2-13-11915/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-11915 Tsiviilasi M.J.L. , H.R.L. ja P.A.L. hagi B.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2937,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. juuli 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.L. (isikukood: XXXX; elukoht: Tartu Sinika 15-14), esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas Vastustajad (hagejad):

1. M.J.L. (isikukood: XXXX; elukoht: Tartumaa XXXX)

2. H.R.L. (isikukood: XXXX; elukoht: Tartumaa XXXX)

3. P.A.L. (isikukood: XXXX; elukoht: Tartumaa XXXX) Vastustajate seaduslik esindaja E.L. , lepinguline esindaja advokaat Tiia Tafenau RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. juuli 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.J.L. , H.R.L. ja P.A.L. esitasid 14.03.2013. a hagi B.L. vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on E.L. i ja B.L. abielust sündinud M.J.L. , H.R.L. ja P.A.L. . Pärast vanemate abielu lahutamist 13.02.2012 jäid hagejad elama ema juurde. Kostja maksis kuni 2012 detsembrikuuni hagejate ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud määras, s.o 145 eurot kuus igale hagejale, kokku 435 eurot kuus. Alates 01.01.2013 on elatise miinimummääraks

160 eurot kuus, seega peaks kostja alates 01.01.2013 maksma hagejatele elatist igakuiselt kogusummas 480 eurot, kuid kostja maksis hagejate ülalpidamiseks elatist jaanuaris 182,42 eurot, veebruaris 243,89 eurot ja märtsis 117,60 eurot. Kostja on seega perioodil jaanuar kuni märts 2013 maksnud igale hagejale elatist vähem summas 298,70 eurot. Hagejad taotlesid kostjalt vaidlusaluse perioodi eest igale hagejale vähem makstud elatise väljamõistmist summas 298,70 eurot ja alates 01.04.2013 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise väljamõistmist seadusjärgses määras.

Hagejad ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hagejad märkisid, et nad viibivad vastavalt suhtluskorrale kostja juures aastas kokku 115 päeva ja möönsid, et kostja juures viibitud aega arvestades võib olla põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine seaduses sätestatust väiksemas määras. Hagejad soovisid, et kostja maksaks elatist igakuiselt kindlaksmääratud summas, mis hagejate arvestuse kohaselt on (365 – 115)/30 × 160/12 = 111,07 eurot lapse kohta kuus ehk kokku 333,21 eurot kuus, kusjuures elatise seaduses sätestatud minimaalmäära suurenemisel suurendatakse ka igakuiselt makstava elatise suurust.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on Tartu Maakohtu 28.09.2012 tsiviilasjas nr 2-11-54206 tehtud määrusega määratud kindlaks kostja ja hagejate vaheline suhtluskord, mille alusel viibivad hagejad olulise aja kostja juures. Kostja selgitas, et on alates 2013. aastast tasunud hagejatele elatist järgneva kuu eest ette, lahutades elatisest maha päevad, millistel on hagejad tema ülalpidamisel. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmise nõue alates 01.04.2013 hagis toodud ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus tegi 1. juulil 2013. a järgmise otsustuse:

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista B.L. lt M.J.L. , H.R.L. ja P.A.L. kasuks ajavahemiku jaanuar 2013 kuni märts 2013 eest vähem makstud elatis 359,89 eurot.

3. Välja mõista B.L. lt M.J.L. kasuks elatis 108,80 eurot kuus alates 01.04.2013 kuni M.J.L. täisealiseks saamiseni 07.02.2022, kuid mitte vähem kui 68% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Välja mõista B.L. lt H.R.L. kasuks elatis 108,80 eurot kuus alates 01.04.2013 kuni H.R.L. täisealiseks saamiseni 10.07.2026, kuid mitte vähem kui 68% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

5. Välja mõista B.L. lt P.A.L. kasuks elatise 108,80 eurot kuus alates 01.04.2013 kuni P.A.L. täisealiseks saamiseni 26.08.2028, kuid mitte vähem kui 68% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

6. Elatisraha kanda iga kuu 1. kuupäevaks E.L. i pangakontole nr XXXX (Danske Bank A/S Eesti filiaal). Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.

Elatisehagi on esitatud põhjusel, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 6 on alates 01.01.2013 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. Seega ei tohi käesoleval ajal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot.

Tegemist on minimaalse elatisega lapse ülalpidamiseks. Kohus selgitas, et kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikutel seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise väljamõistmisel oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures.

Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (3-2-1-37-11 p 13). Vaidlust ei ole selles, et hagejad viibivad Tartu Maakohtu 28.09.2012 tsiviilasjas nr 2-11-54206 tehtud kohtumääruse alusel kostja juures ühes aastas keskmiselt 115 päeva, mis on 32% aastast. Kohus märkis, et tegemist on hagejate poolt kohtule esitatud arvestusega ja et kohtu arvates ei ole aastate lõikes üldkokkuvõttes määrav, kas tegelik kostja juures viibitavate päevade arv aastas on arvestatust mõne protsendi võrra väiksem või suurem.

Kohtu hinnangul viibivad hagejad lahus elava vanema juures olulise osa ajast, mistõttu tuleb antud juhul arvestada kostja esitatud vastuväitega vähendada väljamõistetavat elatist, kuna kostja kannab sellel ajal laste ülalpidamiskulud ise. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nende mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest. Sellises olukorras saab kohus lähtuda üksnes lapse miinimumvajadustest ning mõista kostjalt välja elatise, mis ei ületa seaduses sätestatud elatise miinimummäära.

Kuigi vaidlust ei ole selle üle, et hagejate ema sissetulek on 400 eurot kuus ja hagejate isa sissetulek on 1200 eurot kuus, ei ole esitatud kohtule muid tõendeid, mille alusel hinnata hagejate vanemate varalist seisundit. 11.06.2013 kohtuistungil on selgunud, et kostjal ei ole Eestis kinnisvara ega registrisse kantavat vallasvara. Arvestades asjaolu, et hagejad elavad ema juures keskmiselt 68% aastas ja isa juures keskmiselt 32% aastas ning kohtu hinnangul viibivad hagejad olulise osa ajast lahus elava vanema juures ja põhjendatud on elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda miinimumelatisest ning hagejad on soovinud tagada nende ülalpidamiseks igakuiste kindlate vahendite olemasolu vanemale, kelle juures nad peamiselt elavad, siis on kostjal kohustus maksta iga hageja ülalpidamiseks elatist 68% seaduses sätestatud minimaalmäärast, mis käesoleval ajal on 108,80 eurot kuus, kokku seega 326,40 eurot kuus.

Kohus märkis, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel. Kuigi iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist, ei tähenda nimetatu siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel üldse arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab täiendavalt lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi hagejate vajaduste rahuldamiseks (nt sisustanud neile toa, ostnud riideid, koolitarbeid, jalgratta, teinud kindlustuse jne) lisaks kulutustele, mida ta kannab sel ajal, kui hagejad tema juures viibivad.

Tegemist on rahaliste lisakulutustega, mida kostja on teinud täiendavalt hagejate elatise maksmisele. Kohtu hinnangul täidab kostja sellisel viisil PKS § 105 lg-s 3 sätestatud osavõlgniku ülalpidamiskohustust, kuna tema sissetulek on hagejate seadusliku esindaja omast suurem ja võimaldab hagejate ülalpidamist suuremas ulatuses. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et seejuures ei ole kostja palunud väljamõistetavat elatise suurust vähendada täiendavate lisakulutuste arvelt, vaid ainuüksi aja eest, mil hagejad viibivad tema juures ja kostja kanda on hagejate esmavajadused.

Hagejad esitasid elatisehagi kohtule 14.03.2013 (tl 1), nõudes selles tagasiulatuvalt perioodil jaanuar 2013 kuni märts 2013 igale hagejale vähem makstud elatise väljamõistmist summas 298,70 eurot. Kohtu põhjendustest lähtudes tuli kostjal vaidlusalusel perioodil maksta hagejatele elatist 68% 1440 eurost (3 last × 3 kuud × 160 eurot kuus), mis on 979,20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate ülalpidamiseks elatist maksnud 619,31 eurot (182,42 + 243,89 + 117,60 + 75,40), seega on kostja täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust vaidlusalusel perioodil osaliselt.

Hagejate nõue on põhjendatud 359,89 euro ulatuses (979,20 – 619,31). Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise 359,89 eurot ühekordse summana tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2013 kuni 31.03.2013. Hagejate seadusliku ja lepingulise esindaja 11.06.2013 kohtuistungil öeldust tulenevalt on kostja maksnud kohtumenetluse ajal hagejatele jätkuvalt elatist (nt aprillikuu eest 214,23 eurot). Kohus märgib, et pooltel tuleb arvestada hagejate ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud rahaga, sest selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. B.L. esitas 05.08.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista välja elatis muutuva suurusena ning määrata ette kindlaks elatissumma suuruse arvestamise alused. Apellant palub menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus antud juhul vääralt kohaldanud PKS § 101 lg-t 2 ning põhjendamatult määranud elatise kindlaks kindla summana. Apellant selgitab, et võttes arvesse Tartu Maakohtu poolt määratud lastega suhtlemise korda, on ta tasunud vastustajatele alates 2013. aastast elatist aja eest, mil vastustajad ei ole tema ülalpidamisel. Apellant selgitab, et aja eest, mil vastustajad viibivad apellandi juures, neile elatise tasumist E.L. i poolt ei toimu. Sellise olukorra vältimiseks olekski tulnud kohtul määrata kindlaks elatise summa muutuva suurusena, määrates kindlaks, millise arvutuse tulemusel tuleb tasuda elatist apellandil ning millises ulatuses on elatise tasumise kohustus E.L. il. Apellant selgitab, et tema arvates oleks õiglane ning laste huvides süsteem, millise puhul B.L. tasub elatist selle aja eest, mil vastustajad on E.L. i juures ning E.L. tasub B.L. le elatist aja eest, mil lapsed on B.L. juures. B.L. lisab apellatsioonkaebusele tema poolt koostatud tabeli (lisa 1), milliselt nähtub, millises määras jäävad vastustajad ilma neile seadusega ette nähtud elatisest juhul, kui elatise tasumine toimub kindlaksmääratud summana.

5. M.J.L. , H.R.L. ja P.A.L. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta B.L. kanda.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ela apellant lastega alaliselt koos ning osaleb laste kasvatamises vaid päevadel, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale tema juures. Vastustajate peamiseks elukohaks on nende ema elukoht. E.L. elab vastustajatega alaliselt koos, on nende peamiseks kasvatajaks ning kannab põhilised vastustajate ülalpidamiskulud. Tulenevalt PKS § 100 lg-s 2 sätestatust puudub E.L. il kohustus täita laste ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kuna ta täidab laste ülalpidamiskohustust laste vajadusi vahetult rahuldades;

2) ei ole apellandi poolt taotletud süsteem õiglane ega ka vastustajate huvides. Apellandi poolt välja pakutud elatise arvutamise alused looksid olukorra, kus apellant mõnel kuul elatist ei maksa.

6. Vastustajad esitasid 20.03.2014. a täiendavad seisukohad. Vastustajad palusid võtta asja materjalide juurde E.L. i konto väljavõtted perioodil 01.01.2013 kuni 19.03.2014 B.L. poolt E.L. i kontole tehtud elatisemaksete kohta. Tasutud summadest ei ole aru saada, kas B.L. on elatise maksmisel arvestanud seoses kuupalga alammäära tõusuga alates 01.01.2014. a toimunud miinimumelatise suurenemisega. B.L. poolt välja pakutud elatise arvestamise alused ja kord muudavad elatise maksmise ebaregulaarseks.

7. B.L. esitas 20.03.2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei nõustu apellant, et E.L. on peamine lastega seotud kulutuste kandja. Apellant ostis oma elukohta kõik vajalikud esemed tagamaks, et vastustajatel on olemas kõik vajalik. Apellant tasub koduõpetaja eest, ta on soetanud vastustajate jaoks mitu komplekti riideid, hoolitsenud tervishoiu eest ja teinud kulutusi toidule. B.L. tasub vastustajate transpordi eest ajal, mil lapsed elavad tema juures. Apellant on sõlminud vastustajate osas tervise/õnnetusjuhtumi kindlustused ning reisikindlustused. B.L. kanda on lastega seotud reisikulud ning mitmed teised ajaviite ja huvitegevuste kulud;

2) alates 01.01.2013 on apellant arvutanud lastele tasutava elatise järgmise valemi alusel (iga lapse kohta eraldi): 177.5 / PK x (PK – B) – 177.5 / PK x B, kui on vajadus korrigeerida eelmises kuus toimunud päevade arvu tõttu, lahutatakse eelmisest tehtest - 177.5 / PEK x B x

2. Valemis toodud tähistuste selgitus on järgmine: PK - päevi saabuvas kuus; PEK - päevi eelnenud kuus; B- M.J. , LASS ja P.A.L. poolt B.L. ga oldud päevade arv: x 2 - kahekordne korrutis selle tõttu, et B.L. maksis eelmisel kuul elatist toodud päevade eest kui tegelikkuses oli elatise tasumise kohustus E.L. il.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. juuli 2013. a otsus tuleb jätta muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 101 lg-t 2 ning põhjendamatult mõistnud elatise välja kindla summana.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti määranud elatise suuruse kindlaks kindla summana lähtudes hagejate ja kostja vahel kindlaksmääratud suhtluskorrast.

Apellandi väide, et ajal, mil lapsed viivivad isa juures, on laste emal kohustus tasuda lastele elatist, ei ole põhjendatud. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem ei pea üldjuhul tasuma lapse ülalpidamiseks PKS § 100 lg-s 1 sätestatud rahalist elatist. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selles, et lapsed elavad Tartu Maakohtu 28.09.2012 kohtumäärusega (tsiviilasjas nr 2-11-54206) kindlaksmääratud suhtluskorra alusel ca 68% ajast emaga ja 32% ajast isaga. Arvestades kindlaksmääratud suhtluskorda, ei saa praegusel juhul öelda, et lastel on vahelduv elukoht ema ja isa juures. Laste püsielukohaks on laste ema elukoht. Kuna lapsed viibivad 68% ajast ema juures, siis täidab ema laste suhtes ülalpidamiskohustust vahetult.

10. Õige on apellandi väide selles, et ajal, mis lapsed viibivad isa juures, kannab kõik lastega seotud kulud laste isa, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aluseks elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena. Maakohus on põhjendatult vähendanud kostja poolt tasutavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest lapsed viibivad 38% ajast isa juures ning sel ajal kannab isa laste ülalpidamiskulud.

Apellant on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta on soetanud uude elukohta kõik lastele vajaliku. Kostja on soetanud lastele mitu komplekti riideid, kandnud tervishoiuga seotud kulutusi. Samuti on kostja kandnud laste reisikulud, reisija elukindlustuse kulud ning mitmed teised huvitegevuse kulud. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja tagab lastele kostja juures viibimise ajal laste ülalpidamisega seonduvad kulud, kuid kõik kostja poolt esiletoodud kulutused ei ole esmavajalikud. Lastele ei ole vaja soetada mitu komplekti riideid ja muid koolitööks jms vajalikke esemeid (nii ema kui ka isa elukohta), vaid lapsed peaksid kasutama ema poolt kaasa pandud riideid, jalanõusid ja koolitööks vajalikke vahendeid. Samuti ei kuulu laste esmavajaduste hulka reisimisega seotud kulud ning reisija kindlustusmaksed. Seisukohta, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine on Riigikohus rõhutanud otsustes nr 3-2-1-119-07 ja 3-2-1-33-11. See tähendab, et elatist tuleb reeglina maksta perioodiliste rahaliste maksetena.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata elatise suurus kindlaks muutuva suurusena. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et lastele tuleb tagada nende ülalpidamiseks igakuiste kindlate vahendite olemasolu vanemale, kelle juures nad peamiselt elavad. Apellandi poolt välja pakutud valem elatise arvestamiseks muutuva suurusena muudab elatise maksmise ebaregulaarseks, mis ei ole laste huvides.

11. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

12. Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi