja kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9). Eelnevast tulenevalt määras Tartu Ringkonnakohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil 09.04.2014. Kaebaja esindaja aga ei ilmunud 09.04.2014 toimunud kohtuistungile, mistõttu esineb HKMS § 195 lg-s 1 sätestatud alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 13. HKMS § 195 lg-st 2 ei jäeta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, kui: 1) apellatsioonimenetluse vastaspoolel või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada ilma apellandi osavõtuta kohtuistungist; 2) apellanti ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest hoiatatud; 3) apellant on enne kohtuistungit kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud asjas eeltoodud aluseid, mis takistaksid apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. 10.01.2014 edastas ringkonnakohus kaebajale kohtukutse, milles kutsus kaebajat Tartu 4

Ringkonnakohtu 09.04.2014. a istungile ning hoiatas teda kohtuistungile ilmumata jätmisega kaasnevate HKMS § 195 lg-s 1 sätestatud tagajärgede eest. Kohtukutse kättesaamist on kaebaja seaduslik esindaja 10.01.2014 e-kirja teel kinnitanud. Enne kohtuistungit ei ole kaebaja kohtule teatanud ühestki mõjuvast põhjusest, mis oleks tal takistanud istungile ilmumist. Samuti ei ole vastustaja avaldanud kohtule soovi asja sisulist läbivaatamist jätkata. Tartu Ringkonnakohtus 09.04.2014 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et puudub vajadus asja sisuliselt arutada ning vastustaja on nõus määrusega, millega kohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Seega ei esine antud juhul HKMS § 195 lg 2 p-des 1−3 sätestatud piiranguid, mis takistaksid apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta HKMS § 195 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 196 lg-st 2 on käesoleva asja uuendamine ja taastamine võimalik üksnes HKMS §-s 146 sätestatud tingimustel. Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits 5