3-12-2196/51 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2196 Haldusasi J J i (J) kaebus Maksuja Tolliameti 11.07.2012 otsuse nr 13-1/2695 ja 13.09.2012 vaideotsuse nr 6-1/995-2 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebuse esitaja 29.04.2012 avaldus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – J J , volitatud esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde J J i poolt 24.03.2014 esitatud täitemenetluse lõpetamise otsus ja OÜ Maja Vara Projekt äriregistri teabesüsteemi väljatrükk.

2. Jätta Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2196 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-2196 2(12) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 18.04.2012 J J ile intressinõude kogusummas 13 170,22 eurot.

2. J. J esitas 29.04.2012 MTA-le taotluse intressivõla kustutamiseks, mille MTA jättis 11.07.2012 otsusega nr 13-1/2695 rahuldamata. J. J esitas MTA 11.07.2012 otsusele vaide, mille MTA jättis 13.09.2012 vaideotsusega nr 6-1/995-2 rahuldamata.

3. J. J esitas 18.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.07.2012 otsuse nr 13- 1/2695 ja 13.09.2012 vaideotsuse nr 6-1/995-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata kaebuse esitaja 29.04.2012 avaldus uuesti läbi. Vaideotsuses esitatud väide, et OÜ Leaal, mille ainuosanikuks on kaebaja, majanduslik seisund võib tulevikus paraneda on ekslik ega vasta OÜ Leaal 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruannetele. Sisuliselt on osaühing maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada OÜ Leaal pankrot. Asjaolu, et kaebaja on täitnud oma seadusest tulenevad kohustused maksuameti ees ja on esitanud seaduses ettenähtud deklaratsioonid tähtaegselt ja korrektselt, ei tähenda veel seda, et kaebuse esitaja oleks võimeline raha teenima, mille arvel tasuda intressivõlad.

Kaebuse esitajal on tuvastatud raske puue Sotsiaalkindlustusameti 8.02.2012 otsusega nr 834003. Maksuhalduri poolt märgitud kinnistud on koormatud pangahüpoteekidega ja seetõttu nende võõrandamine ning laekunud summa arvel intressivõla kustutamine on välistatud. Kaebajale ja tema abikaasale kuuluvale kinnistule, millel asub elamu, kus kaebaja elab koos oma abikaasaga, on seatud maksuameti poolt võõrandamise keeld. Kaebaja on pakkunud juba pikema aja jooksul kohalikule maksuhaldurile võimalikke lahendusi maksuvõla küsimuse lahendamiseks, kuid maksuameti esindajate vastuseisu tõttu jäid ettepanekud tulemusteta.

Pärast mitmeid läbirääkimisi nõustus maksuameti esindaja kaebaja taotlusega ja andis loa kaebajale ja tema abikaasale kuulund kinnistu registriosa numbriga 2065135 võõrandamiseks kolmandale isikule ja kustutas antud kinnistult 22.10.2008 seatud võõrandamise keelumärke. Kaebaja võõrandas seejärel antud kinnistu ja saadud raha arvel tasus maksuametile vabatahtlikult kogu põhivõlgnevuse. Juhul, kui maksuamet ei oleks seadnud antud kinnistule võõrandamise keelumärget või oleks andnud varem nõusoleku kinnistu võõrandamiseks, oleks kaebaja selle kinnistu võõrandanud tunduvalt varem kolmandale isikule ja saadud raha arvel tasunud maksuvõlad varem.

Sel juhul oleks ka intresside summa tunduvalt väiksem praegusest. Lisaks eeltoodule arestis maksuhaldur kaebuse esitaja arvelduskontod, mille tõttu kaebuse esitaja ei saanud enam normaalselt tegutseda ettevõtjana, kuna tal puudus sularahata arveldamise võimalus teiste äripartneritega. Kaebaja on teinud ka vastustaja esindajale ettepaneku omandada intressinõude arvel OÜ Leaal võlanõue OÜ Skim (alates 04.11.2010 OÜ Maja Vara Projekt) vastu summas 38 334,54 eurot, kuid vastustaja on sellest keeldunud. Vastustaja on rikkunud õiguse üldpõhimõtetest tuleneva proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtet.

Samuti ei ole antud haldusakt kohane ja proportsionaalne, ei ole arvestatud kaebuse esitaja õigustatud väidetega ning vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teos-

3-12-2196 3(12) tamisel arvestanud õiguse üldpõhimõtetega ega arvestanud olulisi asjaolusid ning ei ole küllaldaselt kaalunud kaebaja põhjendatud huve. Sellega on vastustaja asunud piirama nii kaebaja kui ka tema abikaasa põhiseaduslikke õigusi. Nimelt on kaebaja ausa kodanikuna deklareerinud maksuametis kõik oma majandustegevuse käibed, kulud ja tulud. Kaebaja on tasunud rahade laekumisel tehtud tööde eest ka maksuvõlad. Maksuvõlgade tähtaegne mittetasumine ei sõltunud kaebaja enda tahtest ja suvast, vaid teiste äripartnerite (eelkõige OÜ Skim) pahatahtlikust käitumisest, kes jätsid OÜ-le Leaal ja kaebuse esitajale tehtud tööde eest tasumata.

Kaebaja arvates huvitab vastustajat intresside sissenõudmisel ainult maksuvõlglase vara olemasolu, kõik muu on vastustaja arvates teisejärguline, jättes seejuures tähelepanuta maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3, mille kohaselt võib füüsilise isiku maksuvõla kustutada ka juhul, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Maksuhaldur peab igasse jutumisse süüvima ka sisuliselt, mitte lähtuma ülddeklaratsioonidest, analüüsimata maksuvõlgnevuse tekkimise tegelikke põhjusi, käesoleval juhul seda tehtud ei ole.

Proportsionaalsuse põhimõtet on muuhulgas rikutud sellega, et maksuhaldur on põhjustanud kaebajale tarbetuid ebameeldivusi. Peale seda, kui kaebaja oli tasunud maksuametile põhivõla, asus maksuamet kohtutäituri kaasabil sundvõõrandama kaebaja ja tema abikaasale kuuluvat eluaset. Kohtutäitur üritas antud elamut võõrandada lubamatult madala hinnaga arvestamata asjaoluga, et kaebaja poolt on tasutud põhivõlg ja kohtutäituri menetluses ei tohiks olla üleval maksuhalduri võlanõue mitte suuremas summas kui 3210 eurot. Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud sellega, et kaebajalt nõutakse intressivõlg sisse, kuid isikult, kelle tegevuse tõttu kaebajal maksuvõlg üldse tekkis (OÜ Skim, mille seaduslikuks esindajaks oli Vitali Kutkin) jätkab rahulikult äritegevust uue ettevõtte alt.

Kaebaja on usaldanud maksuhaldurit ja tasunud ära oma ara arvel kogu maksupõhivõla. Tasumata on jäänud intressivõlg. Kaebus esitaja arvates on intressivõla arvestus ebaselge. Puuduvad viited konkreetsetele tõenditele, samuti tuleks üle kontrollida maksuhalduri poolt arvestatud ja kustutatud põhimaksuvõla arvestus. Rikutud on ka uurimispõhimõtet, kuna vastustaja on jätnud välja selgitamata antud asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, ei ole analüüsinud kaebaja poolt esitatud väiteid ega ole kontrollinud nende väidete vastavust oma andmebaasis olevatele andmetele.

Vaidlustatud otsused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele.

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 11.07.2012 otsus on õiguspärane – sellele eelnes asjaolude igakülgne hindamine ja lõppastmes õiguspärase kaalutlusotsuse langetamine, sealjuures võttes arvesse haldusõiguse üldpõhimõtteid. Vaidemenetluses vaatas MTA uuesti üle võimalikkuse kaebaja intressivõlg kustutada, kuid leidis asjaolusid kogumis ning vastastikuses seoses hinnates, et see ei ole võimalik. Eelkõige said otsuse isiku kahjuks tegemisel määravaks isiku varaline seis (märkimisväärne registervara olemasolu) ja pikaajaline ettevõtlusega tegelemine. Maksuhaldur võttis otsuse tegemisel arvesse kõikvõimalikke isiku majanduslikku seisundit kajastavaid andmeid ehk asjassepuutuvaid asjaolusid maksuvõla kustutamise otsustamisel: sissetulekut (Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine pension), pikaajalist tegelemist ettevõtlusega (FIE-na ja äriühingu juhatuse liikmeks ning osanikuks olemist), ettevõtluse tu-

3-12-2196 4(12) lemit, ettevõtluse aktiveerumist ja mis peamine – kaebajale kuuluvat registervara kinnistute näol ja sellest tulenevat võimalust varad realiseerida. Samuti järgis maksuhaldur proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid (vaideotsuse lk 3-4). Kaebaja argumentatsioon OÜ Leaal majanduslikust seisundist ei saa iseenesest olla kaalukaks põhjenduseks isiku maksuvõla kustutamise otsustamisel. Maksuhaldur ei saaks kustutada füüsilise isiku intressivõlga üksnes põhjusel, et maksuvõlgnikust füüsilise isikuga seotud äriühingul majanduslikult kahjumlikult läheb.

Iseenesest ja hüpoteetiliselt ei ole maksuhalduril MKS § 114 lg 3 järgi maksuvõla kustutamise kohustust ka olukorras, kus füüsilisest isikust maksuvõlgnik on seotud juhatuse liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisega paljude äriühingutega, mis on ilmselgelt pankrotistumas. Vastupidi, kui esineb eeltoodud oletuslik situatsioon või veel enam, praegusel juhul vähemalt mõistlik kahtlus OÜ Leaal äritegevuse paranemisest, kuid ka muud kaalukad asjaolud (praegusel juhul ennekõike kaebaja sissetuleku ja registervara olemasolu), siis on maksuhalduril talle seadusega pandud kohustusi silmas pidades (MKS § 10) kohustus jätta kaalutlusõiguse teostamisel isiku maksuvõlg kustutamata.

Lisaks on praegusel juhul kaebaja väide OÜ Leaal pankrotistumisest ennatlik ja hüpoteetiline. Seoses kaebaja poolt märgituga, et registervara on võimatu realiseerida, märgib vastustaja, et ei ole 11.07.2012 otsuses ega 13.09.2012 vaideotsuses eitanud hüpoteekide olemasolu. See asjaolu – kinnistute osaline koormatus ja osaline kuuluvus ühisomandina – ei saa olla otsustavaks põhjuseks isiku intressivõla kustutamise otsustamisel isiku kasuks, sest välistatud ei ole kinnistute vabanemine hüpoteekide alt. Sealhulgas ei tähenda kinnispandiga koormatus automaatselt välistatust kõikidest kinnisasja omaniku õigustest (vt asjaõigusseaduse § 333, § 325), nagu kaebaja seda sisuliselt väita üritab.

Isiku suutlikkus äritegevuse korraldamisel ja äripartnerite valik ei saa mahtuda kõrgendatult asjassepuutuvate asjaolude hulka, mida arvestades oleks võimalik MKS § 114 lg 3 järgi isiku maksuvõlad kustutada. Kaebaja on põhivõla tasumisel võtnud omaks ka põhivõla maksmise viivitusega kaasneva riski realiseerumise võimaluse ehk kaebaja on tunnistanud sellega intressivõlgnevuse olemasolu, mille sissenõudmine on maksuhalduri kohustus. Eelnev kinnitab vastustaja veendumusel kaebaja äripartnerite tegemata jätmise ja kaebaja varasema heatahtlikkusega seonduvate väidete asjassepuutumatust maksuvõla kustutamise otsustamisel.

Kaebaja mittenõustumine seoses põhivõla või intressivõla arvestamise metoodikaga ei ole asjakohane maksuvõla kustutamise võimalikkuse üle peetavas vaidluses.

5. Tallinn Halduskohtu 19.06.2013 otsusega rahuldati kaebus, tühistati MTA 11.07.2012 otsus ja 13.09.2012 vaideotsus ning kohustati MTA-d vaadata kaebaja avaldus maksuvõla (intressivõla) kustutamiseks uuesti läbi. Kaebaja ei ole vaidlustanud intressivõla suurust ega selle aluseks olevat maksuotsust seaduses sätestatud korras ning kohtuasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude suhtes: kaebajale kuuluvad kas ainuomanikuna või ühisomandi osana mitmed kinnistud ja ta on OÜ Leaal juhataja ja ainuosanik. Maksuvõla sissenõudmine ei ole lootusetu, arvestades kaebajale kuuluvaid kinnistuid ja muud vara. Kaebajal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi. Raske puude kestvuseks on enne kordusekspertiisi määratud viis aastat ehk see on määratud kuni 28.02.2017. Kaebaja sissetulekud on osaliselt seotud temale kuuluva Leaal OÜ majandustegevuse tulemiga. Maksuvõlad tekkisid muuhulgas põhjusel, et Leaal OÜ töö tellinud firmad ja kohalik omavalitsus jätsid esitatud arved tasumata. Kaebaja müüs maksuvõla põhivõla tasumiseks kinnisvara ja põhivõlg sai tasutud.

3-12-2196 5(12) Kaebuse esemeks on MTA 11.07.2012 otsus ja 13.09.2012 vaideotsus. Mõlema vaidlustatud haldusakti sisuliseks aluseks oli kaebaja taotlus kustutada tema intressivõlad, mis olid näidatud MTA 18.04.2012 intressinõudes. Kaebaja on taotlenud vaidlustatud haldusaktide andmiseks läbi viidud haldusmenetluses talle määratud maksuvõla intresside kustutamist peamiselt põhjusel, et intressivõlg on tekkinud talle muuhulgas vääramatu jõu mõjudel ja selle sissenõudmine oleks arvestades kõiki asjaolusid ebaõiglane. Haldusmenetluses ei ole kaebaja vaidlustanud intressinõuet ennast ja kõik vastavad kohtumenetluses esitatud argumendid, mis ei ole seotud maksuvõla kustutamise nõudega, sealhulgas kaebaja väited, et talle oli intressivõla kujunemine arusaamatu, jättis halduskohus tähelepanuta kui asjakohatud.

MKS § 114 lg 3 käsitleb maksuvõla kustutamise aluseid iseseisvalt, mitte nende koosmõjus, ehk maksuhaldur saab kustutada maksuvõlga, kui on täidetud vähemalt üks seaduses toodud eeldus. Kuna käesolevas asjas ei ole olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine oleks lootusetu, siis tuleb uurida, kas vastustaja sai rakendada teisi maksuvabastuse aluseid. Käesolevas asjas on põhiliseks vaidlusküsimuseks küsimus, kas esinevad HKMS § 114 lg 3 nimetatud alused intressivõla kustutamiseks ja kas maksuhaldur on teostanud kaalutlusõigust oma vaidlustatud haldusaktide puhul õiguspäraselt.

Vaidlusküsimust veelgi täpsustades, tuleb kohtul vastata küsimusele, kas maksuhaldur on oma kaalutlusõigust teostades selgitanud välja ja arvestanud kõiki asjaolusid, mis on seotud küsimusega „Kas esinevad asjaolud, mille tõttu oleks võimalik ja vajalik kaebaja intressivõlg kustutada, sest selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu, tõttu?“. Nimetatud küsimusele vastamisel tuleb lähtuda eelkõige kaebaja taotlustes toodud väidetest ja argumentidest, sest ainult need olid aluseks vastustaja poolt haldusaktide andmisel.

Tulenevalt rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 § 51 lg 2 ja 3 on taotluse aluseks olevate asjaolude ja tõendite esitamise kohustus taotluse esitajal. Nimetatud sätted ei ole siiski ülimuslikud HMS sätestatud haldusorgani uurimiskohustust väljendavate sätete suhtes, sest ka MKS § 114 lg 3 teine lause viitab maksuhalduri õigusele välja nõuda asjaolude kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid. Kaebaja tõi oma taotlustes välja, et tema arvates on vääramatuks jõuks kaks põhilist asjaolu – esiteks asjaolu, et põhivõlg tekkis tal sellest, et temalt töö tellinud firmad ei maksnud neile esitatud arveid korrektselt, kuid maksud tuli maksta lähtudes esitatud arvetest ja tehtud kulutustest (käibemaks).

Teiseks tõi kaebaja välja, et tema on raskelt haige ja talle on määratud raske puue, mistõttu ta ei ole võimeline edasi töötama ja tegutsema ettevõtjana. Lisaks tõi kaebaja taotlustes välja, et tema intressivõlg on osaliselt põhjustatud vastustaja tegevusest, kes lasi arestida tema arved vaatamata sellele, et tal oli olemas tagatis, mille väärtus ületas võlga kümnekordselt. Seetõttu muutus kaebaja väitel tema majandustegevus võimatuks. Kohus nõustus vaidlustatud otsuste seisukohtadega, mis puudutavad võimalust arvestada vääramatu jõuna majanduspartnerite poolt neile osutatud teenuste eest maksmata jätmist.

Tellijate poolt arvete tasumata jätmine on äririskiks kõigile ettevõtlusega tegelevatele isikutele ning see ei sea iseenesest taotlejat teiste maksukohustuslastega ebavõrdsesse olukorda. Ühtlasi jäid teised ettevõtjad ja kohalik omavalitsus võlgu mitte kaebajale, vaid kaebajale kuuluvale äriühingule. Kuigi kohus möönab, et tõendites toodud tööde eest tasumata jätmine võis põhjustada majanduslikke raskusi OÜ Leaalile, ei tähenda see tingimata, et majandusliku kahju pidi nendest tehingutest saama ka kaebaja füüsilise isikuna.

Käesoleva kaebuse üheks elemendiks olev maksuvõlg ja intressivõlg on kaebaja, kui füüsilise isiku, maksuvõlg. Nähtuvalt kaebusest tasus kaebaja isiklikest säästudest OÜ Leaal maksukohustused, mis olid tekkinud seoses OÜ-le Skim väljastatud arvetega. Sisuliselt võttis kaebaja sellega endale OÜ Leaal äririski. See tehing ja kaebaja enda maksuvõla (ka intressivõla) tekkimine sõltus eeltoo-

3-12-2196 6(12) dust tulenevalt kaebaja enda tahtest ja tema poolt tehtud valikutest, seetõttu ei ole tal võimalik väita, et tegemist oli tema jaoks vääramatu jõuga. Eeltoodu tõttu tuleb jätta käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad tema ebaõiglast kohtlemist võrreldes mõne maksuvõlgades oleva äriühinguga. Maksuhaldur ei ole pidanud kaebaja tuvastatud rasket puuet asjaoluks, mis oleks maksukohustuslasest sõltumatu ja muudaks maksu sissenõudmise ebaõiglaseks. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama kas ja kui palju mõjutab see puue kaebaja töövõimet.

Seejuures tulnuks vastustajal arvesse võtta ka asjaolu, et tegemist on pensioniealisele isikule määratud puudega. Ainuüksi maksudeklaratsioonide ja tagastusnõuete esitamine ei tõenda, et kaebaja on säilitanud täieliku töövõime ja suudab tegelda ettevõtlusega senises mahus. Lisaks tulnuks vastustajal arvesse võtta asjaolu, et kaebaja puude raskusaste on aja kulgedes tõusnud. Vähemalt selles osas ei ole kaalutlusõigust täies mahus teostatud. Samuti oleks tulnud asetada sellised kaalutlused kaebaja tulevikus enesega toimetulemise konteksti, eriti arvestades kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud sissetulekute-väljaminekute tabelit.

Kaebaja on õigesti viidanud ka vastustaja poolt kaalutlusõiguse puudulikule teostamisele seoses tema väidetega põhivõlast täiendavalt tekkinud intresside tekkimise kontekstis. MKS eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib MKS § 114 lg-s 3 märgitud maksuvõla kustutamise aluseks olev ebaõiglus olla nii subjektiivne kui objektiivne. Vastustaja ei ole piisavalt kaalunud ja hinnanud kaebaja väidete põhjendatust seoses objektiivse ebaõiglusega. Vastustaja on jätnud teostamata kaalutluse ja täitmata oma uurimisning haldusakti põhjendamiskohustuse (HMS § 4, § 6 ja § 56) kahes olulises küsimuses.

Kõigepealt ei ole haldusorgan pööranud tähelepanu ja on sisuliselt jätnud käsitlemata kaebaja väited, et intressivõlg kasvas vastustaja enda tegevuse tagajärjel. Teise asjaoluna on kaebaja toonud välja, et tulenevalt vastustaja tegevusest ei olnud tal võimalik realiseerida võimalust algatada võla kättesaamiseks pankrotimenetlus OÜ Skim suhtes. Kohus nõustub osaliselt kaebajaga, et olukorras, kus vastustaja ei ole pidanud ise otstarbekaks maksuvõla sissenõudmiseks pankrotimenetlust algatada ega tasaarveldada kaebaja intressivõlga OÜ Leaal võlanõude ülevõtmisega ja sisuliselt takistab kaebaja rahaliste vahendite (kontode) blokeerimisega pankrotimenetluse algatamist kaebaja poolt, võib rääkida objektiivselt eksisteerivast ebaõiglusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maksuja Tolliameti 11.07.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta J. Ji kaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MKS § 114 lg-t 3, mis seisneb maksuvõla kustutamise õiguslikele alustele ebaõigluse motiivil väära tõlgenduse andmises ja seetõttu faktiliste asjaolude pinnalt väärale lõppjäreldusele jõudmises, et maksuhaldur on haldusakti andmisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamist. Samuti on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid (HKMS § 61 lg 1 ning § 158 lg 1 rikkumine) ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 2 teine lause ja lg 3, § 165 lg 1 p-d 1-6). 2) Kohus on MTA kaalutlusotsuse ja vaideotsuse tühistanud kolmel põhjendusel: esiteks, maksuhaldur pole piisavalt kaalunud J. Ji puudega seonduvat; teiseks, analüüsinud iseenda tegevusega seonduvat, mis puudutab kaebaja vara kasutamise ning käsutamise takistamist ja kolmandaks, iseenda tegevusega seonduvat, mis puudutab J. Ji võimalust saavutada enda juhitava äriühingu tehingupartneri OÜ Skim pankrot.

3-12-2196 7(12) Selliste asjaolude täiendava uurimise tulemusel ei oleks maksuvõla kustutamine võimalik, arvestades MKS § 114 lg 3 mõtet ning eesmärki. Maksuvõla kustutamine ebaõigluse motiivil on äärmiselt erandlik meede olukorras, kus isikul puuduvad muud võimalused enda õiguste kaitseks. Maksuvõla kustutamine võib väga kergelt tekitada ebaõigluse likvideerimise asemel ebaõiglust juurde (ühetaolise maksustamise põhimõte). Maksu tasumise raskus ning emotsionaalne meelepaha ei ole ebaõiglus MKS § 114 lg

3 mõttes. Näitena MKS § 114 lg 3 seletuskirjast (vt viide 1) võiks maksuvõla kustutamata jätmine olla ebaõiglane, kui „[…] isik saab tulu muu riigi rahas selles riigis asuvale panga pangaarvele, raha devalveeritakse.“ Seesuguse või sellesarnase olukorraga tegemist ei ole. Ebaõiglus MKS § 114 lg 3 mõttes saab tuleneda võlgniku mõjualast väljaspool olevast, seadusandja poolt ettenähtamatust asjaolust, pärast maksuvõla tekkimist ja samaaegselt olema väga kaalukas, õigustamaks võla kustutamist kui „viimast abinõud“ isiku eksistentsi säilimiseks või äärmiselt suure ebavõrdsuse vältimiseks. Isiku füüsiline puue, raskused ametiasutustega asjaajamisel ja isikuga seotud äriühingute eraõiguslikud tsiviilvaidlused ning maksuvõlad on kindlasti emotsionaalset meelepaha tekitavad probleemid, kuid ei saa olla aluseks maksuvõla kustutamisel. Need ei ole asjaolud, mida MTA peaks omal initsiatiivil täiendavalt ning sügavalt uurima maksuvõla kustutamise üle otsustamisel.

3) Küsimus on selles, kuidas suhestuvad haldusorgani uurimiskohustus (MKS § 11) ja endale soodustavat haldusakti sooviva isiku enda kohustus esitada tõendeid ja tugineda haldusakti andmist toetavatele asjaoludele (HMS § 38 lg 3, MKS § 114 lg 3 ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri määrus) maksuvõla kustutamise taotluse esitamise situatsioonis. Halduskohus on põhjendamatult eeldanud MTA-lt sellise uurimiskohustuse täitmist, millise täitmine oli sisuliselt võimatu, arvestades MTA-le esitatud ning otsuse tegemiseni viinud J. Ji taotlust. Seesugune tõendite väär hindamine on viinud käesoleval juhul ebaõige kohtulahendini.

4) J. Ji puudega seonduvad asjaolud olid MTA-le otsuse tegemise hetkel teada ja MTA ei ole sellest asjaolust jätnud välja tegemata. Samas ei ole J. J kordagi selgitanud, mille pärast ja millisel põhjuslikul seosel tähendab see just tema puhul maksuvõla kustutamata jätmise ebaõiglust – ebavõrdsust võrreldes mõne muu maksumaksjaga või seda, et maksuvõla kustutamata jätmisel tema või tema ülalpeetavate eksistents satuks ohtu. Puudest tulenev töövõimetus ei saa iseenesest olla aluseks maksuvõla kustutamiseks ebaõigluse motiivil (ega olla sellega põhjuslikus seoses).

Seda eriti juhul, kui MTA on taotlejal tuvastanud: (a) märkimisväärse registervara (eelkõige rohkearvuliselt kinnistuid) olemasolu; (b) perekonna (nii abikaasa kui laste) toetuse; (c) riigipoolse abi (sotsiaalsed tagatised) saamise võimaluse; (d) kaebaja võime iseseisvalt liikuda (nt kohtuistungil ja maksuhalduri ametiruumides ise autoga sõites); (e) intressivõlgnevuse väiksuse (ja selle mitte suurenemise põhivõla tasutuse põhjusel) registervara kõrval; (f) äriühingu juhtimisorgani liikmeks ning osanikuks olemise ja selle äriühingu majandustegevuse aktiviseerumise viimasel ajal; (g) igakuise pensioni saamise.

Ühetaolise maksustamise põhimõttega oleks teravas vastuolus aktsepteerida sellises situatsioonis isiku maksuvõla kustutamise taotlust ja maksuvõlg kustutada, seda enam, et MTA esmalt taotluse järgselt ning enne otsuse tegemist saatis kaebajale 24.05.2012 vastuskirja, milles selgitas maksuvõla kustutamise aluseid ning täitis seega uurimiskohustust ning selgitamiskohustust. Veel, maksuhaldur vaatas kõik asjaolud uuesti läbi vaidemenetluses. Isikul puude olemasolu ei saanuks mitte ühelgi juhul osutuda nii kaalukaks, et olla maksuvõla kustutamise aluseks (subjektiivse) ebaõigluse motiivil ja seetõttu on arusaamatu halduskohtu

3-12-2196 8(12) otsus kohustada MTA uuesti kaebaja taotlust läbi vaatama ja sellega seoses täiendavat uurimist teostama.

5) Halduskohus on leidnud, et maksuhaldur oleks pidanud enam tähelepanu pöörama kaebaja väidetele seonduvalt maksuhalduri tegevusega intressivõla püsimisel ning kasvamisel. Vaidlus puudub, et intressivõlgnevust kaebaja vaidlustanud ei ole. Maksuhaldur ei pea selgitama välja intressivõlgnevuse sissenõudmisega seotud üksikasju, sest tekkinud ja vaidlustamata jäetud maksuvõlgnevuse sissenõudmisega seotud asjaolud ei saa olla maksuvõla kustutamise aluseks. Sundtäitmine ei ole erinevalt maksuvõla kustutamise otsustamisest kaalutlusotsus. Kui maksumaksja leiab, et sissenõudmine on seadusevastane, saab ta sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid vaidlustada, kuid mitte maksuvõla kustutamise taotlemisel. Vaatama asjaolule, et MTA saatis kaebajale 24.05.2012 vastuskirja ja selgitas maksuvõla kustutamise aluseid, ei esitanud kaebaja ühtegi konkreetset asjaolu või tõendit, millest oleks saanud järeldada, et võrreldes mõne muu maksumaksjaga on kaebaja nii märkimisväärselt ebavõrdses situatsioonis, et tema maksuvõlg tuleks kustutada.

6) Nõustuda ei saa, et maksuvõla kustutamise üle otsustamisel tuleb MTA-l sügavalt uurida mõne kolmanda isiku äripartneri pankrotimenetluse algatamise võimalust, ükskõik kuidas maksuvõla kustutamist taotlev isik selle kolmanda isikuga seotud on. Isegi kui MTA oleks kohustatud esitama pankrotiavalduse OÜ Skim suhtes, puudub igasugune võimalus seda pidada ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 tähenduses ja seega maksuvõla kustutamist tingivaks asjaoluks – sellise asjaolu põhjuslik seos ebaõiglusega on liiga kauge. Jättes kõrvale selle asjaolu täieliku asjakohatuse, tuleb tõdeda, et kaebaja ole sisuliselt põhistanud ega tõendanud, kuidas MTA tegevus sisuliselt ja otseselt on kaebaja intressivõlgnevuse tekkimise ning püsimise põhjustanud.

7) Ringkonnakohtu ees seisab õiguslikul tasandil põhimõtteline küsimus – kas maksuvõla kustutamise aluseks saavad olla (a) isiku halvenev tervislik seisund, (b) maksuhalduri ning kohtutäituri tegevuste võimalikud puudused jõustunud haldusakti alusel määratud võla sissenõudmisel ja (c) maksuhalduri tegevuse võimalikud puudused maksuvõla kustutamist taotleva füüsilise isikuga seotud äriühingu äripartneri maksuvõla sissenõudmisel? MTA veendumusel on vastus „ei“ ja seetõttu ei pea maksuhaldur MKS § 114 lg 3 alusel antavate haldusaktide tegemisel selliseid asjaolusid sügavalt uurima ega kaaluma.

Vastupidine tähendaks mööda vaatamist menetlusosalise osalemiskohustusest ja viiks haldusorganilt uurimiskohustuse täitmise ebaratsionaalselt kõrgele. MTA palub ringkonnakohtul hinnata haldusmenetluse käiku, seejuures eriti isiku taotlustes toodud asjaolusid ning tõendeid ja selle seost võimaliku ebaõiglusega – võrdne kohtlemine (objektiivne ebaõiglus) ja J. Ji või tema ülalpeetavate võimalik eksistentsi ohtu sattumine (subjektiivne ebaõiglus). MTA möönab, et olukorras, kus isik on iseenda tegevuse tõttu sattunud maksuvõlglase positsiooni, tekitab see ebamugavusi, kuid sellest ei järeldu ebaõiglus praeguses situatsioonis.

7. J. Ji 09.08.2013 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata halduskohtu otsus muutmata. Ebaõige on väide, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MKS § 114 lg-t 3. Kohus on õigesti viidanud kaalutlusõiguse puudulikule teostamisele. MKS eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib maksuvõla kustutamise aluseks olev ebaõiglus olla nii subjektiivne kui objektiivne.

3-12-2196 9(12) Kohus asus õigele seisukohale, et vastustaja ei ole piisavalt kaalunud ja hinnanud kaebaja väidete põhjendatust seoses objektiivse ebaõiglusega. Haldusorgan ei ole pööranud tähelepanu ja on sisuliselt jätnud käsitlemata kaebaja väited, et intressivõlg kasvas vastustaja enda tegevuse tagajärjel. Tulenevalt vastustaja tegevusest ei olnud kaebajal võimalik realiseerida võimalust algatada võla kättesaamiseks pankrotimenetlus OÜ Skim suhtes. Kui maksuhaldur ei oleks maksuvõlgade katteks arestinud kaebaja pangakontosid, oleks kaebaja esitanud OÜ Skim vastu pankrotiavalduse.

Kohus märkis õigesti, et võlanõue kuulus küll OÜ-le Leaal, kuid kaebajaga seotuse tõttu oleks nõude realiseerimine läbi pankrotimenetluse ilmselt võimaldanud kaebajal oma intressivõla tasuda. Maksuhalduri tegevuses esinevad maksuvõlglaste ebavõrdse kohtlemise tunnused. Ühelt poolt ei ole maksuhaldur astunud ühtegi sammu OÜ-lt Skim maksuvõlgade sissenõudmiseks, samal ajal aga kohaldas kaebaja suhtes kõiki võimalikke sanktsioone maksuvõlgade sissenõudes. Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et MTA on kaebajal tuvastanud võime iseseisvalt liikuda (nt kohtuistungil ja maksuhalduri ametiruumides ise autoga sõites).

Kaebaja toimetas halduskohtu istungile ja istungilt tagasi kaebaja lepinguline esindaja, kuna kaebajatervislik seisund ei võimaldanud autot juhtida. Tõsi, kaebaja liikus kohtumaja ruumides ilma ratastoolita omal jõul, kuid ravimite kaasabil. Apellant leiab ekslikult, et antud juhul oleks olnud oluline maksuvõlgade tasumisel nii abikaasa kui ka laste toetus. Apellant on alusetult jätnud tähelepanuta, et põhimaksuvõlga aitasid tasuda osaliselt kaebaja abikaasa oma kesise vanaduspensioni ja lasteaiakasvataja palga arvel ning ka lapsed, kes omakorda peavad tegelema ka oma laste ülalpidamisega.

Siiani on kandnud kõik tsiviilkohtute ja ka halduskohtu menetluskulud kaebaja abikaasa Sirje J (osaliselt aitasid ka lapsed), kuna kaebajal peale kesise invaliidsuspensioni muid sissetulekuid ei ole. Ei ole eetiline panna vanemate võlgasid nende laste kanda. Ebaõige on vastustaja viide kaebajale kuuluvatele kinnistutele. Apellant on jätnud tähelepanuta, et kahel kinnistul on hüpoteegid laenude tagatiseks. Ilma hüpoteegita on ainult kaebajale ja tema abikaasale ühisvarana kuuluv kinnistu, millel asub abikaasade poolt ehitatud elamu, mis on kaebaja ja tema abikaasa kauaaegne ja ainuke elukoht.

Absurdne tundub väide, et kaebajal on õigus küsida riigilt riigipoolset sotsiaalset abi, et tasuda riigile riigiametnike tegevuse tagajärjel tekkinud intressivõlad. Kaebaja on juba loobunud osalisest oma kinnisvarast, mida oli võimalik pärast mitmeid aastaid esitatud taotlusi maksuametile maksuameti nõusolekul võõrandada, et tasuda maksupõhivõlg. Kaebaja elukoha kinnistule laenu võtmine on välistatud, kuna sellel lasub maksuameti poolt kinnistusraamatusse seatud igasugune käsutamiskeeld. Uute laenude võtmine on välistatud, kuna nende tasumiseks puuduvad võimalused.

Kaebaja ainuke sissetulek on invaliidsuspension ning tema abikaasa vanaduspension tagasihoidlik töötasu. Ebaõiglane on sundvõõrandada kaebaja ja tema abikaasa ainuke elamispind maksuintressivõla katteks, mis ei ole tekkinud, mitte kaebaja tegevusest vaid muudest asjaoludest, sealhulgas ka maksuhalduri pahatahtlikust tegevusest. Apellandi väide, et OÜ-l Leaal läheb viimasel ajal hästi, ei tugine ühelegi tõendile. Asjaolu, et OÜ Leaal on ausalt ära maksnud kõik oma maksuvõlad, ei tähenda veel, et OÜ Leaal majandustegevus oleks aktiviseerunud.

See nähtub ka 2012. a majandusaasta aruandest. Sisuliselt on tegemist OÜ Leaal maksejõuetusega ja selle põhjustajaks on eelkõige OÜ Skim, mis jättis OÜ-le Leaal tasumata tehtud tööde, mis omakorda tekitas OÜ Leaal võlgnevused teistele äriühingutele ja selle omanikule J. Jile; siit tulenevalt aga tekkis J. Ji võlgnevus maksuametile.

3-12-2196 10(12) Samas aga ei ole MTA astunud ühtegi märkimisväärset sammu OÜ Skim, mille vastu on ka MTA-l nõuded, korrale kutsumiseks. Kaebaja igakuulisele sissetuleku (invaliidsuspensioni) suurus momendil on 306 €. Kui eeldada, et kaebaja ei kuluta enda vajaduseks mitte ühtegi senti, siis intressivõla kustutamiseks kulub 43 kuud, so, enam kui kolm ja pool aastat. Samas aga on jätnud apellant tähelepanuta, et

306 € on minimaalne summa, millega apellant peab kuidagi toime tulema, ta peab esiteks kulutama suuri summasid ravimite ostuks, seejärel kulutused toidule ja kommunaalkulude tasumiseks. Samas vajavad tasumist ka riigimaksud (maamaks jne).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses kohtutäitur A. B 20.03.2014 otsuse (tehtud pärast halduskohtu otsust) täitemenetluse lõpetamise kohta OÜ Maja Vara Projekt (endise ärinimega OÜ Skim) suhtes ning OÜ Maja Vara Projekt äriregistri teabesüsteemi väljatrüki. Dokumendid tuleb võtta asja juurde.

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et uuel otsustamisel tuleb vastustajal täiendavalt asjaolusid kaaluda, sealjuures kaebaja puudega seonduvat, samuti kaebaja vara kasutamise ja käsutamise võimalikku takistamist maksuhalduri poolt, mille tulemusena intressivõlg suurenes. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, et uuel otsustamisel omab määravat tähendust ka maksuhalduri tegevus seoses pankrotimenetluse mittealgatamisega OÜ Skim suhtes. Halduskohus on tuginenud kaebaja järeldusele, et kui maksuhaldur oleks algatanud OÜ Skim maksuvõlaga seoses pankrotimenetluse, oleks kaebaja saanud esitada samas menetluses endale kuuluva äriühingu nõude OÜ Skim vastu ning nõude rahuldamise korral oleks omakorda saanud endale kuuluva äriühingu vara arvelt täita enda kohustusi. Selline järeldus on liialt kaudne ja hüpoteetiline, sidumaks maksuhalduri tegevuse (tegevusetuse) MKS § 114 lg-ga 3, s.o asumaks seisukohale, et kaebajalt intressivõlgnevuse sissenõudmine on ebaõiglane viimasest mitteolenevate asjaolude tõttu.

11. Maksuhalduri tegevuse tulemusena intressinõude võimaliku suurenemise küsimuses ei jaga ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et nõude kustutamise taotluse lahendamisel ei saa pidada võimalikuks ja vajalikuks nõude tekkimise asjaolude arvessevõtmist. MKS § 12 ja MKS § 114 lg 3, samuti MKS eelnõu seletuskiri seda ringkonnakohtu hinnangul ei välista. Õige on küll kohtu ja vastustaja seisukoht, et intressinõude vaidlustamata jätmisega muutus see täitmiseks kohustuslikuks, samas ei ole maksuhalduril takistusi hinnata kehtiva haldusakti õiguspärasust ning seda haldusaktis esitatud nõude kustutamise taotluse lahendamisel arvesse võtta, vajadusel ka sellist haldusakti muuta või kehtetuks tunnistada (HMS §-d 64-65). Sealjuures tuleb tähelepanu pöörata ka MKS § 119 lg 1 p-le 5, mis sätestab, et intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Vastustaja selgituse kohaselt oli algselt kaebaja intressivõlg 16 760,23 eurot, millest oli 28.03.2013 seisuga tasumata 16 270,43 eurot (vastustaja 02.04.2013 seisukoha p 2.2.4). Kaebaja on väitnud, et on tasunud 2012. a 13 940 eurot, millega pidi maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt olema kaetud kogu maksuvõlg. Seega ületab nõutav intress kaebaja hinnangul põhivõlga (kaebuse lk 4; kaebaja 22.03.2013 seisukoha p 5). Juhul, kui maksuhalduri nõude aluseks olev intressinõue on küll jõustunud, kuid õigusvastane, tuleb intressivõla tühistamise taotluse lahendamisel vastandlikke huve kaaluda – ühelt poolt

3-12-2196 11(12) õiguskindlust ja õiguspärast ootust vaidlustamata haldusakti kohustuslikkuse osas ja teiselt poolt õigusvastase haldusakti täitmisega tekkivat ebaõiglust.

12. Halduskohtu arvates puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et maksuvõla sissenõudmine ei ole lootusetu, arvestades kaebajale kuuluvaid kinnistuid ja muud vara. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud seisukoht ebatäpne. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmise peamiseks põhjuseks on märkimisväärse registervara (eelkõige rohkearvuliselt kinnistuid) olemasolu kaebajal ja sellest tulenev võimalus vara realiseerida (kaebuse vastuse p 2.1, apellatsioonkaebuse p 3.3). Samas on vastustaja selgitanud, et oli otsuste tegemisel kinnistute koormatusest ja ühisomandist teadlik, kuid see ei saa olla määravaks põhjuseks isiku intressivõla kustutamise otsustamisel, sest välistatud ei ole kinnistute vabanemine hüpoteekide alt (kaebuse vastuse p 2.4). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nimetatud seisukohtadest, et vastustaja ei ole tegelikkuses välja selgitanud, kas registervara omamise ja võime vahel intressikohustust täita esineb reaalne seos. Õige on küll vastustaja seisukoht, et isiku taotluse alusel algatatud menetluses peab taotluse esitaja esitama omal initsiatiivil kogu asjas tähendust omava teabe (HMS § 38 lg 3), samas on uurimisprintsiibi (HMS § 6), selgitamiskohustuse (MKS § 14 lg 1) ja hea halduse põhimõtte koostoimes haldusorganil kohustus jälgida, et isikule soodsa tulemuse takistuseks ei kujuneks isiku teadmatus teatud teabe esitamise vajadusest (vt halduskohtu analoogse kohustuse kohta Riigikohtu määruse nr 3-3-1-32-03 p 24). Selle eesmärgi saavutamiseks peab haldusorgan vajadusel isikule aktiivselt nõu andma ning teda tõendite esitamisel toetama. Asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja on teadlikult ja tahtlikult jätnud esitamata teabe hüpoteekide sisu kohta, mille osas on haldusorgan oletanud, et kinnistute vabanemine hüpoteekide alt ei ole välistatud. Seega tuleb maksuhalduril taotluse uuel läbivaatamisel muu hulgas hinnata, kas on õige vastustaja senine järeldus, et intressikohustust on võimalik täita rohkearvulise kinnisvara arvelt või on maksuhalduri järelduseks, et nõuet on võimalik täita konkreetse kinnisvara, näiteks kaebaja elukoha arvelt. Seejuures tuleb arvestada nõude tekkimise asjaolusid (vt eelmine punkt) ja nõude täitmisega kaasnevaid tagajärgi kaebaja jaoks (MKS § 114 lg 4 alusel kehtestatud rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 § 5 lg 2).

13. Analoogselt tuleb ka muude asjaolude osas, mis välistavad maksuhalduri hinnangul nõude lootusetuse ja ebaõigluse, analüüsida neid sisuliselt, mitte formaalselt. See puudutab näiteks sissetulekute (sh riigi toetused ja pension) ja vältimatute igakuiste kulutuste võrdlust ning kaebaja väidetava äritegevuse iseloomu, samuti seisukohta, kas kaebaja pereliikmed on kohustatud ja võimelised täitma tema maksukohustust. Kui vastustaja ei nõustu seejuures mõne kaebaja seisukohaga, näiteks et viimane vajab igapäevaselt kõrvalabi, ning leiab, et isik on siiski võimeline endale suuremaid sissetulekuid tagama, siis tuleb ka sellist järeldust faktidele tuginedes põhjendada.

14. Asja uuel läbivaatamisel ei ole välistatud, et maksuhalduril tuleb kaebaja taotlus rahuldada. Seega on halduskohtu otsus põhjendatud, arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus rõhutab seejuures üle, et haldusorgan peab kaalutlusõiguse rakendamisel uurimisja selgitamiskohustuse, samuti hea halduse tava järgmisel arvestama menetlusosalise võimega enda huve efektiivselt kaitsta. Seega on kohtu seisukohad käesolevas asjas seotud konkreetse juhtumi eripäraga ja ei ole automaatselt laiendatavad mistahes maksuvõla kustutamise taotlusele.

3-12-2196 12(12)

15. Menetlusoalised ei ole apellatsiooniastmes taotlenud menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

Oliver Kask

Silvia Truman